Meie Elu = Our life, May 20, 1977

              REEDEL/ 20. MAIL — FRIDÄY, „Meie Elu" mr. 20 (1423) 19TT
imi
• : I.'.
ET! VAIM ELAKS EDASI Sl
O ® ®
Lasteaia e
Toronto Eesti Seltsi Lasteaia tava­lisele
tööpäevale laupäeva hommiku­poolel
oli kogunenud Eesti Maja
suurde saali lisaks kasvandikele ka
nende vanemaid ja noortesõpru,
kahjuks siiski vahemai arvul kui
neid harilikult on olnud. Ilusailmali-ne
kevadpäev oli pidulik, kuna kogu­nemisega
tähistati kolme peapunkti:
emadepäeva (kuigi nädal aega tava­lisest
hiljem), kevade tulekut ja las­teaia
lõpetajaile lõputunnistuste väl­jaandmist.
Emadepäeva tähisena kinnitasid
kasvandikud saalisviibivaile emadele
inda lilleõied, neid jätkus "aga ka
vanaemadele ja. teistelegi heategijai-
-mlng lõpuaktus
lesti noored rahvus
ises
losaaigis' 31
JS
Esinejad T. E. Rahvatantsijate Rühma ,,Kung!ä" maiballil. Foto —.S.Trlem
i i '
e
Maiballsl
1 Toronto' eestlaste traditsiooniline
maiball peeti möödunud laupäeval,
Harbour Castle suures saalis.
Balli korraldajaks on igal aastal
Toronto Eesti Rahvatantsijate Rühm
„Kunglä",kes annab ka alati eeska­va
rahvatantsulise põimiku näol.
Selleaastase kava oli kokku sead­nud
Taimi' Voksepp. 'Kava koosnes
kuuest tantsust; „Kuusalu kadrill",
„Setu käclrel", „Põimik vanade Ees­ti
seltskonna tantsude alusel", ing­liska",
-,,'ko.sjatants" ja „Tuljak". Ak-kordeoni
saade oli Allan Lükilt.
Pidukülalisi koos „omadega" oli
üle 500, nende seas ohtralt noori.
Tantsuks mängis eestlastele tuttav
Böb Cringanl orkester.
Selleaastane pidu toimus Euroopa-
. sõidu tähe all. Nii. peo,.kui ka arvu­kate
loteriide,sissetulek'läheb grupi
sõidukulude toetuseks. Euroopasse
sõidavad 8 paari koos grupijuhi Too­mas
Metsalaga ja pillimehe. Allan
Lükiga. V
Peatused on nähtud ette kõiae- ... , , , , ....... ,
pealt. 1 kuu. Stokholmi. M e t s a k o d u . | . h k k u d e 1^O T a k f ? noortelaaaris, kus toimub ka rahva-Ibetaalreid jung lubas_taienduskooli
• - jälle meeles pidada. Õpetaja Lydia
Aruvald oli kümne aastase õpetustöö
eest .väärinud nahkse lauabloki, mil­lise
eseme andis 'talle üle tänuga
Uil TÄIENDUSKOOLI!
Maailma suurimas täienduskoolis tähistati koolitöö lõppu piduliku ak­tusega.
Esmaspäeval olid Eesti Majja kogunenud kõik kolmel kooliõhtul
õppivad täienduskooli noored, et saada tunnistus õppetulemustega. Aktusel
viibis suur hulk lastevanemaid ja koolisõpra.
Aktus algas rahvuslipu toomisega,
lipulauluga ning lavalt kostis õpilas­koorilt
„SirjelinB" ja meeldiv „Isa-maa
hiilgava pinnalta..." Teadusta­ja
oli Mait Ainsaar. Õpilane Mia Tein
hardas palvuses ütles tänusõnu õpe­tajatele
pika meele ja kannatlikkuse
eest. •;•-/
Avasõna oli koolikomitee esimehel
Hans Lupil. Esimees mainis, et täna­vune
lend on täienduskooli .juubeli­lend
— 25. Lõpetajaid 43. Kõik üht­lase
tasemega ja väärivad kiitust,
kes arvatavasti eranditult jätkavad
oma Õpinguid eesti keskkoolis. Nüüd;
on põhjust, arvata, et meie keskkooli
lõpetajad saavad 3 crediti ülikooli
astumiseks. See „crediti" saamine
keskkoolist paneb, kohustusi ka alg­koolile.
Koolikomitee esimees tarjas
Aleksander Kaske, kes annetas
JC.
Aktuse avasõna ütles kauaaegne
TES. Lasteaia juhataja Alice Kul-lango,
kes hindavalt mainis lasteva-lemate
pjusivat vaeva ja indu mudi­laste
kohaletoimetamisel, milleta
lasieaiatöö mõeldav ei oleks ja tänas
kasvatajaid ennastsalgava noortetöö
eest. Ta meenutas ühe lapsevanema
jutuajamist, kes sama päeva vara­hommikul
kooliealise Ottawasse eks­kursioonile
saatmas oli ja . ütles:
Lasteaia juhataja Alice Kullango kõ­nelemas.
Foto — Ö. Haamer
sasti hakkama said ning kinnitas, et
see esimene lõputunnistuse kättesaa­mine
on tähtis päev ja meelde jääb
ta eluks ajaks! Lõpuks esinesid tun-v
,Kas see pole tore kett! Eestlus ai-1 nistustesaajäd oma lasteaia lauluga
säb kõdust lasteaeda, edasi meie veel viimast korda.
tantsu õpetus laagri .noortele. Siis
Göteborgis, Kölnis, Schönaus Eesti
sõjavigastatute kodüsl. ja lõpuks Niz-zas,
Lõun a- Pr a n t s ü s m a ai seal, toimu­vale
rahvakunsti pidustustel. Huvi­tavad
. tingimused . seadsid üles
prantslased:, seal ei tohi laulda.Eesti
hümni — kuid ka mitte N. Vene
oma. Eesti lipp võib aga lehvida va­balt.
: ' '.' '' \-
Etnograafilise Ringi
edukas tegevus
Eesti Etnograafilise Ringi tegevus­aasta
lõppes 12. mail. Tikkimise kur­sus,
mis kestis 10 nädalat' ja mille
juhatajaks oli Lydia Kuus, lõppes
juba 5-dal mail. Kursus algas tradit­sioonilise
pistelapi tegemisega^ kuid
•peatselt olid pisted selged, ning kur­suslased
valisid omale meelepärase
eseme, materjali ja mustri, ning kur­suse
lõpuks -'oli vajminud või valmi­misel
hulga kauneid esemeid,, tänu
heale õpetajale! ,
. Viimasel kokkutulekul arutati Ka­ravanil
Etnogr. Ringi poolt korral­datava
rahvusliku käsitöö näituse
läbiviimist. Kunstiliseks koordineeri­jaks
on ka seekord andekas arhitekt
. EreriTaüi. . . -
- V;;:-nnsel Tallinna Paviljoni •Kara­vani
näitusele, samuti sügisel kor­raldatud
vaipade näitusel kahetsesid
•õige mitmed daamid;.et nad e(i tead­nud
ja selletõttu ei saanud ka omi
kauneid esemeid näitusele tuua. .
Etnograafiline Ring kutsub selle
põhjal kõiki rahvuslikult mõtlevaid
eesti naisi ja noorikuid üles — vaa­dake
oma kodddes' rinsi. rtins toose,
omad kaunid esemeid näitusele, et ka
teised, omad ja võõrad sellest, ilust
osa saaksid. Mustrid olgu siiski rah-vuspärased.
Esemed võivad"olla teks­tiil,
puu, luu, nahk, metall jne. jne.
Helistada: Ene Runge, tel. 483-6500
. P r a e g u toimub Northern District
Library's, 40 Orchard View, Etno­graafilise
Ringi poolt korraldatud
eesti'tarbekunsti näitus. Näitus al­gas
2-1 mail ja kestab 31-e maini.
Orchard View on Yohge ja Eglinton'i
nurgalt põhjapoole minnes esimene
tänav vasemat kätt 1
Üks rohke tegevusaasta on jälle
seljataga, järjekordselt kuues. Tänu
osavõtjatele ja juhatusliikmetele:
Susanne Koiga, Elna Kungla, Aino;
Raun, Linda Raudjalg, Elna Libe ja
Milvi Maimets'ale.
Ene Runge
Palume „Meie Elu" lugejaid saa­ta
kaasmaalaste aadresse proovi*
oumbrite saatmiseks.
Hans Lupp. ,;
; • ;
Koolijuhataja kõneles juhtumist
Tartu Kivisillal;, millest moraal las­tele
oli: meie võime olla ekslikud.,
kuid kui kuulame oma vanemate,
õpetajate ja sõbralikkude inimeste
sõna ja nõuandeid — saame targe­maks,
paremaks ning meil läheb elus
hästi. Koolijuhataja Enn Ründva
kutsus esile püüdlikumad, parimad
emakeele rääkijad. Nendeks osutusid
I kl. Heikki. Sillaste; I :a kl. Rita
Lees; I b kl. Liisa-Kai Kaid; II kl.
Tarmo Soots; II a kl ..Linda Nor-heim;
III kl. Erik Halling; III a kl.
Aiidres Loori ts; III b kl. Mari-Ann
Kängsepp; IV kl. Mark Holmberg;
IV a kl. Maimu Nõmmik; IV b kl.
Paul Pede ja Kristina Sermat; V kl.
Eve Teder; V a kl. Monika Pint; V b
kl. Derek Pallandi; VI kl. Tiina Pärn-salu;
VI a kl. Hillar Heine; VI b kl.
Karl' Haamei:;#Koolijuhataja pani
õpilastele .südamele hoida seda eest-lusetuld
hoolega, mida on saadud siit
koolist — õppides eesti koolis on
kink eesti rahvale. Ka soovitas koo­li
juhata ia lõpetajaid jätkata oma
õpinguid eesti keskkoolis, kus lahe-,
nevad mõned punktid, mis kuidagi
täienduskoolis on. tumedaks, jäänud
Igale lõpetajale, annetati koolikomi­tee.
poolt L. Ivahdi ..Pargi" ja kiitu­sega
(cum laude) lõpetajaile Abista­miskomiteelt
suurem ,,Orto" raamat
Lõpetajaile kmnitati V kl. õpilaste
poolt lilli rinda ja anti tunnistused
saalis. . Kiitusega (cl.) lõpetajate
seast osutusid parimateks Carl Haa­mer,
Vivian Birk ja Hillar Heine.
Auväärt, Helen; Birk, Vivian
(cum laude); Eistrat, Kaari; Haa­mer,
Carl (c.l.); Hailin.2, Linda (cl.);
Heine. Hillar (c.l.); .Holmberg, Vi­vian;
Hopp,: Tuura: Ilves, Peter; Jõ-geda.
Piret; Jõgi. Mikk (c.l.); Kanne,
Indrek; Krabi, tMichael; Kängsepp,
Paul;'Kütt, Ilmar; Liiholm, Robert;
Lomax, Villi: Luht, Anne (c.l,); Makk,
Linda; Martin, Sulev; Meipoom, Ka­rin;
. Mäeste, Marika (c.l.); Mätas,
Susan; Oder, Vivian (c.l.); Olup, Ai­me;
Pahapill, Erika; Paiu, Linda
(c.h); Paju, Ricky; Pee ts, Margaret;
Pormeister, Liivi (c.l.); Pärnsalu, Tii­na
;: Raun, Jaak; Reitav, Sven; Roi-ser,
Maiu; Roosipuu, David; Saar,
Erik (c.l.); Saarna, .Robbie; Silma,
Linda (cl.); Soosaar, Robert; Sum­ma,
Anne (c.l.); Tralla, Lennard;
Vaikla, Aime-Silvia; Valter, Ellen.
Üks kuuenda klassi lõpetajaid, vii­bib
praegu ajutiselt välismaal ja
sooritab lõputesti sügisel.'
V i k i . juhataja Ludvig Luide algas
oma kõnet A. Viirlaiu luuletusega
„Sinä suudad'^ ja õhutas lootust.
Miks ei peaks me julgema loota, kui
lootus on me leib! Eks looda vane­mad
oma.lapsi kooli saates, et neist
kasvavad tublid ja. ausad järglased
neile. Eks looda õpetajad õpilasi
kasvatades ja õpetades,; et neist tu­levad
tublid inimesed. Lootsime .1944
a. sügisel, kui mässavale merele väi
kestes kalapaatides põgenesime oma
kodumaad maha jättes, lootsime, te
da varsti jälle näha. Tihti on meie
lootuski meid maha jätnud, kuid jäi
le välgatab säde ja annab uut loo
tust. Teile lõpetajaile on palju lootu­si
pandud.; Teie võite tõendada, et
olete võimelised suurteks tegudeks.
Ärge nõrkege takistuste juures, ärge
taganege, pea püsti ja edasi! Sina
suudad! Loodame, et me unistus
oma sünnimaad vabana näha on re­aalne
teile
• Lõpetaja Ellen Valter omas sõna­võtus
tõendas, et ta ei tahtnudki ka­nada
sõprauega kinno minna, kuid
tuli parema meelega „Esto" kooli ja
kavatseb ka edasi keskkooli minna,
sest reede, õhtul tuleb ikka kuhugiJe
minna ja siis juba on võimalus edasi s e K s
käia eesti koolis. Ellen Valter soo­vis
"noortele lugemiseks selliseid raa­matuid,
mis ori kergemad ja väga hu­vitavad,
siis poleks vanematel ega
õpetajatel vaja lapsi lugema sundi­da,
vaid siis ostaksid noored neid ise
omateenitud raha ;eest ja loeksid
neid kas või salaja, kanada kooliski.
See oleks see õige „Esto power",
" Ellen Valter tänas ka õpetajaid,
kes nende pärast kooli tulevad. Õpe­tajad
püüavad meist kasvatada nii
häid; eestlasi, kui aga vähegi saab.
Õpetajate kõige suurem tasu olekski
see, kui nad näeksid, et kasvame
tublideks eestlasteks. Luban seda
teile, armsad õpetajad; enese ja oma
klassikaaslaste nimel, et püüame
alati teha oma parima.
• Tänu õpetajatele- avaldas kooliko­mitee
esimees Hans Lupp. Ta • mai­nis,
et ka teised rahvusgrupid oh
avaldanud tunnustust meie koolide­le.
Kõige raskemat koormat kooli­töös
kannavad meie õpetajad. Õpe­tajad:
Lydia Aruvald, Virve Geering,
Elfriede Kuusk, Endla 'Komi, Hella
Leivat, Ludvig: Luide, Ene Lüdis,
Leena Norheim, Helgi ' Nippak ja
koolijuhataja Henn Ründva said,
kimbu nelke. Õpetajate reast puudus
Endla Rüdmik, kes viibis välismaal.
Lilletänu. avaldati ka koolikomitee
esimehele Hans Lupile, kes on olnud
ikka hoole ja armastusega eesti koo­li
juures, samuti kooli truule ja ar­mastatud
sekretärile Leida Märleyle.
Veel tänas koolijuhataja abi eest
Eesti Ühispanka, Abistamiskomiteed
ja suurim tänu vaeva eest oli laste­vanematele.
koolidesse, noorteorganisatsioonides
se ja kestab sel viisil ketikujuliselt
edasi." •
Kavaline osa algas kogu lasteäia-pere
ühislauluga ,^male''V millele
järgnes kevadläule, V klassilt ilulu­gemine
„Eesti ema", nooremäilt
tants •Kivikasukäs, laulumäng „Minu
valge hani" ja löökpillide rühmalt
„Kõik minu pardikesed". Eriti meel­dis
nii .lauljaile kui ka. kuulajaile,
laul „Veli, kulla vellekene"; mille lõ­busaid
salme „Tantsi,. nii et tallad
läbi, tantsi, nii et kingad katki" saa­tis
rõõmus k.äteplaksutamine. Laule
juhatas muusikaõpetaja Ilo Mai­mets.
. /. .•; ^[
Edasi järgnes lõpetajate välja­saatmine,
kes läbi suure lillepärja
ükshaaval jä südamevärinaga lõpu-tunnistusi
vastu võtma ilmusid.; • .
Lasteaed on senini T.E:S. Täien-
Tanavusiks T.E..S Lasteaia lõpeta-jäiks'
olid: Tarmo Ainsaar, Heikki
Altosaar, Taivo Evard, Victor Härm,
Veikko Karhunen, Andres Küttis,
Erik Küttis, Leili Reet Lukas, Erika
Meipoom, AJarie Nurm, Susan Nyky-forchyn,
Thomas OIvet, Alar Peter-soo,
Kai Rannik, Mihkel' pähniste,
Monica Roose, Ivar-Paul Soever, Lii-
.1
sa Soots, Paul Tae, Marcus Tämm,
Toivo Trass ja Katrin Verret. .
Lõppsõna kogunemisel ütles Laste­vanemate
Komitee esimees Maido
Musta,' andes tänutäheks tehtud töö
eest roosiõied lasteaia juhatajaie,
kasvatajaile, keda on laval 13, ja
toimkondade juhatajaile ...lastevane­mate
.hulgast, kes samuti ära teinud
on suure töö. Kasvatajate osas ei ole
ettenäha muudatusi järgmiseks töö­aastaks
ja. kõneleja lõpetas: ,.Saatke
oma, lapsed -lasteaeda-,-et eesti vaim
Reedel, 6-dal ja laupäeval, 7-dal
mail toimus .lääne Torontos, Hum-berside
Collegiatis rahvusvaheline
„Mosaiik". Humberside 1400-ne õpi­laspere
koosneb 34-st erinevast rah­vusest
ja nende hulka kuuluvad ka ^
noored viiest eesti perekonnast.
Alul tekkis küsimus kas meie oma
väikese rahvusgrupiga jõuame efek­tiivselt
Eestit esindada, kuna oli. va­ja
korraldada rahvuspärane, näitus,
lavaline ettekanne ja veel eestipära­sed
toidud. Kuna külalisi oli oodata
8—10 tuhande j ümber tegi see viima­ne
just eriti' suurt muret. Hea taht­mise
ja kaasabiga sai aga ..kõigist ta­kistustest
üle. Naima Aer kaunistas
eesti nurka kunstipäraste puutööde­ga
ja demonstreeris puu peale gra-veerirnist
ja põletamist. Tema tööd
äratasid suurt huvi nii noorte kui ka-vähemate
külaliste hulgas. Lavalises
ettekandes esinesid pr. Tiiduse
võimlejad ja said suure aplausi osa­liseks.
Eestipäraseid toite valmista­ti
vanemate, vanaisade -emade ja tä­dide
abiga, nii et ka need ei puudu­nud
rahvusvaheliselt toidulaualt.
Eriti hüvitavaks osutus laupäeVa-hommikune
paraad mis koosnes
noortest rahvusrõivastes, antiik For­di
autodest, Royal Regimentof Cä-nada
orkestrist ja t^rastrümmide or­kestrist.
Ka. meie eesti noored võtsid
sellest osa ja kaunistasid, paraadi
oma rahvusrõivastega eesti lipukesi
lehvitades. Kuna ilm oli nädalalõpul
eriti meeldiv siis aitas ka see kaasa
ja kõik üritused õnnestusid hästi.
Maie Ilves
Eesti Rahvuslaste K@gyle
duskoöli saatnud 251 last. Tänavune |- elaks -edasi!" . - ^
oli 12. lend, mille lõpetas 22 poissi-' Järgnes mahla- ja kohvilaud, šä-tüdrukut,
kes said klassijuhatajaiit
Lea Ainsaarelt ja Ilme Paaralt oma
mas oli korraldatud lastetööde-': nai­tus,
kus n i i nooremad kui ka vane-lÖputunnistused
motoga ,.Tublidus mad. kasvandikud esitasid; arengule
ei tule tööta, usinus, ei hooleta" ja ''vastavaid ja huvitavaid, individuaal-lasteaia
juhatajalt Av .Kullangolfri- j ning ühistöid joonistuste ja-, käsitöö-patsiga
koolimärgi. kaelariputami-, de alalt. Samuti olid väljas eestikeel-
•'•''.! •.•••[•' . sed raamatud lasteaiaealistele.
õppeaasta vii-
Ks on väljasõit
>ese, lastekohase kõnega ter- j Lasteaia käesoleva
vi tas: väikesi lõpetajaid kasvataja L.maseks kokkutuleku
Ainsaar, meenutades neid paljusid j Highland Creek parki 28, mail ja õp
raskeid ülesandeid, mida kasvandi-- petöö algab- jällegi., septembrikuu
kel: lahendada tuli ja millega nad ilu-' eelviimasel nädalaL
ii/
ATR UUL!
SihfasyfisSeedrbry pidas aastakoös^
Sissejuhatusena uude, arvult 22. te- sedapuhku neljaks nädalaks. Juhata-
Peale hümni laulmist ja lipu lah­kumist
saalist, siirdusid õpilased
klassidesse, kus klassijuhatajad'-neV.
le tunnistusi jagasid. ;•:•
Vancouveri Eesti Rahvatantsu
Rühma korraldusel toimus laupäe­val,
7- mail Briti Kolumbia ülikooli
..Graduate Student Centres" n.n. Ke-'
vadepidu.' Pidu algas õhtusööaiea
kusjuures. „külmarohtu". sai. osta
baarist ja selle minek oli elav.
,: Eeskavalises osas Vancouveri Ees­ti
Rahvatantsijad -esitasid meie kau­neid
tantse ja külalisena esines-Van­couveri
Lätlaste Rahvatantsu Rühm,
kellede esinemine võeti vastu tugeva
aplausiga.
. Maikuningannaks valiti prl. Wask.
Rahvast oli rohkesti ja lõbus tants
kestis üle kesköö.
gevusaastasse, pidas sihtasutis Seed-rioru
oma aasta-üldkoosoleku 24. ap­rillil.-
Juhatuse poolt esitatud 1976 a.
aruanded kinnitati üksmeelselt: Ta^
gasivaates tegevusele võidi esile tõs­ta
aasta, suurürituse — SUVIHARI
1976.— programmis pakutud vaba­õhulavastuse
^Mälestuste radadel"
üle ootuste õnnestumist. Selle oma­pärase
sõna-, tantsu- ja laulüpõimi-ku
idee, üldjuhtimise ja lavastuse
andis Ene. Rebane, ja sujuvalt esita­tud
lavastuses nägime ja kuulsime
aina noorust, vaid ühe erandiga —
Lydia Vohu vanaema osas. Seedrioru
ülesehituse „mootofcks" kujunenud
talgutöödel 'pandi 1976 a. kirja, 2233
töötundi.
1-977 a. tegevuskava .nõuab seedri-orulastelt
järjest uusi julgeid tegu­sid,
nii tööde kui. ürituste alal. Tööd
jätkub jälle kõigile, kes valmis lisa­ma
oma panust, sest ajahammas -on
21 aastaga jätnud oma jäljed kõik­jale,
ja uuendamist, parandamist ja
korrastamist, on igal sammul.
Traditsiooniline suurpidu — SUVI-HARI
1977 — peetakse laupäeval, 2.
juulil. Kontsert-aktusel (kell 5 p.l.)
esineb peokõnega Heikki Leesment
(Washington, D.C.). Õhtul esitab Ees­ti
Rahvusteater, vabaõhuteatris Au­sust
Kitzbergi komöödia „Neetud
talu". See on' viimane vanameistri
poolt .kirjapandud näidend, mis pä­rast
groteskses laadis ülesehitatud
menukat 'esiklavastust . „Estoniäs"
lugematute teatrilavade repertuaaris
kodumaal. püsis. Paguluses tuleb
..Neetud talu" esmakordselt esitami­sele.
Selle õn nüüd . vabaõhulava
jaoks seadnud Kaarel Söödor, kes
selle ise üheskoos Lydia Vohuga ka
lavastab. Kesköötunnil on mälestus­samba
esisel traditsiooniline lühisaa-de
„Mõttelehnul . kodumaale..."
Tantsuks vabaõhutantsulaval män­gib'jälle
Georg Iltali kapell. .: .
• Nädal pärast suurpidu, pühapäe­val,
10- jüüii'1','. avab uueks hooajaks
j uksed Seedrioru noorte suvekodu,
jaks on pedagoog pr. Endla Kannel
ja perenaiseks ..veteran" Mahti Mäl-berg.
Informatsioon laste registreeri­mise
kohta ilmub ajalehes 'eraldi
teadaande kujul.
Omalaadi pettumusena tegi juha­tus
koosolekule teatavaks, et aasta
eest ürituste kavva võetud 5. Eesti
Laulupäev, Seedriorul juulis 1978 a.
ei saa teoks. Nimelt selgus, et Eesti
Lauljate Liidu juhatusel "on Iaulupäe-vade
jaoks oma ajatabel, mis mää­rab
aasta .1978 niiöelda Jõudeaas-taks",
• kus midagi ei tohi juhtuda.
Kujunenud olukorras on Seedrioru
juhatus juba kaalumas uusi võima­lusi
SUVIHARI 1978 jaoks traditsi­oonilise
programmi kujundamiseks..
. Aastakoosolekul valitud uus juha­tus
jagas ametülesanded 'järgmiselt:
esimees — Eduard Rebane (Kitche^;
ner), abiesimehed: Edgar Kink (Ha­milton
). Ene Rebane (London), Dr.
Voldemar Tammemägi (St. Cathari-nes),
sekretär Harry Pärkma, laekur
Ilmar Jõgi, liikmed eriülesannetes
Agu-Pertensja Kalju Varangu; koop­teeritud
liikmed Heinrich Karu (ju­hatuse
volinik; Londonis), Juta ja Jü­ri
Juurana: (arvepidamine). Revisjo­nikomisjoni
valiti F. Koger, A. Lep-son
ja T. Ruutopõld. >
Tervislikel' põhjustel ' juhatuse
tööst eemale jäänud Arnold Voltrele
avaldas koosolek siirat tunnustust ja
tänu. • '•;_'. - •'.:
Asjalik ja ülesehitava töö vaimus
kulgenud koosolek, mida juhatas dr.
ja protokollis H.
Pärkma, lõppes hümniga. ;
. Eesti Rahvuslaste j Kogule laekus
1977; a. toetustähtedest 2500 dollarit:
Preemiate; jagamine toimus 6. mail
s.a. ja preemiad langesid järgmiste­le
numbritele: 1. — 3247 (Sl00), 2, -
1139 (S50),3. — 1551 (S25) ja ülejää­nud
preemiad on suurteos „Eesti
Vabariik": 4. — 180, 5. — 2782, 6.. —
766, 7. -— 2096, S . 1 5 4 5 , 9. 2528,
10. — m, 11,-- 1022, 12. — 1326. 13.
- 843.
Eesti. Rahvuslaste Kogu avaldab
siinjuures, südamlikku tänu kõigile
toetustahtede omandajaile. See toe­tus
on• järjekordne tunnustus seni­sele
tööle ja kindlustab meie jätku­vat
rahvuslikku tegevust.
. Juhatus
Lo^dofii Eesti Ma ja of sib
äsan
Londoni Eesti Maja otsib oma üle­mere
kolinud osanikke, sooviga neid
paluda üle kanda oma osatähed mõ­nele
veel Inglismaal elavale kaas­maalasele,
või organisatsioonile. Mõ­ni
aasta tagasi 34 kanada eestlast
juba kandsid oma 219 ošatähte nii
üle, Inglismaal tegid sama 175 osa­nikku
oma 565 psatahega. Kuid Ka­nadas
on veel umbes 40 osanikku —
enamuses teadmata kus. Telefoni
raamatute ja tuttavate abiga ei suu­da
ka kõiki avastada. Seepärast pal­ve
kõigile E. M. osanikele enesest
teatada dr. E. Arujale, 37 Groveland
Crescent, Don Mills, Ontario, M3A
3C4. või telefon (416) '447-8958; ..kes
siis saadab -Teile ametliku vormi al­lakirjutamiseks,"
kui Teie lahkus lu­bab.
E. Aruja
EI / .
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUMISTIDEGA
K. Päts — 1918.
Koguduse nõukogu otsusega mu­retseti
Hamiltoni eesti kogudusele
armulaua karikas, ja: '.ta.ldre.k- -—seni
on kasutanud, teiste koguduste ar­mulaua
riistu. Uued; esemed. pühitse:
takse piiskop; K . / Raudseppa:• poolt
ning võetakse esmakordselt tarvitu­sele
leeripühal, 22. mail.
Vastavalt viimhse Täiskogu otsuse­le,
on. Hamiltoni-koguduse nõukogu
alustanud uue eestlaste' matusepaiga.
ostmise eeltöödega. Hauakruntide
hind pn umbes $400:4-. Kõik, kes on
huvitatud hauakruntide ostmisest
ühisele matusepaigale, palutakse sel­lest
teata;koguduse esimehele, hr. J.
Müürile, enne 1. juulit 1977. a.
:"'-.-•.: :-/'>V. ' . •>. :;,•''
Abielluda soovivad ja kuulutatak­se
maha: Peeter Hans Kopvillem ja-
Eva Katrin Varangu, Eddy Õunpuu
ja Lillian Ann Saar, Olav Sepp ja
Krista Linda Kumm.
P»isk0p Raudsepp
jutlustab Torontos
• Nelipüha esimesel pühal, 29. mail
kell 5 p.l. jutlustab piiskop Karl
Raudsepp Toronto EELK Jakobi ko­guduses.'
Liturgistina teenib kogudu­se
õpetaja ja orelil L. Pilt.
„Meie Elu" n
l a i i i i i i i i i i i i i i i u i i i i i i i i i f
* D
aktiivsel
a
MERI
j? Merike
| ja õnnista]
^Andrese kl
?ta õppinm
0 danud enc
|lis. See oli
° lähedase õ
m
| koostama
1 koosoleku
|tuse pidai
| kui alal M
| lõpetamise
= koolis.
| Gaidina
I Tütarde li]
| salga- ja
| tanud I j
|möödunud
= eeskujulik
I Rahvata)
I huvialaks.!
| vatantsu II
| rühmas õpi
| on väga hj
I sed tantsi
= teevad saj
| pöördeid
| Moodne I
1 ja seda h|
lEstiennis.
| likrühma
|koos ühe
P Eriti sü!
M 1
| luule ja lj
| moodusta;
| Meipoom
I grupi SÄl
| nud edugj
I oli sõit
? duskooligž
i peost. SAl
Z alguparas|
| paks on
f Andres vii
| Suvel o|
" ru lasteki
CD
f valajaks.
| vai suvell
l Merikesl
I eesti ühisi
1 jõuline t<
|end kuidd
ilana eesti
| sõbrad oi
I rahvustes]
Ivad. Eesti
m
s ne rahvus
fha, et nol
= remaid kl
n r
I paremini
f Suur a|
= vustesse
I lest, et
ca
1 Merike -s<
= tahaks ai
' CD
ÜJIIIIIIMIIII;;I;,I;:|
Balti Lii]
nud tegen|
küüditami
seks. Kiil
peetav ko
meeni linel
peetakse
(Bond'i j;
päeval, 14|
nilisel
läti peani
peapiiskop
Bai kunas
piiskop
Males ti
neväd cci
Segakoor
Kooki j ui
leedu - .soil
: mendilii^
Korrald
tahetakse!
tõmmata,
birääkiniil
noorte m
leedu skaj
tusele sui
välja ka i
nab aktu|
ma pidulj
Kuna
nud üle e|
tusaktuse
Ühtlasi 'oi