Meie Elu = Our life, May 22, 1986

              , 22. 22 „MeieElu" nr. 21 (1889) 1986
„Meie Elu" nrj
0f
II
Published by Estonian'PublishingCo. Toronto Ltd., Estonian
Housft,958 Broadvievy Ave., Toronto, Ont.Canada,M4K 2R6
Tel- 466-0951 •
Toimelajad: H. Rebane ja S.Veidenbaum. Toimetaja Nev^
Y(;rMis H. Porming. 473 l.uhmann Dr..NewMilford. N.).,USA.
- Tel; (^Ol) 262-0773.
• - ..Mf'i{; VAu" valj,'iandjaks on Eesli Kirjaslus Kanadas.
Asul A. Weileri algatus»;) 1950. ^
..Mcu^ Elu" toimetus ja lalitus. HestlMajas. 95ü Broadview
Ave., Toronto, Qnt.M4K2R6Canada - Tel. 466-0951
uMEIEELÜ'* kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp.,kolmap. ja reedel kl. 9 hm. — 5 p.T Alates
okt. 15. teisip.janeljap.kl.9hm.--- 8 õhtul. Laupäeviti avatud
V kl. 9 hm.i— 1 p.l.
...MEIEELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a. S43.0Ü. 6 k..S24.00,.
3 k. giS.OO. •, t USA-sse 1 a.S47.00, 6 k. S25,00. 3 k. S16 ÜO:
Ülemeremaadesse 1 a. S52.00. ,6 k. $28.00. 3 k. S18.00.
Kiripostilisa:^ kanadas 1 a. S28.50. 6 k. S14.25. 3 k, S7.0Ü.
USA-sse 1 a. S33.00, 6 k. $16.50, 3 k. S8.0Ü. ÖhuposUlisa üle­meremaadesse:
1 a. S62.00. 6 k. S31.Ü0. 3 k. S15.50.
Üksiknumber — 75ö:
Kuukitushinnad: 1 toll ühel veerul - esiküljel |6.00,
tekstis S5.00.
iistiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiliifiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiii^
0
Seitsme suure konverentsilt To-kios
paistis silma kurioosum, et
ühiste küsimust^ juures istusid
koos praktiliselt endised vastas­pooled,
kes teises maailmasõjas
olid üksteisega verivaenlased.
Esindatud olid: ÜSA, Briti, Saksa,
Prantsusmaa) Jaapan, Kanada ja
Itaalia. Saksa, jaapan ja Itaalia sõ­disid
Teises maaiimasõjas ülejää­nud
nelja vastu.
Hitler või mitte Hitler, siis oli
ometi Saksamaa agressioon põh­justatud
majaiiduslikust problee­mist,
mille tekitas Esimese maail­masõja
rahuleping, mis asetas Sak­samaa
näljaratsioohidele. Hitleri
võim ja rahvussotsialism poliitilise
nähtena arenesid alles hiljem ja siit
arenes Teisie maailmasõja võitlus,
milles hukkusid künined miljonid
inimesed ja ruineeriti paljud ma­jandused.
Tõsi„,seekordne konverents To-kios
ei olnud esimene riigipeade
konverents neis küsimustes. Neid
on ka varem peetud. Ometi see oli
silmapaistev selle poolest, et riigi­pead
saavad ühise laua taga istuda
ja ühiselt küsimusi arutada. Ver-sailles*
rahuleping 1919. aastal oli
Saksamaa suhtes karm ja selle osa­lised
ei leidnud võimalust koos
Saksamaaga ühise laua taha uuesti
ilmuda. Saksamaa asus lõpuks oma
majanduslikke küsimusi liahenda-ma
relvajõuga. Sellest tulenes maa^
ilmasõdade suurim tragöödia.
Seekordne Tökio konverents eri­nes
eelmistes tippudekonverentsi-dest
sellepoolest, 0t sellest võimal­dati
osavõtt ka Kanadale ja Itaali­ale.
Päevakorras olid kaubavahe­tuse
ja tariifide küsimused, rahvus^
vahelise rahaturu küsimused ja
rahvusvaheline terrorism eesotsas
Liibüaga. Paistis^ et 6 tundi kestnud
läbirääkimised toimusid sõbrali­kus
diskussioonis, kuigi silmapa­istvaid
otsuseid sealt ei tulnud.
Ajal, mil suur osa maailmast kan­natab
toidupuuduse all, tuli riigi­peadel
arutada ülemäärase viljatu-ru
küsimusi ja võistlust sel aial
üksteisega. USA, Kanada, Prant-susnlaa
on suutelised tootma üle-
ICI
määrast toiduvilja ja subsideeri­vad
seda toodangut riiklike juur­demaksudega.
Need punktid kirju­tati
ükst&isele „ninapeale'' ja arva­tavasti
saadi sellest ka tõsiselt aru.
Tänapäeva majandus on ülimalt
võimeline tootma ja tulemuseks on
turgude otsimine. Turgude valluta­mine
toimub ka kapitali abil ja see
kapital mängib rahvusvahelisel tu­rul
suurimat osa kui kunagi varem.
Odavam rahakurss võitleb tavali­selt
kallima kursi vastu, sest sellest
oleneh ekspordi hind ja nõudlus
odavama kauba järgi. Sellest tule­nevad
rahaturu omavahelised kok­kulepped,
kus rahakursi liigutami­sega
ahistatakse ja soositakse üks­teist,
et suuremaid vaielusi ara hoi­da.
Tulemuseks on suuremad kursi
kõikumised, kus kannatavad riigid
ja inimesed, kellel leidub hoiuseid.
See tegevus kannab küll suurt nime
— Rahvusvaheline rahandussüs­teem
— ometi on see tegelikult
süsteemilagedus. Kanada on To-kio
konverentsist peale tippude
majanduskonverentsi üks liige,
kuid tal puudub otsustusvõime sel­le
siasteemi määramisel.
Mida mõtlesid Tokios tegelikult
kogunenud riigipead, see jäi iga­ühe
enda teada, sest otsuseid ei
tehtud. Ometi kuulati ära üksteise
arusaamised ja neist saab ehk mõn­dagi
rakendada. Konverentsil va­litses
üldiselt kompromisside otsi­mise
vaim ja see oli vahest kõige
olulisem, mis konverentsilt tuli.
Terrorismi küsimustes ei saavu­tanud
president Reagan osavõtjate
üldist heakskiitu oma relvastatud
aktsioonile Liibüa vastu. Ometi
väljendus osavõtjate ühine arusaa­mine
terrorismi küsimuses ja ter­rorism
leidis üksmeelset hukka
mõistu. Võimalik, et sellest areneb
osavõtnud maade ühiseid aktsi^^
oone terrori pidurdamiseks.
Tugevas majanduses oleva Jaa­pani
rahvahulgad teostasid suuri
massdemonstratsioone ja isegi rel>
vastatud rünnakuid kogtiiienüd rii-vastla.
V...--
•>«aH><i2»<Ma3M<n><>«a>oaiz><M3i><i4Qa>4><a904^^
362 Danforth Av©./
Toronto, Ont. R^4K 1
T®1. (416) 466-1951
(416) 4SS-1502
Eriiii pulmadöks — 1
Puuvi
mikav naha ja
t Räägitakse eesti, läti ja inglise koe9t. i
Avatud: äripäevadel 8.30-6.00 p,l., laupäeval 8.30-5.00 pl. \
gne aaaaa
OO 0(
Prantsusmaal toimunud rahva­saadikute
valimised parlamenti ja
regionaalseisse nõukogudesse tõid
mõningaid üllatusi. Liiga pika vaÜ-miskampaania
tõttu tekkinud tüdi­mus
ja ilusa ilma tõttu valimispäe­val,
22% hääleõiguslikest kodani­kest
ei läi
Vastupidiselt igasuguseile ennus-tusile
ei olnud parempoolse ühendu­se
võit nii suur kui seda oodati. Nen­de
poolt saadud 50% mandaatide arv
..tuli ainult saadikute kohtade relatiiv­sest
jaotamisest maakondades ja mit­te
absoluutsest häälte arvust. Tegeli­kult
saadi ainult 42% häältest, Kuna
parempoolne ühendus ei soovi lugeda
Rahvarinde hääli nendega ühiselt,
siis ei ole demokraatliku süsteemi
järgi(,,Üks mees= üks häär') võitjad
mitte need, kes seda kuulutavad, Te­gelikult
jagunesid rahva hääled järg-.
miselt:
— sotsialistid, kommunistid jm.
vasa^cpoolsed parteid = 12,2 miljonit
häält; — liberaalide ja konservaatori-te
(UDF -1^ RPR) ühendus = 11,5; -
Rahvarinne (Le Pen] = 2,7; — muud
parempoolsed parteid = 1,2 miljonit
Samuti ei saa kõiki parempoolseid
rahvasaadikuid teistest parteidest
automaatselt lugeda liberaalide ja
konservaatorite hulka, sest nende
parteid ei ole eelnimetatute ühisele
valitsuse kavale alla kirjutanud ega
sellega nõustunud. Muidugi ei ole
<arta, et Rahvarinde ja muude ise­seisvate
parteide esindajad parla­mendis,
järsku sotsialistide ja kom­munistidega
ühel viisil laulma hak­kavad,
võib siiski tekkida tõsiseid
ähkarvamisi ja uusi koalitsioone.
Paljud liberaalsed poliitikud ei.ole,
nõus sotsialistist president Mitteifv
randiga „koos elama" (peamiselt en­dise
peaministri BarreMpooldajad],
KOMMUNISTID KAOTASID
Kõige suuremaks üllatuseks oli
muidugi prantsuse kommunistliku
partei langus. Nad said alla l|^o
häältest. Nii madal tase oli neil vii­mati
1924. aastal! Järgnevalt sellisele
hiilgavale saavutusele on neil nüüd
uues parlamendis ainult 15 rahvasaa­dikut
endise 44 asemel. Rahvarinne
ja nende peava( nlane sai suure edu
9,8% häältega ja saadikuga. Enne
oli neil ainult 2 rahvasaadikut parla­mendis!
Peab veel märkima, et siinsetel
,,rohelistel" po' kuigi suurt menu.
Neil ei ole 340 )00 häälega ühtegi
rahvasaadikut parlamendis, kuid
nad on siiski esindatud regionaalse­tes
nõukogudes.
Parempoolse ühenduse nõrk ena­mus
parlamendis (ilma Rahvarinde ,
toetuseta) on alaliselt hädaohus.
Nende peade kohal ripub Damoklese
mõõgana ähvardus parlamendi laia-.
lisaatmiseks ja uuteks valimisteks.
Põhiseaduse kohaselt on presidendil
õigus seda teha kord aastas, juhul kui
tekkivad suuremad lahkarvamised
presidendi, valitsuse ja parlamendi
vahel. Liberaalid ja konservaatorid ei
ole paljudes küsimustes endi ega ka
parteides omavahel ühel nõul. Endi­ne
president Giscard. d'Estaing ja
tema endine peaminister Chirac lep­pisid
peale pikemat tüli alles viimas­te
valimiste eel nende ühiseks ette­valmistamiseks.
Giscard d'Estaingi
viimane peaminister Raymond Barre
ei ole sugugi nõus valitsema koos
sotsialistist president Mitterrandiga.
Liberaalide konföderatsioon seisab
ainult kunstlikult koos, tänu endise
presidendi püüetele seiles.suunas.
PAREMPOOLSETE KOOSTÖÖ
OLULINE
Uue peaministri Chiraci moodus­tatud
valitsus koosneb peamiselt
konservatiivse R.P.R. partei tegelas­test
ja senine ühendus liberaalidega
näib olevat tahtlikult unustatud: Uue
valitsuse kiireimaks eesmärgiks on
praegu endise valimisseaduse tagas^
tamine parlamendi laialisaatmise
kartusel ja teades, et uute valimiste
tulemus viimase korra kohaselt ei ole
kuigi soodne parempoolsetele partei­dele.
Sellepärast on siis valimisprog­rammi
tulisemad punktid.nagu töö­puuduse
vastu võitlemine, julgeole­ku
ja immigratsiooni küsimused.esi-algu
tahaplaanile jäetud. Kohene ra­ha
allaväärtustamine (senise sotsia­listide
majapidamise tulemus) ja sel­lega
kaasuvad lisaabinõud (riigi­ametnike
palkade piiramine, hinda­de
vabastamine, hoiukassa protsen­tide
vähendamine) on halvasti näh­tud
ametiühingute ja rahva poolt.
Sotsialistid muidugi kasutavad kohe
selliseid ebapopulaarseid korraldusi
ära vastupropagandaks. Kui kom­munistid
jäid esimesel paaril nädalal
n.ö.vaatlejaiks, on nüüd ette näha, et
nende löögirühmad punase ameti­ühingu
G.G.T. näol uuesti hakkavad
aktiivselt ette valmistama tulevasi
valimisi. Koheste uute valimiste pu­hul
endise valimisseaduse kohaselt
ei ole Rahvarindel oodata kuigi palju
edu, vaatamata nende populaarseile
lööklauseile. Neil ei ole küllaldaselt
tuntud poliitikuid ja seni^ei ole neil
olnud võimalust näidata, mida nad
tegelikult teha oskavad, sest endine
valimisseadus soodustab ainult po­pulaarseid
tegelasi ja mitte parteisid.
Kokkuvõtteks võiks öelda, et sot­sialistist
president Mitterrandi kil­lustamise
plaan on esialgselt-õnnes­tunud
ja kui parempoolsed poliitikud
tahavadjääda võimule, siis tuleb neil
unustada kõik endised ja praegused
vastuolud ning hakata ausalt ja ilma
tagamõteteta koos töötama. See
oleks aga vist liiga palju neilt küsida.
Eks lähem tulevik näita, kuidas asjad
tegelikult arenevad...
VAATLEJA PARIISIS
99 OO 00 0
0 1
Pärast Saksamaa tükeldamist
okupatsioonitsoonideks võitjate
riikide vahel, moodustas pealinn
Berliin eriosa Nõukogude Liidu
okupatsioonitsoonis. Ka see jaotati
eriosadeks, kuid üldiselt sai tun­tuks
kui Ida- ja Lääne-Berliin.
Varsti pärast sõja lõppu algas saks­laste
põgenemine Nõukogude tsoonist
ehk Ida-Saksamaalt Lääne-Berliini,
kuna see oli kergem kui ületulek Ida-
Saksamaalt Lääne-Saksamaale. Piir
kahe Saksamaavahel oli tugeva val­ve
all. Ületulek Ida:Saksamaalt Lää­ne-
Berliini kujunes niivõrd suureks,
et Ida-Saksamaa kaotas esimese 12
aasta jooksul rohkem kui ühe küm­nendiku
oma rahvast. Ületulijaiks
olid peamiselt teadlased, õpetlased ja
tehnikud. Nõukogude tsoon vaeses-tus.
.
Massilise põgenemise tõkestami­seks
hakati ehitama Berliinis 4,3 ra
kõrgust ning 165 km pikkust müüri,
mis üldiselt tuttavaks sai kui ,,Häbi-müür"
ja täielikult eraldas Lääne-
Berliini Ida-Saksamaast.
Lääne-Berliinis on häbimüür turis­tidele
vaatamisväärseks imetlusob­jektiks.
Ida-Berliinis nimetatakse se­da
sotsialismi kaitsevalliks. Igal aas­tal,
13. augustil, mälestatakse seal
häbimüüri ehitamise algust. Sellel
päeval saadetakse Ida-Berliini kooli­dest
õpilaste saatkonnad lilledega"
häbimüüri "valveüksuste juurde neid
tänama, et nad oma ülesanded on
kohusetruult täitnud ning v^alvuritelt
kindlustuse saamiseks, et nad ka
järgmisel aastal sotsialismi sama
hoolikalt kaitsevad.
Lääne-Berliini Ida-Saksamaast
eraldavat müüri on kord-korralt pa­randatud
ning kõvendatud, kuid juttu
pole kunagi olnud tema lammutami­sest.
Moskva soovi kohaselt Saksa­maa
ja Berliin peavadjääma tükelda-tuiks
ning üksteisest müüriga eralda-tuiks.
.
Kahelpool müüri elavad siiski
sakslased, kellel küllalt tugev rah­vuslik
tunne. Viimastel aastatel on
mõlema Saksamaa juhid avaldanud
soovi isiklikuks kokkusaamiseks.
Moskva on selleks andnud vähe või­malusi.
Nüüd on liikumas kuuldused,
et Ida:Saksamaa tegelik'juht ning
kommunistliku partei esimene sek­retär
Henneken on avaldanud soovi,
külastada Lääne-Saksamaad sellel
aastal. Kas temale selleks Moskvast^
luba antakse, on kahtlane. Möödu­nud
aastal ta selleks luba ei saanud.
Ravitaimed, tervislikud toiduained, vitamiinid ja mineraalid.
Nõuanne jasõbralik teenimine eesti rohuteadlase A,TOlGER'i poolt..
300 Danforth Ave. Tomnto;Ont. WI4K ^1W6. Tel. 463-5125
Vajatakse
KONTORI
TÖÖJÕUDU
„MEIE ELU" TALITUSSE.
Quiform. tel. 762-5329 voi 466-0951
1.
Analüüs
Doominoefek
Pärast Ühendriikide sõjajõudu­de
väljatõmbamist Vietnamist, üks
laialttuntud poliitik ütles:
„Nüüd on maailmas ainult üks
suurvõim, ja see on Nõukogude
Liit."
Kahjuks ma ei mäleta, kes oli see
laialttuntud poliitik, kes sellise tar­kusega
välja tuli, — kuidküllap mõni
teine meist teab..
Nii või teisiti, kes iganes ta oli, —
tal on õigus. .
Ühendriigid pole ammu enam
suurvõim. Tasapisi, märkamatult
pikkamööda on kadunud Ühendrii­kide
au ja hiilgus, — alates rumala­test
Jalta ja Potsdami lepetest, aatom-saladuste
ärajagamisest, tegudest ja
kõnedest, sündmustest ja pisisünd-mustest,
Vietnamist ja Watergate'ist
— kuni tänapäevani. Vietnam ja Wa-tergate
viisid Ühendriikide sõjalise
võime ja moraalse väärtuse peaaegu
nullini. (Vietnami veterane pilluti po­riga
ja president sunniti häbis ametist
lahkuma.)
Ühendriikide poliitikal pole sihti
ega eesmärki. Ühendriigid on vaid
sündmustele reageerinud. Ja reagee-rinudkartlikult
ja sageli mõistmatult,
nagu hiljem on selgunud. Ühendriiki­de
sõjaaegne ja sõjajärgne poliitiline
ekslemine on olnud täielikult olenev
Nõukogude Liidu sammudest ja Iis­raeli
riigi soovidest.
Seesugune pole suurvõimu tee.
Ühendriikide valitsus on peaaegu
pool sajandit, aasta-aastalt meile kin­nitanud,
et ta ei tunnusta Eesti-Läti-
Leedu riikide annektsiooni Nõuko­gude
Liitu. Ent see armastusväärne
fakt on hoitud venelaste eest suure­mas
saladuses kui oma allveelaeva-plaanid!
Ühendriigid kardavad mõneküm­ne
SS-mehe matusepaika ja ei julge
üht põgenevat ukraina meremeest
veest välja tõmmata ja teda surmast
päästa...
Suurvõim ei karda, ei kohaldu teis­te
soovidele, ei suurusta, ei peta, ei
põikle. Suurvõim ei oota sündmusi,
millele reageerida, vaid loob sünd­musi
ise.
DOOMINOTEOORIA
Ühendriigid said väga-väga süga­valt
haavata Vietnamist taganemise­ga.
Pärastine olukord kujunes seal
palju halvemaks, kui oii juletud arva­t
a - doominoteooria oli tõeline! Doo-minoefekt
hakkab ilmnema Kesk-
Am^eerikas. Vastuolu Ühendriikidele
kasvab Panamast Mehhikoni.
Marksistlikud termiidid õõnestavad
<ogu Kariibide maaribal. Mõne aja
pärast võivad Ühendriigid leida, et,
lõunapoolsed naabrid on kõik punast
värvi Nõukogude satelliidid.
Ühendriikide vastuaktsioonid on
kandnud ja kannavad ameeriklastele
omaseks saanud tunnuseid: — liiga
vähe ja liiga hilja. Mineeritud Nika­raagua
sadamad ja ,,kontrate" poolt
ühel sillapeal väljakuulutatud teine
valitsus on mahamaetud mälestu­sed...
Ühendriikide suurus — tugev ma­jandus,
tehniline geenius, paranenud
sõjaväe moraal ja relvade võimsus —
õigustaks sellele riigile kindlasti
suurvõimu nime, kuid midagi tähtsat
puudub. Rahva enamusel puudub
soome ,,sisu", mis selle rahva viis
sõtta kümneid kordi tugevama vaen­lase,
vastu. Sama, mis on afgaani
mujahideenide salapärane jõud -
aastatel vastu panna jõhkrale terrori­le.
1")
Ühendriikidele õigustatud positsi­oon
oleks siiski tassaavutatav, kuid
mitte sõjalise võidu taotlemisega
Nõukogude üle, vaid vaenlase osali­se
või täieliku vaimse varisemise tõt­tu.
Nõukogudel, on suuri sise­misi
nõrkusi ja üks suuremaid on side
oma satelliitidega Ida-Euroopas ja
mujal. Ainult Nõukogude sõjaväe
surve ja parteipoliitiline politsei hoi­avad
rahu ja korra plahvatuspingsas
vabadusejanustes rahvastes.
BREZHNEVI DOKTRIIN
Side ja,,vennalik sõprus" on olnud
Nõukogudele ülima tähtsusega ja,
deklareeritud nn. Brezhnevi-doktrii-'
nis: I
,,Kui sisemised ja välised jõud, mis
on sotsialismile vaenulikud, püüa­vad
mõne sotsialistliku maa arengut
pöörata kapitalistliku ühiskonna
suunas, kui sotsialism sellel tähenda­tud
maal ja sotsialistlik ühiskond kui
tervik on ähvardatud, — siis see pole
ainult selle vaatlusaluse maa prob­leem,
vaid kõigi sotsialistlike maade
ühine probleem... Seega seesugune
aktsioon, nagu militaarne abi venna­likule
maale; et kõrvaldada ähvar­dust
sotsialistlikule süsteemile, on
üks erandlik isamm, mis on dikteeri­tud
vajadusest.,"
Oleme võinud tunnistada selle
väga tähtsa doktriini kiiret rakenda­mist
Euroopa riikides, Afganistanis
ja ka Lõuria-Jeemenis.
Ühendriikidele õigustatud positsi­ooni
taassaavutamise katseks oleks
Ühendriikide presidendi missioon:
- MURDA BREZHNEVI DOK­TRIIN!
Vallutada üks territoorium,
antud juhul Nõukogude sõjabaas,
NIKARAAGUA.
Võit vapustaks kogu Nõukogude
Liidu satelliitide süsteemi ja põhjus­taks
seal doominoefekti. Võit hävi­taks
idülli Nõukogude võitmatusests
ja kommunismi võidust kui ajalooli­sest
paratamatusest.
H. RIGA
Shoppers Drug Mart - Morningside Mall
Prescriptions ® Patient Record System for Senior Citis^on
We doliver 0 Kojutoomino
mCHARD LEWIS PHARMACY LTD.
255 Morningside Ave., West Hill, Ont. MIE 3E6 — TEL. (416) 281-3000
BATUN otsib tööjõudu
BATUN (Baltic Appeal to the Uni­ted
Nations - Balti Apell ÜRO-le)
ja Leedu Informatsiooni Keskus (Lit-.
huanian Information Center) võta­vad
ühiselt -vastu sooviavaldusi isi­kutelt,
kes' soovivad töötada New
Yorgis käesoleva aasta suvel kui nn.
,,intern'\
Isik,, kellele langeb valik, töötaks
kokku kaheksa nädalat niihästi Lee­du
Informatsiooni Keskuse büroos
(mis asub Brooklyni linnaosas) kui ka
BATUN-i büroos (Bronxi linnaosas).
Peamisteks tööülesanneteks oleksid:
Balti siiümevangide (,,prisoners of
conscience") juhtumite kaustade lä­bitöötamine
ja raalile ülekandmine
(kusjuures raalitÕõs antakse koha­peal
vastavat õpetust); kontaktivõt-mine
mitteriiklike organisatsioonide
ja diplomaatidega ÜRO juures; ja
artikli kirjutamine sellest tegevusest,
mida saaks kasutada balti ajakirjan-duGe
poolt.
Sooviavaldajad peavad olema vä­hemalt
18 aastat vanad, inglise keele
oskusega sõnas ja kirjas ning neil
peakS| olema kasutada auto nende
New Yorgis viibimise ajal. Eelista­takse
lieid kandidaate, kes omavad
teadmisi inimõiguste küsimustest.
Internile makstakse Sl.200,00 ka­heksanädalase
tööperioodi eest; sel­lele
lisaks veel prii korter ja toitlus­tamine.
Tasutakse ka tööga seoses
olevad kulud.
Lähtudes eeldusest, et täpne ja
kontrollitud informatsioon on eel­tingimuseks
efektiivsele tegutsemi­sele,
üritab kõnesolev ühine
BATUN-i ja Leedu Informatsiooni
Keskuse interniprogramm anda
praktilisi kogemusi kontaktide võt­mises
ÜRO ringkondades ja infor­matsiooni
levitamises avalikkusele
kellelegi balti algajale aktivistile.
Sooviavalduskiri ja elulookirjel­dus
(,,resume") tuleks saata 30.
maiks 1986 järgmisele aadressile;
Lithuanian Information Center
351 Highland Blvd.
Brooklyn, N.Y. 11207
Toronto Ecsl
siumi lõpetajl
Eesti kl
(Ali
elu (Hisli ühisi
varn, teine kuil
ne.
Gümnaasiui
petajaid oli
said: Ahe j,ii;
Ingrid kiil
kiitusngn ja v|
Muljeist ja
gümnaasiumi;
Ta mainis et kl
jatei on hea n
umi tulid, ses
gümnaasiumil
ja huvitav, (l
lõpetajad on\j
se maailmasol
Ido! Koos õp
loetud ,,Ristid
letud selle sis
et see oli pari
Kunslitunn
vad, On joon
ja modelle. U|
janduse huvil
nud mitu ajal
kevadel loretl
nas kõike, ke
tele käia eosti
kaaslastega
võtta osa eosi
soovis, et jäi:
Õppetooli jii|
tugev eesti ta
ühiskonda!
TÄNU NOOl
Koolikomil
mainis lõpp;
ga vaatame
aastale, Ri
kuulub ka
jaiie ja vani
Õpilaste van
rahvusteadli
tud eesti koo
njorte seni
V me ma id v;
noortelt, k()(|
Andumuseni
sa n de id ee
täitnud ka (j
halajatega-,
• pedagoogiiii
oluliseks (MI
tagajärgedel
Eesti Keski
olid: Edgar
hata ja ja II lj
kl, juh,, I..
sekretär, II
teaduse op.
juh., Piret
Allan Liik
Gümna;..'
ten — juh ,
Ingrid Piil
Vaike Rani
vert - aja
Õp pen õu
netati IIui',
cum laudir
kellel on
$20,00. Ak
vertile, Ha
, matunälg
tajad saiil
keelt olulis
preemiafü
sed organi
Ühispank;
laste Kesk
Vironia; ko
Üliõpihiste
Korporatsi
Klubi'Tor
Ühing.
Erilise, li
Eesli Ühi
jaile hõbe
märgid, S
Eesti Võill
petajaile k
matu, ,,Isa
HansLul
tahet, me
tegevusest
eesti keel,
randid nin
semääram
mõiguste
pul lauldi
vilaud ja
bimine, n
van&d osa