Meie Elu = Our life, May 2, 1985

              5 V»f \
NELJAPÄEVAL, 2. MAIL THURSDAY,MAY 21
osse
„Meie Elu" nr. 18 (1835) 1985
WBca
Sl 18
Published by Estonian PublishingCo.Torontq Ltd., Estonian
House,958 Broadview Ave,, Toronto, Ont.Canada, M4K 2R8
Tel.466-0951;
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B.Parming, 473 Luhmann Dr., N^w Milford, N.J.,USAo
Tel. (201) 262-^077|.
Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas^
Asüt, A.Weileri algatusel 1950. . /
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont.M4K 2R6 Canada — Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. k l 9 hm.—
5 p.L, esmasp. ja neljap. k l . 9 hm.—8 õ., laup. k l . 9 h m . r - l p . l .
,,MEIE E L U ' ! tellimishinnad: Kanadas l a . $40.00-6 k. $22.00,
3 k. $15.50..USA-sse (US$) 1. a. $44.00,6 k. $25.00, 3k. $17,00.
Ülemeremaadesse — 1 a. $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00.
Kiripostilisa Kanadas: l a . ^28:50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilisa USA-sse: 1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhuj
ülemeremaadesse: l,a. $58.00, 6 k. $29.1
THE BALTIC STATES
...Rooanboitd TQ()C7
.JHE BALTIC STATES: YESTERDAY FORGOT-TEN
- REMEMBERED TODAY". Raamat sisal­dab
1 80 lehekülge. Balti riike käsitavat akuutset
Tnaterjaü. Ärakirjad U.S. valitsuse dokumenti­dest
ja resolutsioonidest jm- — Raamatu
koostajaks ja väljaandjaks on Baltic American
Committee of GYeater Cleveland. Hind S17.00.
Postiteel tellides saatekulu Kanadasse S2.00,
USA-sse S4.25.
/ 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6
Muudatused kirikus
õnnistuseks ¥Õi õnnetuseks?
Muudatused äratavad tavaliselt ja eelistavad müüte tõele." Tuntud
reaktsiooni ja vallandavad tihti vas- usuteadlane dr. Alan Watts väidab
tandlikke tundeid: rõõmu, uudis- koguni, et kristlased pole taibanud
himu, ootust, umbusku, hirmu ja ristiusu kiriku õpetuslausete ja ida-põlaslust.
Muutus on aga elu püpi , maiste kultuste „supreme identity",
kestev tõsiolu. ,,Panta rei'7kõik ' ja et vahe on vaid sõnastuses, jumala-muutub/
ütlesid muistsed kreekla- teenistuse rituaalid aga tunnistavad,
sed. Inimese maine elu on muutus- et nad palveldavad sama vaimset ja
te:8ati: sünd, lapsepõli, täiskasva- igavest „Reality", keda kristlased ni­nu
ja elatanu iga, surm ja ülestõus- metavad Jumalaks, i
„Usk tuleb Kristuse sõna kaudu.*'
Room.10,17. Kus pole Jumala sõna,
davadmuutust.,Mida teadsime eile, seal pole õiget usku, on vaid välja-on
täiendatud fa viimistletud see- mõeldised ja ebausk. Algristikogu-mine.
Elu on pidev liikumine ja
areng, ja liikumine ja areng tähen-
(Tõlge inglise keelest)
üksiknumber — 750
• r Kuulutusiinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel |5.f
tekstis $5.00, kuulutust-e küljel $4.75.
i]3gHiiiiiiiiiiii!i93iigiiitiiiiiiiiiiiiiii{iiitiiiiiitiiiiiiiiiiiH^
koosneb, kuid ometi seda segu
võimatu
Psühholoogiline sõda on kuju­nenud
tänaseni kasulikumaks kui
võitlus relvadega. Esimene on isegi
kasulikum kui teine, sest psühho­loogilise
sõja juures on kergem sel­get
vett segaseks ajada ja keegi ei
saa otseselt haiget selle juures.
Kuid massid aetakse oma arusaa­mades
segamini, kuni lõpuks on se­gadus
üldine ja kori^a loomine või­matu.;
- ( •
Ka president Reagarii külaskäik
Lääne-Saksama^le 5, i^ail kuulub
selliste hulka, seoses kutsega kü­lastada
Bitburgis sõjaväekalmistut,
kus on maetud 2000 saksa sõdurit ja
peale nende veel 49 SSineest. Mit­med
grupid on ägedalt selle vastu
ja peavad külaskäiklu oma pieteedi­tunnete
sügavaks haavamiseks
USA presidendi poolt. Sest on neid,
kes on valmis maksma kõrget hinda
selle eest, et |iitleri Saksamaa võit­lused
ja kuriteod kunagi ei unu­neks.
Kuid neist võitlustest on möö­dunud
juba üle 40 aasfa. Bitburgis
maetud mobiliseeritud sõdurid
olid tookord noored inimesed. Nad
kaotasid oma elu võitlustes. Hitler
ja natsism on ammu maetud ja
uued inimesed funktsioneerivad
maal. Nad tahavad ka austada oma
langenud sõdureid'ja vahekorras
teiste maadega nõuavad, et ka tei­sed
nende langenud sõduri vastu
oma respekti näitay^d. .
Bitburgi kalmistu külastamine
ja pärjapanek on võetud ka presi­dent
Reaganil külaskäigu sisse, et
saavutada vastastikiJst respekti
kõige muu kõrval ka selles küsimu-sös.
See tingib vahekorrad teiste>
küsimustes. Psühholoogiliste küsi­muste
otsutamisel näikse presi­dent
Reaganil olevat õiged instink­tid
või on tal õiged nõuandjad: ta on
otsustanud kalmistut külastada. Ta
saab aru, et tähtsam on hea vahe­kord
NATO liikmesriigi Saksamaa­ga
antud olukorras, kui eriarvamisi
harrastavate gruppidega nõustu­mine.;,
" \"
Kuid maailm on täis psühholoo­gilise
võitluse lahinguiyälju. Mõtle­me
ainult tuhandete demonstratsioo­nidele
uue^ relvastuse katsetamisel dardid on piinlikud ja vastikud."
See ongi see küsimus. Vastusena
võime ainult arvata, et ka meie
poliitikud asuvad psühholoogilise
SISSEJUHATUS tunnistuste puhul Lääne kohtutava
Balti Föderatsioon Kanadas seisu- kohaselt vandemurdjaina vastutuse-koht
on, et arvatavate sõjasüüdlaste le võtta. OSI järeluurijad möönavad
isikuid kindlaks tehaks ja et neid täiel käise; et venelaste poolt muretsetud
määral kohtulikule vastutusele võe- tõlkide juures esineb ebakorrapära-taks
vastavalt Kanada seadusile. , susi, ametlikult tõlgitud ümberkirju-
Kõik Kanada kriminaalseadusti- tusis vastuolusid ja et KGB järeleval-.
kus tagatud õigused peavad kehtima vajad vastuseid mõjutavad,
kõigi järgnevate kohtumenetluste Nõukogude ametnike erilist ar-puhul.
Kanada õigusteaduses põhi- mastust tunnistusi võltsida on põh-alusena
tunnustatud süütuse eeldus jalikult dokumenteeritud ja terve
peab kehtima kõikide kohta, keda on maailm teab, et Nõukogude võimud
milleski süüdistatud, kuni vastav Lääne sündsaid kohtumenetluse nor-kohtukulg
ja demokraatlikud menet- me põlastavad. (Vaata Leonid Vladi-lused
on toimetatud.\ mirovi,Jhe Russians? Praeger, 1968:
Kõiki Nõukogude Liidust pärit The Manitoba Law Journal, No.4,
tunnistusi peab tingimata üksikasja- 1977; jaYuriLuryi' artiklit „The Roie
Psühholoogilise võitluse üheks
näiteks on ka natside jaht Euroo­pas,
USA-s, Kanadas ja ka Lõuna-
Ameerika maades. Aetakse taga
üksikuid inimesi^ kes on ammu
oma ohtlikkuse kaotanud, isegi
surnud ja maha maetud. Selleks
kulutatakse miljoneid dollareid,
raisatakse töötunde. Küsimuseks
jääb, aga milliseks praktiliseks ots­tarbeks?
Toronto „Sun^-s püüab
Barbara Amiel leida selle vastuse
oma hiljutises artiklis,
„ N a t s i d on mineviku elajad,
ometi impotendid tänapäeval. Te­gelik
oht peitub nüüd õiglusele, va­badusele
totalitaarsetes resMimi-des
üle pooles maailmas. Need on
piinamiskeskused, kus inimkehad
ja vaim murtakse politsei jõuga, ku­ratlike
kemikaalidega, näljaga või
Siberi karmi kliimaga. Läänes on
küllaldaselt näiteid poliitiliste van­gide
olukorrast Nõukogude Liidu
uraaniumikaevandustes, kus puu­duvad
tööjõu seadused ja regulat­sioonid.
Kus tööliste nahk muutub
halliks, ripub lihalt lahtiselt alla
kuni tööline aeglaselt sureb.
Kuid Lääne valitsused vaikivad,
nagu vaikivad ka natsijahil oleVad
grupid. Üldsõnaliselt nõutakse ai­nult
inimõigusi. Mõni lisab sekka
ka nõudmise inimõiguste kaitseks
või protesteerib nn. kultuurilise
vahetuse vatu. Erikomisjonid kut-sutake
natsijahiks ellu ja raha rai­satakse.
Milleks? Ainult selleks, et
väänata seadust. Nelikümmend
aastat hiljem on raske teostada õi­guslikku
protsessij nagu see näi­teks
ka Kanadas peaks toimuma . . .
Kuidas saab tsivilisatsioon olla
liselt uurima Kanada rangete tõen-dusmenetluse
kohaselt ja iseseisvalt
tõsitama teiste usutavate allikate va­ral.
Kahtlustatud sõjasüüdlaste kohtu
of Defense Counsil in PoliticalTrials
in the U.S.S.R."] ' [
lÄRJELEUURIMlSTE PIIRATUS
Eesti, Läti ja Leedu päritoluga ka-ette
toomine peab toimuma kindlaks nadlased on pettunud, et selle Uuri-määratudloogilisil
ja seaduslikel me- miskomisjoni ulatusala võimaldab
netlusil.
LEVILAIM ; _
Seik, et viimasel aj on
uurida ainult natslikke sõjasüüdlasi
Kanadas. Võib-ollaei ole sünnis jä-ledusi
võrrelda arvudega. Siiski, nat­side
sõjaroimade ohvreid arvatakse
hendeis (meedias) toonitatud, et sõja- kuuele miljonile. Peame siinjuures
süüdlased Kanadas pärinevad pea- küsima, miks ei tunnustata ametli-miselt
Ida-Euroopa riigest, on lähe- kult neid kümneid miljoneid süütuid
dane trükivabaduse kuritarvitusele, ohvreid, keda hukati \Nõukogude
Sest tõesti, eriliste teadmisteta pub- võimude voi nende käsilaste käte
likul on kerge üksikjuhtusid üldsus- läbi?
tada, tulemusega et Ida-EuroopasU Miks ei ole seda siiani tunnusta-põlvnevate
vanemate lapsigi koolis: lud? Sellepärast, et 0|m, kes oli
mõriitatakse, etnadkuuluvatsõjaroi- nende roimade eest vasttitav 40 a.
marite ühiskonda. tagasi, võimutseb veel tänapäevgi.
Nõukogude.ajaleJitedel,misoneri- Ükski komisjon ei uuri nende süüd-liselt
sihitud maapagulaste pihta, on lust, ükski kohus ei mõista nende üle
tavaliseks komteks süüdistada kom- õigust. Ida-Euroopa päritoluga ka-munismivastaseid
isikuid. Aktiviste nadlasil ei ole nii mingit abi saada
tembeldatakse tihti „endisteks natsi- kahjutasu, hüvastust või isegi pelka
deks" või,,eks-SS»lasteks" või„kaa- möönet, et sellised roimad on tõesti
sajooksikuiks", kuigi asjaosalistel sooritatud.
pole tegelikult olnud mingit seost ei Ei tohi unustada, et Teise maail-okupatšioonivägede
ega vastavate masõja „sõjaroimad" ja „sõjasüüd-organisatsioonega.
Sellise taktiga lased" ei ole mingi rahvusgrupi oma-
Nõukogude võimud püüavad Nõu- pära. On seega kahetsusväärne, et
kogudevastaseid aktiviste vaigistada Kanada ei püüa enesele võtta ula­ja
nende (usaldust kaostada) usal- tuslikumat rolli — võtta vastutusele
dusväärsust õõnestada.
AJALOOLINE TÄPSUS
Nõukogude väed okupeerisid
1940. a. vabad ja iseseisvad Balti
riigid. Eesti,-Läti ja Leedu, Moloto-vi-
Ribbentropi Pakti salaklauseli ta­gajärjel,
mis sõlmiti 1939.a. natsliku
Saksamaa ja Nõukogude Liidu va­hel.
See pakt murdis otseselt palju­sid
rahvusvahelisi kokkuleppeid ja
rikkus jämedalt rahulepinguid, mida
järsku niihoolimatu, tegeledes sel- Nõukogude Liit oli üksil iltvastava-hste
küsimustega nüüd, 40 aastat te Balti riikidega sõlmin d.
hiljem. Ajal, mil tuhandeid inimesi
tassitakse kontsentratsioonilaag-reisse.
Milleks ollakse tegevuses
surnud natsireshiimi tegelaste ot­singuil
tolereerides tänapäeval
despoote? Kanadas on küllalt mehi
ja naisi, kellele sarnased eristan-ja
iiistalleerimisel Lääne-Euroo-pas.
Naisõiguslaste demonstrat­sioone.
Aborti pooldavate ja nende
vastaste käsivõitlusi kliinikute uste
taga. Rassivoitlusi Aafrika maades
jne. Kogu psühholoogilises võitlu­ses
kaob tõde vale hulka, valge
muutub mustaks ja vastupidi. Kõi­gil
on õigus kõigi vastu. Ja kus on
see lahendus, jääb sageli selguse­tuks.
See on nagu tõeline rosolje,
kuhu on segatud mitmeid juurvilju,
seda ja teist vedelamat sekka pan­dud
ja on senikaua segatud, kuni
võib kjill aimata, millest see segu
võitluse kaotajate poolel ja nad ei
ole võimelised eraldama praktilisi
vajadusi muust psühhoosi sega­dusest.
See on nagu eelmise valit­suse
taibutus riigimajanduse juh­timises,
kus riigivõlad ainult kas­vasid
kuni rahvas siis valis uued
juhid lootuses, et uued on paremad
ja neil on kasutada paremad ana­lüütilised
ajud. Õige vastuse annab
•tulevik, .
Leedulaste, lätlaste ja eestlaste
massküüditamisi ja hukkamisi toi­mus
1941.a. jooksul ja jällegi Nõu­kogude
' teisel • okup isiooniajal
1944.a. septembris, aastai 1945-1946,
taas 1946. a-l ja väiksemas ulatuses
1950. ja 1955. aastavahemikul. Balti
riigid kaotasid selle rahvamõrva
(genotsiidi] ja küüditamiste ohvreina
üle viiendiku oma elanikkonnast.
Natsliku Saksamaa sissetungile
1941. a-l järgnes erisuguseid sundar
binõusid, nimelt kõigi teenistuskõl-vulike
meeste niobilisatsioon Saksa
sõjaväkke. Sisetundelise keeldumise
põhimõtet ei tunnustatud ega talu­tud.
kõiki sõjasüüdlasi. Seda peaks tege­ma
mitte ainult põhjusel, et seda
nõuab erapooletu õiglus või kogu
toimimisviisi usutavus, vaidka põh­jusel,
et kui seda ei tehta, siis mär­gatav
osa kanadlasi tunneb õigusta­tult,
et npde vastu diskrimineeritak­se.
"
Põhjused, mis I ajendasid Nõuko­gude
Liitu massküüditamiste ja huk­kamiste
sisseseadmisele Balti riiges
40 a. tagasi, kehtivad tänapäevgi.
Need vüakse nüüd läbi veidi teisen­datud
kujul, kuid eesmärk püisib sa­ma:
Nõukogude Liidu soov lahti saa­da
rühmitusist ja rahvusist, keda ta
peab ideoloogiliselt, kultuurselt ja
ühiskondlikult ebasoovitavaiks —
sama eesmärk, mis oli natslikul Sak­samaal
40 a. tagasi. Sellepärast peaks
Kanada tõsiseh kaalutlema selle uu­rimuse
laiendamist ja sellest johtu­vaid
võimalikke kohtumenetlust.
L U G E J A K I R J U T AB
mida oleme täna õppinud, ja
teame täna,on samm selles
suunas, mida teame ja mõistame
kõigil tulevastel hommetel. Kasv ja
õppimine ei saa ilma muutuseta
toimuda. Muudatuste „kooliraha"
on sageli šokk, konflikt, valu; muu­datuste
tulu: mõistmine, teadmine,
edu ja rõõm.
Seistes muudatuste ees, tuleb ot­sustada
ja valida, kuidas suhtuda ja
toime tulla muutunud olukordadega.
Meie võime muudatusi ignoreerida,
eralduda ja tagasi tõmbuda ebamuga­vatest
muutunud olukordadest. Me
võime muudatustega nõustuda ja
kohanduda muutunud olukordadele.
Võime muudatusi boikoteerida ja
muudatuste propageerijaid ja sundi­jaid
rünnata. Kõik oleme ühel-või-teisel
viisil tekkinud muudatustele
reageerinud. Kui muudatused on po­sitiivsed
ja tulusad, tervitame neid,
kui on ähvardavad või koguni kah­justavad,
tõrjume ja esitame vastu­väiteid
uuenduste taotlejatele. Muu­datuste
tolmuses on meil kaks või­malust:
kas jääda muudatuste oh­vriks,
või võitjaks muudatuste kau­du.
KIRIK UUENDUSTE EDUTAJA
Mõned peavad kirikut tagurluse
kantsiks ja muudatuste vaenlaseks.
Tegelikult on kirik suurim uuendusle
edutaja ja jõutaja maailmas. Jeesus
pani oma jüngrite peale maailma
muutmise üleande. Usule ärkamine
on Jumala armuline uuendav sekku­mine
inimese ellu.' Jumalakartlik ja
pühitsetud elu on pidev uueks saa-mine/
uuesti-sünd/Jumala andesta­vas
armus, palvelduses, meeleparan­duses
ja tegevas armastuses. Martin
Luther oli uuenduste eestvõitleja ja
on kiriku ja kogu maailma ajalookäi-ku
jäädavah muutnud ja rikastai^ud.
Et muutlikus maailmas õigustatud
ja vajalikke muudatusi kirikus teos­tada
ja läbi viia, nõuab.kirikult ja ta
juhtidelt jumalakartlikku ja kauge-lenägelikku
taibukat meelt. Vähe-madki
muudatused võivad äratada
ägedaid tundeid ja põhjustada kah­justavaid
tagajärgi kirikus, kes aus­tab
muutmatut Jumalat ja muutmatut
Jumala Sõna.
Tänapäeva kirikus on küllalt neid,
kes agaralt ja valimatult püüavad
kirikut ajavaimule kohandada ja
moodsamaks teha. Mõned nõuavad,
et kirik peaks, omasooiharuse sünd­saks
eluviisiks tunnistama, või et
kirik peaks sündimata laste õiguste
kaitsmisest loobuma, mõned ütle­vad,
et kirik peaks tunnustama aren­gut
usuteaduses ja kohandama Juma­la
sõna muutunud usuteaduse voolu-
,de järele./ Üks uuem usuteaduslik
vool on n n. ,,God is dead theology'7
On ka neid, „kes ei taha kuulda tõde
duse kohta öeldakse:,,Nemad võtsid
sõna vastu kõige heameelega ja uuri­sid
Kirjast, kas see on nõnda, nagu
kuulutati." Ap.t.17,11. Mõned kogu­dused
/ ka mõned luteri kogudused /
kutsuvad oikumeeni tuhinal kirikus­se
kuulutajaid mitmest kaarest ja
mitmest traditsioonist. Meie kodu­maa
kirik on kuulekalt Jumala sõna­le,
nagu usupuhastaja Mar^tin Luther,
kõigist väärõpetajatest kaugele hoid­nud.
VAHELDUS ERGUTAB
Mõned muudatused on tulusad ja
me täname Jumalat, et ta on lasknud
korda minna. Vahet tuleb aga teha
vahelduse, teisendi rakendamine, ja
muutmise vahel. Vaheldust saavuta­takse
tegevuse rikastuse ja alterna­tiivse
meetodi tarvitamise teel õpe­tamisel.
Vaheldus ergutab ja äratab
tähelpanu. Muutmine varjab, õõnes­tab
või koguni tühistab tõde.
Kirik, kes usub ja tunnistab, et õige
õpetus põhjeneb Jumala sõnal, ei oo­ta
ega õigusta muudatusi õpetuses.
Pühakiri, Jumaja sõna ei muutu.
Matt.5,16. On vaid üks ja muutmatu
evangeelium, ,,kui keegi, isegi ingel
taevast, peaks kuulutama evangeeli­umi
peale selle, niida meie oleme
kuulutanud, se^ olgu neetud." Gal.
1,8. Ilmaaegu teenivad nad mind
õpetades õpetuii, mis on inimeste
juhendid." Matt. 15,9.
Jeesuse Kristuse evangeelium on ,
muutmatu ega saa seda muuta. Tema
evangeelium on just see, mis inimese
vabastab, vabaks Jumala inimeseks
teeb, kes pole traditsioonide ori ega
köidetud silmitult inimlikele juhen­ditele,
vaid kindlalt ja rõõmsalt Juma­la
muutmatule sõnale.
Jumala armunõu inimest hukatu­sest
ja surmast päästa oma ainusün­dinud
Poja, Jeesuse Kristuse läbi,
pole muutuv ega muudetav. Tema
vabatahtlik kannatamine ja surm
maailma lunastuseks on ainulaadne,
ainukordne ja lõplik. Jeesus ise kinni­tas
oma missiooni täitumist, kui ta
ristil ütle?: ,,See on lõpetatud." Just
nagu vulkaanist, puhkeb aegajalt
tohutu tulepursk, mis põleb nähta­matult
maakera südamikus, nõnda
puhkes Kristuse ristil inimsoo aja­lukku
Jumala ärarääkimatu, igavene
ja muutmatu armastus ja on kättesaa­dav
kõigile, kes selle järele igatsevad.
Kui seisame vaimus" Kolgatal ja
silmad tema ristile tõstame, mõista­me,
miks ligi kaks tuhat aastat on
• inimsoo parimiku südametunnistus,
just nagu magneedi väel, sellele ainu­laadsele
sündmusele suunatud ja
tundnud: „Siin on lepitust, on õnne,
siin jääb süda rahule". Jeesus Kristus
on seesama, eile, täna ja igavesti!
' ÕP. E. LOOTSMA
„Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei üHtu ajalehe seisukoha
XT \A .J . , tadega. Palume kirjutada kokku-
Valdav enamus sunnatiidanndef ^õMvkn Usada orm nimi ja
Vene vägede vastu voitlevaisse rin^ aadress. Toimem jätob endale õi-
Warssavi-Pakti riikide"
lati
deüksusisse ja ei olnud segatud ei
otseselt ega kaudselt mingisse tege­vusse,
mida võidaks nüüd sõjaroi-meks
nimetada. (Vaata juurdelisatud
Ühendriikide DP-Komisjoni kirja.)
NÕUKOGUDE TÕENDID v
Balti Föderatsioon Kanadas vaat­leb
väga murelikult seda võinialust,
et Kanada kohtud võiksid kriitikata
guse lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesohivuse
korral jätta avaldamata. •
Miks noored eraldati?
Laupäeval, 13. aprillil peetud maa-
.kondliku Esinduskogu killapidu oli
uus eestlaskonda ühendatav üritus.
aktsepteerida Nõukogude võimude mille populaarsust tõendas suurehul-poõlt
neile esitatud tunnistusi. Kui galine publik. Oli kuulda mitmelt
Warssavi-Pakti riikide juhid ko­gunesid
Warssavisse pikendama
kommunistliku bloki riikide sõjali­se
koostöö- ja kaitselepingut. Üks­meelselt
pikendati lepinigut 20 aas­ta
võrra, Uuele lepingule allakirju*
tamisel märkis N. Liidu peaminis­ter
Mihhail Gorbatchev, et see kait­seleping
on mõeldud sotsialismi
kaitseks ning levitamiseks maail­mas.
Selle suuremaks ohustajaks
.©n
on laiendamas strate
söjavälja maailmaruumis, „Star
War" kujul ning tahab sellega hä­vitada
praeguse tasakaalu relvas­tuse
alal suurvõimude vahel. Meie
oleme otsustanud pidurdada stra­teegiliste
relvade produtseerimise
teatud ajaks ja tahame loota, et
USA ja teised NATO riigid järgne­vad
meie
samsi.
Kanada juhtuks Ühendriikide Koh-tuministeeriumi
EriuuriipUste Büroo
(OSI) näidet jälgima, siis sellane toi­mimisviis
rikuks vastuvõetavaid ja
tarvilikke demokraatlikke norme,
mis kindlustaksidtunnistuste usuta­vust.
Näiteks on OSI nõudnud, et tun-nustataks
vandetunnistuste pildisal-poolt,
et; peaks sellist üritust (niille
tulu läheks Eesti Maja toetuseksj tu­levikus
sagedamini korraldatama.
Tänu selle idee algatajale härra
Vihmale.
Kuulutuse järgi oli eeskava mõel­dud
nii noortele kui ka vanadele. Kui
ma nimetasin, et killapidu oli tervitav
kui eestlaskonda maakondlikult
vestust Nõukogude kodanikelt, keda üheks suureks eestlaste pereks ühen-aga
kaitseadvokaadid ei saa nor- dav üritus, siis see, minu arvates, ei
maalsekohtutava kohaselt ristküsit- täitnud oma osa mitte meie noorte
leda. Ka ei saa neid tunnistajaid vale- 0^^^ noorem generat­sioon
eesti üldisest publikust eralda­tud.
Neile oli antud kasutada kohvi-kuruum
EM alumisel korral, kus siis
härra Maripuu poolt kokkuseatud
segaeeskava ette kanti.
Ühes ettekandes tabas mu kõrv
tekstis möödalibisevat kerget mär­get,
et killapeol esinevad noored siin
„Eesti Maja keldris...". See väljen­dus,
olgugi et naljatoonis öeldud,
põhjustab"minu sõnavõtuj
Kes olid sus need eesti noored? Kui
ma ei eksi, need olid ca 17—25+, ar­vatavasti
vallalised eesti noored, kes
valdasid head eesti keeh ja omasid
võrdlemisihead näitlemisoskust. Ta­haksin
meenutada minuaegset noo­rust
kodumaal. Juba 20—25 a. alates
oli enamus meist noortest, nii nagu
siingi maal, majanduslikult iseseis­vad.
Vanema generatsiooni seltskon­na
j-uhtivad tegelased (maal) kutsusid
neid seltskonnaelust osa võtma. A l ­guses
koos nendega tegutsema, kuid
varsti õhutati ja ahistati noori nõu ja
jõuga iseseisvalt tegutsema ja isegi
uusi organisatsioone asutama. Tänu
neile noortele, kes üle maailma on
aluse pannud eesti koolidele ja selts­konnaelule,
mis koondatud nende
poolt muretsetud'Eesti Majadesse.
Kas meie, kunagised eesti noored
. kodumaal, peame endid paremaks
meie praegustest eesti noortest, nii
näit. Torontos, et neile on eraldi esi­nemiseks
antud Eesti Maja „keldri-ruuniist"
üks osa?
Ka siin, nii nagu kodumaal, peaks
vanem generatsioon noori oma kõr­vale
kutsuma, nendega õlg õla kõrval,
seltskondlikust tööst osa võtma, eriti
pidudel, mis peaksid eestlasi, nii
noori kui ka vanu, üheks suureks
pereks ühendama.
Olen sageli kuulnud kaebusi, et
noored ei tule E. Majja, ei ole huvita­tud
meie seltskonna tegevusest Kui
aga leidub veel'noori, kes on huvita­tud
midagi tegema, siis kuhu meie
nad saadame? Miks meie neid meist
endist — suurest rahvusgrupist eral­dame?
Minu arvates ön viimane aeg, et
neid noori, kes kooli lõpetanud, kes
skautlusest ja ka spordist on „vanuse
tõttu" eemale jäänud, nüüd Eesti
Majja kutsuda, et neid sel seltskond­likku
tööle ühes vanema gen. raken­dada.
Just Maakondlikud Esindusko^
gu killapidu peaks selleks eeskuju
näitama: Killapidu ühendas meie va­nemad
„etnilised" grupid, nüüd
peaks ta siiram.ülesanne olema, et
vanemat gener. noorematega ja noor­tega
üheks suureks pereks ühendada.
1. Nii oleks soovitav, et härra Vih­ma
kutsuks kellegi nooremast gene­ratsioonist
omale ametlikuks abili­seks
(igal peol ise maakonnast abi­line),
kes õpiks juba varakult selle
peo organiseerimist ja selle idee
mõiste suurust.
2. Peokava teadustajaks oleks aL
guses (esimesel poolel) vanemasse
generatsiooni kuuluv isik, kes siis
peo teise poole alguses kutsuks tea­dustajaks
ühe noore (ka maakondade
järgi). Meil on ju küllaldaselt häid
(Järg Ihk. 8)
,1
ui
„Meie El
. S
t
Kiri, mille
ikontos.
(Tõlge)
bisp;
Hr. lohannl
Eesti tegev]
Saatkonna
9 Rockefell
New York,
Lp. hr. Kai]
Oleme luj
koos Saksa
Eesti leegiol
parandatud!
Selles se(
võtta järgml
„Balti Rel
eraldisiks j
liikmeks-as
gele vaenul]
alusel."
Selpõhjuj
SS'i, kaasad
selÜhendriil
rivuse) alus(
Tartu
A h
ÕPPETOOL]
Läbirääkin
meeris Tain]
olevaid probl|
edeneb, agiv
mida möödud
ole kadunud.I
petooliga üh|
musi ja prol
nis, kus sõna]
misi pikad
Lahkunud vi
oleme järjek(
Uus valitus ai
pis viiendal k|
taktimehed,
ga võisid selli
selgus, et olej
hai'selle $3(
saamise järji
programm ei
selleni jõuan
elada akadeeil
küsimus, kes|
tuse juures,, k|
Ka snn oli ai
ping (Trust
edasitagasi ülj
di vahel ja
korra dus sell
kirjutada. Mõ]
ennast kaitstJ
kummalegi p|