Meie Elu = Our life, May 22, 1986

              NELJAPÄEVAL, 22. . M A H ' THURSDAY, M A Y 22
ROBERT KREEM
STOCKHOLM (EPL) - Kuigi EsMvali ametlik avamine toimus 2.
mail, kujunes kõrgetasemeline konverents „Eestlus aastal 2000"
tegelikuks avaakordiks. 50 ja 100 isiku vahel kuulasid umbes 20 refe­rendi
sõnavõtte. Konverents polnud mõeldud publikule, vaid pigem
sügisel ilmuvas broshüüris avaldamiseks, nii et korraldajad olid väga
rahul ootamatult suure publikuga. •
Nagu alati niisuguse ulatusliku üri­tuse
puhul, langes kahjuks mõni lek­tor
ära. Konsul Aarand Roos, Robert
Kreem Torontost ja Peeter Puide ei
saanud mitmesugustel põhjustel
konverentsist osa võtta.
Pärast ametlikke tervitusi astus
, kõnepultiMiinchenistmõ'nekuueest
Stockholmi ^|agasi ppördunud Alek­sander
Terras, kes oli varem Radio
Free Europe eestikeelsete saadete
peatoimetaja. ^
Terras andis ülevaate suurriikide
suhtumisest Baltikumi küsimusse.
Ta tõi esile neid edusamme, mida
baltlaste tööga on saavutatud viimas­tel
aastatel.
Ühendriigid läksid Balti riikide va-badusnõudluse
osas tõenäoliselt se­nini
kõige kaugemale juulis 1963 seo­ses
Balti riikide,, de jure'' tunnusta­mise
61. aastapäevaga. Siis nõudis
USA esindaja ÜRO-s, et seal võetaks
arutlusele Balti riHcide iseseisvuse
küsimus.
Teine väga tähtis dokument on
1983 a. jaanuaris vastuvõetud reso­lutsioon
umbes samade seisukohta­dega
Euroopa-parlamendis.
f^älestusi © Tähelepanekuid
© Otsinguid
1923-1948
Saateks - KALJO lOOm
Kaas ja illustiratsioonidi —
J O A N N SAARWHT
Pilte €) Dokumente
237 lk - 115 doliaot
[Postiteel-teülides lisandub i^imnaie
saatekulu.
9
„Meie Elu" nr. 21 (1889) 1986
Järvemetsa"
„Meie Elu"
iVSüügel
958 Broadview Ave.
TorontO; Oni. M4K 2R6
laiali ja sellest tuli täiesti plahvatus­lik
aktiivsus igal alal.
Arvo Horm kirjeldas praegu läbi­viidavaid
sisserännupoliitilisi refor­me,
mis nõuavad eestlaste ümberor-ganiseerimist,
et võimaldada juurde­pääsu
kõige suuremate toetussum­made
juurde. Kõige tähtsam on Hor­mi
järgi võimalikult paljude orga­nisatsioonide
koondamine Eesti Ko­mitee—
Eesti Organisatsioonide Lii­du
ümber. Praegu on liikmesorga-nisatsioone
juba 46, aga võimaluste
piirides on vähemalt 80 organisat­siooni
koondamine katusorganisat­siooni
alla.
EESTI KOOLID ;
ohan Ungerson kõneles eesti koo=
Iide teeinal. Ta näitas veenvalt, mis­suguse
ulatusliku • koolisüsteemi
eestlased igasuguste raskuste kiuste • Toronto Vaua-Andrese kogudus Toi. Näiteks, „pühale maale" kont-on
suutnud Rootsis üles ehitada;; tähistas emadepäeva noorte Juma- serdireisi kava lauludest olid3-5.eesti
Anna Talve pidas konverentsi lateenistuse ja sellele järgneva ak-- laulud! Muusika on tähtis noorte
kahtlemata kõige humoristlikuma tusega 11. mail hulgalise osavõtu- arengus kodus, koolis ja elus. '
kus anti välja toetusi.
EESKAVA
Koguduse_õpetaja jutlust asenda- Aktusel esitati muusikat ja näiden-
9. augustist kuni 17. augustini
198S toimub Järyemetsal, New Jer­sey
osariigis Ühendriikide eesti
skautide ja gaidide juubelilaager
„Iärvemet§a". Järvemetsa laagri-ala
osteti eesti noortele kolmküm"
mend aastat tagasi ja said alles
hiljuti eestipärase nime, olles tun­tud
kaua aastaid Lakewoodi nime
all, nagu on seda läheduses asuv
päev; esmaspäev, 11. aug. ^ gaidi ja
skaudi tarkuste päev; teisipäev, 12.
aug. — retkepäev; kolmapäev, 13.
aug. — mälestuste päev; neljapäev,
14. aug. — Järvemetsa päev; reede,
15. aug. — sõpruspäev; laupäev, 16.
aug. — rahvapäev; pühapäev, 17.
aug. — lahkumispäev.
Kolmapäev^ ennelõunal esinevad
kanada esindusüksused oma kavaga,
linn. Viimast teatakse kui eestlaste mis praegu väljatöötamisel. Peale
asupaika ja aktiivset ühiakoTido selle soovitakse kanadalaste abi veel
koos samanimelise Eesti Majaga, orienteerumisjooksu korraldamisel.
mis väga populaarne siin maal, kuid
ärvemetsa on USA eesti noortele võrdlemisi vähetuntud Ühendriiki-sama,
mis Kotkajärve on Kanada des. Loomulikult on mitmeid lõk-eesti
noortele. Maastikuliselt erine- keid, neist suurlõke laagrile ja küla- ^
vad, kuid mõlemad tööhigiganiisuta- Ustele laupäeval,. 16. augustil. Ühel
tud. Peamiseks töövormiks on olnud päeval läheb laager kanuuretkele.
nii siin kui seal talgutöö. Ühendriiki- Isegi juubeliball on kavas,
de skautlikud noored ja nende juhid Lastevanemaid ja töötavaid noori
on olnud töökäte või töömasinate huvitab muidugi laagri ,,hind".
saamisel õnnelikus olukorras Lake- Üheksapäevane laager maksab koos
woodi ümbruskonnas eksisteerivate laagrimaksu ja transpordikuluga 200
eesti ehitusettevõtete tõttu, mis Kot- Kanada dollarit, mis võrreldes sama-kajärvel
puuduvad. Kõik need ette- pika Kanada skautide jamboree
võtted on alati lahkelt appi tulnud maksuga($350) möödunud suvel on
kui on vaja olnud siluda laagrivälja- ,.väljamüügi hind". Sellest summast
>kuid, uusi hooneid ehitada või järve $150 katab laagrikulud ja $50 on
süvendada. bussisõit Torontost järvemetsale ja
Nüüd on Järvemetsa kolmeküm- tagasi. Buss.on mugavustega varus-nene
ja selle sündmuse tähistamiseks tatud (õhujahutus, pesuruum) pika-toimub
üheksapäevane juubelilaa- maasõidu buss. Malevate suur liia-ger,
kuhu õn kutsutud ka Kanada janduslik toetus võimaldab sellise
eesti gaidid ja skaudid. soodsa sõiduhinna. Kui on ühest pe-
Mõlemad malevad saadavad oma rekõnnast rohkem minejaid kui üks,
esindusüksused. Juhtkonnad on ole- siis järgmine perekonnaliige maksab
ma.
Eesti Kultuuri Koondise büroo ju­hataja
Maia Mathiesen väitis, et eesti
pagulaskultuuri tulevik on murelik.
Eriti halvad on väljavaatedkirjandu-tus
Eestiga paratamatu eesti kultuuri
püsimise eeldus.
.BALTI KÜSIMUS ÜRO-.S
. Heino Ainsoo BATUN-ist (Baltic
'Appeal to the United Nations/Bahi
apell Ühendatud rahvaste organisat­sioonile)
tutvustas selle organisatsi­ooni
rahvusvahelist lobbitööd, mida
hiljuti on suudetud laieindada ka Eu­roopasse.
Majanduslikud raskused
piiravad aga tegevust, mispärast pole
kindel, kas algatust on võimalik jät­kata,
ÜSA esindaja on ÜRO-s üles võt­nud
Balti küsimuse kolmel korral ja
Austtaalia ,ühel korral. Kui on püü­tud
mõjutada teisi riike', oh korduvalt
tulnud küsimus: mida arvavad teised
riigid Euroopas?
Kui oleks võimalik ka Europpas
saavutada läbimurre, võiks Balti
probleem kujunec^a tõeliseks rahvus­vaheliseks
probleemiks.
Andres Kürig näitas, kuidas eest­lased
on viimastel aastatel rootsi
massimeediumides suutnud läbi
lüüa. tuues ilikkalikke näiteid. Ta
kutsus teisi eestlasi üles, nagu tema
seda teebjmõne partei juhatuses töö­tama.
Tarmo Sepp. kes ise töötab televi­siooni
juures, andis põgusa ülevaate
massimeediumide tähtsusest meie
rahvuslikus töös. Ta tõi näiteid, kui­das
on suudetiid seoses vabadusrist-lemisega
ja teiste aktsioonidega saa­vutada
suurt edu ka rahvusvahelises
pressis.. ' ' -\/ '
RÜNNAK KESKNÕUKOGULE
Endise Eesti Komitee esimehe
Heinrich Marga sõnavõtt üle­maailmse
koostöö kohta kujunes
ägedaks rünnakuks Eesti Kesknõu­kogu
vastu. Mark leidis, et kogu eest­lus
võidaks, kui ka Eesti Komitee
<^õetaks Kesknõukogu liikmeiks, aga
Kesknõukogu on selle lahenduse ta­gasi
lükanud ettekääridega, et põhi­kiri
seda ei võimalda. Mark:
— Aga iga organisatsioon, kes
seda soovib, võib ju oma põhikirja
muuta. -
Arvo Horm.võrdles pagulaseestlu-se
arengut pärast Eestist põgenemist
nn. ürgplahvatusega (Big bang), mil­lest
kogu taevalaotus tekkis. 70 000
inimest ilma mingi varanduseta ja siiski suutis ületada kõiki ootusi,
kelle omavahelised kontaktid kõik
olid purunenud, paisati üle maailma
kõne, kirjeldades kuidas eestluse
muuseumi intendent Anna Talye näi­tab
muuseumit Dagens Nyheteri re- ^ ^ ^
porterile aastal 2036. , ^id noorte lühikesed jutlus-ettekan- deiri^^^^^^^ mreelregL^t^eedmin^ $195 ja kolmas $190. Buss väljub
Anna Talve töötab Eesti Komitee ded. Ingrid Laari esituse mõtteksoli^ Laar, Kristi Laar, Erik munud, kuid koosseisud pole veel Joronto Eesti Maja juurest reede, 8.
noortekonsulendina, mispärast oli lapsed, elage isa-ema õpetuse järgi; Laar, Aleks Kurm, Hillar Agur, And- täielikult selgunud. Põhjuseks on augustiõhtul,
loomulik, et ta ka kirjeldas eesti mis on alati armastust sisaldav, nii res Agur, Toomas Orav, Heili Orav, tööturg. Vanemadpoisid ja tüdrukud Noored, kes mõningail põhjusil ei
noortetöö organiseerimist ja sellega nagu Jeesuse jüngrid elasid temaõpe- Erika Kivik, Taimi Marley ja Milvi otsivad praegusel aastaajal suvist saa osa võtta ühistranspordist (näi-seotud
probleeme, tuse järele. Alar Petersoo mõte sõna- Tiislar. Emana ja arstina esinesid tööd. Kõik pole seda veelleidnud või teks Jõekääru špordilaagris viibijad)
Peapiiskop Konrad Veem andis võtus oli, et ema armastus on suurim ..Haiges nukus" Taimi Peersoo ja kui on leitud, siis pole alati kindel võivad sõita Järvemetsale laupäeval,
ajaloolise ülevaate eesti rahvakiriku ja lepitav kõigis olukordades. Kiriku- Kalju Kurm. Laul,,Emale" esinesid puhkuse saamise võimalus laagri- ' 9. augustil, kaotades seega ühe laag-arengust
ja kirjeldas, kuidas .kirik palve esitasid noored igauks oma osa samad noored. Järgnesid lisaks lühi- ajaks. , ' ,, ripäeva. See sõit peab aga toimuma
mõjutas eesti rahvast äärmiselt posi- sujuvalt ette kandes.Neist palvesõ- . ettekandena „Minu ema" ja^„Hella EestiGaidide Malev Kanadas esin- „omal käel",
tiivsek, inspireerides rahvast õppima nadest tõsteti välja, et eesti ema elu ei" emakene"^ ' dusüksuse juhiks on ngdr. Ingrid Praegu on kujundamisel esindus-ja
laulma ja rahvuslikku tööd tege- ole olnud kerge, ja soov. ema aita Muusikalise osa esitasid Ricky ja Kütt, vanemaks gdr. Anne Orunuk. üksuse märk, tuulejakk ja mälestus-meid
edaspidigi oma armastusega Kathrin Hiir, Katrin esitas Nicola Skautmaleva esindusüksuse juhiks esemed. Laagrivarustuse eest hoolit-elus
ja usus. Antonelli ,,La Molisana", koos ven- on nskm. Endel Meil ja vanemaks sevad malevad ja üksused. Selle ko-
Meie Isa palve esitasid noored naga J.Tvanovici,,Doonau lained" ja skm. Silver Kask. Mõlemad esindus- haletoimetamine toimub eriveokiga
koos kasvatajate ja koguduse õpeta- RickypooltP. Crestoni,,Preludeand üksuse juhid on tuntud skautlikes Kanadast Lakewoodi. Poiste ja tüd-jaga.
Koguduse segakoor Asta Balls- Dance". Kava lõpetas. Linda Nor- ringkonnis võimekate nooremasse rukute isiklik.varustus mahub bussi.
se osas. Seepärast on kultuurivahe- tadti juhatusel laulis E. Võrgu,, Kui heim, esitades Chopini „Waltz in E- generatsiooni kuuluvate juhtidena.
Järgnes ühislauluna ,,Ema Tegevus laagris haarab kõiki noori
huvitavaid alasid. Igale laagripäeva­le
on antud oma nimi. Nii on laupäev,
9. august — avamise päev; püha-
Registreerimise tähtpäevaks on 1.
juuni 1986. Astuda ühendusse oma
üksuse juhiga või pöörduda esindus-üksuste
juhtide poole:, ngdr. Ingrid
Kütt, telefon927-.7790 ja nskm. Endel
päev, 10. august — kodurajamise Meil, telefon 493-1804.
peakorteriks hotell
95 Vancouver 66
armsad-on sinu hooned" ja A. Top- minor'
mani ,,Püha". Orelil esines Lembit süda".
Avesson.
KÕRGE KULTUURITASE . ^ . ^ ^ , Vana-Andrese kogudus on andnud
Parast seda pisut pess,m.smkku M U ^ ^ ,
toetusi ja stipendiume meie
pilti esines kirjanik Raimond Kolk Emadepäeva aktus toimus kiriku noortele. Selleaastased stipendiumid
dramaatilise.konega milles ta te
selgeks/et^ eesti kultuur tegelikul Päevakohase aktusekõne pida^
pde kunagi varem nn kõrgel tasemel ^ n r ^ , ü ^ e ^ e . r n ^ s ^ LaaneraHnikU EOSt PäGVade
A 1 u . . • 1 .. 1 Kmd, i d u i jd m u u b i K d . Spordilaager]a eristipendiumid:.As-
- Eesti kultuuri parimad päevad Paljud vanemad,' eriti emad. on ^3 gallstadt, Eero Voitk, A. Kass, Ka-on
ainiilt alanud... ' _ ^ andnud lastele muusikalist haridust.
_ Ka Olev Mikiver oh vaga optimist- Alles hiljem saab noor aru, et see oli stipendiumid andis üle koguduse esi-hk
oma sõnavõtus. vajalik. Aastaid hiljem tuleb tänu, mil mees T. Orav. Ka andis skaudijuhi E.
y i o Ignarts soovitas organisats^^^^ ^^^3. skautide teenetemärgid
nide koondamist, uustulnukate kaa- kohustatud müusikatraditsioonieda-. g Lindrele ja T Oravale kahele ko-satõmbamist
organisatsioonide töös- si viima, eriti meie emad eesti oma. guduse liikmele Tõsteti eriliselt väl-se
ja noorte hulgas Eestis käimise Minu generatsioon tunneb veel eesti ja lastevanemaid ja tunnustati hr
propageerimist.^ , ^ muusikat, kuid hilisematel on ses Kurmi hoolsust, kes aastaid on oma
Ham Rebas rohiüas^oma sonavo- osas puudujääke. Õpetage oma laste- lastelapsi toonud igal.pühapäeval ki-
M vajaspoolE^^^^ . . riku noorte hulka Oakvilleist.
20 000 eestlase umber, Eestis on eest- Toetage eesti muusikat selle esi-lasi
üks miljon.. Meie kultuuriline tamiste osavõtu ja kaasategemisega
tegevus sõltub seepärast arengust nii koorides- kui ka kõdudes! Noorte
Eestis, Eesti jääb eesti kultuuri pü- liiga intensiivne tegevus võtab nende
sivuse eelduseks. aja ja tihti ei jää aega eestlaste üri-
Rebas oli koostanud suure skeemi tustele. Meie laulupeod ja kontserdid
eestluse suurimate probleemide üle, annavad edasi muusikapärandi.
milles eriti madala iive probleem on Seda on teinud meie koorid, eriti
vägaoluline: v.Estonia" koor ja selle juhataja R.
— Eesti organisatsioonid peaksid
soodustapa eestlaste iive tõusu. .
Kõ.k konverentsil peetud ettekan­ded
avaldatakse.
Pärast ettekandeid pidas ERN esi­mees
MihkeL Mathiesen lühikese
kokkuvõtliku kõne.
Publikut tuli päeva jooksul pide-vah
juurde. Valdav enamus leidis, et
konverents, mida juba enne peeti
kõrgetasemeliseks ja huvitavaks.
Üllatuse valmistas koguduse nais-ring,
kes pakkus kringli koguduse
õpetaja paari päeva eest toimunud
sünnipäeva puhul.'LauMi j,Ta ela­gu..."
Häid soove anti edasi perekond
Tiislarile Calgarysse asumise puhul.
E.E.
EPL/UI
Peetri .Koguduse
D i l
gust
surmid
Torontos suri 18. mail laulumees
ja koorijuht August Kiilaspea. Ta
sai 8. mail 81-aastaseks. August Kii­laspea
oli Toronto Eesti Meeskoori
asutajaid ja esimene
Kui 20 a. tagasi taasavastati eesti korraldamiseks leidub rahvast pi-
Türgis, 45 km kaugusel N. geminiLääne-Saksamaäl, kuhu ku-
Liidu piirist, oli see omamoodi sen- nagised Türgimaa eestlased asusid
satsioon— ja vastavalt koheldi se- ümber peamiselt lS)70-ndail aas°
da ka meie ajakirjanduses. Too tail
1886. a. asutatud küla, algupärase
nimega Uus-Estonia, Tsaari-vene Teise suure väljarändamislainega
dokumentides Novo-Estonskoje. Eestist 1880-ndail aastail jõudis tu-
(ehk Noveslonka eestlaste endi handeid eestlasi Kaukaasiasse. Nn.
suus) ja ametliku türgi nimega Ka- Tagakaukaasia alad oli tsaar võitnud
racaören, võiks 19. mail pühitseda TürgiU 1877-78. a. sõjas ja hakkas
oma lOO-aastast juubelit. Ent eest- nüüd asunikele maad jagama. Kõige
lasi on sinna järele jäänud vaid lõunapoolsema asutuse rajas grupp
üksainus perekond. Taolise juubeli eestlasi Karsi linnuse lähistele. A.
— ^ - — — — — . ' . ^ •- - ~ 1908 oli neid rahvaloendi järgi 347
Järgmised Lääneranniku Eesti tamisjuht. Selle juures on tal abiks
Päevad toimuvad Vancouverisjuu- laialdased sidemed kohalike äri-likuu
algul 1987. Päevade peakor- meeste ja poliitikutega. Peasekretä-teriks
on hotell „Vancouver", kus riks Eesti Päevadel on Alar Suur-toimub
ka suurem osa üritusi. kask, kes mõnda aega töötas insene­rina
Qmanis, Araabia poolsaarel, ja
Asukoha leidmisel olid kõne all sel suvel sõidab Põhja-Briti-Colum-mitmed
võimalused nii Vancouveri biasse ühe ehitusprojekti läbiviimi-linnas
kui ka lähemas ümbruses, Va- sele. '
lik hotell ,,Vancouverile" langes pä­rast
põhjalikke kaalutlusi, kus kuu- V
lati nii noorema kui vanema gene­ratsiooni
soovitusi. Pannes kokku Nagu näha, on Eesti Päevade juh-kõik
plussid ja miinused, leiti hotell tivad tegelased väga liikuvad. Kuid
„Vancouver" olevat sobivaim. " see ei takista Päevade ettevalmista-
Hotell asub otse südalinnas ja ta on mist. geni on peetud juba 8 juhatuse
üks Vancouveri tähiseid. Veel sada koosolekut. Kontinuiteedi säilitami-aastat
tagasi laius hotelli paigal põ- seks aitavad kaasa aseesimehed
lismets hiigelpuudega, kus suurim Lembit Pütsep ja dr." Hilja Maisma-kuusk
(Douglas fir),mis maha raiuti, Hansson. Esimene on olnud kauemat
oli üle 14 jala läbimõõdus. Tänapäe- aega B.C. Hydro osakonnajuhatajaks
vai võib seda hotelli liigitada soliid- ja tema ülesandeks Eesti Päevadel on
sete, aristokraatsete hotellide hulka, raamkava koordineerimine ning si-kuuludes
kategooriasse nagu „Royal depidamine hotell ,.VancouveTiga",
York" Torontos. „Palmer House" Hiija hoole all on kuUüuriprogram-
Chicagos või ,,Waldorf Astoria" mid.
•New Yorgis. Y^oik ülalmainitud moodustavad
Suuremaks ürituseks seal kuju- Lääneranniku Eesti Päevade juha-neb
kindlasti Päevade ball, mis toi- tuse. Peale nende on juba tööle asu-mub
vähemalt kahes ruumis eri or- nud mitu tosinat grupijuhil ja toim-kestrite
saatel, et kõigil külalistel kondlast, vaatamata sellele et Eesti
oleks soovikohane tantsumuusika. Päevadeni on veel üle aasta aega!
Esimene ballipilet on juba müüdud! Loodame et kaaseestlased kauge­mal
mõtlevad juba nüüd Lääneranni-
^' • ku Eesii Päevadele Vancouverisjuu-lis
1987.
4iiiuiuiiiituuiiiigiiiiiuyiaiitiiyMUii^
Toronto Eesti Pensionäride Klubi
koosviibimine neljapäevalt 15. mail
oli osavõturohke nagu alati, kuigi oli
arvata, et ilus ilm meelitab palju
rahvast maale.
; _ ; ^; J .•. ^ ' ' _
õpetaja E. Pahnpöördus enne söö­gipalvet
lühikese, kõnega koosviibi-jate
poole, fet öelda tänu eesti emade­le.'
ja sai kuulajaskonnalt teenitult tuge­va
aplausi.
Pärast kohvijoomist jõudsid koha­le
ka Peetri koguduse pühapäeva- @ Laup., 24. mail EKN noorte kaba-kooli
lapsed, kes Margit Viia juhatu- reeõhtu Läti Majas, 4 Gredit Union
sel raulsid ,,Minu oma kallis Drive algusega kl 19.30
ema..." (Pokela),„Hällilaul" (A.
hinge. A. 1912 õnnistasid nad sisse Lääneranniku Eesti Päevade esi­ema
kiriku-koolimaja, mis on veel mees IVlatti Klaar naasis hiljutiselt
tänapäeval asula suurimaks .ehitu- puhkuselt Havais. Lähemal ajal soi­seks.
Esimese maailmasõja keerises dab ta kuuajalisele ärireisile mitmele
võitis Türgi oma territooriumi tagasi, maale Euroopas. Matti on ühe kind-kusjüures
osa eestlasi taganes koos lustusseltsi asepresident. Euroopas
T 9A '] D't 'h • venelastega, teine osa aga jäi Türgi viibis ärireisil ka Eesti Päevade ma-
• ^? j^^^ alamateks.- Perekonnaseisuametis jandusjuht Jaak Puusepp, kes on ühe
A.H.
misõhtu Minkler auditooriumis,
1750 Fisnch Ave. E. algusega kl
19.00.
Järg Ihk. 6]
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
' K. Päts - 1918.
Pensionäride naiskoor Margit Viia Lemba] ja,, Linnud laulavad". Kersti-juhatusel
esitas: ,,Emakene hellake- Ly Kuutan laulis soolona ,,Pidu hak-ne"
- R. Ritsing, ,,Kevade tunne" - K. kab". Ettekanded said kuulajaskon-
Türnpu, 1,Heinamaal" - J. Aavik, na kauakestva aplausi ja igale tänu-
„Mälestused"-M. Lüdig, „Suveööl" täheks punaseid nelke.
- E. Oja ja ,,Mäles]tused Pühajärvelt" Pr. Kübarsepp esitas katkendeid hurst St., algusega kk lö h.
- soome rahvaviis. M.Lüdig'i ,,xMä- luuletustest. Ettekanne oli tunneta- . .
lestused" ettekandel oli koorisolis- tult esitatud ja saikuulajatelt kiitust, f Teisip., 27. mari Hain Rebas'e
tiks/Aino Laanep.. Ulatuslik repe^ y IoengTartMCoI8ege'is algusega kl.
iuaar oli koorirbästi ette valmistatud • O.H.
@ Teisip., 27. mail Segakoor „Lee-lo"
kontsert Eesti Majas algusega
kl. 20.00.
25. mail Tiiu Haameri f
klaverikontsert Tartu CollegeMs ai- ® Teisip., 17. juunil laulab Estonia
gusega kl. 16.00. j^^or Walter HalVis algusega kl
® Pühap., 25. mail B'nai Brith ba- 1^*^^^^
saar. St Michael Arena, 1515 Bat- 0 Esmasp., 23. juunil Võidupüha ja
jaaniõhtu Maakondliku Esindus»
7.30.0.
kogu korraldusel Eesti Majas algu­sega
kk 19,30.
8iiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiisii!3iiiiinii9iiiiiiiiiiii^^
suurfirma asepresident ning rahan-dusanalüütik,
erialaga metsatööstus.
Ta annab sageli intervjuusid ajakir­jandusele
ja esineb ka TV-s. Eralen­nukil
käisid Sun Valleys Idahos suu­saretkel
Tõnis Tutti ja Tiit Pikksalu.
Tõnis, elukutselt kooliõpetaja-antre-prenöör,
on tuntuks saanud oma aas-tapikkuste
ümbermaailmareisidega,
rnillest ta on Vancouveri eestlastele
pidanud haaravaid ettekandeid. Sel- mub tänavu Ottawasse,'kuhu sõi-lele
vastavalt on Tõnise hoole ai Eesti, detakse bussiga. Buss väljub Eesti
Päevadel sport ja lõbu. Tiit Pikksalu, Maja juurest laupäeva, 24. mai va-keõ
on juhtivalt tegev partnerina rahbmmikul ja tagasi Torontosse
North American LandCorporationis, jõutakse pühapäeva, 25. mai õhtul
on Eesti Päevade reklaami- ja turus- Ööbitakse Ottawa Ülikoolis. '
Väljasõit Ottawasse
Toronto Eesti Keskkooli ja Güm­naasiumi
kevadine väljasõit toi-
„Studies i
Estonian Pe
professor V
valdajate la
köidet, 2000
ürgajast kun
põhjalik d
maal käinu
test jä saavu
eesti kultuu
eesti keeles
et midagi su
Esimesed
lugu selle m
tes, nagu aj
vajadus eri
Nii ilmus V
3r)Ü. aastapi'
^eesti iseseis
sest eelmine
aastat vana
köide, isesii"
millest ingl
pole näidata
StocHholmi
kirjutatut.
Trükikojii
kujutavkun.
dest, Kriitili
roie tõusis
miskomisjoi
sel USA-s j{
ja IT) mahu
kaitselahin
ajal, kuni '1
laagriteni,
pealkiri on
tonian Peo
tagasi välja
kuid nüüd
sunud uute
3000 LEHE
Teist(^ sr
3ÜOO-lehek'
mentatsioo
vaja trükik
- 11 kuni
Seo projt
tos, 17 pik
dusest toist
soid annot;
kui oleks
vaja. (Jhto
pnta tänap
müügihind
Kui alul I
valmis saa
enam ei oi
Prof, Vc
'Sikirjad k
ja on noo
Kolme rai
tuurid on
kahe trük
esimese 0
data n,ö, i
eksempla
teiste välj
välja osta
nis valmi
vaimulike
poolt, Poi
tyrs of E.
18.000 D
Prof,
kokku kr
kojale viij
trükikulu
kõik 5 k(
valmis
Kas sa{
saama, s
laste kiri
saamine
Meie tše
Mitme
se palve
et asjaol
senised
Estonian