Meie Elu = Our life, September 6, 1979

              ^TIÜIUL L Ä B I 0/ OSS,
395 Wellington Str, 0W* w
Ottawa^
14 # !
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti
Majas, 958 Broadview Ave., Tojrontö,
Ont. M4K2R6, Canada © Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmi­ne
igal tööp., kl. 9 h.-5 p.l.:, esmasp. ja
neljap, kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
Tellimishinnad: Kanadas: i a. 524.00,
;6 k.: $13.00, 3 k. $8.50. USA-sse: i a.
126.00, 6 k. 1100, 3 k. 9.00. ülemere-maadesse:-.
l a . $30.00, 6 k. $16.00,
3. k. S1O.00. Miripostilisa Käiiädas:
l a . $14.50, 6 k. $7.25. K i r i ja lennu-postilisa
USA-sse; vi a.. $16.50, 6 k.
18.25. Lennupostilisq. ülemeremaa-dessc:
1 a. $32.75, 6 k. $16.38.
Üksiknumber —50^.
Kuülutushinnad: 1 toll ühel veerul:
esiküljel $3.75, tekstis $3.50, kuulu­tuste
küljel $3.25. :
T L Ä S T E AJALEHT PAGUL
Second Oa§§ Mail &egisfcratioa No. 1354»
„OUR L I F E " , , - „MEIE ELU"
rr Estonian Weekly. Published by
Estonian PublishingCo. Toronto
Ltd., Estonian House, 958 Broad­view
Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K 2R6 © Tel 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S.
Veidenbaum.
Toimetaja New Yorgis B. Par-ming,
473 Luhmann Dr., New Mil-ford,
NJ., USA. Tel. (201) 262-0773
* —
„MEIE ELU" väljaandjaks, on
Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
f i n , i "iuMBa> n i i f i T T r
Nr. 36 (1543) 1979 NELJAPÄEVAL, 6. SEPTEMBRIL— THURSDAY, SEPTEMBER 6 XXX aastakäik
STOKHOLM— KGB on viimasel ajal pidevalt taga kiusanud tartlasest kunstnikku 'Teet Papsoiii,-.kes on
keeldunud väeteenistusest, kuna ta on soovinud abielluda oma pruudi Merja-flTuula Springarega ja asuda Soo­me
elama. K G B ajas pulmad nurja, takistades neiul Nõukogude Liitu sisenem
Nüüd anti 23aastane nooruk kohtu olla ja reedel, 24. augustil toimuski Tartus ülikooli tn. 5 poliitiline proti
sess, kus süüdistajana esines prokurör Sapözhnikov, kes luges lisaks tegevteenistusest kõrvalehoidmisele Teet
Papsoni süüks ka taimetoitlust ja filmiklubis .:'„Aiiifo" osalemist (mille KGB 1977. aasta sügisel keelustas).
da sõjakomissariaati. Igu advokaat kinnitab ja lugu lõhnab
Siiski nõudis prokurör Teet Papso- hoopiski kriminaalasja kunstliku
niie Vastavalt Eesti NSV K r K §78, 1 loomise järele vägagi vängelt,
alusel 2 aastat üldrezhiimiga sunni- Selge on üks: tegemist KGB kaud-
Loeti ette ka Tartu Kunstikoolist
saadud iseloomustus, mis erines ne­gatiivses
suunas sellest, mis oli an­tud
kohe pärast selle kooli lõpeta­mist.
Pilgeni täis saali ees tõi advokaat
Lõhmus välja ränga se^duserikkumb
se uurijate poolt — nimelt puudub
vastavalt Nõukogude. seadusandlu­sele
selles loos kuriteo jkoosseis,. ku­na
Teet Papson. on allkirjaga kinni­tanud
vaid seda, et. ta ei soovi ilmu-töölaagrit.
Pärast nõupidamist kuu­lutas
kohtunik Jerosejev. otsuse —
poolteist aastat üldrezhiimiga sun­nitöölaagrit;
Rahumeelne, kleenuke, radikuliidi
all kannatav- nooruk mõisteti KGB
käsul orjälaagrisse, kuigi loos tege­likult
puudub kuriteo koosseis, na-sea
nouasi
Nagu eelmises lehes teatasime, esi­tasid
eesti, lati ja leedu rahvaste
esindajad Moskvas nõudmise, et tun­nustataks
-Balti riikide enesemäära­misõigust.
Ameerika Hääle Euroopa*
büroo juhataja Bill Marsh andis sel­le
kohta veel täiendavaid andmeid.
A. H. eestikeelses saates üteldi 25.
augustil, et märgukirjale, millega
nõutakse endämääramisõigust koV
meie Balti riigile, on alla'kirjutanud
nelikümmend viis .isikut. Selle ek­semplarid
jõudsid Moskvas asuvaile
lääne ajakirjanikele kätte neljapäe­val,
mil. möödus-, nelikümmend, aas­tat
Hitleri ja Stalini vahel sõlmitud
kokkuleppest Icla-Euroöpa maade
omavahel ärajagamiseks. Pakti alu
sel langes natsi-Saksamäale suur osa
Poolast-, kuna jcolm .Balti vabariiki,
Eesti, Läti jä Leedu, v ännekteeriti
Nõukogude, Liidu poolt. r..
Selle märgukirjaga pöörduvad
nüüd Balti rahvaste esindajad' nii
Ida- kui Lääne-Saksamaa ja Nõuko
gude Liidu valitsuste poole nõudmi­sega,
et need — kui pakti osalised —
asuksid likvideerima paktiga tekita­tud
olukorda. Nad nõuavad, et koi
me Balti riigi pinnalt eemaldataks
',}—. osundame —- võõrad väed— mil
lega on mõeldud Nõukogude Liidu
sõja jõude, ning. et Nõukogude Liidu
valitsus täidaks oma kohustused su­veräänsete
rahvaste enesemääramis
õkuse tunnustamisel. •
Hitleri ja Stalini vahel sõlmitud
kokkulepet nimetatakse ulatuslikus
märgukirjas — osundame — „sala-sepitsuseks
ajaloo, kahe suure türan­ni
vahel, salasepitsuseks, mis vallan­das
Teise Maailmasõja". Oli ju vaid
vaheksa päeva pärast sellele paktile
allakirjutamist välisministrite Molo-tovi
ja Ribbentropi poolt, kui. Hit­leri
väed tungisid üle Poola läänepii­ri,
ning järgneva kuu vältel haarasid
Nõukogude Liidu sõjajõud Poolat
idast.
Balti riikide esindajate märgukiri
leidis kohest toetust Nõukogude L i i
dii teiste dissidentide ringkondadest,
kaasa arvatud aktiivne inimõigusia
ne akadeemik Andrei Shahharov.
Doktor Shahharov avaldas omalt
poolt deklaratsiooni, milles tä toetab
kolme Balti riigi enesemääramis-õi-gust.
•: «:••• .
Moskva ametlikuks jooneks oivjät-kuvasti,
et Molotov-Ribbentropi pakt
oli vajalik aja, võitmiseks, mille- kes­tel
paremini valmistuda '— nagu
Moskva ütleb — ..paratamatuks sõ­jaks
fashistliku Saksamaaga"'. Kuid
Nõukogude avalikkus ei ole kunagi
kuulda saanud pakti neist sätetest,
mis käsitlevad Balti riike ja. Poolat.
Neljapäevases märgukirjas nõuavad
eestlaste, lätlaste, ja leedulaste esin­dajad,
et Nõukogude valitsus aval­daks
Molotov-Ribbentropi kokkulep­pe
täieliku teksti.
se kättemaksuaktsiooniga Jüri Lina­le.
Siit ka prokuröri vihje keelusta*,
tud filmiklubile, mille üheks aktiiv­semaks
liikmeks Jüri Lina oli olnud.
Järelikult võivad nüüd KGB ohvriks
langeda kõik selle klubi endised liik
med. või needki, kellel oli õnnetus
olla kuidagi ühenduses Jüri Lina isi­kuga,
kuna viimast pole enam ju või­malik
orjälaagrisse saata. :
Kohtu alla on ju? antud ka Teet
Papsoni "sõber Annes Hermann, kes
abiellus välisriigi kodanikuga ••• ja
nõuab enese väljalaskmist Soome
oma abikaasa juurde. Annese (kes
on võtnud endale uueks perekonna­nimeks
of .Enehielm) protsess pšdi
toimuma eelmisel päeval, aga kuna
tuntud sportlase Avo Pikkuusi korte­risse
sissemurdnud rüüstajate üle
oli kohut mõistetud ettenähtust
kauem, siis istungi'algus hilines kaks j
tundi ja advokaat ning süüdistatavj
nõudsid .protsessi edasilükkamist, j
See toimub 'nüüd 20. septembrile
i Teet Papson on loomulikult esita­nud
edasikaebuse; Eesti NSV Ülem-kohtusse,
kuna ta ei. tunnistanud en­nast
süüdi kõrvalehoidmises tegev­teenistusest
(polnud ta ju vastavat
kutset saanudki), vaid üksnes keel­dus
armeesse minemast väijarända-miskaalutlustel.
. Ka advokaat oli
nõudnud õigeksmõistmist.
Protsess toimus kahes keeles. Ees­tikeelne
tõlge oli väga,vilets. Toimi­ku
number 1/170. Iseloomustav:seik
oli ka see; et vahepeal ilmus kohale
KGB ametnik ja kirjutas saalis vii­bijate
-nimed üles. Lõppotsuses mai­niti,
et need halvad mõtled Teet Pap­soni
1 olid saanud alguse filmiklubist
„Amfo".:.
(<Järg. Ihk. 3)
Esmaspäeval lõppenud Toronto suurnäitusel esines Mitmekultuurilisuse
Päeva raames ka TERR „Kungla" rahvatantsijate grupp.( lähemalt Ihk. 4)
Foto — Toomas Kütti
oodsafe üüridega
imaja
eestlastele ja
lätlastele
korruseline elamu
Plaanid on valminud 16-korrušeli-se
korterimaja ehitamiseks Vana
Andrese kiriku naabrusesse, kuhu
asuvad elama eestlased ja lätlased.
Elamus on ette nähtud 400 odavahhv
nalist nn. Senior Citizens korterit
mitmes suuruses, ka invaliididele
sobivaid. Nende soodus üür arvesta­takse
üürniku sissetuleku järgi.
Elamu ehitatakse Vana Andrese
kiriku vastu, Järvise ja Carltoni tä­navate
nurgale. Vana Andrese kogu­dus
ja läti kogudus on vahetalitaja­teks
üürnike '[leidmisel.-.' •
.• IJSA asepresident W. Mondale vii- valmistab asjaolu,, et suured kasud
bis/Hiinas, kus ta lubas hiinlastele sellest hinnatõstmisest lähevad pea-ödavaprotsendilist
laenu. Räägiti ka-. miselt Alberta provintsi laekasse, kel
he riigi:suurest sõprusest ja USA ka- pole rahaga midagi peale, hakata ja
pital otsib Hiinamaal turgusid. Sa- kes keeldub seda jagamast teiste
mai ajal ilmusid Pekingi tänavatele provintsidega,
plakaadikandjad, kes protesteerisid ® Ühendatud Araabia Emiiri riigi
selle vastu, et kohalikud provintsi- vetes tekkis müstiline tulekahju
ametnikud ei käitu nendega sõbrali- kreeklastele kuuluval superõlilaeval
kult. On oodata, et mõni kõrgem Hii- „Patianne of Dubais". Õlilaeval toi^
na poliitiline juht varsti külastab mus mitu üksteisele järgnevat plah-
USA-d. Kõne all on peaminister Hua vatust. Meeskond, mis koosnes 49
USA külastus. kreeklasest päästeti. Märgitakse, et
O Bensiini hind tõusis järjekordselt Plahvatused juhtusid seoses sellega,
5 sendi võrra gallonilt. Kanada va- e t tanklaev läks päästma üht põle­misus
pidas Lääne oma poliitika väi- vat Singapuri ölilaeva.
ja kujundamise koosoleku, kus rõhu- ^ n a d a piirivalve kaaperdas mitu
USA kalapaati Vancouveri' lähistel
uriiBne
W alustas tegevust
Pühapäeva pärastlõunal alustas To­rontos
saateid mitmekultuuriline te-levisioonijaam
kanalil 47 (kaabel 4).
Nagu president avamisel märkis,
saavad paremad saateajad suuremad
rahvusgrupid — itaallased, i^a-india-lased
jne. Bulgaarlased, eestlased j.t
väiksemad grupid saavad lühemad
saated ja halvematel aegadel.
il
iuhid Kuuba!
Kolmanda Maailma või nn. vähe­arenenud
riikide juhid kogunesid nä­dalavahetusel
Kuuba saarele 5 päe­vaseks
konverentsiks. Seoses sellega
kerkis üles mitu tülikat küsimust,
tasakaalukad riigid on selle vastu,
et Kambodzhat esitab mitte Poi Poti
rezhiimi esindajad, vaid Hanoi ja
tati, et bensiini hind tuleb viia Moskva nukuvalitsuse juht Heng
OPECi hinna tasemele. Kuid raskusi ' a Kanada vojmud süüdistavad, et S i m r i n m p e s i n d a j a d a g a v i i b }
^eenklased kalasta9.d Kanada ve^ v a d k a Kuubal, kmd ei pääse könve-'
tes. Ameeriklased nõuavad oma kala- r e n t s i I e . A v a k o n e s Castro ründas
paat.de vabastarn.st.kuna Kanadas, V S M eiinat ja E iptust.
ei ole nn. tuunakaladele, mida nad
püüdsid, turgu.
TS NOORED
ESI Pariisis tabas politsei 7 meest, kes tanki ja transport autosid.
STOKHOLM — Kuhu on jäänud eesti rahvas? Sellele küsimusele püü­dis
vastust anda adjunkt Richard Norvell õpetajate ja noõrtejuhtide kursu­sel
peetud eitekemiles, selgitades eesti rahvuslikku koosseisu erinevatel
aegadel. ; - : \ .
t i r i t i pani osavõtjaid mõtlema olu-l.sa okupatsioorii ajal. oli umbes
korda 1950. aastate lõpul rahvastiku-püramiidil,
kus tuli selgelt nähtavale
erinevates - vanusegruppides meeste
vähesus, mis oli sõja ja küüditamis­te
tagajärg. 1934 oli rahva koguhulk
1.126.413 ja 25 aastat hiljem 1959, aas­tal
ainult 1.196,791, vaatamata selle--
le, et sisse oli toodud massiliselt ve­nelasi.
Kakskümmend aastat hiljem,
J 979. a. on rahvaarv tõusnud
1.446.000 elanikule, kuid siingi pea­miselt
sisserändajate venelaste ar­vel.
Eetslaste iive on väga madal ka
tänapäeval.
. Kuhu õn siis jäänud eesti rahvas?
Aastatel 1940/4l'lahkus Eestist 20.000
sakslast 'ümberasumise korras Sak
.samaaie, nendest ligi üks neljandik
eestlasi, kes kasutasid selliselt või
maiust; pääseda venelaste, küüsist.
Küüditamiste, arreteerimiste ja m.o-biliseerimiste
arvel'kaotas eesti rah­vas
aastal 1940/41 • kokku '59.967 ini-rriest.
Sellele - arvule' lisandub veel
kümneid . tuhandeid,, kes ise vaba­tahtlikult
läksid kaasa Venemaale,
-need.oHd kohalikud punased, juudid
ja venelased. Eesti rahva kaotus Sak-ga
avalik teade range kontrolli all
kaevasid kaks kuud kõige paremate
abinõudega ja mitmete välismaiste
ekspertide juhatusel tunnelit suure­ma
Pariisi panga alla, et varastada
STOKHOLM; (M. E.) — Aastail j made ülem Tarmo Merivälja. •., Ta panga'-varandusi. Politseil öli nende
1956—1965 oli kuritegevus Okupeeri-j kuulub viimasesse kohtu alla antud tegevus teada, kuid oodati kaks
tud Eestis madalaim. Järgneva küm- 18-liikmelisse gruppi. Nad olid riisu- kU U ( j > e t kõiki jõugu liikmeid korra-
15.0.00, sellest arvust venelaste vastu
sõdides langes umbes 6.000 eesti sõ­durit,
venelaste pommirünnakute ja
terroraktsioonide tõttu suri umbes
4i000 isikut. 1941/45 langeb vene ar­mee
ridades umbes, 13.000 eestlast.
Vabasse maailma põgenes 70.000—
75.000 eestlast. 1944 lahkus legaalselt
Rootsi ümberasumise korras ligi
8.000 eesti-rootslast, nende hulgas ka
hulk eestlasi. 1945 eraldati Venemaa
külge, Petserimaa ja Narvatagused
alad, sinna jäid eesti aladelt 60.000
inimest, nende 'hulgas 7.000 eestlast.
194.4/1946 arreteeriti ja küüditati um­bes
35.000 eestlast. Kõige suurem
küüditamine otimus. 1949. aastal, mil
viidi Venemaale umbes 90.000 eest:
last. On olemas veel hulga teisi rah­vastiku
kaduaastaid. Arusaadavalt
pöördus Eestisse - tagasi osa mobiii-seeritLitest
ja küüditatutest, samuti
tuli Eestisse hulga venemaa eestlasi.
Neid probleeme käsitleti ka grupi­töö
korras ja hiljem tekkis elav aru­telu,
eesti rahva võimalustest üle ela­da
rahvana ja vastu panna venesta
mise survele.
ne aasta jooksul kasvas see 18,7?o.
Võrreldes 1977. aastaga vähenes mul­lu
kuritegevus õige tühiselt — 0,4%.
Ses suhtes paistsid silma Kohtla-Jär-ve
rajoon ja Tartumaa. Vaiksel Hiiu­maal
on see mõneti kasvanud, 48°/o.
Kurjategijate arv kasvas 1978.. aas­tal
.2,1%. Suurim juurdekasv Valgas
- 40%, Sillamäel 36%. Kolmandik
kõigist kuritegudest sooritatakse
Tallinnas. Kuritegevus on suurim
Kohtla-Järvel ja selle rajoonis, väik­seim
Kuressaares (kolm korda, vä­hem
kui Kohtla-Järvel), Hiiumaal ja
Viljandis.; ; /
nud nõnda: 204 000 rubla. Põhiliselt i g a vangistada, mis aga ebaõnnestus.
riisuti asutuste kasutamata jäänud m T T C . .... . . . . . , . ~ , . . / . *. ' 1n„r •'. ® USA välisministeerium hoiatas
bensiinitalongide arvel. 1975—76 um- ,u , . .. T T C » . . \
u w ; ' . . ... ' '. • , ametlikult Moskvat, et USA ei talu
bes 4000 tonni laiargneval aastal „+ X T T »A •• , ... .
i • • i , P f t A , seda, et N. Ludu runnakuksusi ase-veel
ule 4500 tonni (suues kasvab . ^ . ^ ^ ^, u , » ,
. ... v V tatakse Kuuba saarele. Luure and
isu!).
PISIVARGUSED VÄHENENUD
Viimasel ajal on vähenenud pisi
vargused. Ametlikult ka huligaansus
(1967 — 24% kõigist, kuritegudest,
1978 — 7,5%). Kuid üha enam vaa
datakse sellele läbi sõrmede, tihti ei
ilmu miilitsad- kohale: „Meil •• on
muudki teha!", „Kui auto tuleb, küll
vaatame!"). 1978. aastalõpus teosta
ti kontrollimine ja 20 juhul algatati
kriminaalasi, mis muidu.oleksid jää
nud kõrvale. Kuid huligaansus . tor
kab ju eriti silma. :
Suurenevad ametiktiriteod (kauba
vargused direktorite, peainseneride
brigadiride, poolt). Eestis on paljv
räägitud 3p-liikmeiisest grupist, kes
riisusid bensiini ja muid naftasaa
duši — kolme aastaga 60 tsisternva
gunit. Äsja algataja oli Bensiini j aa
Suurenenud on raskete kuritegude
arv. üldse 6,3% (Tartus 12%, Pärnus
14,3%, fehtla-Järver. 13,3%. jne.).
Meist üle poole on tapmised. Kõigist
kuritegudest .4%. 70% mõrtsukaist
on olnud joobeseisundis. Perekonna­tülid
lõppevad tihti tapmisega. .Har­va
tuleb miilits lahutama.
metel asub Kuubal rohkesti venela­si
ja nüüd on toodud terve Punaar­mee
brigaad Kuubale. Brigaadi kuu­lub
2000—3000 sõdurit arvatud kaa­sa
suurtükiväge ja soömusüksusi,
Välisministeeriumi esindaja mär­kis,
et president J. Carter on kordu­valt
märkinud, et USA ei talu Puna­armee
üksuste viibimist Kuubal ja
kuulsa Monroe doktriini järele lää­nepoolsel
maakera poolel. Konserva­tiivne
senaator Church, Baker jt.
avaldasid oma rahulolematust, et
Valge Maja talub vene sõjaväe baa­side
asetamist Kuuba saarele. F.
Castro valitsus ei vastanud nootide­le.
Kuid president J. Carter on era­viisiliselt
märkinud, et Puna-armee
brigaadi viibimine Kuubal ei ole kui­gi
suureks ohuks USA-le.
® „Pravda" avaldas pikema j ühtki r-
• , i; , (Järg lk. 2)
KURITEGEVUS '.
Kasvab ka alaealiste kuritegevus
kõigist kuritegudest on nemad toime,
pannud 14% (1978). Eesti, ön Nõuko­gude
Liidus esikohal noorte kurite­gevuselt.
Ligi ; pooled ' kurjategijäist
on noored. 1978. aastaks oli kurjate­gijate
üldarvust, juba 16,8%. alaeali­sed.
Sillamäel on 46% kuritegudest
toime pandud alaealiste poolt (vene-,
laste linn/kuhu eestlased pääsevad
erilubadega). Kolmandik noortest
kurjategijäist on olnud purjus.. Tih- •
ti on kaasas ka täiskasvanud. Selli-;
sed noored sageli ei tööta ega õpi..
Kasvab kä tütarlaste osa. Mullu o l i ;
iga viies seaduserikkuja komnoor.
Nendegi protsent:pidevalt suureneb.
Rohkem, kui kaks korda on kasva­nud
vaimuhaigete -poolt sooritatud
kuritegude arv, '
EDASTUS
(open house)
15. ja 16. septembril kell 1—9 p.l. °
774 Parker Cr. Burlingtbnis. Ont. Tel. 634-8334
TERETULEMAST ICÕIGILE. *
LE
vifriögraaficS
OVEMENT!
4—28. septembrini 1979 |
Northern District LibraryV 40 Orchardvievv Blvd., I
Yonge-Eglinton. Avatud raamatukogu tundidel. |