1985-08-15-01 |
Previous | 1 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
)
^ : . . f : ; Jlational Library of Can;i(3&
s
„Miilu 85" Jämijärvel
Eesti Skautide
juht külastas
oome suurlaagrit
Second Class Mail Registration No. 1354.
Nr. 33 (1850) 1985 NELJAPÄEVAL, 15. AUGUSTIL - THURSDAY, AUGUST 15 XXXVI aastakäik
Harjumaalaste „ L a i i r i t s a p ä e V ' lõdcäärulalgasvabaõhu-JMmalaieeEisSMsega. P i l d i l , vasakul nurgal.öp. Edgar Heinsoo, s o l i s t id H i l d a Sepp ja
Valve Tali ning organist Georg lital. (Lähemalt Ihk. 4) Foto — 0 . Haamer
Kanada ja eesti skautide
esindajana külastas Soome
skautide 75. aastapäeva tähistavat
suurlaagrit „Miilu 85"
Kanada Eesti Skautide Maleva
juht skm. Egbert Runge. Laager
toimus 23. juulist 1. augustini
Jämijärvel.
Nagu skm, Egbert Runge
Meie Elule" seletas, ühinesid
soome skaudid tosin aastaid tagasi
ühiseks'malevaks,' saades
kokku 75 üOO-lise noorteväe, mis
moodustab 1,5% Soome rahvast.
Seepärast ei tuleks imestuda, et
nMiilu 85" juhtis nai.sjuht Mar-jaana
Suosalmi;
Formaalsed tervitussõnad öeldud,
lervituskirjad üle.antud ja
laagrijuhile kaela seotud Kanada
VI jamboree kaelarätt,, kulges
jutt eesti skautlusele ja gaidluse-le.
Sõpruse tähistamiseks andsin
üle Eesti Skautide K4alev Kanadas
kingi — suure kapa, millele
, skm. Jaan Lepp eesti mustri ja
tervitussõnad oli, põletanud. Kapa
sisse panime Kanada ja eesti
skautide märke, eesti skautide ja
sini-must-valged kaelarätid.
Laagrijuht ja tema abi said rinda
nägasa Maailmalaagcr. ,,Eesti
Lipp" laagri märgi. Soojale ja
sõbralikule vastuvõtule järgnes
suurlaagriga tutvumine,
TÖRVAAHi•
Kõigepäält paar selgitaval .sõna
suurlaagri nimest. ,,MI1LU
85" on Jõesti väga omapärane
Kanada Eesti Skautide Maleva
juht skm. Egbert Runge ja
„Miilu 85" juht Marjaana
Suosalmi, kes eestlastelt sai
kingiks kapa ja kaelarätid.
te järgi on miilimine puidust tõr-vaajamine,
sümboliseerides
noortele selle vana sü'omlaste tuluallika
ja vajaliku tarbeaine
tootmist. Selleks oli laagrivälja-
. ku keskele'laotud suur so'üriku-juline
männipuude kuhi, milline
kaeti hiljem mullaga ja süüdati:
tasase umbse põleniisprodukti-na
nõrgus sellest suurest ,,mii-laagrinimi,
aga eks ole ta soome- list" vastava toru kaudu kogu
pärane ja on ju Soomes palju laagri ajal välja tõrv!
. I maailma omapära. Soome mõis- (Järg. lk. 3)
Ainult neli inimest jäid ellu,
kui Jaapani jumbojet kukkus alla
52y reisijaga. Lennuõnnetus, mis
'ouurim seniohmict, juhtus 100
KOPENHAAGEN - Balti Tribunal Kopenhaagenis leiab, et kord iseseisvate Eesti. Läti ja Leedu 'KSedels^!?»*" pöie juurdu
okupeerimine ja {annekteerimine on esmajärguline näide rahvusvahelise õiguse ja rahvusvaheliste pääsuteid. Umbes 4000 sõdurit ja
e, millistele N. Liit on alla kirjutanud, rikkumisest.
Demonstratsioon Kopenhaagenis
0
; Massiline v p e immigratsioon-on
tõsiselt rikkunud balti identsust ja
poliitilist struktuuri; keel, kultuur,
usk, kogüni| ajaloo õpetamine koolides
on saanud kannatada nõukogude
võimu all. Balti riikide militariseeri-mine
on jäädavaks meeldetuletuseks
jätkuvast ohust maailmarahu vastu.
Balti rahvaste enesemääramisõigus
ja õigus elada segamata ja diskri-mineerimata
oma iidsel asumaal tuleb
taastada.
Pärast kogenud, tunnistajate kuulamist
paljudest elu, seaduse ja prak-\ f 1 ••! - !• .J
^ , , ; ., ,. Enne rongkäiku oh lätlanna Dzid-a<
aaspekt.dest^okupeentud Eestis, yeveris-Persson Lõuna-Rootsisl
Latis la Leedus, leiab Balti Tribunal, .. . i , .. .. , .
V, , J 1 • . J . läbiviinud kümnepäevase naljastrei-et
need rahvad oiji kannatanud ja ^
kannatavad ülekohtu all, milles N .
politseinikku on rakendatud päästetöödele.
Õnnetuse põhjus pole
veel selgitatud, kuid piloot teatas,
et üks lennuki uksi on katki ja õhusurve
langeb.
9
STOCKHOLM - Kui veel Balti
Tribunali istung Kopenhaagenis
jätkus SAS Skandinavi luksushotellis,
toimus Vabadusristlemise
esimene protestidemonstratsioon.
Liit on süüdi.
Kdlme balti riigi saatus on erakordne
inimkonna.ajaloos. Kusagil mujal
maailmas pole endiseid parlamentaarseid
demokraatiaid 0|kupeeritud,
annekteeritud ja koloniseeritud võõra
võimu poolt. Unikaalne' saatus
nõuab unikaalset 'pohitikat demokraatlikelt
valitsustelt maailmas. Me
kutsume neid üles nõukogude oku-'
gi Nõukogude saatkonna ees "Kopenhagenis,
et meenutada inimõiguste
rikkumisi Baltikumis. Temaga liitus
eestlanna Lietta Sander mõned päevad
enne Tribunali ja Vabadusristlemise
algust.
Niiüd olid ka nemad liitunud Vabadusristlemise
rongkäiguga, millest
nad võtsid osa leinariietuses, mis
äratas suurt tähelepanu nii taani kui
rootsi pressis.
Kogunemine toimus sgoja õhtu-patsiooni
Baltikumis üles tõstma igal ,., ., .. ^ .
rahvusvahelisel foorumi,!, nõudes P?»»'!"»?* P""»^» kaes.; Turistlikult
vabadust ja iseseisvust Eestile, Lätile riietatud inimesed tõstsid suuri värvilisi
loosungeid. Nende vahel lehvisid
balti rahvaste lipud.
Vabadusristlemise esimees Maris
Graüdins tervitas kõiki kohalolijaid ja
andis sõna tuntud vene inimõigusla-sele
Vladimir Bukovskile.Bukovski
nõudis balti rahvastele iseseisvust ja
kinnitas, et ka vene demokraadid
mark, Michael Bourdeaux, Jean-1 toetavad^balti rahvaste võitlust.
ja Leedule. ^
Käesoleva Kopenhaageni Manifestiga
deklareerime meie, et praegune
olukord Balti riikides rikub võimalust
saavutada rahu ja vabadust
Euroopas ja maailmas.'
; • • • ' • •* !
Theodor Veiter, esimees, Per
Marie Daillet, James Fawcett
SÜÜDISTUS
Otsuse lar^getas ^viieliikmeline zü-rii
pärast-süüdistuse ja tunnistajate
kuulamist;SAS Skandinaavia hotellis,
kus tribunali istung kestis kaks
päeva. Süüdistuse esitas Balti Mäail-makonverentsi
esimees UlgerisPav-
Iffvskis. Kokkuvõttes süüdistati N .
Liitu:
® konspiratsioonis, agressioonis
ja balti riikideillegaalses annejcteeri-mises
,, j .
® balli riH<ide ekspluateerimises
© eestlaste, lätlaste ja leedulaste
deporteerimises, ja venestamises, mille
eesmärgiks on rahvusidentsuse,
kultuuride ja keelte hävitamine
© inimõiguste rikkumises.
Pikas dokumendis toodi tõendma-terjali.
süüdistuste kinnitamiseks.
Sellele lisandus 17, tunnistajat.
Eestlaste poolt blid tunnistajateks
Valdo Randpere, Leila Miller ja Sergei
Soldätov.
Rongkäigu eesotsas kantibaltilippe,
millele järgnes Balti vabadusristlemise
siidlipp.
Lietta Sander kõndis leinariietuses
, Q) 0 Q
nende järel. Tükk maad eemal tuli
rongkäigu kõige teatraalsem osa.
Umbes 30 noort vangiriietuses kandsid
pikka „ketti", mille ahelad oÜd
valmistatud suurtest ventilatsiooni-torudest.
See jättis väga efektse mulj
e . ,
• Pärast pikka kõndimist jõudis
rongkäik lõpuks Nõukogude suursaatkonna
juurde, kus politsei juhatas
osavõtjad teisele poole tänavat.
Leedupoolne noortejuht Gintaras
Grusas haaras megafoni ja hakkas
rahvamassi juhatama lööklausete
hüüdmisel. Ta näitas nüüd ameerikapärast
„cheer-leaderi" talenti.
— Kas Eesti peab saama vabaks?
hüüdis Grusas.
— Ja-a-a, möirgas rahvamass.
— Kas Läti peab saama vabaks?
— Ja-a-a.
— Kas Leedu peab saama vabaks?
— Ja-a-a.
— Aga Nõukogude Liit takistab
seda. Njet, hjet Soviet.
— NJET, NJET, SOVIET.
Nii.kestis hüüdmine kaua aega,
enne kui meeleavaldajad lõpetuseks
laulsid balti hjamne järgimööda.
Osavõtjad olid peamiselt haiti rahvustest.
Paarkümmend taanlast võtsid
osa suure Taani lipuga. Huvitav
oli, et ka paarkümmend asiaatlast;
ilmselt vietnamlased, rongkäigust
osa võtsid.
EPL/ÜL
'y- ' Sea of' 3
;KOREA. Japan-]
•KOREA'..•Usuda©'
::^r::-Osaka
JAPAN
Jokyo
I
0 • 300
miles
Pacific
Ocean
eesti
põgenikku Soome
Rootsi
Rootsis said assüüli kaks eestlast,
kes põgenesid okupeeritud
Eestist Soome kaudu. Mehed, kelle
niniesid ei avaldatud mahajäänud
sugulaste pärast, tulid üle piiri
Lapimaal, kuhu jõudsid jalgsi käies
200 km Murmanskist.
s
sss
Tõrvaahi Soome skautlike noorte suurlaagris „Miilu '85"
tootis laagri kestel 600 liitriL Foto — E. Runge
Sini-must-valge Helsingis
STOCKHOLM - Nagu rootsi ajakirjandus
märgib, äratas eestlaste,
lätlaste ja leedulaste demonstratsioon
Soome pealinnas erilist tähelepanu
ka nende tuhandete soomlaste
seas, kes palistasid tee ääri,
Baiti noortele, kes kandsid rahvus-lippe,
aplodeeriti elavalt ja neile
osutati rohkelt sümpaatiat.
Paljud inimesed olid lausa pisarais.
Teised jälle jooksid noorte juur- :
deja embasid neid liigutuses. Oli see
ju esimest korda pärast sõda, kus
keegi julges protesteerida suure Nõu-
'kogude naabri poliitika vastu, samuti
oli see esimest korda, kus endiste
iseseisvate naabrite rahvusvärvid
lehvisid Helsingi tänavatel.
(Järg. lk! 3)
tagas
Provints Quebeci peaminister
Rene Levesque teatas laupäeval,
10. aug., et tema tõmbub tagasi
poliitilisest elust, niipea kui partei
valib tema asemele uue liidri ning
provintsile uue peaministri. Temal
ei ole kavatsust edasi jääda ka parlamendi
liikmeks pärast seda, kui
temale on asetäitja valitud. Tema
jäämine parlamenti võib olla raskuseks
uuele partei liidrile oma
positsiooni ja populaarsuse üles-ehitamiseL
Ma tahan kaduda poliitiliselt näitelavalt
ja olla vaikseks pealtvaatajaks
elu ja olukordade arengule
Quebecis. Patei uue liidri valimike
toimub 29. sept.
Paar tuhat vabadusse
demonstratsioonil
[jet, njet Sovjet — da, da Lat-vija!"
See juba Helsingis patriooti-lisi
tundeid äratanud läti, leedu ja
eesti vabadusristlejate poolt kindlas
rütmis skandeeritud hüüd kajas
ka Sergeli väljakul esmaspäeval,
29. juulil toimunud suurel vabadus-nõude
demonstratsioonil rootsi
parteipoliitikute osavõtul. Kohai
oli paar tuhat inimest.
TORONTO EESTI BAPTISTI KIRIKUS - 883 Broadview Ave
Pühapäeval, 18> augustil keM 6 õhtul
VÄLiSMISJOWi JUliALÄTEEWISTUS
Kõneleb jutlustaja ENDEL S I I T Ä^ Kallforniast
Solist JAAN
Vangistatud leedu, läti ja eesti vabadusvõitlejate
piltide ja trellide kujutusega
plakatite mets äratas või-kall-
kurba tähelepanu, samuti 45 triibulises
vangiriietuses noort suure
sümboolse musta ahelaga, Noorte
arv kujutas 45 rasket okupatsiooniaastat
Baltikumis,,.
Palju demonstrante ja osalejaid
olid ilmunud rahvariietes.
Lühikõnedega esinesid Sergeli väljakul
läti sotsiaal-demokraatide veteran
fiLdr. Bruno Kalnins, keda^^aba-dusristlemise
puhul TASSi telegramm
ägedalt ründas, European
Resistance'i liikumise esimees Vladimir
Bukovski, moderaatide väljapaistev
naispoliitik Margareta af
(Järg lk. 3)
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, August 15, 1985 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1985-08-15 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E850815 |
Description
| Title | 1985-08-15-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
)
^ : . . f : ; Jlational Library of Can;i(3&
s
„Miilu 85" Jämijärvel
Eesti Skautide
juht külastas
oome suurlaagrit
Second Class Mail Registration No. 1354.
Nr. 33 (1850) 1985 NELJAPÄEVAL, 15. AUGUSTIL - THURSDAY, AUGUST 15 XXXVI aastakäik
Harjumaalaste „ L a i i r i t s a p ä e V ' lõdcäärulalgasvabaõhu-JMmalaieeEisSMsega. P i l d i l , vasakul nurgal.öp. Edgar Heinsoo, s o l i s t id H i l d a Sepp ja
Valve Tali ning organist Georg lital. (Lähemalt Ihk. 4) Foto — 0 . Haamer
Kanada ja eesti skautide
esindajana külastas Soome
skautide 75. aastapäeva tähistavat
suurlaagrit „Miilu 85"
Kanada Eesti Skautide Maleva
juht skm. Egbert Runge. Laager
toimus 23. juulist 1. augustini
Jämijärvel.
Nagu skm, Egbert Runge
Meie Elule" seletas, ühinesid
soome skaudid tosin aastaid tagasi
ühiseks'malevaks,' saades
kokku 75 üOO-lise noorteväe, mis
moodustab 1,5% Soome rahvast.
Seepärast ei tuleks imestuda, et
nMiilu 85" juhtis nai.sjuht Mar-jaana
Suosalmi;
Formaalsed tervitussõnad öeldud,
lervituskirjad üle.antud ja
laagrijuhile kaela seotud Kanada
VI jamboree kaelarätt,, kulges
jutt eesti skautlusele ja gaidluse-le.
Sõpruse tähistamiseks andsin
üle Eesti Skautide K4alev Kanadas
kingi — suure kapa, millele
, skm. Jaan Lepp eesti mustri ja
tervitussõnad oli, põletanud. Kapa
sisse panime Kanada ja eesti
skautide märke, eesti skautide ja
sini-must-valged kaelarätid.
Laagrijuht ja tema abi said rinda
nägasa Maailmalaagcr. ,,Eesti
Lipp" laagri märgi. Soojale ja
sõbralikule vastuvõtule järgnes
suurlaagriga tutvumine,
TÖRVAAHi•
Kõigepäält paar selgitaval .sõna
suurlaagri nimest. ,,MI1LU
85" on Jõesti väga omapärane
Kanada Eesti Skautide Maleva
juht skm. Egbert Runge ja
„Miilu 85" juht Marjaana
Suosalmi, kes eestlastelt sai
kingiks kapa ja kaelarätid.
te järgi on miilimine puidust tõr-vaajamine,
sümboliseerides
noortele selle vana sü'omlaste tuluallika
ja vajaliku tarbeaine
tootmist. Selleks oli laagrivälja-
. ku keskele'laotud suur so'üriku-juline
männipuude kuhi, milline
kaeti hiljem mullaga ja süüdati:
tasase umbse põleniisprodukti-na
nõrgus sellest suurest ,,mii-laagrinimi,
aga eks ole ta soome- list" vastava toru kaudu kogu
pärane ja on ju Soomes palju laagri ajal välja tõrv!
. I maailma omapära. Soome mõis- (Järg. lk. 3)
Ainult neli inimest jäid ellu,
kui Jaapani jumbojet kukkus alla
52y reisijaga. Lennuõnnetus, mis
'ouurim seniohmict, juhtus 100
KOPENHAAGEN - Balti Tribunal Kopenhaagenis leiab, et kord iseseisvate Eesti. Läti ja Leedu 'KSedels^!?»*" pöie juurdu
okupeerimine ja {annekteerimine on esmajärguline näide rahvusvahelise õiguse ja rahvusvaheliste pääsuteid. Umbes 4000 sõdurit ja
e, millistele N. Liit on alla kirjutanud, rikkumisest.
Demonstratsioon Kopenhaagenis
0
; Massiline v p e immigratsioon-on
tõsiselt rikkunud balti identsust ja
poliitilist struktuuri; keel, kultuur,
usk, kogüni| ajaloo õpetamine koolides
on saanud kannatada nõukogude
võimu all. Balti riikide militariseeri-mine
on jäädavaks meeldetuletuseks
jätkuvast ohust maailmarahu vastu.
Balti rahvaste enesemääramisõigus
ja õigus elada segamata ja diskri-mineerimata
oma iidsel asumaal tuleb
taastada.
Pärast kogenud, tunnistajate kuulamist
paljudest elu, seaduse ja prak-\ f 1 ••! - !• .J
^ , , ; ., ,. Enne rongkäiku oh lätlanna Dzid-a<
aaspekt.dest^okupeentud Eestis, yeveris-Persson Lõuna-Rootsisl
Latis la Leedus, leiab Balti Tribunal, .. . i , .. .. , .
V, , J 1 • . J . läbiviinud kümnepäevase naljastrei-et
need rahvad oiji kannatanud ja ^
kannatavad ülekohtu all, milles N .
politseinikku on rakendatud päästetöödele.
Õnnetuse põhjus pole
veel selgitatud, kuid piloot teatas,
et üks lennuki uksi on katki ja õhusurve
langeb.
9
STOCKHOLM - Kui veel Balti
Tribunali istung Kopenhaagenis
jätkus SAS Skandinavi luksushotellis,
toimus Vabadusristlemise
esimene protestidemonstratsioon.
Liit on süüdi.
Kdlme balti riigi saatus on erakordne
inimkonna.ajaloos. Kusagil mujal
maailmas pole endiseid parlamentaarseid
demokraatiaid 0|kupeeritud,
annekteeritud ja koloniseeritud võõra
võimu poolt. Unikaalne' saatus
nõuab unikaalset 'pohitikat demokraatlikelt
valitsustelt maailmas. Me
kutsume neid üles nõukogude oku-'
gi Nõukogude saatkonna ees "Kopenhagenis,
et meenutada inimõiguste
rikkumisi Baltikumis. Temaga liitus
eestlanna Lietta Sander mõned päevad
enne Tribunali ja Vabadusristlemise
algust.
Niiüd olid ka nemad liitunud Vabadusristlemise
rongkäiguga, millest
nad võtsid osa leinariietuses, mis
äratas suurt tähelepanu nii taani kui
rootsi pressis.
Kogunemine toimus sgoja õhtu-patsiooni
Baltikumis üles tõstma igal ,., ., .. ^ .
rahvusvahelisel foorumi,!, nõudes P?»»'!"»?* P""»^» kaes.; Turistlikult
vabadust ja iseseisvust Eestile, Lätile riietatud inimesed tõstsid suuri värvilisi
loosungeid. Nende vahel lehvisid
balti rahvaste lipud.
Vabadusristlemise esimees Maris
Graüdins tervitas kõiki kohalolijaid ja
andis sõna tuntud vene inimõigusla-sele
Vladimir Bukovskile.Bukovski
nõudis balti rahvastele iseseisvust ja
kinnitas, et ka vene demokraadid
mark, Michael Bourdeaux, Jean-1 toetavad^balti rahvaste võitlust.
ja Leedule. ^
Käesoleva Kopenhaageni Manifestiga
deklareerime meie, et praegune
olukord Balti riikides rikub võimalust
saavutada rahu ja vabadust
Euroopas ja maailmas.'
; • • • ' • •* !
Theodor Veiter, esimees, Per
Marie Daillet, James Fawcett
SÜÜDISTUS
Otsuse lar^getas ^viieliikmeline zü-rii
pärast-süüdistuse ja tunnistajate
kuulamist;SAS Skandinaavia hotellis,
kus tribunali istung kestis kaks
päeva. Süüdistuse esitas Balti Mäail-makonverentsi
esimees UlgerisPav-
Iffvskis. Kokkuvõttes süüdistati N .
Liitu:
® konspiratsioonis, agressioonis
ja balti riikideillegaalses annejcteeri-mises
,, j .
® balli riH |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-08-15-01
