Meie Elu = Our life, April 7, 1978

              REEDEL> 7. APRILI^L—PRIDAY, ÄPRIL 7
20. veebruarist—li maini 1978 korraldab EKK suurejoonelise raama­tute
odavmiiügi, kus. rikkalik valikvv läheb müügile
bii^ihaalandüsega. Müügile tulevad järgmised teosed.
r • USA, Kan.' •
r.
r.
i . .
Arseeriä raamatud:
K. Ristikivi, Kahekordne mäng, r.
K. Rurnor, KuldÜnd, n.
I. Jaks, Keldrist pööningule, n.
B. Kangro, Keeristüli, r. . . . . . . . . . . . . . .
. A; Kork, ReIvaIood,n. .......
H. Mäeio, Teised tuuled, r.y.
K. Jakobi, Suvekodumaa, n. ........................
P.Krusten, H^llumajast möödumisel, m.
P.Krusten, Laevasõit Leaga, n.
1 E. Lündborg,: Soomusautoga, m. ......
P.Krusten, Huupi valitud, n.
T.^ Saare, Müürilill; n; ...........v....^
R. Kolk, Väikemees, n.
A. Ki.vikas, Verimü§t, n.
H. Mäelö, Keerdsõlmed, r.
I, Jaks; Mapp, n . . ^ ^ ^ ^ ^
•W. Meltus, Mask jä nägu, m.
R. Kolk; Et mitte kunagi, r.
P. Krusten, Pikerpõld, r.
A. Kork, Meli musketäri, r.
Ä. Valgma, Ehi üksiklinnud, r. ;
H; Mäelo; Võcjras veri, r.
W. Mettus, Silda peo peal^m.
K, Rumor, Tuuleviiul, n.
R. Kolk, Küla põleb, r.
P. Krusten, Käügelviibijä, m.
<}. Helbemäe, Sellest mustast II,
Ä. Mägi, Karneval, r. ......................
I. Jaks, Eikellegi maal, r. ..........
S. Ekbauiti, Vang, kes põgenes,
B. Kangro, Must raamat, r.
V. Uibopuu, Lademed r.
A.Willmann, Peotäis tuhka III, r...:...:.....:.:...^.......:......
H. Nõu, Tiiger, tiiger, n
W. Mettus. ^Soovimata külalised m.
A. Mägi, Viimane paar, n.
R. Kaljumägi, Tuuleveski, r.
y. IJibopuu, Keegi ei kuule meid I, r. .......
' V. Üibopuu, Keegi ei kuuleme It, r.; ............,...v.....v
A. Gailit; Kas mäletad, mü arm? II, r.
A. GaHit, Kas mäletad, mu arm? IH> r...^.............
B. ;Kangro; Öö astmes x, r.
D. Türner, Siinpool Eedeni, n. ........................................
A. Mälk, Peale päevapööret, m. . . . . . . . . . . . . . . . . . .
H. Mäelo, Võõrsil, m.
A. Mägi, Lippude vahetus, r.
H. Mäclo, Homne päev, r.
A. Mälk, Hommikust keskpäevani>m.
H; Nõu, PahaLpoišs, r.
A. Kalmus, Kadunud saar> m....;......;../^...!............
I; Jaks, Aruanne, ri.
G. Helbemäe, iPagejäd, r- ....
A. . Mägi, Uued'isandad, r.
K.^ Ristikivi, Lohe hambad, r.
B. Kangro, Kivisild r.
J. Kõpp, Mälestuste radadel III, m.
H. Mäelö, Sammud edasij n. .........
'Y,\][b0pm, Mosaiik, n.
B. Kangro, Joonatan, kadunud, veli, r.
A, Raag, Kõuepilvede saatel, m. ............
B. Kangro, Puu saarel on alles, r.
A. Mägi, Paradiisi väravad r. :
A: Raag, Saatuslikus kolmnurgas, m.
Warma;Diplomaadi kroonika, m : . v . . .
B. Kangro, Sinine värav, r. ..........................
-P. Linclšaar, . . . ja sõdurid II, r......
:'P. Krusten; Laev akna taga, n.
A,KaskvVarjud udus, r. . . . v - - - " " - " - - - - - - - " " -"
K/Ristikivi, Õilsad südamed, r.....;^..:.;.......
Ä. Viirlaid, Kes tapi)is Eerik Hormi, r. ........................
A: Viirlaid, Surnud ei loe, r.
P. Krusten, Laul kõrgel, r.: .>...:,.;............;.„...:.....;.....-........
H. Susi, Kojutulek, r,. /.......„....;........:.....
A. Kork, Tänavakuningad, r.
R.Rumor,;Aegade sadestus i l , m, ......
S. Ekbaum, Kärestik, r..^;;..... ........v
H. Susi, üle. lahe, r:
V. Uiboptiu, Markuse muutumised,'....
• P. Krusten,. Neiuke,yr.-.::....;...;..v...'..........
K. Rumor, Uned ja mured, n: ...................
A. Kalmus, Jumalad lahkuvad maali, r.
A. Mälk, Tuli sinu käes,'n.
P. Krusten, -Torn üle metsa, r.
: S.Ekbaüm, Varjude maja, ni.
, K. Ristikivi, Põlev; lipp, r.
A; Kivikäs, Kodukäija, r.
A. Thoen, Teisele rannale, r. ..........v.........;........;-........}-
. A. Mägi; Neli emandat, n.
Ä.Ki\akas, Tulililled, n.....^..........:..........'....^^
B. Kangro, Taeva .võtmed, r. —
M. Pihl^, Tee^ ja käijad r. .^.......,..:.........:.........^.......V......
A: Thoen, Igaviku^ veskid, r. ..........•.;;•>
P. Lindsaar, Päelamehed, r..\.
H. Kolk, Mõned päevad septembris, r. ...........
A. Mägi, Taalrimäng f.
W. Mettus, Ainus paradiis, m.
H. Nõu, Kass sööb rohtu, n.
• A. Kalmus, Juudas, r.
A. Kork, Armud'läinud,r.
A. Mägi. Ei lasta elada, n.
/ V. Kiidres, Koidust keskpäevani, r. .....i....:......
.'B.seeria i^aamatud: ; , ^
Universitas.Tartuensis, t.
. Mäsi-Ristikivi-Kangro, E.kirj. paguluses, t.
Meie Maa IV, pilditeos
Estlandsansikte .....i
B. Kangro, Minu nägu, 1. ...................................
, Ä. Gailit 1891^1960, mälestusteos
T.Künnapas; Suured mõtlejad, t.
J; W. Goethe, I:aust II, nd.
A, i Rannit, Kaljud, 1.
Oras—Kangro, Estonian Litt, i Exil.
G. Suits, Eesti kirjanduslugu I, t.;
; V. liibopuu, Fyra pldar, r. :..,....^.^..}!:.:....... ..........
Tont'teab, noorleautorite, kt. ,...^.......;........v.............;..,.
; :K.. Rumor. Liivakella all, iTliniatuurid.
. B. Kangro, M^rre vajunud saar, nd.
B. Kangro, Earthbound, I . v . . . . . . - - . ;
; ;A. ,Mägi, Vastuhe|lgid) luuletuskogu
; ;B. 'Kaiigro,- Suvihari^ luuletuskogu
I; iJaamaii. Süda vaatab kiikriga, 1.
I. Ivasjv Päev astub kukesammul, 1;
Ä. Rünnit, Kuiy hiilgus, 1.
• B.Kangn), Puud kõnnivad kaugemale, 1. ;.;
L Iväsk, Oktoober Oklahomas, 1.
L Rask, Ajaloo aiad, 1.
B.Kbngro, Varjumaa, luuletuskogu ..Š......
K. Lepik,.Marmorpagulane; luuletuskogu
B. Kangro, September, luuletuskogu
L. TuuJsc. Liiv ja lumi, l .................
• H. Nõu, Oi, oi, oi, mis juhtus, laster. .,............v.....<...... :
K. Ristikivi, Semud, laster.
K. Ristikivi, Sellid, laster.
Meie kirjanikke, lühimonograafiad järgmistest kip
; janikcst: Ristikivi, Rumor. .Krusten, Mälk, Kangro,.
Helbemäe, Rannit .Kivikas ja Lühike e. kiriändus-lugu
I ja I I (A. Mägi) iga monogr.
Tulimuld 1950 ak. (nr. 1-3)
Tulimuld 195r ak. (1-2, 4-6)
Tulimuld 1954 ak. (2-6)
Tulimuld 1952-53,-55-60, 67, 69, 70^72 aastakäik a........
Tulimuld 1950-58 üksiknr. ...........................v............;.
Tulimuld 1959, 60. 67, 70-75 üksiknr..
:L50
•li
Sl
•JU
• Il.
»
2.70'
n
»
»
4.50
7:00
3.50
5.0()
1.5Ö-
1.20
br.
l.GO
1.90 1.50
2.30
3.60-2.20
4.10 3.70
LIO
0.60
1.20
1.60
a.oo
~ .1.20
- 1.50
' 1.00
0.60
1.25
2.00
0:50
0.50
Hindadele lisandub saatekulu USA-sse la Kanadasse järgmiselt: A-Seeria
raamatud ja luuletuskogud — a |0,80, M. Maa, Univ. Tartuen-sis,
Eesti Rootsis $1.70, Faust, Merre v;s., Suured m., Gailit 1891—'
1960, Tont teab a 11.00 lühimonograafiad jä Tulimulla numbrid
\a/$0.70. ^ ; •
Lühendite seletus: r.— romaan, n. — novellikogu, m. — mälestus­teos,
t.-- teaduslik uurimus, 1. — luuletuskogu, nd. — näidend, kt.
' — koguteose'
The Secretary öf State of panada Le Sscr^aim d'Öa! du Canada
; Armas/lugeja;!
Paljud teišt-^ m teadlikud selles, et uus Kanada Kodakondsuse seadus tähistas möödunud
kuul oma kehtimasölu esimest aast^ väga tegevüsrohke.
Alates 15. veebruarist 1977 on enam kui 200.000 isikut esitanud kodakondsust taotlevad"
avaldused: Kodakondsusküsiniustes vastutava ministrina ori julgustav tõdeda, et selline suur
arv inimesi avaldades onia soovi osavö osutanud
usaldust KanadUe: Samuti on suureks tunnustusavalduseks kõigile parlamendi liikmeile
et nende töö seoses Kodakondsuse seaduse vastuvõtmisega on saanui avalikkuses sellise tohutu
/vastukaja osaliseks.: ' ' •:^.;-/^^•^•• ^: ^ • - J
Uue Kodakondsuse seaduse järgi/koheldakse kõiki Kanada kodakondsust taotlevaid isikuid
üheväärselt ja õiglaselt. Teatud eeskirjad, niis kaldusid tegema^^^v^^ ^
riaiste kahjuks, on kõrvaldatud. Paljud maandunud immigrandid hindavad kõrgelt võimalust
taotleda Kanada kodakondsust juha pärast kolmeaastast elamist Kanadas. Arvamine, pt
tänapäeval kuuluh Kanada Kodakondsuse seadus kõige progressiiivsemäte kodakondsusseaduste
hulka rnaailniäs, on niiüd leidnud üldist tunnusta ; .
Olenevalt kodakondsust taotlevate suurest arvust on osa neist, kes andsid möödunud
aasta kestel sisse onia kodakondsuse sooviavaldused/kogenud viivitavaid öoteäegu
kodakondsuskohtutes. Ma tahan siinkohal tänada viivitustest puudütatuid nende kannalikkuse
eest ning kinnitan ühtlasi kõigile sooviavaldanüile, et tehakse kõik pingutused
codakondsüsraenetluse knrendamiseks. / -
Kodakondsuse šeädüse/kehtivuse esimesel aastapäeval kasutan ma võimalustv et öelda
kõigile, kes said Kanada kodanikuks möödunud aastal,, teretulemast kaaškanadalased 1
Ma soovin õnne kõigile, kes tegid oma yaUku meiega Mitumiseks ja kasvamiseks koos kui .
/Kanada kodanikud./"; /.•:/:;• •^/. ^. ;•/ [..'•.^.y'
••./'•..'• ••/••'/ Siiralt-Jeie-;-'
JohnRoberts
• r
• Ottawa KlÄÜMS Ottawa KM.OMS.:/
istreerimiihe
Ajaloolise geograafia uurimise ots­tarbel
on vajalik koostada Eesti ko­hanimede
register ja läbi viia talude
ja maa kasutamise kohta leiduvate
andmete kogumine. Kavas on koos­tada
ülevaateid maarahva elust ja
maapinna käsutamisest.
Uurimiste pearõhk on iseseisvuse
ajastul, siis kui meie. olime pereme­hed
omas kodus, sest nüüd on Nõu­kogude
Liidu majanduspoliitikaga
hävitatud vabad talunikud. , .
Viimastel andmetel 'toimus kodu­maal
järjekordne kohanimede kao­tamise
aktsioon mille; läbi ähvardab
.kaduda meie rahva põline side mäa-
;^;l.:sept. 1974 A^õeti ENŠy Ülemnõu­kogus
vastu määrus. asulate, küla­de,
/alevikkude, alevite ja linnade
uutesse adrainistratiiv rajoonidesse
korraldamine. Selle otsuse põhjal as­tus
jõusse määrus number .117 -(31.
märts. 1975) mille/alusel viidi läbi
niaakohtadc ja asulate harvendami­ne..
See tähendab, et Eestis kaotali
ametlikus korras 7000 'kohanimest
umbes 3000. Tegelikult on 3000 ainult
murdosa juba varem kaotatud koha­nimedest
milline tegevus algas juba
1945 aastal Eesti okupeerimisega:
Välismaal viibivad, Eeslis sündi­nud
ja kasvanud,;eestlased ei ole saa­nud
takistada kodumaal toimunud
sündmusi,/kuid Võõras voini -ei ole
suutnud vallutada meie südameicl ja
mälestuste maailma. Meie kodukol>
tade ja mineviku radade hävitamine
On meid õhutanud veelgi tugevamalt
vanadest mälestustest kinni hoidma
ja neid helgeid hetki jäädvustanud
meie mälus. Möödunud aegade mee­nutamiseks
-ja vanade naabritega
ühenduse pidamiseks on isegi orga­niseeritud
• iseseisvuse aegsete, maa­kondade.
nimelisi klubisid.;Aegrajalt
On ilmunud üleskutseid kohanimede
:ja muude andmete kogumiseks,: kuid
siiani ei ole märgata tagajärgi. Mä­lestuste.,
mõlgutamisest ei 'ole palju
kasu, kui ei võeta käsile süstemaati­list
andmete kogumist, enne seda. kui
mälu tuhmub ja. iseseisvat Eestit
tundev/ generatsioon manalasse va­riseb.
Andmete kogumine on kultuu­rilise
tähtsusega nii nagu seda oli va­nasõnade
.ja.rahyalaulude kogumine
millega pandi püsiv alus meie vane­ma
kultuuriloo uurimiseks. Üritjus on
kä rahvuslik.ull tähtis ja eestluse säi­litamiseks
vajalik. Aineala suuruse
tõttu piirdub esialgne töö maaga A^äl-jajättes
linnad. Andmete kogumine
toimub leadusHku uurimistööde
nõu tel 0 vas tava ankeedi kašutamise-aa.
mille'.raamides'antakse võimalus
täiendavate, ajalooliste ja geograafi­liste
märkuste tegemiseks. Pikemate
]<irleiduste, tähelepanekute ja isik-lilvkudc
arvamuste avaldamine .on
võinialik ankeedi' lisana:/, / ; /
.Vastavalt aineala andmete kogumir
sc tehnik ale on nõuetav jagada an­keet
kölmc ossa.. Esimeses osas. ko-crutaksc
andmeid 1920 aastast (koha­nimed
ja maakasutamine eniie Eesti
Maksmise nioodused:/lPängastheki<^^/rahäkaardiga
Kasutage seda soodsat võimalust oma raamatukogu täiendamiseks,
kinkide tegemiseks• tähtpäevadel või tervituste saatmiseks! Mitmed,
odavmüügile lastud teostest on lõnukörral, seega on käesolev pak­kumine
viimne võimaräs vastavat teost hankida. Tellimised täida­me
nende sissetuleku järjekorras alates 20. veebruarist, telhmisi'
võib ka varemini sisse saata Sama raamatut on võimalik tellida ka
mitu eksemplari. Kui köidetud r-aamatud lõpevad, täidetakse telli­mine
brosh, raamatutega või vastupidi.
Müügi! „MilE ILU" T^^^^^^^^
958/Broad\iew Ave/tor^^^
Iga utrs „ME1E ELU" tellija
sa šfs«kamafe afarehele.
Vabariigi Maareformi), teine osa kä­sitleb
1940' aastat (kohanimed jä
: maa kasutamine iseseisvuse äjal);
ja kolmandaks on 1960 aastani läbi­viidud
muudatuste analüüs (kohani­mede
kadumine kolliooside asutami­sega).
Järgnevad andmed; talude ar­vudest
ori näiteks, vajatakse andme^
te kogumisel kindlate ajaperioodide
kasutamist,
ISESEISVUSE EELME .
ÜLEVAADE; /.//;:•,
Enne E. V. Maareformi oli Eestis:
1149 ; mõisat 2.428.100 ha maaga
|5S%), 51.640 talu 1J61.000 ha maa­ga
(42%).: / / ; /
Maareformi/teel võõrandati 1065
mõisat 2.346.494 ha (seega 96.6% mõi.
satest) ja reformi läbiviimisega suu­renes
talude ja kohanimede üldarv.
:51640 enne 1920 'aastat olnud ta­ludele
lisati 56.203 uut talu maarefor­miga
j a 23.722 endist renditalu müü-d
i. oinanduseks. Kokku 131.565,
.1940 a. ülevaade talude arvust, ise­seisvuse
aja lõpul.:
,131.565 talule lisandus veel/62.419
talundist, vabariigi ajal toimunud
uudismaade harimise ja ka. vanema­te
talude jagamise tasajärjel. Kokku
— 193.984. • : : /^^^: :
1960.. a.^ kolhoseerimise tagajärjed:
Miamis
Palmipuudepüha
marg
Maa võõrandamine ja kolhoosides­se
jagamine moodustab uurimustöö
kolmanda osa. / /
Nii hagu eelpoolsest näitest näh­tub
on andmete kogumisel arvesta­tud
kahe ajaloolise- tähtsusega maa­reformi
rakendamisega mille ..läbi
muutus meie ühiskondlik elu j a meie
kodumaa geograafiline pale. Kuna
särnane-teaduslik uurimistöö on,või­malik
ainult väljaspool Eestit siis on
käesoleva • ettepaneku tegija huvita­tud
kas leidub asja; vastu huvi. Peab
rõhutama, et sarnane üritus on ku-lukaS)
aega võttev ja nõuab. rohke­arvulist
osavõtniist. Samuti on vaja­dus
-koguda eestikeelseid kohanime­sid
Kanadas ja mujal.
• Huvi tundjaid isikuid ja organisat­sioone
palutakse oma arvamusivaval-data
aadressil, V. Pikkand, 820 Burn-harhthorpe
Rd. Apt. 1406, Etobicoke,
M9e 4W2, Ont. Canada. /
Falmipuude pühal toimus Miami
Majas koosviibimine pere­kondliku
õhtu slliilis, kuid seda eran­ditult
,;mere andide" raamistikus —
kutsetel tituleeritud „kala' õhtuks".
On kujunenud teataval määral tra­ditsiooniks,,
et kui Lõuna-Flörida
kaasrahvjislased, kes oma ülesanne­tes
on enam või rohkem kalurid
kas siis elu kutselisel alal või sport-hke
ürituste raamides — sel juhul,
mil neil erakorraliselt rohke „näk-kamine",
sellase mere õnnistuse an­netavad
Miami' Eesti^Ameerika
Klubile vastava mereandide üld-eine
korraldamiseks. Tookord langes see
Palmipiiude pühale. Üllatuslikult
ilmnes .seekordsele kaia-õhtule nii
röhkearvuHselt külalisi, et „mõrdu
oleks võinud isegi rühkem väljas ol­la"
^ saagiõnništusest tikkus nap­pus
kätte Ilulema. Siiski.—, lüh ja kõ­huga
küll keegi peolt-tagasi ei läi­nud.
' . •
•'•••• ' • ' . I- •/••'•-.•
Kalade hõrgulisteks mei^terdaja-teks
seekord olid perenaistena' Juta
Reinholmv Lia .Lelov jaHermi Voo­der.
/Einet mitmekesistasid Adolph
Lelle poolt demonstreeritud võtted
mitmesugustest ÜSA paikadest, sis­se
arvatud ka Baltimore oma^ mul­luste,
eestlaste pidustustega. Lauldi
ühislaule ja heatujuline koosviibimi­ne
vältas koiduni, mis Miamis juba
üha kärmem on tulema.. :
' Iseloomustav, oli ühe usuliselt or­ienteeritud
. peokiilalise tunnustav
„avastus"::ta juhtis tähelepanu tõi­gale,
et-vist küll' esmakordselt on. tul­nud
ideele, siduda usulist tähtpäeva
kaladega. „Kristlik usuliikumine al­gas
ja hargnes teatavasti kala märgi
all, mida liikumise arendajad, kujun­dajad
ja edasikandjad kasutasid kui
salajast omavaheUst tunnusemärki
olukorras, kiis roomlased ja teised
vaenulised elemendid reformaatori
aatelist üritust; igakülgselt 1 ämmata
püüdsid". Tegelikult esines siin mui­dugi
juhuslik kokkusattuvus, kuna
just sel ajal meri oma andidega osu­tus
eriti lahkeks/