Meie Elu = Our life, August 15, 1985

              1
ve., Toronto,
K2R6
.75%
00%
iks olümpiaadil esitatud
a (avatseremoonia) kohta,
äidab LAOOC.etRahvus-lümpiakomitee
(lOC), te-livusvahelise
kokkuleppe
te ainuh ei määra, kes
a olümpiaadist, vaid tema
i ei allu üldse selle maa
'^^ kus olümpiaad antud
ub. Selline seisukoht ei
altpõhjendate|v. Rahvus-okkulepe
olümpiaadide
4ks ei saa ikkagi käia üle
riikide suveräänsusest
mingit eksterritoriaal-
'Utav,etkui, jiäiteks, lOG
örraldada alasti esinemi-dil,-
nagu kunagi vanaaja
gudel, et see oleks ühegi
te järgi lubatav.
SEERIMINE
b Balti riikide Noukogü-olt
vallutamise illegaal- .
tlebLAOOC volinik, e^
se lahendamine ei kuulu
iktsiooni alla. Aga seda
le balti rahvatantsijad
ras lildse tõstnud. Selle
se välja nuputanud balti
te rahvusrõivaste hir~
uit pidi rahvatantsijate
imuma vaid avatsere-oli
väljaspool atleetide
ega niiöelda lõbustus-n
ilmne, et polnud min-lOC
õigusega valida
'stlusist osavõtjaid. Lõ-rraldajaks
oli ikkagi
! tegevus pidi alluma ka
Unruh") seadusele,
rahvatantsijad ei tõst-ahelisi
küsimusi, vaid
eda kui üks ameerika
line grupp, siis leiavad
esinemise keelustami­st
etnilise diskriminee-on
lubamata. ,
on sellel protsessil
ipropagandaline väär-e
alahinhata. See on ka
selline legaalse aktsi-egelikult
peaks olema
eks laimavate televisi-nide
puhul, saada (vä-ärakirju
ja siis taotleda
etušt, keeldumisel aga
tu po(jle.
i ; . ; . •/ i. R ..
tist2000
to juhti
hbštan
ti sõjalistele kordus-p
autojuhti, kellede
laks oli Läti pealinn
korralduse peale pi-t
teatama Sõjakomis-
Inüd lubatud omak-a
tulla Ja oli rõhuta-tuleb
kainelt.
8 kestab 180 päeva,
t. Tegelikult viiakse
Ijakoristamistöödele
Nimelt on viimasel
em mitmesugusteks
sutatud sundteenis-iJÕdureid.
Ka Tallin-näha
mitmetel töö-
• EPL-:
INGIT
OMPROMISSI
OMMÜNiSTIDEGA
K. Päts — 1918. *
ikkus jumalikku ra-auk.
Ohvriks oli vist
, keda„küti kuul"
t„papa orav" tõstis
väikesed pojakesed
uulduse kohaselt ol­uks
eesti noorte juh"
ne" tegelane Jõekää-res.
Kuhu jäi selle
ja juhi,
MA LEINAJA"
\
V:
0
•
'..1.
„Meie Elia" nir. 33 (1850) 1985 NELJAPÄEVAL, 15.
Paar tuhat
(Algus ti
VALITSUSELE
Avaldatakse arvamist, et see de­monstratsioon
oli raskeks problee­miks
Soome valitsusele, kus oldi
teadlikud, et osa lääneriike oleks loo­bunud
selle ärakeelamisel tulemast
Helsingi-leppe juubelikonverentsile,
millest ka N. Liit on huvitatud. Nii
valisid soomlased tee, mis võimaldas
rongkäigu toimumise, millele Soome
kodanik, Lahti omavalitsustegelane,
Seppo Karhu, oli luba taotlenud, et
sellega alla kriipsutada Soome järg­nemist
Helsingi leppe sätetele. Tee,
mille kohta soome rootsikeelne aja­leht
Huvudstadsb,ladet ütleb, et see
antud olukorras oli ainuke õige ja
loodab, et M(?skva mõistab, et Soo­me
mingill viisil ise ei olnud seotud
selle, nagu öeldagse „ameerika-rootsi
"^HURSDAY, AUGUST IS
ii Ä! 1 r Ä' '^'^'^^'^ ''^^1
Igal juhul anti kiires korras viisa ka
vene dissident Vladimir Bukovskile,,
kes viibis Balti ristlemislaeval ja pidi
kõnelema. Teiselt poolt moodustas
soome politsei raudse ringi Nõuko­gude
suursaatkonna ümber, et ükski
demonstrant selle lähedale ei pää­seks.
Liiklu^ juhiti,eemale. Kui mõ­ned
läti ja leedu noored püüdsid sel­legipoolest
läheneda, tõrjus nad po­litsei
ja viis äfa ühe läti noore.
üldiselt läks äga üritus rahuli-kuh,
kuigi läti noored rongkäigus,
mille' eesotsas kandsid sümboolses
vangiriietüses noored hiigelahelat,
hüüdsid pidevalt „njet", mis nakatas
• kõiki.,-, •• 1 '
Siis hüüdis rongkäik ,,Braav.o Soo­me",
mis ilmselt äratas peah vaata­vate
soomlaste rahvuslikud tunded.
Üks soqmlannal jättis oma jalgratta
sinnapaik^ ja ruttas ütlema liiguta-tuh
rongkäigus mkrssijatele: ,,Suur
tänu, ette tulite:'... .
Rongkäigus! hüüti kogu tee löök­lauseid.
Näiteks selliseh:
' ,,Vabadu^Eestile^ vabadust Läti­le,
vabadust (Leedule",
nlah'\
„Millal siis?"
„Nüüdkohe!"
Ja siis protesteeriti,venestuse vas­tu.
„See on ühtlasi ka meie demonst­ratsioon
selle yastu, et venelased
püüavad meie asju" määrata", ütel­nud
üks soomlane Expressenile.
Üks teine soomlane ütles rootsi
ajakirjanikule: „Meie tunneme saa-fusühflust
hõimude eestlastega".
PÄRG MÄLESTUSSAMBALE
Rongkäigu eesotsas kandsid kaks
eesti rahvariideis neidu pärga, mille
lindid olid eestii läti ja leedu värvi­des.
See asetati südalinnas 1924.aas-tal
püstitatud Eesti Vabadussõjas
langenud soomlaste mälestussamba­le.
Sõna võttis Nõukogude poolt väl­ja
saadetud režiimikriitik Vladimir
Bukovski, kes rõhutas, et EuToopa
rahu ei saa osta vabaduse ohverda­misega.
Meie kõneleme siin nende
eest, kes ise ei saa ega tohi kõneleda.
Vabadusristlemise esimees And­res
Küng ütles:,,Tulime siia, et meel­de
tuletada Nõukogude okupatsiooni
ja osutada kaastunnet ja rhõistmist
Baltikumi lähedasele naabrile Soo­mele".
Kogu sündmust jälgisid ka nõuko-gudepoolsed
inimesed, kes kolmelis­te
troikadena ohd publiku hulgas.
Sadamas oli ka eestlasest Nõukogu-
Moodustamisel
rahvusvaheline
demokraatia liit
Balti Tribunal Kopenhaagenis.
Balti noored ksindsid protestidemonstratsiooBil ikestuse sümbolina tohutut ahelat.
Washingtonis on kavandamisel
rahvusvahelise demokraatliku lii­du
moodustamine. Selle liidu ees­märgiks
oleks propageerida ja sel­gitada
demokraatia eeliseid ühis­kondliku
korra alusena, koondada
demokraatlikke riike ühte üle­maailmsesse
liitu ja aidata neid
ühiselt saada üle sise- ja rahvus­vahelistest
probleemidest. Eriti
tähtis on ülesaamine majandusli­kest
probleemidest ja riike kurna­vast
välisvõlast. Neil tuleb ühiselt
astuda vastu mitte-demokiraatlike
riikide valitsuste võimu laiutamis-tele
või nende poolt organiseeritud
terroristlike organisatsioonide te°
gevuse vastu võitlemiseks.
Chrlstian Science Monitor'i kirju­tise
kohaselt ei tuleks liitu vastu
võtta selliseid riike, kes ainult nime
poolest on demokraatlikud, nagu
„Saksa Demokraathk Vabariik" Ida-
Saksamaal. Teiseks peaks liidu põhi­kiri
ette nägema võimalust, et demo­kraatlikult
aluselt lahkunud riiki
võib liidust välja heita.
.Demokraatia liit peaks hakkama
abistama ka allaheidetud rahvaste
vabadusvõitluslikke organisatsioone
ja tõhusalt töötama vastu Nõukogu­de
Liidu tohutule kommunistliku
korra propageerimisele ning tema
poolt levitatavale valeinformatsioo­nile,
mis mõeldud segaduste ja ra-
. hutuste tekitamiseks demokraatlikes
riikides.
Demokraatia liidu (United Demo-cracies
— UD] moodustamise''mõtte
algatajaks loetakse USA endist ase­presidenti
Walter Mondale'i, kes se­da'mõtet
levitas juba siis, kui ta
kandideeris asepresidendi kohale.
Nüüd on selle mõtte omaks võtnud
ka repubhkanide partei eriline olu­kordade
uurimise komisjon saadiku­tekojas.
Republikanid peavad vaja-liseks
sellise liidu moodustamise, ku­na
nad on pettunud U N organisat­siooni
tegevusest. Seal on jäänud
vähemusse võimekad demokraatli­kud
riigid, arvukate ja võimetute mit­te-
demokraatlike riikide kõrval. UN
Organisatsioon on võtnud vastu kõi­ki
riike, kes on end iseseisvaks kuu­lutanud
ning avaldanud soovi UNO
liikmeks astuda, välja arvatud Tai­van,
keda UN oma liikmeks vastu ei
ole võtnud.
UD ei taha vähendada ega varjuta­da
UN Organisatsiooni tähtsust,vaid
abistada kiiremas korras ning ühises
koostöös neid demokraatlikke riike,
kes on raskustesse sattunud.
Eesti arst valvekorras
17. ja 18. augustil
dr. H. Tari
U, ja 25. augustil
dr. R. Vanaselja
t « * t t » o a t t «
* •.0 « • •
922-38241
921-7777
Kanada Eesti
((Algus esiküljel)
0 0 1'
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
OGAN Müük ja rentimine
Äris 291-5054
Kodus 423-5716
5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9
usm
de konsul. Avalikultfotografeeris ka _ . _ _^ .... j, , • i ILU-H • J r. *•
Tallinna,televisioon, milline rohkem Eestlanna „Baltic S t a r ' i " pardal viskalB.hlleparia merde Eesti
' Rcivitaimed,. tervislikud toiduained, vitamii-nid ja mineraalid.
Nõuanne ja sõbradk teeninnine eesti rohutPidl;isp A. TOIGER i [loo .
300 Danforth Ave. Toronto, Ont. IVI4K 1W6. Tel. 463-5125
näis nägudest huvitatud olema. möödumisel teel Helsingisse.
I 0,0
(Algus esiküljel)
Ugglas^ sotsiaaldemokraatliku partei
Euroopasekretär Gunnar Stenarv ja
folkpartei liider Bengt Westerberg.
HELSINGI HÄBIPLEKK
Kõik poliitikud taunisid oma sõna­võttudes
Kremli inimõiguste rikku­mist
ja Balti riikide vägivaldset oku­patsiooni,
mis on Helsingi kokkulep­pe
häbiväärne rikkumine inimõigus­te
nimel. Nõuti kõigi vangistatud tei­sitimõtlejate
vabastamist, kellest
tuntuim On eestlane Mart Niklus.
Vladimir Bukovski, ,,Baltic Stari"
ristlemisel olnud opositsiooniline
vene kirjanik nentis, et ta on uhke,
kuna temale Vabadusristlemisest
osavõtukutsega said osaks ,,an enor^
moushonour" („suurim au"; ta kõne­les
inglise keeles) põlise venelasena,
mitte säärasena nagu neid istub
Kremlis! •
Koosolijad laulsid spontaanselt
„Du gamla, du fria". Järgnesid leedu, ^
läti ja eesti hümnid;
Lähedalasuvas Kultuurimajas toi­munud
pressikonverentsil saime Va­badusristlemise
korraldajailt teada,
et vastuvõtt Soomes oh üle ootuste
südamlik; Soome televisioon väga
põhjalik kogu ürituste esitamisel, mi­da
ka suurima kaasaelamisega Tal­linnas
olevat jälgitud.
Telegramme Vabadusristlejatele
on saabunud demokraatlikelt organi­satsioonidelt
peale Põljijamaade ka
orningside
Ptrescriptions ® Patient Kecord System forSeniorCitizei/^
We deliver (D Kojutoomine.
25S Momingside Ave., West Hill, Ont. MIE 3E6 — TEL. (416) 281-;
To
ED!
oma välfšvoitlust.
licätessen
2851 LawrcnceAvc.E., 261-2238
•(HiilsidePlazaBrimley nurgal)
SOOME PAGAR
pagarisaadused ja delikatessid/soome kardewiomsai, sepik Ja rukki­leib.
Maitsvad tordid ja muud kohapeal küpsetatud euroopamaltse-lised
pagärisaadused. ® Spetsiaal tordid ja sümiipäeva kringlid tel­limise
peale. © Euroopa delikatessid, konservid, juustud, suitsusin-gid,
suitsuribid ja soolaheeringad. ® Suitsukalkunid tellimise peale.
Omanik AK' SAARINEN
Itaaliast, Belgiast, inglismaah, Hol­landist,
Kanadast ja USA-st.
Täpsed andmed ristlejate arvu
kohta saime eestipoolselt korralda­jalt
Tarmo Sepalt, nii oli laevas peale
suure massiteabevahendite esindaja­te
kokku 51 eestlast, 52 leedulast ja
196 lätlast. Noorim ristleja oli 4-
aastane läti poiss USA-st ja vanim
74-aästane baltlane.-
; V . ; -K.S.- •
iillllllllitilliillllilSIIIIIIIIIJIIillllllilliiiliiiilKtiiifniilli^
Eesti Sihtkapital Ka adas
Äijmetused, testamendi-päraiidused Ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele Ja
teistele eesti organisats?'^nnidele
Eesti Sihtkapital Ka adas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti Maja, 958 Broad-view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2R)8
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas on viimase aasta jooksul suutnud
läbi viia mitmeid välisvõitluslikke aktsioone, mis on eesti maa ja
rahva küsimust viinud avalikkuse ette suuremal määral kui kunagi
varem. EKN muu hulgas: ' ,
@ viis läbi-vastavad aktsioonid seoses Ottawas toimunud Helsingi
inimõiguste konverentsiga. Valmistati 75-e leheküljeline esildus,
üüriti bürooruumid Ottawas ja saadeti kohale eestlaste esindajad.
toetas rahaliselt Kopenhageni tribunali ja vabadusristlemist,
millest võttis osa EKN kulul Kanada eestlaste esindaja.
® valmistas esilduse sõjakurjategude uurimise (Deschene) komis­jonile.
EKN esindaja esines komisjoni ees, selgitades eestlaste
seisukohti.
@ pidas tihedat kontakti ajakirjanduega, tulemusega, et ajalehte­des
on hiljuti ilmunud palju artikleid Eesti kohta ja Eesti dissidentide
kohta. .
Need ja teised aktsioonid on olnud seotud ennenägematult suurte
kuludega, millega EKN on kaugelt ületanud eelarves ettenähtud
kulusid. .
EKN vajab suuremat rahalist pafiust Kanada eesti ühiskonnalt, kui
tahame enda vabadusvõitlust jätkata samal ja isegi kõrgemal ja
efektiivsemal tasemel.
EKN-u uude kooseisujiitub tõenäoliselt tunduvalt rohkem noori kes
uuendatud energiaga ja oma vabatahtliku panusega jätkavad oma
eelkäijate võitlust.
A^OSCE^ESyDELE SELLEKS OMA ^ÄJAiyDUSLIK TOETUS!
Alltoodud toetussed®! tagastada EKN büroole, 958 Broad-viaw
Äve., Toronto, Ont. M4K 2R6. fl^kk kirjutada Eestlast®
Keskn&utogu Kanadas nimel®.
Saatja_nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Aadress: . . . . . . . . . . . . . . o ° — — •
Summa:
Kui erinevat soovi ei esitata, siis avaldatakse toetaja nimi
ajakirjanduses ilma annetuse suurust mainimata.
Tõesti ainulaadne suurlaagri süm- .
boi. Suur tõrvaahi aastaarvuga 85 sai
siis laagrimärgiks.
Suurlaagri koht, kuulus Soome
lennu ja purilennu õppeväljak 250
km Helsingist loodesse — Jämijärvi.
on ideaalne suurlaagri koht. Liiva­sest
pinnast sirgusid sihvakad män­nid,
nagu meil Eestiski, muru asemel
kasvas sammal ja kanarbik, hoides
pinna alaliseh kuiva ja puhtana.
Laagri põhjaosas asus ujumiseks
suur järv, maapind oli paraja tõusu ja
langusega, andes suurlaagrile kauni­dust
ja noortele huvitavaid matka-võimalusi.
Suurlaager koosnes 11 all-laagrist
ja peakorterist. Toitlustamine oli,
ühine ja kõik laagriehitused olid ai­nuh
laagri tarbeks püstitatud, lõpeta­misel
jäi maha ainuU puhas loodus.
Suuflaagris olid kõik vajalikud asu­tused.
Kui miiliahi, millest saadi laagri
kestel 600 liitrit tõrva, oli esimeseks
huviobjektiks, siis teiseks oli suur­laagri
metsakirik. See oli rajatud
mändidega kaetud mäenõlvakule,
seal domineerisid suur kellatorn ja
kõlage männipuust rist. Kellatorni
suur kell oli pärit vanalt vedurilt,
helistamiseks kasutati aga väikse­maid
kelli. Altar ja kirikut ümbritsev
aed olid samuti männist, toetus- ja
põlvituspuud lõhestatud palkidest—
tõesti haruldast rahu süvendav pal­vela.
Noortele oli võimaldatud koha­peal
puude langetamine laagriehitus-te
tarbeks ja nii leidis noor männi­mets
suurt leidlikku kasutamist.
Puude ühendamiseks oli kasutatud
ainult nööri jaköit, kõik köidised ees­kujulikult
tehtud!
EESTI GAID
Laagriväljaku keskosas, milliahju
kõrval.asus esinemislava, mille ühel
küljel pikk osavõtvate maade lippu­de
rivi ja vastas mäenõlvak, mis ma­hutas
kõik 10500 osavõtjat, kelledest
peale Soome 13-17-aastaste poiste ja
tütarlaste oli laagris veel noori 17 eri
maah 400 osavõtjaga.
Laagri tegevus, peale tavalist
skautlikku ja gaidlikku programmi,
hõlmas palju uut ja huvitavat. Nii
peeti lohelennutamise võistlusi, iga
laagrielanik valmistas ise nahast
kaelaskantava ^ lapi saapa. Üleöö
matk oli 12-14 km pikk, mida kah­juks
niisutas äikesevihm. Suur esi­nemislava
leidis tihedat kasutamist.
Hea arvustuse kuulsin ühelt soome
gaidilt, kes kiitis meie eesti ainukest
laagrist osavõtvat gaidi, Lydia Van
Der Veeni „Raialeidjad" lipkonnast,
kes oli teistele hea eduga eesti laule
õpetanud.
,,Miilu 85" omas oma raadiojaa­ma,
haigla 4 arsti ja 15 õega,.kus
edukalt sõrme tagasiõmblemine läbi
viidi, postkontor ja oma ajaleht ni­mega
„Tervas" st. Tõrv. Ametlikeks
keelteks oli soome, rootsi ja inglise
keel, ajalehes kasutati veel saksa'
keelt.
Suurlaagri ehitustest meeldejää­vamad
olid mitmed all-laagrüe vära­vad,
milliste ehitamiseks oli kasu­tatud
ainult puud, köit ja sammalt.
Kolmekordne ..puuladva-kohvik" ja
suur samblast tehtud karu olid pea­mised
pildistamisobjektid külalis-päeval,
kuhu oli oodatud 5000, saa­bus
aga 20 000 külaHst! See arv küla­lisi
pidurdas varem'korralikult jooks­nud
bussiühendust laagri ja ,autopar-gi
vahel.
,,Miilu 85" oli igati õnnestunud
suurlaager. Soome ajalehed tõi(^ iga
päev laagri kestel uudiseid ja suuri
pilte laagrist. TV- ja raadioprogram­mid
viisid laagriuudiseid laiali maail­ma
ja teistesse Soome nurkadesse.
Nii elas Soome rahvas kaasa noorte­ga
nende suurlaagri, noored viisid
kaasa eluaegseid mälestusi. Ka mulle
oh see suureks elamuseks, ütles skm.
Egbert Runge, kes oma muljed Soo­mest
jätkab veel järgmises lehes.