Meie Elu = Our life, May 22, 1986

              8..
N E L J A P Ä E V A L , 22. M M L " ™ U ^ S D A Y , M A Y 22 „Meie E l u " nr. 21 (1889) 1986
•^^l I ii.fyilIlliJil'.Il!IBC
Kauaaegne Toronto Saarlaste
Ühingu esimees, Toronto Eesti
Meeskoori laulja ja koorivanem,
Võitlejate Ühingu liige, endine me-reskautide
vanem, mitmel pool mujal
ühiskondlikus töös kaasalööja ja tun­tud
akordionimees Ärni Käärid saab
30! mail 60-aastaseks. Sündis 1926.
Tunneme teda kä noore hingega me­hena,
kes millegipärast vanemaks
tegeva habeme taha on pugenud.
Nüüd ei ol^ tal enam end vaja vane­mana
näidata. Võib juubelipäeval sü­damerahuga
habeme maha ajada,
sest aastaid ju selleks nüüd on!
Ärni ^Käärid on üks karakter
küll!" Seda ütlevad paljud. Tõepool­est,
ta pole läbilõikeline eestlane.
Väljapaistvaid saarlase jooni on tal
aga külluses. Ema ütleb.tagantjärele
naeratades:„Oh Jees, Ärni oli lap­sena
ulakas poiss! Jooksis kord isegi
rõugepanemise eest ära." Oma sõp­rade
eest sai ta veel 12-aastaselt oma
vnmased.,,triibulised". Poiss tõi ise
maja eest kase otsast vitsad. Võttis
ise ka püksid maha ja põlvitas siis
karistuse saamisejcs. Ega ta selle eest
külalastele ja vanematele pahane ol­nudki.
Tegu öli kord^ saadetud kam­ba
huvides ja kanibapoisi au oli täht­sam
kui väike kipitus istmikul.
Kuulsin sünnipäevalapse kohta
veel, et ta ka seitsmeaastase poisina
kella psadeks võttis ja need siis nii
tagasi pani, et midagi iile ei jäänud.
Samast vanusest algab tal ka lõõts­pilli
ja kandle mängimine. Hiljem,
hakkas ta veel teisigi pliile mängima.
Toronto Eesti Aiandusklubi talvi­ne
loengute seeria lõppes aprillis
prof.dr. JaanTerasmäe loenguga tree­mal:
,,Kõrbetaimed''. Klubi esimees
M. Lepik loenguõhtut avades ja lek­torit
tutvustades juhtis ka kuulajas­konna
tähelepanu kevadistele aia­töödele.
Prof.dr. jaan Terasmäe andis kok­kuvõttes
pildi erinevatest kõrbetest.
Need moodustavad . seitsmendiku
maakera pindalast. Kõrbeid iseloo­mustab
vähem kui' 10 tolli vihma
aastas ja üldiselt soe temperatuur.
Taimed on seal kohanenud äärmise­le
kuumusele ja kuivusele. Suurim Vabadusristi kavaleri Peeter Kassi (paremal) k ü l a s t a s tema 90-
kõrbon^Sahaara,^ mille pi^^^^^^^ sünnipäeval Läti Karutapjate Vendluse esindaja Albert Ameriks.
kümnendik hivaluited, seal esineb ka
kõrgeid mägesid. Siseala saab kesk­miselt
ainult üks toll sademeid aas­tas.
Kus rohkem vett, seal on ka tai­mestik
parem. Araabia kõrbed on
ühe kolmandiku osas kaetud liivaga,
Seal puuduvad permanentsed jõed.
"Põhja-Ameerika kõrbed asuvad U S A .
edelaosas. Iraani kõrbetes on liiva­luited
üle 700 jala kõrged. Tšiili ja
Peruu kõrbetes on vihma ainult pöol
tolli aastas. Sahaaras, Dahkla piir­konnas
ei olnud vihma 11 aastat.
Pärast kuuma suvepäeva kõrbes võib
a.
kavaler •Peeter Kas
90-aastane
Kana= vesti.
temperatuur langeda öösel rohkem Albert Ameriks, Kinga
kui 50 kraadi. Soolarikastes mulda­des
taimed ei kasva.
Üleliigne kuumus mõjutab taimes-tikku.
Püsitäimed katavad kõrbeala-sid
hõredalt. Nende suurus ja arv
oleneb saadavast veehulgast. Esineb
ka järvi nagu Surnumeri Palestiinas,
Saltoni järv Kalifornias jne. Esine­vad
taimed on enamikus lehtedeta ja , , . .
kaktused kannatavad isegi kuivuse dakse muuseas lärgmist:
all. Imeline vihm võib olukorra muu­ta;
ton, Ontariost, koos Läti Vigastatud
Sõjaveteranide Kanadas esimehe,
Alfreds Eglitisega, külastasid 6.
mail Lääne-Torontos elunevat Pee­ter
Kassi tema 90-aasta sünnipäe­val.
. \ ,
Mõlemad andsid talle üle Läti sõ­javeteranide
õnnitluskirjad, kus ütel-
A. Ameriks
LKOK Order Läcplesis
Esineb kahte l i i k i taimi, esmalt nn.
kuivast hoiduvad taimed, millede
seemned säilivad kuumuses ja pärast
vihma alustavad kiiret kasvu, õitse­vad,
produtseerivad seemneid ja su­revad.
Nee on üheaastased taimed.
Teiseks esinevad kuivakindlad tai­med,
mis hoiavad vett endas või saa­vad
seda väga sügavast maapinnast,
ka need mis tarvitavad väga vähe vett
kuuluvad siia. Need on püsitäimed ja
neil õnnestub säilida ühest vihma-
Kallis Läcple. . orduvend, LKÖK
^Peeter Kass,
Sinu Läti Läcplesi vennad õnnitle­vad
Sind 90-dal sünnipäeval, süga­vas
tänutundes.Sinu abi eest Läti
vabadusvõitluses.
Meielootus on, et sõprus, mis al­gas
aastal 1919, saab püsima iga-
Kallis sõber ja Läti vabadusvõitle­ja
L K O K Peeter Kass, :
Läti Vigastatud Sõjaveteranide ni­mel
on mul suur rõõm ja au Sind
tervitada Sinu tähtsal sünnipäeval
ja soovida Sulle veel palju rõõm­said
aastaid tulevikus.
Sinu sõjavigastatud Läti sõbrad
. • A. Eglitis, esimees
Peeter Kass võitles Läti pinnal
1919^1 aastal Eesti 2. Jalaväe Polgu
koosseisus ühistes lahingutes Alberts
Ameriksiga. Vanade veteranide koh-tuniine
oli väga meeliülendav.
Peeter Kass on ka Eesti Vabaduse-risti
kavaler.
• TK
Üheksa, aastaselt parandas l a juba sajust teiseni. Ameerika kõrbetes
seismajäänud raadio ja nalja hakkas tuntumad ön mitmesuguste kujudega
mahlakad kaktused, millede okkad
hoiavad janused loomad eemale. Juu-restik
on" kaktustel laiali ja mitte
sügaval. Kõrbes esinevatest harva­dest
puudest on tuntum omapärane
„Joshua" puu, mis on tontlikult pais­tev
tääkliilia (Yucca). See elab kuni
100 aastat ja kasvab 25 jalga kõrgeks.
Prof. dr. J. Terasmäe loengut täien­dasid
huvitavad valguspildid kõrbe
maastikust ja taimestikust.
'EKS'
ka rohkem vanemate eeskujul tege-
• ^ a . •
Need oni huvitaVjad viiped. Vaata­me
edasi.* Poiss pandi. Kures­saare
Progümnaasiumi humanitaa­raineid
õppima, kuid aasta hiljem sai
ikkagi oma tahtmise. Hakkas Kures­saare
Tööstuskeskooli tehnikäharu
. õpilaseks nihg lõpetas selle 1943.
Mehhaanilised-tehnilised asjad ongi
talle edaspidises elus peamiseks leiva-andjaiks
saanud. Seda, et ta ka len­dur
on, ei tea paljud.
Värske juubilari noorji^õlve muusi­kahuvi
ja oskused on aastate möö­dumisega
samuti arenenud. Ta meis­terlikult
rõhutatud akordionihelid on
kuulajaid sisemiselt helisema ja ela­ma
pannud. Kui palju sõprus- ja lau­luringe
on 53 aasta jooksul kogune­nud
ta pilli ümber! Ja tal on kodus
kokku kogutud, helilindistatud, süs­teemitud
ja kataloogitud peagu kogu
iseseisva Eesti, okupatsioonide aeg­se
Eesti ja pagulaseestlaste rahvali­kud
laulud ja muusika. Tal on kogu­tud
rahvalike laulude tekste, mida
.mujal varem ei ole^avaldatud. Neisse
on sisse vürtsitatud huumorit. Seda
vaadates ei ole raske järeldada, et
Ärni Käärid on olnud, ori, ja saab
olema'ka edaspidi ikkik inimeste ini-
"mene. ' ' '. \' / ; ,
Kuressaare õpilaspäevil oli juubi­lar
meriinoorkotkas ning okupatsi­oonide
ajal kuulus põrandaalusesse
rahvuslikku poisteringi. 17-aastaselt
ühines Eesti Leegioniga lootuses, et
eesti meeste relvad vabaduse kodu-maaletagasi.
tooyad. Sõdurina ei jää­nud
"talle tundmatuks võitlused.
Võit jäi aga tulemata. Noor sõdur­poiss.
otsustas siis ise iseseisvalt te­gutseda,
mis teda xMuhus vangi viis.
Läks püssimeestel saatel Orissaare
postkontori teisele korrale hoiule.
Sealt ta aga põgenes maja küljes ole­va
vihmaveetoru abil. Lapsepõlve
vitsakaristuse asemel oleks teda ehk
nüüd küll maha kõmmutatud. Põge- Eesti Sihtkapital Kanadas
nemisega Saksa" „ketikoerte" käest aetused, testamendi-pärandused Ja
oh ta vabatahtlikult sõjaväest lahku- mälestusfondid on tulumaksuvabad.
.nud,^nagu ta smna oli tulnud. Kuna- Suunake oma amietused noortele .ja
paadiga Rootsi minek tormi tõttu
Hiiumaal lõppeS| kuhu \fenelased te­da
tervitama ruttasid, seadis ta oma^
sammud uuesti^üle Soela väina Saa­remaa
poole, Kuressaarde, ja sealt
Saksamaale, kust omakorda pärast
SOOIVIE ETTEVÕTE
''vnlrnistab teile seinakatteicl, räästaaluseid (soffit &• fascia),
latkiidetri vihmaveerenne, alumiiniumist uksi ja aknaid.
® THERMÄL-AKWAD #
Eelarved tasuta — helistage t©ll. 7 5 5 - 0 8 9 4 , oht
S^ÄRTTIl' JUPPJ, 156 Canüsh Bd. Scarboro, Om. IVD1P 1T2
• Lic. B-1 767. Member B.B.B.
Kanada ajaleht:
® 0 ;uiasi
T E M aprillikuu mäleõhtust võtsid
osa 15 maletajat. Toimus kiirmale
turniir (2x15 min.) tosina osavõtjaga
L. Joselini juhatusel. Edukad olid
noormaletajad 0. Naelapea ja A.
Loorits. Kuigi mängud toimusid
kuues voorus jäid esikohad selgu­mata.
Esimest kuni kolmandat kohta
jagasid 4 punktiga kolm maletajat:
Lya Alang (esmakordselt esimeste
hulga-s], J. Järve ja A. Loorits. Järg­mised
kolm maletajat B. Bockfeldt,
0. Naelapea ja E. Talve jagasid 3
•punktiga 4-6. kohta. Esmakordselt
maletas klubis 11-aastane Justin tul­les
maletama vanaisa xMax Pentrega
ja ta saavutas kaks võitu, mis oli
• märkimisväärne saavutus.
Hooaja viimane malemängu õhtu
on 22. mail algusega kell? õhtul Eesti
Majas. Kõik mälehuvilised on tere­tulnud.
' ./Aeg
Sport
Austati spordiveterane
avasid uue
tegevushooaja
S>. mail avasid meie spordimaste- nendeikaksikvõitlOOm jooksus Kuu­rid
meeleoluka koosviibimisega di Toomsaluga Eesti-Soome maa-
Eesti maja kohviku ruumes oma võistlusel 1938.a.
1986/87. a. tegevushooaja. Osavõt" Arvi KALDVEER (Kleinberg) -
jäid oli ligi 60, nende hulgas rida Eesti meister tennises 1926.a. ja rah-luntud
pagulaspõlve sportlasi ja ka vusmeeskonna liige. Vanameistritest
vanameistrid Maxjensen, Agu Kii- kes koosolijate hulgas viibisid, kul­li
ning Ralf Viksten, kes edukalt sus A. Tiidus välja:
Vabariigi-päevil meie rahvusvärve Max JENSENI - jalgpalli internat-kaitsesid
ja selle eest erilise aus- sionaal, alul Pärnu ,.Tervises" ja hil-tuse
osaliseks said. Teadustajana jem 1934.a. alates Tallinnas ,,Esto-toimis
klubi esimees Jaan Lents ja nia" meistermeeskonna koosseisus,
meeleolu-ning tantsumuusika eest olles 12-1 korral meie rahvusvärve
hoolitses Ärni Käärid. kaitsnud.
Avasõnas ja tervituskõnes Jaan Agu KIILI - kergejõustiklane ja
Lents toonitas möödunud hooaja rahvusmeeskonna liige pikamaa
edukust, mis lõppes sisehooajaga jooksudes ning Eesti meister suusa-apriliis.
Ühtlasi avaldas tänu kõi- tamjses.
gile osavõtjaile ja kaasaaitajaile, Ralf VIKSTENI - mitmekordne
soovides õnne ja edu algavaks uu- Eesti meister võrk-ja korvpallis A SK
eks hooajaks. Arvo Tiidus andis ridades kui ka üle 20-kordne ihter-lühida
ülevaate viimastest kerge- natsionaalrahvusmeeskonnas, olles
jõustiku- ja suusavõistlustest. üks neist vähestest, kellele osaks sai
Ees seisavad 21. ja 22. juunil - au Eesti värve kaitsta korvpallis Ber-
Ontario meistrivõistlused Etobi-coke
Centennial staadionil, 12. juu­lil
- Ontario viievõistluse-meistri»
võistlused L'Amoreaux Colleg.
Inst. staadionil, Scarborough's ja6.
septembril - Ülekanadaliste klubi-de-
vaheline meistrivõistlus ränd­karikale
York ülikooli staadionil,
kus meie klubi püüab oma tiitlil
kaitsta kolmandat aastat järjest.
8 SPORDIVETERANI
A. Tiidus pööras oma tähelepanu
ka meie vanameistritele, kes paljudel
kordadel meie rahvusvärve mitme­sugustel
spordialadel kaitsnud.
liini olümpiaadil 1936.a.
Arvo Tiidus tõi esile nende saavu­tusi
ja tänas nende panuse eest; Reet
Roos kinnitas neile rinda sini-must-valge
lintidega nelgiõied.
ärgnes ühine õhtusöök. Kava jät­kudes
dr. Jaan Roos esitas filme klubi
liikmetest kergejõustikütreeningul ja
-võistlustel ning koroona- ja tenni­semängul.
Seejärel toimus loteriivõitude väl­jaloosimine,
mille peakorraldajaks
oli pr. Truuvert. Võite oli rikkalikult,
tänu lahkeile annetajaile kelledeks
olid: pr. & ihr. Truuvert. Valter Loo,
Teadaolevail andmeil elab Torontos ^.^^ Roo"em;s Bakery, Broad-neist
kaheksa: Karl Süttis (Schütz) view Delicatessen ja Viking Foods.
mitmekordne rahvusmeeskonna l i i - Järgnesid kohv ja koogid, mille
ge kergejõustikus ja Eesti meister kestel sõnd võttis maleklubi esimg,^-
ning rekordiomanik 100 m jooksus; Lembit Joselin, kes avaldas mõtte jalu-
Nikolai KÜTTIS - mitmekülgne tuskäike korraldada, näiteks Edv^ard
kergejõustiklane ja paljukordne rah­vusmeeskonna
kui ka üliõpilaskon-na.
meistrivõistluste esindaja ja Eesti
meister ning rekordiomanik nii kau-
I gus-kui-ka kolmikhüppes.
Nikolai K A L M - üks meie pare­maid
-kergejõustiklasi hüpetes, eriti
kolmikhüppes.
Gardeni rajoonis, ühe käimisgrupi
moodustamiseks.
Samasugune idee oli varem juba
üles tõstetud ka Eesti Kodu piirkon­nas.
Tuleks ainult leida hea organi­saator
ja mõte saaks ehk teoks. .
Lõpuks Jaan Lents ütles tänusõnu
koosviibijaile.Ühtlasi tänas. ta pr.,
Ermo K U L M A R - kergejõustikla-' Truuvertit oma abilistega, Arvo Tii­ne
ja mitmekordne rahvusmeeskon- dust, Jaan Roosi, Ärni Käärid'it ja
na liige lühimaajooksudes, tõustes perenaisi nende osa eest ning Victor
Eesti paremate hulka 1930-date lõpu- Kõresaart peo ettevalmistuse ja kor-poole.
Mainimisväärne siinjuures on raldamise eest.
Soome valitsuse põhimõte on Välisministeeriumi ametnikud
mitte ärritada venelasi; kirjutab tunnustavad, et. Soome ei' saa endale
kirjasaatja PennyMacRae Helsin- lubada Moskva häirimist. Nagu üks
gist ajalehele „TheGlobe and Mail"., kõrgem ametnik ütles:,,Tähtis on, et
Range erapooletus on olnud Soo- N. Liit ei tunneks ennast ebakindlana
me välispoliitikaks juba aastaid ja meie kavatsuste suhtes. Te peaksite
soomlased eelistaksid, kui pagula- aru saama, milliseid raskusi see val-sed
Venest, kes ületavad piiri, pa- mistaks, kui me muutuksime varju-luksid
varjupaika mujalt-ja mitte, paigaks pagulastele."
Selge on, et see küsirhus on vaga
tundeline. Soomlased ei avalda.täp­seid
arve üle piiri jooksikute suhtes,
öeldes ainult, et see arv on väike.
„ U m b e s kümme inimest aastas
Soomest.
Major K a ä Saksela (Soome piiri­valve
informatsiooniülem) ütles:
•,,Kes tahab Soome jääda, peab tões­tama,
et teda on jälitatud usulistel voi
poliitilistel põhjustel - ja see ei ole võetakse kinni", ütles major Saksela,
lihtne. Kui. ta ei saa seda toestada, lisades, et paljud nendest ületasid
saadetakse tatagasi. Me tõlgendame
Genfi kokkulepet pagulaste suhtes
sõna-sõnalt."
Eesti mastersportlased austasid vanameistreid. Vasakult — Agu Kiili,
Ralf Viksten, Max Jensen, klubi esimees jaan Leijts ja Reet Roos.
Foto Tommy Tomson
E E L M I S E . N Ä D A L A RISTSÕNA
L A H E N D U S ^
PÕIKI: 1. Anne. 5. Asula. 10-
Kuiv. 14. Look. 15, Luhas, 16. Auna.
•17. Lohutamise. 19, Ares. 20. Asu­tus.
21. Nemesise. 23. Asti. 25'; Niru.
26. Ebamaine.. 30. Kestel. 34. Laras.
35. Innu. 37.' Tara. 38. Aam. 39.
Tondilt. 42. Nui. 43. Asuu. 45.
Malm. 46. Uputa. 48. Nendin/50.
Amelemas. 52. Usin. 54. Esik, 55.
Katsuvad. 59. Iksiga. 63. Aare. 64.
Osastamine. 66. Edel. 67. Ovaal, 68.
Arul. 69. Riit. 70. Ramme. 71. Saue.
autojuhi, meremehe ja Kanada met­satöölise
ametite pidamist äkki To­rontosse
1954. a. ilmus.
Juubilar on abielus kustniku-tarit- vend ja õde ning arvukalt sõpru,
sitari Kai Anveltiga ja neil on kolm Soovime talle jätkuvat eluõnne ja
täisealist last. Selle õnneliku loo põh- jõudu edaspidisteks ettevõtmisteks!
juseksoli.et nad mõlemad üksteisele Tänu eesti ühiskondliku elu rikas-silmategemise
ajajärgul näitlesid ehk tamise eest nii rahvapäraselt kodu-rahvakeeles
teatrit tegid. Juübelipäe- sel viisil!
vai on veel tema ümber tragi ema,
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti Maja, 958 Broad-view
Ave. Toronto,' Ont.M4K 2RJ6 PÜSTI: 1. A l l a . 2! NOOS. 3. Nohu. 4.
liSllllllllllinillllMIIIIW^^^^ Ekutamä. 5 Alasti. 6 Sum. 7. Uhin
8. Lasen. 9. Asemikul. lO.-Kaasust.
11, Uuri. 12. Ines. 13. Vase. 18.
Tusast. 22. Ere. 24. Inina. 26. Elaan^
27. Baase. 28. Armun: 29. Endla. 31.
Tanum. 32. Eruta. 33. Laias. 36.
Nimme. 40., Omnlvoor. 41 TuH^^s.
44. -Uduselt. 47. Peksmas. 49. Isu.
51. Esitle. 53. Nasva. 55. Kaer, 56.
Aadi. 57. Trei. 58. Daam. 60. lira. 61.
Gnuu. 62. Aele. 65. Sam.
piiri kogemata.
Välitsusestöeldi, et asüüli palujaid
pole olnud, aga major Saksela mai­nis,
et mõned on siiski saanud loa
maale .jääda poliitilistel põhjustel,
kuigi nende nimesid ei saa avaldada,
sest ,,need asjad on väga tundelised
neile inimestele endile".
Soome-Vene piiri ei ole kerge üle­tada,
sest venelastel on kõva valve
üle piiriäärse ala, kust kõik puud on
maha Võetud.
Soonilaste piirivalve süsteem ei
ole nii põhjalik kui sovjettidel kuid
tavalised soomlased ja turistid ei saa
läheneda piirile ilma loata.
Soome piiri valvab (Soome poolel)
3500-meheline piirikaitse üksus. Su­veti
patrullivad nad jalgsi, talveti
suuskadel. ,..Mootorsaanid on" liiga
kärarikkad'', ütles major Saksela.
Enamus piiriületajaid on riikidest,
mis Soomele lähemal; Eestist, Lätist
]a Leedust. Paljud neist püüavad hoi­duda
Soome valitsusvõimudest, ja
kui nad on ületanud mõlemad piiri-valve-
vööndid, põgenevad kohe
•Rootsi suunas edasi, kus asüüli saa­mine
on lihtsam. Välispasside kont­roll
Soome-Rootsi piiril on pealis­kaudne,
ütles üks soomlane, kellel
sidemeid eestlastega.'
Kümme medaiit
Graig Potsepale NALJAD
Toronto ülikooli spordikeskuses CBOS
10.-11. maini peetud ujumisvõist- 1
lustel võitis Graig Potsep 8 kuld- ja -0^ veel kellelgi küsimusi?" küsib
2 hõbemedalit. Saavutas esikohad agitaator perteikoosolekul. Seltsi-
100mvabalt-1.03,12;100mlibliks- mees Makaronikov küsib:
tülis - 1.09,3; 200 m vabalt - 2.16,1;
200 m selili - 2.39,9; 200 m indiv.
kompleksstiilis - 2.34,73; 400 m va­balt
- 4.44,4; 400 m indiv. komp»
leksstiUis - 5.27,36 ja 200 m komp-
.,Mul on kolm küsimust. Miks ei
t o y ma oma õde läänes külastada,
miks avatakse mu post ja miks kuu­latakse
mu telefonikõnesid pealt?"
,,Teie küsimustele vastame järgmi-leksstiili
teateujumises. G. Potsep sel koosolekul," lubab agitaator.
ujus liblikstiilis aja 0.31,00.
Tuli teiseks 50 vabalt - 0.29,31;
200 "m vabalt teateujumises, saavu­tades
aja 0,28,9.
Järgmine võistlus on tal USA-s.
H.R.
Toeta allkirja andmisega
vaatleja-staatus©
nõudmist
Eoste Vabariigile ÜROs!
ärgmisel koosolekul esitatakse
ainult üks küsimus: ,,Kuhu on jäänud
seltsimees Makaronikov?"
Heinsoo Insurance
Brokers Ltd.
Eesti Majas
958 Broadview Avenue, ruum
Toronto, Ontario M4K 2R6
Telefon 461-0764