Meie Elu = Our life, April 26, 1979

              OTMSDAY, APSUL 26
RENOPRÖD
Inglismaa ja ÜSA savijalgadel po- siooni pärast Lõuna-Aafrikas üldse,
liitika Rodeesia suhtes varises läinud Nimelt on Angoola ja Mosambiik
aädalal, kui lan Smithi>alge" valit- Nõukogude ludu Mõjupiirkonnas ja
sus langetas Salisbury's oma valge- Rodeesia uue poliitilise staatuse tun*
rohelise lipu ja Smiljh andis valitsuse nustades kahjustaks USA oma polii-volitused
ül^ ajutisele provisoorsele tilisi lootusi nendes maades. Ei Ing-
Valitšusele, mis koosneb siit peale lismaa ega USA ei küsinud Rodeesia
mustadest. Kuid sellega lõppes ka poliitilise olukorra kujunemist selle
peaminister Smithi isiklik võitlus Ro- maa huvide seisukohalt, kui nad toe-deesia
saatuse pärast, millise maa ta tasid n.n. «rahvusliku frondi" rühmi-kuulutas
Inglismaast sõltumatuks tusi osavõtuks valimistes. Nii on Ing-
1965. aastal. i lismaa ja USA harrastanud poliitilist
Smith teadis, et Rodeesia ei olnud prostitutsiooni Rodeesia suhtes, kus
küps Inglismaa. nõudmistele võim ei tähendanud midagi Rodeesia val­ule
anda demokraatlike valimiste ge elanikkonna lähem saatus, eüiige-kaudu,
mis oleks võimu üle andnud nud midagi nende majandusliku ek-täielikult
mustadele pärismaalastele, sistentsi kujunemine ja ei olnud üh-Šellega
oleks üle antud ka valgete tegi poliitilist põhimõtet,mis olnuks
eluvõimalus ja maa heakord. Smith vastuvõetav vaba maailma seisuko-teadis,
et sellega oleks kapitali vaba- halt.
majandus üle läinud kommunismist Kui küsimus oleks arenenud Inglis-süstitüd
ja poliitiliselt arenemata maa ja USA mustri järele, oleks se-
Mustade ühiskonnale. Smith teadis, nine Rodeesia uues veresaunas, kus
et võimu üleniinek oleks tähendanud esmalt likvideeritakse valge elanik-
Valgete poolt ülesehitatud kultuuri ja kõnd ja selle järgi algaks võitlus
majanduse ning võimalikult ka kogu mustade eksisteerivates leerides väl­mige
ühiskonna hävingut. jast lähetatud relvade abil ja Aafri-
Inglismaa ja fLJSA ei osanud näha ka mitmete eeskujude järgi. Neliteist
muud> kui primitiivset demokraatia aastat maailma suurvõimude poliiti-põhimõtet^
ja mitte selle vübimata lise ataaki ja sanktsioonide all osa
rakendamiseti|lemusi. Mi kehtestati mustast elanikkonnast vastu viia va-
Rodeesia vastu majanduslikud limistele ja selle järgi korrapärasele
sanktsioonid selle saavutamiseks, mi- administratsioonile on peaminister
da iseenda maadel ei tahetud näha. lan Smithi suursaavutus oma närvi-
Kuid valgete ühiskond Rodeesias ja de arvel.
tema valitsus oli vaimselt tugevam Ka pärast valimisi ei ole Rodeesia
ja pidas tohutule survele vastu 14 raskused kaugeltki möödas. Piirita-aastat
kuni seekordsete valimisteni, gused võitlusgrupid jäävad ka uut
Selle aja jooksul suudeti konsolidee- võimu ähvardama tulevasteks aasta-rida
pärismaalased valimisteks, leiti teks. Kuid ka uuel valitsusel ^tuleb
võimalikud juhid ja Rodeesia uus see võitlus välja võidelda, et luua
parlament annab tõenäolikult 72 koh- koostöös valgetega uus Rodeesia
ta mustadele ja 28 kohta valgetele ja musterriigina Aafrika paljudele mus-sellega
valitsevad mustad tegelikult tadele maadele. Kui Inglismaa ja
•/'juut Rodeesiat. USA üldse on võimelised respekteeri
Kuid veel pole Inglismaa ja USA ma õigust ja õiglust ja kui üldse on
rahul, kuna} valimistest pole saanud mingit väärtust printsiipidel, siis
osa võtta ii.n. «patriootilise frondi" peavad nad andma oma tunnustuse
Sommunismi voolus ujuvad gueril- uuele Rodeesiale, küsimata naaber
lad, kuigi viimaste staap asub alles maade erinevaid seisukohti ja kom-naabermaal^.
Mosambiikis. Esiteks munistlikke püüdlusi,
sellepärast, ei: Inglismaa on lõplikult Sest riigikordi ehitatakse üles ai
kaotanud oma mängu lan Smithi va- nult ausate põhimõtetega aga mitte
litsuse vastu ja sellega ka oma polii- poliitilise spekuleerimisega, mis on
tilise prestiishi. Teiseks pole USA ra- saanud nende maade kaubamärgiks
hui, küna ühendriigid ei mänginud peale kaotatud võitlusi Vietnamis,
ainult õigluse ja õiguse eest Rodee­sias,
vaid ka oma poliitilise spekulat- V.
QIUIIIIIIIIIIIillllllinilllllllllllllllllillllllllllllllH
,^fiete Elu" nr. 17 (1524) 1W
Laenu vajaduse korral aabuiage
TORONTO EESTI ÜHISPANGA
madalaid laenuintressimäärasid,
O 0 0 6 O * Ö' c o o • O 9 O O 9 0
Intressid arvestatakse veerandaasta viisi laenud on lahtised
11*4%/'aastas
Personaallaenud on laenuvõtja surma ja jäädava töövõimetuse
puhul kindlustatud 110,000.00 ulatuses.
Laiast maailmast ;
AKTUAALSEL TEEMAI
mmm
Käesolevat sajandit peetakse kõige verisemaks sajandiks, kus vägivald
ja terror rahvusvahelises ulatuses suureneb kiirete sammudega. On toimu­mas
tohutu suur relvastuse võidujooks ja nii vabas maailmas, kui ka kom­munistide
poolel töötavad teadlased ööd ja päevad, et leida võimsamaid,
ja suurema hävitusjouga relvi. Kõige viimaseks uudiseks relvastuse alal
on võidujooks erilistele välgutaolistele surmakiirtele. Mii Moskvas kui ka
USA-s töötavad teadlased ja relvatehnikud suurema intensiivsusega, et val­mistada
inimese poolt juhitud ja kontrollitud välgutaölisi elektroonilisi
kiiri, mis juhitunai vastase rakettidele hävitaks need ja M
hale nagu vihmavarju, kust vastasepaketid läbi ei pääse. Teadlased arva­vad,
et sellise elektroonilise relva saamiseks ei ole takistusi. Kuid tuleb
ületada palju keerulisi probleeme.
Rodeesias olid esimesed valimised,
et minna üle mustade enamusvalitsu­sele,
Senini oli valimistest osavõtt
tõusnud juba ligi 70%-le. Need vali­mised,
kus tasakaalukad mustad tõe­näoliselt
valitakse võimule, kes on
nõus koos töötama seal elavate valge­tega,
peavad veenma tänapäeva maa­ilma
suuri demokraatiaid eesotsas
USA, Kanada, Brjti, Saksamaa ja
Prantsusmaaga, et need riigid lõpe­taks
Rodeesia vastu tarvitusele võe­tud
ranged sanktsioonid ja loeks Ro­deesia
demokraatlikkude riikide per­re
vastuvõetavaks. Need riigid aga
nõuavad, et võim peaks kuuluma
kommunistlikule Patriootliku Frondi
geriljadele, kes sooritavad Rodeesias
terroriakte ja kes tegid kõik, et neid
valimisi terroriga nurja ajada. Vali
mistagajärjed selguvad pea. /Piiskop
Abel Muzorevä saab esimeks mus
taks peaministriks.
XUGEJÄ::KlJÜtJTAÖ/V./":.:/
„Mei<8 Elu" avaldab meelsasti
&ma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
p&dress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittestöwuse
korral jätta avaldamata.
Mi^sqab
kirikukogust?
Kui konsistoorium mitmed korrad
kirjalikku hääletamisega ametisse.on
valitud ja viimase valimise puhul sõ­na
võeti kiriku tegevuse üle, siis
üheks oluliseks nõudeks oli, et kiri-
• kukogu peaks kokku tulema, et EE-LK
kirikutevahelise korra kohaselt
olemas; saaks olla. Kuni käesolevani
me pole /midagi, kuulnud kirikukogu
kokkukutsumisest. Selle tõttu luba­tagu
mul sõna võita kirikukogu tä­henduse
üle ja juhtida tähelpanü hä­dadele,
mis esile tulevad kirikus kiri­kukogu
puudumisega. . .
• Meie ilmalike organisatsioonidega
võrreldes kirik oma organisa toorses
tegevuses allub samale korrale, et ta
peaks kirikukoguna kokku tulema.
Kuid kuna kirik sai oma tegevust
; Eestist lahkudes jätkata sealt .vali
tud juhtkonna kaudu, siis selle tõttu
esialgu koguduste pindajatel polnud
tungivalt vajalik : kokku tulla. Aga
kui Eestist valitud peapiiskopid J
Kõpp ja J. O. Lauri lahkusid ja uus
peapiiskop kirjaliku hääletamisega
ametisse, valiti, siis oli vajalik kiriku­kogul
varem-ijõi hiljem kokku tulla,
et EELKolemas oleks olnud, millist
peapiiskop teenida oleks saanud Ka
põhimäärustes on nimetatud, et pea­piiskop
valitakse ametisse kirikuko­gu
poolt.
Peale valimist'aga peapiiskopiks
valitud K. Veem asus seisukohale, et
kirikukogu ei saavat kokku tulla, põ­himääruste
järeje, millist seisukohta
ta hiljem muutis, et kirikukogu ei
©aavat kokku tulla majanduslike või­maluste
puudumisel.
Samasuguses olukorras olid vene
pagulased peale I Maailmasõda. Nad
olid kaotanud kodumaa ega suutnud
sisse elada uutele oludele, Kuigi neil
sõjaväge ei olnud, nad ülendasid oh­vitsere
nende auastmetes, millest me
omal ajal; kuulsime ja neid veidri­keks
pidasime. Vastavalt sellele me
olemö nüüd ilma kirikuta kirjalikult
valinud ametiisikuid ja nimetanud
samuti neid suuremate ämetinimede-ga,
kui nad on. Nõnda on saanud pea-estr-,,
p.äris'
©rjusf" II
II
Balti uurimisinstituut AABS, mille
presidendiks praegu eestlane dr. I.
Ivask ja juhat. 1. df, T. Parming on
avaldanud „Newsletteri" nr. 1. 1979,
millest selgub, et Saksa instituudi
„Stiftung Volkswagenwerk", eesotsas
prof. E. Boettcheriga, finantsilisel
toetusel hakatakse uurima Balti,
maade enne 1918. majanduslikku olu­korda.
Esikohal on n.n. ^pärisorjuse"
(serfdom) ja maareformi mõju moo-nakaile
ja maatameestele. Jääb vaid
imestada, miks sakslased ei uuri oma
rahadega noid feodaalaja pärimuste
mõjusid Saksamaal- endas, kus
„Sehölleplichtigkeit" (talupoegade,
sunnismaisus).kaotati Ida- ja Lääne-
Preisimaal 1804, Holsteinis 1805,
Brandeburgis, Pommernis, Sileesias
1807—16, Hessenis ja Hannoveris
1823, Meeklenburgis 18-20, jne. Liivi-iriäal
aga 1805. ja Eestimaal 1802—
181L Vaatluse alla võetakse ka põllu­majanduse
ja tööstuse struktuuri re­form
Eestis peale 1945. ä. ja sellele
järgnenud väljapaistev produktsioo­ni
tõus võrreldes Iseseisvuse ajaga
(!). AABS-i töökavas on ka võõrkeel­sete
publikatsioonide avaldamine
„verisest dekaadist" 1940—1953 Balti­kumis,
muidugi referentsidega ka
juutidele. Märgitakse ka, et AABS'i 6.
konverentsil tõstatati esmakordselt
juudi küsimus seoses Baltikumiga.
„Newsletteris" rekommehdeeritakse
ka okup-. Eesti propagandateoseid,
muu hulgas ka valet ja laimu sisalda­vat
H. Talvari „Foreign/ Policy of
Estonia 1918—1921", Eesti rahvuslikel
organisatsioonidel tuleb võtta seisu­koht
säärase ilmselt judo-sövetliku
ja .kollaborantismist. mõjustatud
./uurimistöö" osas, mille peidetud
eesmärk võib vaid olla Eesti reputat­siooni
kahjustada ja diskrimineeriv.
AABS-i liige
piiskopi kohusetäitjast peapiiskop ja
ajutisest konsistooriumist konsistoo­rium.
Meie kirik esineb kõigi teiste
kirikute hülgas ainukesena pooliku
staatusega.
Nendes oludes ei saaks küsimust
teisiti lahendada, kui näha oma vigu
ja neid püüda parandada. Ajutine
konsistoorium ja peapiiskopi k.t. K.
Veem peaksid astuma samme, et ki­rikukogu
kokku- tuleks ja kirik kor­raliselt
olemas oleks.
Kogu küsimuste kompleks seisab
selles, et avastada ja valmistada
elektroonilised kiired, niis töötaks
inimese poolt kontrollituna ja juhi­tuna
valgunoolte põhimõttel ja mis
juhituna vastase rakettidele hävitaks
need enne nende eesmärkidele jõud­mist.
Nendega on isegi võimalik
panna vastase pomme lõhkema enne,,
kui nad on jõudnud oma märkidele.
' Pentagon algas nende, elektrooni­liste
kiirte uurimisi, sest luure and-'
med näitasid, et venelased töötavad
nende kiirte leidmiseks juba mõnda
aega.-. Nad teevad luure andmetel ju-,
ba aastaid maa-aluseid katseid nende
"kiirte proovimiseks. Kuid ei ole tea­da,
et nad oleks suutnud paljusid
tehnilisi probleeme lahendada. Neil
töötab selle projekti juures juba üle
2000 tehniku ja 350 laborandi.
Kui venelastel õnnestub enne
ameeriklasi .sellise relva leidmine ja
valmistamine, siis oleks see neile
suureks eeliseks. Soveti õhuruum
oleks siis aatompommide ja võõraste
lennukite vastu kaitstud. Kõik aa-tomraketid,
mis nende märkide suu­nas
on tulistatud, hävitatakse enne
nende märkidele jõudmist. See looka
praeguses maailmapoliitilises olukor­ras
täielikult uue olukorra* ja Mosk­va
kommunistid oleks võimelised siis
teistele rahvaistele dikteerima igasu­guseid
tingimusi, mida need peaks
täitma, sest N. Liit on .vastaste aa-tomrünnakute
vastu kaitstud. Kuid
Moskva aatomrelvade vastu on vaba
maailma riigid kaitsmata.
USA poolel on elektrooniliste sur-makiirte
projekti juhiks endine USA
lennuväe vastuluure , ülem kindräl-major
Georg Keenan, kes sai luure
andmeid venelaste uurimistöödest
sel alal. Ta lasti kaks aastat tagasi
erru, asutas vastava ettevõtte, kus
töötavad paljud USA tipp-teadlased
sel alal. Laboratooriumi juhiks on
Ruth Keenan, kus toimuvad, uurimu­sed
juba paar. aastat.
Nagu iga projekti, juures nii.on ka
selle juures kahtlejaid, kes on arva­misel,
et neil kiirtel ei ole nii suurt
praktilist väärtust, kui-esialgul arva­takse.
Kui ka venelastel õnnestub
nende elektrooniliste välkude avasta­mine,
siis leidub ka nende kiirte vas­tu
abinõusid.. Kahtlejate hulka kuu­lus
ka praegune USA kaitseminister
dr. H. Brown. Kuid läbimurre toi­mus
möödunud aastal ja praegu on
teadlased arvamisel, et ei ole takis­tusi
sellise relva: valmistamiseks.
Kuid enne tuleb ületada paljusid teh­nilisi
probleeme, mis võtab palju ae­ga
ja nõuab palju raha.
Uus elektrooniline relv töötaks
välgu noolte põhimõttel kontrollitud
ja juhitud inimese poolt. Selle süs­teemi
rakendamiseks tuleks koonda*
da kõik olemasolev elektri jõud,
Kui maapealt neid kiiri tulistada,
siis kujutaks need välgunooli, mis
hävitaks vastase raketid õhuruumis
enne nende märkidele jõudmist. Sel­lejuures
tekiks özooni lõhn ja kaa­suks
kõue kõminale sarnanev muris
tamine, nagu oleks ,suuf pikne ja
rajuilm. Tulistates ilmaruumi sõidu­kitelt
selle relvaga on võimalik hävi-tada
vastase raketid ja lennukid ju­ba
siis, kui nad vastase territooriu­milt
välja tulistatakse ehk välja sõi­davad.
Rakendatud suurte sõjalaeva­de
kaitseks, nende kiirte abil on või­malik'
teha sõjalaevu neutraalseks
mitte ainult rakettide, vaid ka vasta­se
lennukite j ä isegi pommide vastu.
Ühesõnaga oleks väga tõhus relv pea­miselt
kaitseks. Selle relva eeliseks
ongi asjaolu, et selle valmistamise
vastu on raske protesteerida, kuna
see on ikka peamiselt kaitseks mõel­dud
relv, mis aga annab selle omaja­le
suured eeldused ja strateegilise
üleoleku.
va uurimistööks USA-s üle 11 miljo­ni
dollari, 1977. a. 10 miljonit dolla­rit
ja käesoleval aastal ligi 17 miljo­nit
dollarit. Kuid selle relva valmis­tamiseks,
kui kõik tehnilised problee­mid
on lahendatud arvatakse kulu­vat
vähemalt üks 'miljard dollarit. Al­les
aastate pärast, võibolla; isegi al­les-
20 aasta pärast jõutakse nii kau­gele,
et relva saab kasutusele võtta.
, Kui suurt tähtsust antakse, praegu­se
J. Carteri administratsiooni poolt
selle relva saamiseks/seda näitab see
kui suuri summasid võetakse 1981.
aasta eelarvesse uue relva arendami­seks.
... ' ; .-'•/ ••/•• "-"•.•/ ":;
Ori ka neid, kes arvavad, et raha
selle .relva uurimiseks on mahavisa­tud
ja asjata raisatud raha, sest ras­kused
• selle saamiseks on nii suured,
et neid pole võimalik ületada. Üks
kõhkle j aist on vastava ala teadlane;
Richard Garwin, kes ei tunne hirmu
sellepärast, et venelased selle relva
saavad. Ta arvab, et sellel relval on
niipalju defekte, et ei ole raskusi,
selle vastu leida abinõusid. Uurimu­sed
toimuvatki kahel rindel. Nende
.elektrooniliste kiirte leidmiseks ja
rakendamiseks ja abinõude leidmi­seks,
et neid kiiri kahjutuks teha.
Kesk-Aaf rika ' riigis, Tshaadis - toi­mus
kokkulepe võitlevate poolte va­hel
ja. Prantsusmaa tõmbas aprilli al­gul
omad väed Tshaadišt väi j a. Võit­lused
kestsid maa lõunaosas elavate
kristlaste ja põhjaosas elavate mu­hameedlaste
vahel. Kristlased olid
demokraatia pooldajad ja muha­meedlased
said abi kommunistlikust
Liibüast ja taotlesid Tshaadi viia
kommunistlikkude "riikide hulka. Kü­na
Prantsusmaale läksid pikaleveni­nud
Võitlused kalliks maksma, siis
oli president G. d'Estaingil heameel,
et tülikast sõjast oli võimalik oma
toetus vägesid tagasi tõmmata. Prant­susmaal
on omavalitsused suurema­tes
linnades kommunistide käes ja
need avaldasid valitsusele survet.
Kuid Prantsusmaa lubas kohe oma
väed tagasi saata, kui pooled kokku-'
lepet ei pea. Varsti peale Prantsuse
vägede. tagasitõmbamist teatatigi, ;et
kommunistid sooritasid, vägivallate­gusid
ja mõrvasid massiliselt eriti
kaupmehi ja teisi rikkamaid inimesi.
Äatomjõujaamade võimalikkude
õnnetuste uurimise kuningliku ko­misjoni
liige A. Porter Ontario sea­dusandluses
tegi ettepaneku, et rah­vast
tuleb hakata ettevalmistama ju­hukskui
Pickermgis ja teistes Kana­da
aatom jõu jaamades peaks asetleid-raa
Harrisburgi, USA-s, taoline õnne­tus..
'
/Ägedad võitlused puhkesid Põhi LV
Iraanis Naqadehi linnas kahe mosle­mite
ususekti vahel, milles 30 inimest
said surma ja üle 100-ja inimese said
haavata. Iraani revolutsioonilisi mii-litsamehi
saadeti rahutuste piirkoiv
da ja Iraani sõjalennukid lendasid,
üle linna, et sundida pooli .sõlmima
vaherahu. Samal ajal teatas Iraani
valitsus, et shahh M. R. Pahlavi pe­rekond
on enne lahkumist võtnud
Iraani pankadest välja ja kaasa kok­ku
22 miljonit dollarit. Revolutsiöo- ...
niline Iraani valitsus ähvardas USA
ja Mehhiko.valitsusi, kui need anna-vad
eksiili Iraani shahhile ja tema
perekonnale. • •
President A. Sadat Egiptuses saa­tis
laiali parlamendi ja uued valimi­sed;
kus on lubatud osavõtta ka teis­tel
parteidel, toimuvad 7. juunil uue
parlamendi valimiseks. Egiptuses toi­mus
rahvahääletus Egiptuse-Iisraell
rahulepingu kinnitamiseks/millega
rahvas andis peagu üksmeelse toetu­se
president A. Sadatiie ja rahulepin­gule.
Uutel valimistel on oodata va­litsuspartei
täielikku võitu.
Suured / vihmasajud põhjustasid
ulatuslikke üleujutusi Texases,
USÄ-s. Inimesed lahkusid oma kodu­dest,
mik sageli purustati suurte vee-voogude
poolt. Kuid põgenikega köuss
põgenesid ja.otsisid kuivemaid kohti
suured hulgad alligaatoreid ja madu­sid.
; ••
oe
fundmaty
ÄHVARDATAKS
ULLUMAJAGA
STOKHOLM — Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus
on saanud täiendavaid teateid endise poliitvangi, inimõiguste
aktivisti Mart Nikluse vastu käivast KGB aktsioonist tema hullumajja pai­gutamiseks..
••/
Mart Niklus oli 13. märtsiks/kutsu­tud
N. Liidu Sõjakomissariaadi Tar­tu
osakonda „vestlema". Kohale il­mudes
selgus, et teda ootas ees 5-liik-meline
arstlik komisjon, mille, koos­seisu
kuulus üks kirurg, üks sisehai­guste
spetsialist, üks Silmahaiguste
spetsialist, üks kõrva-v ja kurguhai­guste
eriarst hing üks närvihaiguste
spetsialist. Mitmetunnilist „vestlust",
mille sihiks oli ilmselt Nikluse m/en-taalhaigeks
tembeldamine, juhatas
KGB ülesandel tegutsev major
Roost. Viimane ei olnud kuidagi ra­hul
„vestluse". arenemisega eriti pea­le
seda, kui närviarst Helgi Rätsep
tunnistas Mart Nikluse ainult •sõja­väeteenistuse
seisukohalt kõlbma­tuks
vene sunnitöölaagreis saadud ja
aastate jooksul ägenenud radikuliidi
tõttu: Kuna KGB poolt antud käsul
dr. Helgi Rätsepale ja teistele arsti­dele
surve avaldamine KGB-le vastu­võetava
otsuse tegemiseks ei annud
tulemusi otsustas major Roost, et
Mart Niklus tuleb saata psühhiaatri­lisele
läbivaatusele Staadioni, (endine
Tallinna), tänaval 48casuvasse psüh­honeuroloogiahaiglasse,
see tähen­dab
teiste sõnadega . Tartu vaimu­haiglasse.
1 :
Ma j or Roost asetas vastavad doku­mendid
ja muud materjalid pitseeri­tud
ümbrikusse ning- käskis Mart
Niklust «ümbrik isiklikult üleanda
vaimuhaigla peaarstile. Selle asemel,
et minna läbivaatusele saatis Niklus
ümbriku koos dokumentidega tähi-tud
kirjas Tartu psühhoneuroloogia­haiglasse..
Tulemuseks oli, et' Märt Niklust
kutsuti uuele „vestlusele" Sõjakomis­sariaati
21. /märtsiks; Niklus /teatas
kirjalikult KGB-le, et ta ei kavatse
minna uuele ülekuulamisele, kuna sa­mal
ajal võib juhtuda, et varemate
kogemuste põhjal korraldatakse te­ma
kodus läbiotsimine või kavatse­takse
tema vanematele kallale tun­gida.
Mart Nikluse vastu käigus olevas
aktsioonis on KGB poolt selle, aasta
Eesseisvate föderaalvalimiste õhk­konnas
on pidevalt küsimuseks kelle­le
hääletada. Tihti Selle juures, kiru­takse
Trudeau valitsuse. saamatust
riigi valitsemisel ja küsitakse kas Joe
Glarkist saab parem 'juht. Robert
MacDonald Toronto SUN'is püüab
anda sellele/küsimusele vastuse, üle­vaadet
.tehes Joe Clarki senisest te­gevusest
ja hoiakust, võrreldes seda
Pierre Trudeau tegevuse- ja tulemus­tega.
.• ;; -
1968. aastal Trudeau tuli võimule
üleskiidetuna ajakirjanduse poolt.-
Kanada demokraatlikult häälestatud
valijaskond lootis temalt palju, vaa­tamata
Trudeau varemkirjutatud ar­tiklitele,
milles eelistas tugevalt va­sakpoolset
sotsialismi ja rääkis oma
headest kaasatoodud muljetest
Moskvast ja Hiinast, Ta alustas valit­semist
suurte lootuste tähe all, kuid
tulemuseks on suur töötatööliste
arv, inflatsioon ja 12 miljardit riigi­võlga.
Need tulemused ei anna välja
riigijuhi mõõtu. ,
1976. aastal Joe Clark õli tundma­tu
ja R; MaeDonald tunnistab, et te;
ma oli Clarki vastu uue konservatii­vide
juhi Valimisel. Clark tundus
kuidagi kerge juhi kohale ja näis
mitte omavat kindlat poliitilist joont.
Sama seisukohta omavad veel need,
kes küsivad, kas Joe Clarkist saab
parem juht. Olukord on põhjalikult
muutunud ja konservatiivsed parla­mendi
liikmed on : muutunud kind-iaiks
Joe Clarki pooldajaiks. Isegi
John Diefenbaker, kes boikoteeris te­da
äiul, hakkas võtma osa partei
koosolekutest. Clarkil on võimet tul­la
ka pakitsevate probleemide juur-J Judy Lamarsh,^ John Turner, ja Ja
alguses.üle kuulatud rida isikuid.
Neist ön teada endine poliitvang Jo­hannes
Väldman, kes arreteeriti sõja­väelasena
N. Liidu invasiooni ajal
Tshehhoslovakkias ,1968. Ta. viibis 8
aastat Permi sunnitöölaagreis. Vaba­nes
1976. Töötab katlakütjana Jõge­val.
Edasi Tartu Võõrkeelte Kursus­te
õpilane, ;16-aastane Erik Nigola,
Tallinna .Keeltekursuse prantsuskee-le
õpe ta j a Lauri Leegi ja endine po-,
liitvang Jaan Isotamm. Diskimineeri-vaid
tunnistusi on püütud väljäpres-side;
Vasalemma töölaagris krimi­naalasjade
päralt kinniistuvalt Fe­liks
Kaljuveelt, koondis „Tartu Auto-veod"
juhatajalt, eestistunud soom­laselt
Rein Muonilt, sama koondise
kaadriosakonna ülemalt Aino Murul t
ning Tallinnas asuvalt Koidula Silv-reit.
Viimane abiellus 1975 fiktiivselt
Vladimir Dremljugaga, kes samal
aastal pääses läände.
Mart: Nikluse sugulane Peeter/Nik--
luš asukohaga Norrköpingis, Rootsis
on korduvalt kutsunud Mart Niklust
omale külla. Senini on Mart Nikluse
poolt/esitatud avaldused Rootsi sõi­duloa
saamiseks OVIRi- poolt põh­just
mainimata tagasilükatud.
de väga rahulikult ja leida nende la
hendamiseks vastavad mehed. Temal,
ei ole diktaatprlikke kalduvusij ja
pooldab siirast koostööd parlamen­dis,
Kanada ulatuses ja rahvusvahe­lisel
tasemel.
Trudeau, selle vastu, diktatoorili-selt
käitudes on peletanud enesest
eemale paljud tema endistest poolda­jatest
Mitmeid Trudeau on ise ee
Äatömenergiavastane
marss Washingtoni
USA-s kavandatakse aatomenergia
keelustamise toetamiseks suurt pro-teštimars.
si Washingtonis 6-ks niaiks.
Üks organiseerijaist, Ralph Naader
väidab, et ta peatab aatomenergia
arendamise, sest see ei lahenda ener­gia
kriisi. Kuid nüüd toimub aatom­energia
jõujaamade ehitamine endi­sel
viisil edasi. Üks jõujaam Maine
osariigis ehitati maavärisemise oht­likku
piirkonda ja suleti hiljuti.
Nüüd toimusid jõujaama piirkonnas
maavärisemised, kuigi nõrgal kujul.
jäi presidendiks
maldanud ja teised on pettunult ta-öödunud.
aastal kulutati selle rel-' 2äsi tõmbunud, nagu Paul Hellier,
mes Richardson. Trudeau ei juhi
vaid kogub õrna ümber nõrku inime­si,
kes on tema tegevusega nõus/Te­mal
on tobe ettekujutus riigi juhti­misest
ning majandamisest. Tulemu­seks
on riigivõla kasvamine viimasel
ajal 35 miljoni dollari võrra päe\ras.
Lahkhelid süvenevad provintside va­hel
ja inflatsioon kasvab. Vaatamata
sellele Trudeau loeb end asendama­tuks
juhiks. / / / -
N. Liidu Ülemnõukogu kinnitas N.
Liidu senise presidendi L. Brezhnevi
oma ametisse edasi järgmiseks kol­meaastaseks
perioodiks. Ta seati es^
makordselt presidendiametisse 1977.
a. pärast seda kui tookordne ilma
eriliste õigusteta/ president N. Pod-görnõi
kõrvaldati ilma põhjust nime­tamata.
Oma ametitesse kinnitati
edasi ka kõik teised kõrgemad või­mukandjad,
nagu L. Brezhnevi esi­mene
asetäitja Vassili Kusnetsov ja
15 abipresidenti.