Meie Elu = Our life, April 7, 1978

              hjT irr. 14 (M69) 1978 >,Meie Elu'Vsir. 14 (1469) •REEDEL', 7. ,ÄPRIL
tu
|s peeti
icje püha
irgl" ai!
lal .toimus Miami
ösviibiminc pere-. •
|s, kuicl seda eran-le"
raamistikus —
|d „kala C)htuks".
Laval määral tra-ii
Lõuna-Florida
oma ülcsannc-
5hkem kalurid —
lel alal või sport­ides
— sel juhul, -
[selt rohke „näk-fre,
õnnistuse an-
Eesli—Ameerika
[i-eanditle üld-eine'
pkord langes see
J e . . Üllatuslikult
kala-õhtule ]iii''.
:lisi,- ct • „mõrdu ;
Il)hkem väljas oi-. •
l^est, -tikkus nap-iski
—-tühja ko­lt
lagasi ei läi-
|ks meistei'daja-
•rehaistena Jula.;.
ja- Hermi .^'oo-:
vi•stas•id Adolph:.
L r e e r i i u d ^'oLtcd'
•]Daikadesl,- sis- 2,
Imore oma rnul-alustega.
Lauldi '
line koosviibimi- -
:s Miamis juba
.nia.
"le-usuliselt or- ;
hse lui]nustav
jiähelepanu toi- .
ikordseli on tui­sul
ist .tähtpäeva '
kui ilkumine al-l
a s t i kala marsi
lendajad, kujun- :
tl kasutasid kui
tunnusemärki
|as(^d ja teiseA-rcformaatorl
•
_ i
[Igselt^ lämmatai
isines siin mui--
Eattuvus, küna
andidega osii-liia-
ha. :
m •
• nii
I
P
Eesti Üliõpilaste Seltsi juures asuyast dr. Arthur Puksowi Fondist anti
tänavu välja kolm auhinda, millest teate .tõime eelmises lehes.
Auhind fildr. Vello Heikile
on tema töo eest :„Die Ješuiten in
Dorpat 1583—1625", mis ilmus ^ 355-
lehekülj^lise raamatuna ; -Taams
Odense ülikooli kirjastusel 1911' a.
Raamat käsitab jesuiitide püüdlusi
taas-katoliseerimiseks, nende panust
eesti kirjandusloos) eestlaste osa je­suiitide,
ridades ja suhtlemist; eesti
rahvaga Tartus ja kagu Eestis, .Esi­tatud
on uut ja raskelt kättesaada­vat
algmaterjali Vatikani' ja teistest
kogudest nõnda et see heidab täiesti
uut valgust sellele seni vähe.tuntud
küsimusele eesti kultuuriajaloos.
iDr. V. Helk on,sündinud 1923. a.
Varstu'vallas ja pärast Võru, güm­naasiumi.
lõpetamist 1943. a. oli ta
sõja heitlustes Narva lähistel kust ta
üle .Läti, Poola ja Saksamaa jõudis
Taani. Oli seal põgenike laagris Ja
põllutöödel kuni: 1947: a., mjHal' as-sündinud
Eestis 1940. a; ja praegu
Pennsylvania ülikooli ajaloo prof es-'
sor. Tema peamine huviala on olnud
Jüriöö mässu ajastu l4-ndal sajan­dil,
mis oli ka tema' juba varem
Fondi poolt auhinnatud artikli ai­neks.
Seekord auhinnatud artikkel
kannab pealkii-ja,,The Danish Bis-hops
ia Tallinn 1260-^1343" j a on i l ­munud
ajakirjas ;,The ,Journal: of
Baltic Studies". See heidab uut val­gust
Eesti ja Taani kultuurisideme-tele
13. ja 14. sajandil ja on väärtus-hk
lisand meie kultuuriajaloo, uuri­misele./'
.'
Auhindamisele kuuluvad
originaalsed teadushkud tööd, mis
kasitavad eesti ajalugu enne 1721. a.
ja pole ilmunud, rohkem' kui kaks
•aastat enne auhindamisele esitamist.
Auhinna süiirüs oleneb töö väärtu­sest.
Tööd tulevad esitada võimali-tus;.
Arhusi .üli]«)oli^^pima ajalLU^^^^ ^^^^ ^
Susan Himel,.Kathy Tihane ja Lisa VäM said võimlemisvõistluslel silma­paistvaid
tulemusi. : • . Foto— Elna Kunala
a saksa: keelt. Sai 19^2. a._ dr. V..:Sa:^^ hiljemalt 3. oktoobriks. Auhin-
' l«.;valTCMiduseL stipendm uurumis- ^^.^^j^.^ otsustab Fondi Valitsus eri-tooks
Vatikani arhiivides, milhse^^^^^ teadlastest koosneva Zhürii ettepa-
VI ka. h i l j e i ^ jätkumise tulemuses praegune koosseis on:
ongr ilmunud praegune auhinnatud . CStokholm), proL
.pL^hkatsioon. .^.^ /I dnE..Blümf^^^^^ dot^
Peale_^likooli l o p u t a m i s t ^19^^^ dr. H. S a l u l Lund). Fondi Va-asus
tode arhuymdus^^ alales,; ^^^^^^^ (Montreal ja
1959. a. Taani Riiaiarhiivis. kus prae-1 T , . v i . - - _ . i _ 1 ,v v
Osa võitusid Invaliide Toetava Naisringi loteriil. Eesti Invaliide Toetaba 1
Naisringi loterii ja käsitööde müük toimus pühapäeval, 2. aprilpl Eesti
Maja keskmises saalis väga suurearvulise külastajate osavõtuga. Pikk
laud saali keskel oli kuhjatud esemetega, mis määratud loteriivõitudeks.
Mõne tuimi jooksul olid loosid müüdud ning õnnelikud võitjad läksid,
peale kohvilaua külastamist, kas koju, või siirdusid suurde saali E. S.
Lasteaia moenäitusele.
E.I.T. Naisringi esinaiseks on Irje Ann Pililberg, abideks Juta Kübar­sepp
ja Miil Voogiait, sekretäriks Anne Orunukk, laekuriks Õie Türk ja
varahoidjaks Veera Lindemann. Naisringil ori üle kolmekümne liikme, kes
valmistasid rohkesti käsitööesemeid loterii võitudeks. Ka laekus palju ese­meid
kbrjanduslehtedega. Foto — 0. Haama*
Kalev-Estienne võimleja Jana Lazor tuli esimeseks Uritidegä võhiilemises.
Ta võtab osa rahvusvahelistest võistlustest Prantsusmaal ja Bulgaarias.
^ : r : Foto — Elna Kungia
Laupäeval, L aprillil toimusid B,
Ontario Moodsa võimlemise meistri­võistlused
Lääne-Torönlo Gymnaa-siumi
võimlas 330 Lansdowne Ave.
Võistlused algasid hommikul kell
9:00 ja kestsid kuni kella 10:00 õhtul.
Võistlejaid oli palju, aeg oli pikk ja
pinge väga kõrge» Võistlusi j?ilgis
suur vaatajasl^ond.
Võistluste üldjuhiks oli Evelyn
Koop. Eestlastest aitasid kaasa võist­luste
läbiviivas juhtkonnas Anu Jõe,
Karmen Kruusmägi,, Miky fiimel,
Heli Oder, Karin Viinamäe, Lia Vii­namäe,
pr. Tihane ja Laine Paju.
' 'Võistlustest võtsid osa grupid ja
üksik võistlejad Golling\voodist>Sud-buryst,
Qttawast, St. Cätharinest. ja
Torontost.iVõistlused toimusi:d.4. ka­tegoorias.
Algajad „leve] .3" aastates
7—14, edasijõudnud „ievel 2" aasta­tes
:7—14, kogend-võimlejad „senior
level.'.' voi ,,premasters" ja nieister-
, võimlejad „elite'-, kes võistlevad.üle-
. riigilistes ja esindavad Kanadat rah
vusvahelistel' kohtumistel.'
Alga iate grupis gruppide järjekord
kujunes järgmiseks 1 koht ,iKalev
Estienne Glenview'' gruppi treenivad
Doren Chung ja Heli .iOder. 2. koht
„Kalev; Eestinenne Deer Park".. 3.
koht „,Cülling\vood".: PaUidega võim-
•ja 3^ koht Sandt-a Magee. Algajate
grupis paremaks võimlejaks kujunes
,jndividualalj-round" Lisa'Vähi 29.35
punkti. 2. koht Susan Fekete 29.10 ja
3.; koht Sandca Magee 28.95. ;
Kogfnd võimleja te ,,level 2" grup­pide,
järjekord kujunes järgmiseks;
1. koht „Kalev Estienne B ^ l koht
,yKalev Estienne A" ja 3 koht „Lyt-tön
Park" grupp. Vabastiilis võimle­mises
2, kohale tuli eestlane Susan
Himel 16.00 punktiga. 6, kohale tüli
Kathy tihane 15.35 punkti. Riistade^
ga võinilemises 3. kohale tuli -Susan
Himel 23.60 punkti ja 4. kohale tuli
Kathy Tihane 23.35 punktiga. „Indi^
vidual all-round" 3. kohale tuli Susan
Himel 39.60 punktiga ja 6. kohale
Kathy Tihane 38.70 punktiga. Esi­mest
ja teist kohta jagasid vastavalt
aladele kanadlased. Monica Eder ja
3heri Koening. '
„P re mas t e r" „i n d iv idu ai all-roun d*'
parimad võimlejad olid:. 1. Helen Zi-
,\'ic,„Kalev Estienne Forest Hill", 27
' mik. Dokto.reerus 1966.a. tööga „Lau-renlius
Nicolai Norvegus S.J." On ka
j uba aas taid olnud taani arhiivindu­se
ajakirja „Ärkiv" peatoimetaja. On
I avaldanud üle 40 artikli taani ja teis­te
maade teaduslikes ajakirjades,
nende seas ka eesti keeles ^Tulimul­las",
üks tema erilisi huve on olnu
Bartimaade üliõpilaste enne 1800. a.
rejsukirjad, milledest ta eriti on ko­gunud
märkmeid eesti ja läti keel­tes.
Samuti on tal praegu uurimise
all Saaremaa haldus Taani poolt.1559
kuni 1645, mille tulemused võivad Tä-hemal
ajal ilmuda.
DipLins. .'Oleg .Roslavlev .' •.
oli sündinud Tallinnas 1921. a..kus ta
lõpetas Tällinria toomkooli. Tema isa
oh Eestisse.-jäänud vene tsaari sõja-väeohvitser,
kes hiljem, oli Tallinnas
vandeadvokaat ja 1938-^40 Riigivoli^
kogu liige. •Oma elu päästmiseks asus
perekond ümber Saks;amaale 1941. a!
Oleg R. lõpetas. Müncheni ülikooli
dipl-insenerina.' 1951. a. ja oli hiljem
ühe saksa.suurfirma teenistuses feri-
.ti autoteede eriteadlasena ka väljas-
! pool Euroopat nagu Pakistanis, lõiv
na-Ameerikas j.m. .^Tõuke Eesti aja­loo
seni tundmata materjalide kogu­miseks
sai ta sellest, et ta ise tundis
ennast rohkem eestlasena kui kellegi
nuluna ja ka tuntud eesti ajaloo uu­rija,
dr. .P. Johanseni õhutusel. Seda
materjalide uurimist ja kogumist te­gi
mitu aastakümmet oma igapäeva­se
töö-kõrvalt ja täiesti omal kulul,
samuti ka -trükis avaldamist. Need
on il m unud kahes • sar j as, esi menc
neist „Hefte' zur Landeskünde Est-lands"
on ilmuhud Münchenis 1965
—73 seitsmes eriväljaandes .kokku
1613 lehekülge, millele lisanduvad j
kaardid. Need sisaldavad rootsi ja
poola aegseid maarevisjoni protokol­le,
kameraälakte, valdustiitlite revis­jone
jne., milledest suur osa olid se­nini
tundmata ja on hangitud isikli­ke
külastamistega tartu, Varssavi,
Riia, Üpsala.j.t. arhiividesse ja mil­leks
ta õppis ära Jca rootsi j a poola
keeled. Teine seeria „Zur Šiedlungs-geschichte
Estenlandeš" ori ilmunud
neljas väljaandes 165 lk., inillele li­sanduvad
kaardid, skitsid, tabeUd ja
joonised, Münchenis 1974—77. See
käsitab asustusajalugu Räpina ja
Vastseliina kihelkondades ja Färnu
maakonnas 17-ndal sajandil.
Peale: temale auhinna määramist
saabus kurb teade, et Oleg Röslav-lev
oli juba varem; 12. jaanuaril s.ä.
Münchenis, surma läbi lahkunud.
Küna Fondi auhind on tunnustus ja
autasu isikule enesele siis on traa­giliselt,
kahju, et seda ei saa enam
üle anda. Kuna tema töö oli auhin­damiseks
esitatud mitte tema enese
poolt, vaid seda tegid Zhürii jaFon-'
di Valitsus, siis ei teadnud ta ka veel'
seda, j^t tema aastakümnete töö oli i
sellise temale ootamatu tunnustuse!
leidnud. Aga tema nimi läheb aja-
1959..a,Taani^Riigiarhiivi,, kus
gu on^ulemarbivaarja direktori ase. 1 p^^^. ^^^^^^^ esimeheks on prof.
dr. K. Aun (Waterloo),. v ' 1
A. Puksowi Fond loodab, et nende.
auhirjdamistegä huvi eesti . vanema
ajaloo- uurimise vastu: jätkub, eriti
meie nooremate teadlaste seas. Fon­di
loojast dr. A. Puksowist, ori jää­nud
ka tema oma kirjutatud isikh-kud
mälestused,; mida dr. A . K u r -
lents-on redigeerinud ja mis loodeta­vasti
võivad lähemal ajal: ilmuda.
See. on huvitav ja kirju elukäik—
eesti talutafest tsaari sõjaväe öhvit-seriksv
sealt Siberi, Jaapani, Singa­puri
ja Loridoni kaudu tagasi Eestis­se,
ülikool ja doktoreerümine Tar­tus
keemia alal, juhtiv insener põlev­kivi
tööstustes, viimati Eestis Keh­ra
tööstuste direktor,; Saksamaal
Balti üHkooli õppejõud, lõpuks •kee­mikuna
Rootsis ja Montrealis,: kus
ta,suri 1973. a. See on omapäraselt
paeluv aga ka mitmes .suhtes tüüpi-
.linegi eestlase saatus.
Murdmaasuu^ataraise;, viimase
võistlusena toimusid i 15.—18. märtsi­ni
Mont Ste. Anne'is, Quebec'is, Ka­nada"
noorte meistri,võistlused 120
osavõtjaga.
Individuaalselt tilli Robert Vellend
10 km-s viiendaks j a 15 km-s neljan­daks.
Aga võistluste viimasel päeval
toiriiunud 3 x 7.5 km teatesuusatami­ses
võitis Lõuna-Ontario koosseisus
Robert Vellerid, Dan Mallett ja Ken
Hawthorn 25 ineeskonna hulgas
kuldmedali. Teisele kphale tuli möö­dunud
aasta võitja Quebec ja kol­mandaks
Rõhja-öntario.
Lõuna-Oritario võitis ka 3x5 km
naiste teatesuusätamise, mis. näitab
üldiselt vähese lume ja lühikese, tal­vega
Lõuna-Ontario suusatajate kül­lalt
kõrget taset.
Lynda Thompson „Kalev Estienne
Forest Hill", ja-3. Adrianne Dünnett
„Kalev Estienne" Forest Hill.Meister^
.võimlejates parimaks.grupiks osutus
,,Kalev Estienne -A", 2. koht „Lin-coln"
St. Catharines ja 3. koht „Ka-lev
Estienne B". „Meister Individual
jmises gruppide järjekord kujunes: .all-round events" esikohti .jagasid
,,Kalev Estienne'- 574 punkti, 2. ,,Gol-
1 ing^vood .A" 52.8, punkti j a „KaIev
Estienne C" ;52.7Ö punkti. Algatajate coln". St. eatharines ;ja Jana Lazor
1. koht Kelly Moligian „Kalev.Estien­ne",
2. koht Ann Marie Wons „Lin-
„ l e v e l " v a b a s t i i l i s i2. k o h a l e t u l i . eest­l
a n e ' L i s a Vähi 14.60 p u n k t i g a . Riis­t
a d e g a võimlemises esimese koha
, s a a v u t ä R „ l e v e r 3" Lisa Vähi 14"75
punkti,.
Pühapäeval, 16. aprillil linasiaiak- '
SC; Eesti Maja väikeses saalis Eduara '
Kdtfi värviline helifilm Esto '76. He-lifilmi
kestvus on kaks- 'tundi, miaa
o-n võimalus.jälgida kell 1.30, 4.00 vGi.;.:
6.30 õhtfii.; • . .
Nendele, kes ei saanud Esto "6
osa võtta, annab film ainulaadse vOi-maiuse,
saada osa kõigest, .mida sce .
suurüritus pakkus. ;
Noortedter „Kalevfiäla
.Dr. P. P. Rebane
, . .., . . ., , Eesti ajaloo professor T. Raun tea-
-ukku kui uks silmapaistvamaid e e s - ' 1 T i. . •
ti o c n c r o r . . - c o - r •• •, . .,ias, et kuuenda Torontos toimuva
t l asustamisajaloo uunjaid. n 1 u •^ i • . • • 1
; • . , ' : li'—14. .mai) konverentsi, ajaloo
^Kolmas, laureaat Programm on ; lõplikult väljatööta-dr..
Peter E Rebane . ^ ^ v • . '^^..loen^usarjaspnl keskaega
on. meie noorema põlve ajaloolane,' .1^ .nioodsat aega käsitlevat ajaloo-i
ii.st loengut 23 ajaloolase ettekandel.
liut: Jana Lazor, nöör: Kelly Modi- j iSees-it sjae lüokesn.g,ount tsoaikmsuakveaedl nien.g lNisee ndkeeele-gian.
Võimleriiist ja võistlusi jälgides lisandub : veel :Vana^aegne: ajalugu
jäi mulje, et eriti suur on olnud pea-1 niis toimub koos arhealoõaia ette-
•lekasv kahadlastevx)sas,. mida;- ka j kannetega.^^^^ ^ ' .•
tõendab esikohtade jagamine..Kuna- j Programmi suuruse tõttu .ei ole
Seltsi talvise kalapüügi hooaja vii
masel võistlusel <uli esimesele koha­le
E. Hõlpus 4 naela ja 14 untsihse
haviga, seega E. Hõlpus kaitses
East York Trophlcs poolt väljapan­dud
rändkarikat 1978 aastal. Teisele
kohale tuli H. Arro, kolmandaks. E.
Martinson, järgnesid E. Harilaid ja
M. Veskimäe. . '
Sel. aastal on jahimeestel vajalik
tutvüneda uute relvaseadustega, mis
osalt jaanuarist algasid, osalt 1. juu­nist
maksma .hakkavad. Vastavalt
uue : seaduse paragrahvile, niis esi­mesest'
jaanuarist maksma hakl;as,
on iga kodanik kohustatud alljärg­nevalt
äratoodud .kuuhpüssi regist­reerima.
Need on: ,kõik pool-auto-maat.
kuulipüsšid mille raud on lü­hem
kui ISVz tolli.
Ruger Mirii Carbine, Baretta BM
69, Getme Sport Auta Rifle, Armalite
AR-180, Uriiversal MlOOO Ca.rbine,
National Ordnance M-1 Carbine, M-1
Tanker Garand,-Universal 1003 Auto
loading carbine,
Ülalnimetatud tulirelvad on edas­pidi
keelatud jahil kasutada.;
Seltsi liikmed kes omavad ülalmai­nitud
kategooriasse kuuluva tulirel­va,
palutakse teatada seltsi sekretä­rile
tel. 425-9978. Informatsioon on
vajalik Canadian Wildlife Federation
Firearms Legislation Committeele
edasi: andmiseks, kes omakorda
püüab teha mis: võimalik, ülalpime-tatud
tulirelvade omajate huvide
kaitseks. Kui on küsimusi seoses
uute relvaseadustega, .palutakse neid
esitada j ahi- ja tulirelva alal M.N .R.'i
poolt tunnustatud instruktor E.
Saar'ele t e l 425-9978-
Seltsi; juhatus soovitab neil seltsi
liikmetel, kellelon 1978 a: liikme­maks
maksmata ja soovivad Ö.F.-
A . H : 1200.000 'kincilustušt, jahil •.ja
kalal olles õnnetuste vastu, pikenda­da
1978 aastaks ja seltsi kuulumisega
kaasudes hüvedest osasaada, eriti ja-hi^
meestel, liikmemaks lähemas tule­vikus
ära maksta. .;
Palutakse seltsi liikmetel teadmi­seks
võtta, et tänavu ti^leb kindlus­tust
uuendada aprilli kuus.
' Juhatus
Noorteater; „Kalevala." Vaneouv-e-ris
valis i2. märtsil uue juhatuse.
Juhatuse liikmed järgnevaks ka­heks
aastaks on: ; ,
; Mart .Laanemäe .— vanem, la^Q
Lepp — abivahem, Linda.Kallas - —
kirjatoimetaja,;. ToomaS ; Dreyer •—
kassapidaja, Alar 01! ju nr — vara­hoidja.
Noorteater Kalevala" .asulali su­vel
1975. a. ning on iseseisev organi­satsioon
ja Eesti Liit Kanadas liige.
,,Meie E l u " n i V J l E d . Allase sur-makuukituses
peab leinajatei seas
olema Marie Fraser (sündinud Allai)
perekonnaga!. / . •
„Kalcv Estienne". Forest Hill, 3: koht
Susan Locke „Kalev Estienne Forest
gised eestlased • Kalev Estienne. • pa-:
rimvõimlejad on niiüd õpetajad.
Kuid meil ei ole põhjust'kartuseks,
kui vaatame. noori Lisa Vähi ja .Su­san
Himel, siis julgelt võime lõota.
2 .koht. Susan Fekete 14.55 ligian, rõngas:
Hill. Masterite: grupi; „individual. et tulevikus paremate reas siiski sei-evenIide"
võitjad :0n: Pall:. Kelly Mo-'savad: eestlased. ' • •
ne iMarie Wöng,
yoimalik selle üksikettekannete kir-:
jeldamine ja tuleb paratamatult lep^
pida mõne üksiku:näitega..
••• mail, kell.2 p.l. leiab aset To­ronto
;Uniyersity College ruumides
0. Arensi ettekanne „Enamläste po­liitika
Eestis 1917—18" mis on üks
kolmest loengust mis ykäsitleb enam­laste
tegevust Baltikumis.;
;• 12. mail, kell 9 e.l.;annab T, Raun
ülevaate eesti keele arengust .enne
iseseisvuse, saavutamist. Kell 2 p.l;.
peetaval loengul on. ettenähtud :5 et­tekannet
17.._ ja. 18, sajandil toimunud
majanduslikust arengust ja Ba.ltikUf
mi diplomaatilistest. suhetest.
•-. • . :• • Aeg •
Jugoslaavias, toimus Bosnia pea- .
linnanimeline'„Bugojno Rahvusvahe--. '
line Suurmeistrile Maleturniir"; Võit­jateks
tülid Vene malemeistrid Kar-'
pov ja Spaski. Kusjuures mõlemad
võltsid kuus mängu, said kaheksa
viiki ja kaotasid ühe mängu. Varem
veebruaris peetud Belgradi maailma­meistri
tiitli eelmärigudeP kaotas
Spaski Viktor Kor^hnoi'le, kes 2
aastat tagasi -põgenes Nõukogude''
Liidust läände. Korschnoi elab nüüd
Lääne-Saksamaal ja ta töötab male
õpetajana Porzi linnas Kölni lähedal,
Korschnoi kohtub Karpoviga juunis;
maailmameistri tiitli võistlusel.
. • • / • • • ; . : . ^ ;:..:^;: •
Märtsikuul toimus Toronto Eesti .
Maleklubis; nelja vooruline treening-t.
urniir. Võitjaks tuli P. Beckvvith {4 '
p.), teiseks G. Orgusaiir (3 p.) ja kol­mandat:
kohta jagasid J., j ä r v e ja
Pikkand (2^ p.). Osavõtsid veel A. ;
Mustel, H. Aavik ja 0. .Mankiö kes
on 70 aastane soome maletaja. Noor­test
olid A. Loorits (11 aastane), 0., •
Naelapea (12 aastane), E.Runge (15::
aastane) ja P. Beckvvith (16, aastane)
turniirist Jüsävötmas. ' / ' • -
. Malcklubi esimees Mustel laskis
omal kulul kolm malekella paranda­da
ja ;;kuigi klubi on siiani suutnud •
tasuda;ruumideüürid-on tungiv.^•a-,
jadus suurendada, malcklubi liikme-.;
te ja; toetajate arvu. Abi • vajatakse
ka selleks, et võimaldada meie noor-maletajatel
tasuta osavõtmist eesti :
male tegevusest., .• • -
Peakorraldaja L. JoselinT juhatu- ;
sel toimub selle aasta tege\'use lõpe-tamine„
Läänemere riiaade maletur­niiriga".
Osavõlma on kutsutud Läti,
Leedu, Rootsi ja Soome maletajad.:-
xMängud toimuvad Shveitsi: süstee­mis
ja maletajatel . palutakse oma
malendid ja malekellad kaasa võtia.
KüiaHsed on teretulnud. ^Turniir toi­mub
Toronto Eesti Majas, ruum 12;,•;
46.. aprillil, kelk 2 p.:l.