Meie Elu = Our life, December 10, 1981

              NELJAPÄEVAL, 10; BETSEMBRIL - THmSDÄY, BECfeMBER Id „Meie Elu" hr. 47 (1658) 1981
ÜEQEI LjlIIL I
tao
Kolmapäeval/ 18, iiove^^
kus ootamatult elavate kirjast poipu-laame
sopran, koorijuht ja helilooja
Meta Pruul.
Kadunu tegi läbi viimastel kuudel
kaks rasket jäla\^eresoonte operat­siooni
ja oli selle järele ijiivõrd para­nenud,
et võis asuda tagasi oma koo­rijuhi
ülesannete ija onia igapäevas^
te kohustuste täitm!isele. Ootamatu
surm tuli südämetromboosi taga jär­jel/;-^
-^^^^ ^ ^ ^ .
Meta 'Rosalie Pruul, neiüpõlve ni­mega
Weinmann, sündis 14. detsemb­ril
1912. a.; Tännasilma vallas Viljan­dimaal
taluperemehe tütrena. Tä Ip-petas
Viljandi Haridusseltsi Güm­naasiumi;
Kehtna Kõrgema Kodu­majandus
Kooli ja Tallinna Pedagoo­giumi.
Muusika ning laulu armasta­jana
astus ta 1938. a. Tallinna Kon­servatooriumi,
mida lõpetas heli-kunstniku
diplomiga 1942 f
Ta abiellus 1937 a. helikunstnik ÄUw
gust Pruuliga; millisest (abielust on
sündinud tütar Vaike ja poeg Hend°
Laiema avalikkuse ,ette lauljana
astus kadunu esmakordselt 1937 a.,'
esinedes Stokholmi;raadiöringhää°
lingus eesti lauludega^ ;
Konsen-atooriumi lõpetamise ja-
.reie tcgiitses kadunu Viljandis alg-kooli
,õpeta}ana ning koorijuhina ja
esines ilmalikkudel ja ^kiriklikkudel
kontsertidel. • . |
1944. a. lahkus Pruulide perekond
kodumaalt, siirdudes põgenikuna
Saksamaalc,-kus kadunu arendas in»
tensiivset tegevust eesti laulu popu^
lariseerimisei, esinedes raadiosaateis .
ja andes kontserte, millega lõi enda­le
üldtuntud nime solistina. :
Aastal 1949 asus perekond ümber
Austraaliasse ja lõi endale ikodu Ade­laide'!
lähedal olevas Gawleri väike-,
linnas, hiljem soetades endale elamu
ka^AdGlaide'is. ;
Austraalias jätkas kadunu oma
muusikalist tegevust, esinedes raa­dios
eesti heliloominguga ja lauldes
lugematuid kordi solistina kontserti­del
Adelaide'] konnal ka te stes selle
mandri keskustes. Tal oli] meeldiv,
puhas, külarikas^ja kõrgelf koolita­tud
hääl ja ta ^ettekanded plaelusid
nüansi rohke tundekülluse ja lauldava
meisterliku interpretatsiooni poolest.
Ta tegutses ka laulupedagoogina, ol­les
muusikaõpetajaks Vermonti teh­nilises
tütarlaste gümnaasiumis ja
lavastades oma õpilastega peaaegu
• igal aastal ühe ooperi. • : .
Kuninganna Elisabeth II külaskäi­gu
puhul korraldat,üd vabaõhu kont­serdil
1963 a, juhatas ta triumfaalse
eduga kolmetuhandelist õpilaste koo-
Kadunu viimaste aastate lemmik-
. tegevuseks oli AES Naiskoor;„Ilo"
juhtimine, millisele kõrgetasemelise­le
koorile ta elas kogu oma südame­ga
kaasa. Tema teiseks lemmiktege­vuseks
sel eluperioodü oli hehloö-ming.
Ilmutades erakordseid andeid
heliloojana, ta komponeeris palju
kütkestavaid,, meloodilisi viise, mis
on talletatud kahes noodikogus, mida
ta andis välja koos abikaasaga jä mis
sisaldavad kumbagi loomingut, ja
ühes iseseisvas kogus. Neiks kogu^
: cieks) on /.Meta vja August Pruuli
ä capella laule nats-, niees- ja sega-\
. koorile", „Meta ja AugustPrliul. Lau­le
kõrgele, häälele klaverisaater ja
, „Salme Ekbaüm ja Meta Pyuul lau­lus
ja luules". ' i : ;
Kadunu oli lahke, sõbralik, sarmid
kas ja abivalmis inimene, kes omas
llal|lllallllt^4illllllllBllBIIIIIIIIIIIIIIBII8llallBII9IIBIlGllBII0IIBIIQII0!IBII0IIDII0IIOtlQllfll^
õ
5
s
• a
a
5
õ
ä
õ
5
m
n
a
a
m '
5
m
5
'ra
m
o
5
5
n
n
u
5
õ
5
2
5
2
5
i i
2 '
5
2 t
•5
m
nn
2
CD
5
2
2
2
2
2
2
S
2
2
2
n
5
5
5
5
5
2
2
õa
5
a
' 2
S
2
5
5
H
n
2
5
õ.
a
õ
5
2
2
5
5
• Meid oli koos. cirka paarküm­mend
soome-ugri nägu. Istusime '
kõrtsileti ees pukkidel nagu pää-sukesed
traadil ja katsusime
omal jõul lahendada alkoholismi
probleemi sel teel, et seda hävi-tasime.
\
Nagu taolistel pulikudel ke­naks
kombeks, läks enamus taa.
te pärast iga tühjendatud klaasi
üha enam väge täis. Enamuses
kõik endised Aadu sõjasulased,
kel oli ühtteist pajatada kas met­savendluse,
rinde või sõjavangis-tuse
päevilt. Üks mees oli küll
alamväelise aukraadis, aga oli |
juhtinud pataljoni. Teine sõitnud
nagu turist vaenlase tanki turjal
Rohuküla sadamasse.' Seal .tulis­tanud
allveelaeva tanki põlema
ja võtnud ratsaniku oma pardale.
Ja kolmas oli saanud ^aksa Risti
Kullas ainult seetõtt et vasak
rinnapool olnud riste, lahasid ja
medaleid nii täis, et polnud pai­ka
vägevat aumärki kinnitada.
Saadud aumärki kanti teatavasti
teisel pool. Seal, kus veel ruumi
oli. Vähesed erandid välja arva­kud,
oli iga mees nii kange eest- '
lane, :et anna või sealsamas ta~'
gantjärele Vabadusrist rinda.
Säilitanud mõnevõrra kaine
mõtlemise, otsustasin niiöelda
huumori mõttes proovida kui vä­gevad
vennad siin koos on. Kö-hatasin
hääle puhtaks ja tegin
teatavaks, et Tukkulmi linnas te­gutseb
üks selts meie vangista­tud
vabadusvõitlejate abistami­sega.
Et oleme mehed ja paneme
omalt poolt ka mõne marga.
• Kõigu kõhud hüva rooga ja ma­gusaid
viinasid täis, eks siis
võiks mõelda ka neile, kes olek­sid
tänulikud toore sibula eest.
Esimene kange mees ulatas
mulle tuhandemargase ja ütles:
"„Võta minu poolt ka mark.
Peenemat raha mul pole."
Loomulikult ei saanud ma nii
suurt, raha vahetada. Pealegi nä­gin
seda elus esmakordselt.
Teine tegi korraga näo pähe, |
just nagu oleks tal teatud asjaga 1
väga kiire. Ähkis ja nihutas, en­nast
pukil ja kuulutas:
„Palun väga vabandada. Aga
mul on järsku sees 3000 atmo-ri
survet.. Pean kiiresti mi­nema.",
Ta läks ja võttis omale arva­tavasti
t6ise elukoha paigas, kus
ka Ameerikamaa president jalgsi
käib. Meie hulka ta enam ei tul­nud.
„Mur pole prille kaasas", va­bandas
kolmas.
„Kuidas sa oma kalja mak­sad?"
küsisin.
„Käsikaudu."
„Eks anna ka nüüd käsikau-
•du."-'
„Järsku tuleb margase asemel
kaks. Kes neid oskab pimedast
peast eraldada." •
Jätsin ta rahule.
Ja nii kulges asi.samas vaimus.
Üks kartis leerivenna pärast ko­dumaal,
teine tahtis kodumaale
sõita, kolmas kavalam seletas, et
ta ei tegele polntikaga..
. ,jKaritatiivne vänk pole. ix)lii-tika",
seletasin
„Ei või kunagi teada. Järsku
saavad pcninukid teada, et olen
poliitvangidele annetanud. Mul
käis onupoeg külas. Va kena ja
lahke meesterahvas. Järsku pis­tavad
toreda sugulase pokri."
Sõgedatega pole mõtet vaielda.
Aga hoolimata kõigist sain 11
marka ja kaheksäteislkümmend
penni kokku. Pakiks on sellest
^vähe, üga ehk mõni teine korjab
paremate tulemustega..
Huvi pärast küsisin kõrtsime­helt,
et kui suur meie seltskonna
arve praegu on. •
„Umbes seitsesada marka",
vastas kõrtsmik. „Aga kell on
alles üheksa." ;
Seega võis arvestada umbes tu­hande
margaga. Aga eks selle
eest sai hävitatud ka suuremal
hulgal magusaid viinasid, millest,
teatavasti üks õnnetu elu tuleb.
o
§
õ
n
m
m •
õ '
a
B
•e
5
5
5
n
Dl
B
5c
S
5
5
B
lamis „Iiiand",„BrilF' ja „Linaa" Miami sadamas.
iTBlIIIIiailQllailltllBIIBIIOII^.IIIirillllllS.ll^l&IIBIIQll^ieilSilDllilllBIIDIIQIISllBlie IIISIIDIIDIIBliailBIIBIIillilllllBIIIIIB
R E A L E S T A T E LTO . R C O l f OR
EINO FÄRNSALU
Estate
V Mamis elab enajÄ 35 aastat ta- Hulljulged ookeani vallutajad mõt-gasi
väikeste, vanade kalapaatidega levad nüüd, 35 aasta möödudes, ta-
Rootsist tulnud ookeam'vallutajat. ^^^^^ oma reisidele. Võideldes tor-
Nüüd nad tähistasid ühise koosviibf. mitseva ookeaniga, kannatades teel
misega oma huUjulget ettevõtet, va-' nälga ja janu ning riskides igal sil-bale
ÜSA pinnale saabumist Ja ela­sid
vaimus jälle iile neid kaugeid mä­lestus!.
.Esimesena tegid: sellise reisi ven-na:
d Ahto .ja Kõu Walter väikeser28
agügul oma ja laste eluga, et saa­vutada
siiski oma ihaldava kauge
ranna, Vaba Ameerika. Neid kõiki oo­tasid
ees raskused Ühendriikide ela­misloa
saamisega, mida takistasid
vastavad inimigratsiooni seadused.
^ Uued ja paraiidamine ^ ÕLI ja GAASI AHJXJÜE vahetata
^Kasutage riiklikku toetust. Igasugused kütteseadmete parandused.
^ Mõõdukad hhmad, ostoistega töömehed
275^1280
aacn
iiiiüiiiiitiiiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiintiiitiiiiiiiin
Kuni 30. dets. Ira Matweuse maa­lide
näitus Yorkville'! library, 22
Yorkville Ave.
ifr Neljap.> 10. dets. kell 7.30 õ. Tartu
Gollegels kõnekoosolek „Kodu-Eesti
muusika Nõukogude surve all" —-
Arvo Pärt.
tervet, optimistlikku eluhoiakut ja^^^:^^
kelle sarnaseid on vähe. 0(ha teenete Hse Kõdu korraldusel Capricomus
eest vahti ta 1977 a. Adelaide'! Eesti
Seltsi auliikmeks. Ta oli kõige muu
kõrval ka andekas luuletaja. Osa ta
viise on loodud ta enda sõnadele;
Kadunu oli haruldaseu\ndekas ja
mitmekügne inimene. Oma paljude
vaimsete omaduste kõrval oli ta ees­kujulik
perenaine ja suurepärane ku­linaar.
Habras ja kleenuke, nagu ta
oiiy töötas ta energiliselt ja asjatund­likult
oma Gawleri majapidamises>
•kuhu kuulusid kanala, mesila, köögi-viljaaed^
mahdlipuude istandus ja
viljapuuacd, ja kips ta hoole all olid
eriti aedvilja peenrad, ja kanada. Va­remalt
isegi lehm., i
Kadunu matusetalitus toimus lau­päeval,
21. novembri J St. Stepheni
kirikus. Teenis õpetaja J. Aarik ja
orelit mängis- lahkunu abikaasa Au­gust
Pruul, Matüseteenistusest võt­sid
osa AES Naiskoor„Ilo" ja AES
Meeskoor. Naiskoori juhatas August
Pruul ja meeskoori Lembit Härm.
Ühiselt koorid kandsid ette August
Pruuli juhatusel A. Tojiijnarii • >,Re-
Tartu QoUegels kell 8 õ.
IJV Laup., 12. detsembril puhkekodu
,,Ehatare" avamine ja E. Abistamise
komitee Kanadas 30 a. juubeli tähis­tamine
40 Öid Kingston Rd., kell 1 pL
^ Pühap., 13. detsembril T.E.S.
Täienduskooli korraldusel Koolt
Jõulupuu Eesti Majas kell 2 pl.
^ Pühap., 13. dets. Cantate Domino
jõulukontsert Peetri kirikus algusega
kL4 pL
^ Pühap., 13. dets. Välismisjoni jõu­luõhtu
Baptisti kirikus algusega kl.
ife Pühap, 20. detsembril E. Vaba-kogudus
Torontos neljainda advent-püha
jumalateenistus ja jõulukoos-vübimine
kirikus, 562 Jones Ave. kell
:n:homJ',.^^^ -
ifcNeljap., SL -dets. Eesti Maja laue-aasta
balL ^
itiiitiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiniiniitiiiiiiiiiiitsiiiiiiiiiiiii^
jala suurusel purjepaadil, jõudes laj^g^es siiski president Harry
Ameerikasse 1. aug, 1930. See,reis.oli T^^^^j^ani korraldusel põgenikele
- et ookeani vallutada. ; soodsalt ja nad said USA elamisloa.
1944 aastal, kui meie kodumaa vai- Mõteldes kõigele sellele tagasi,
lutati venelaste poolt,; paljud meist veedeti meeldejääv koosviibimine
põgenesid Rootsi. Seal vene agendid y[\sim\ Eesti Majas, külaliste ja sõp-püüdsid
teha kõik, et neid tagasi saa- rade seltsis. Külaliste hulgas oli
ta Eestisse, sellepärast oh kartus _^^Miami Heraldi" kirjasaatja Elinor
Rootsi jääda ja paljud meie põgeni- artikleid ajalehe" veergudel ookeani
kest unistasid pääseda vabasse .vallutajatest. Õpetaja Helmut Rüd-mik
pidas südamliku kõne ja mäles-
Hart, kelle sulest on ilmunud rida
tas neid „viikingeid", kes meist sur­ma
läbi lahkunud on. Anadie Allik,
Saimi Vilbas ja Kari Karrolin kau­nistasid
õhtut meeldejäävate laulu­dega
Erich Alliku klaveri saatel.
Loodame kõik jälle koos olla 40
..aasta juubelil ja püfiitsedakoos Ees­ti
hulljulgete viikingitega".
• 0
maailma — Ameerikasse. .
Ja mi oli esimese paadiga jälle
kapten Kõu Walter ühes abikaasa ja
nende kolme, tütrega ookeani valluta­mas.
See reis toimus 45 jalasel paa­dil
ja kestis heU ja pool kuud. Amee­rika
ja Miami saavutati 22. nov. 1945;
See reis oli — ' et pääseda vabasse
maailma.
Teise paadina jõudis Norfolk. Virgi-niasse„
Erma", olles Rootsist teel 126"
päeva, 15. dets. 1945. Tema pardal o l i '
ka Paul Reinholm, kes hiljem, ašiis
Miamisse elama.
Augustis 1946 jõudis Miami /sadaw^
masse „Inanda". Kapten Feliks Tand-re,
Voldemar Kalpus, Donald Kop­pel,
Arnold Kägu, Ferdinand Pihel,
Voldemar Sarik abikaasadega, Hu­go
Orumaa, Lembit Vitsur ja kuue
aastane • Eha Kägu. Paat oli teel 84
päeva, '
Järgnes ,,Brill" 27. sept. 1946 olles
teel 71 päeva. Kapten Arnold Tamm.
Kaassõitjad: John Madison, August
Pirts abikaasadega, Oskar Linder,
Vladimir Vilbas ja kolme aastane
Veeno Madison.
Ilus jõulukink mis kestab terve aasta läbi. Koos Kanada,
Ühendriikide + Eesti pühadega. Nüüd müügil: Abistamis­komitee
Eesti Majas, Meie Elu talitus, Pokos, 'Rooneem's,
Design Products ja Finn Home Bakery.
t 8
Intelligentsed on kõrgemaks riigi­ametnikuks
kõlbamatud, kuna nad
mõnikord ise usuvad, mida nad rää-
LP #3402 VtNDILISED VIISID (Kopvillem) , ...14.00
LP #3403 N . Põld NAAN PÕLD LAULAB ;
LP # 3406 H. Verder SÕDURILAULUD .........................
LP #3407 N. Põld JÕULULAULUD
LP #3408.E. Loo KÜLASIMMAN
LP # 3409 N. Põld PÕHJAMAA LAPSED
LP #.34n I Patrason-N. Põld ENCHÄNTING ESTONIA
Diplomaatia on vanuselt teine elu­kutse
maailmas, kuid sama ebamo-
.raalne kui kõige vanem elukutse.
Quiemi".
Kaidunu tuhastamine leidis aset
Centenn lal pargi ' krematooriumid.
Nagu kirikuski, nii ka krematooriu­mi
kabelis .seisis kirstu juures Naiso
koor „Ilo". juhatusliikmete ativalve
leinalooris lipuga. Oli palju südamest
tulevaid järelhüüdeid. A.E.S. esimees
H. Lomp, asetas kirstule loorberipär­ja
rahvusvärvides hntidega. Orelit
mängis August Pruul.
Kremeerimisele järgnes koosviibi­mine
Eesli Majas, kus pii hulk sõna-võlte
j a kus Pruul jutustas ;
rVsclt^ilisest, nr'".de. ühisest: muusi-kalisešl
tegevusest ja ' sellest, mida
tähendas talle Meta, kellega ta oli
kõndinud ühist eluteed .44 aastat.
Kadunule, ja ta loomingule oli pü­hendatud
Adelaide'i. etnilise 'raadio
Ebausk on amult siis veenev, kui
mõni ametnik oma ' 13. kuupalgast
27. sept, 1946 jõudis Miami sada­masse
,^Linda" olles teel 83 p ^ a .
Kapten oli Valter Rull, temaga paa^
dis Mihael ^oddu, Karin Pärna, Jaan
Tamm, Voldemar Talts ja kolm ven­da
Liinid, Osvald, Alfred ja Erni..
.„Brill"oM sellises halvas olukor
pQ0letunnilinesaadeesmaspaeval,23.: tõsteti uks, vndi^^^^k^^ aradiisi ia madu
novembril, mida korraldas eesti saa- ja lasti seal- pidulikult .põhja. . ^
dete koordineerija Valdek Kangur.- » , . . . . j v . - - ' ' i ^ - ^
Kadunut jäid leinama abikaasa Au- Aasta möödudes jõudis 1, okt. Mia- .^L
gust.Pruuli kõrval tütar dr. Vaike sadamasse „Ducan" olles te<^l 83 Armastus on nagu ooper.'Kõige ilu-
Pruul-Walton kahfc lapsega ja poeg P^^™', ^^^'1".,°'' Leonard Veski, te, sam osa pn avamäng,
dr. Hendrifc Pruul kanadlannasiabi/ f^^^^^^^
kaasa MargaretAnnega, kes on Näis- f^l F%f' ^"^^^ Henrich
koor „Ilo" liige, ja nende tütrega, ja Elmar .Kalme abikaasadega,
I'Vwase paadina saabus. Miamis^.
21. jaan. 1949 „Eva" olle^ teel ^
Täis kõht pole vabanduseks tühja-
LP #3412 H. Liiv & E. Loo TANTSUTAKTIS •
LP #3413 N. Põld MUREMAA •
LP #3414 R. Andre ME TÕUSEME JÄLLE
LP #3415. A Raudsepp ON AEG ANTUD LAULDA
LP #3417 E. Loo RAHA PANEB RATTAD KÄIMA .....
LP #3419 EBATRUUDUS
LP #3420-'Dr. .JI. Tari „MIND ÄRA UNUSTA' ....
LP #0026 TALLINNA LAINEIL Il...,::.......vr;.......,.......:
LP #1003 Kaljo Tarmo SÄDEMED
LP #1001 Heli neh TEEME POPPI
LP # 305 VÕLU^^AID VIISE VIISLVIAALT
LP # 73- (3) (laste) JÕULULAULUD ...I.. ...
LP # . 72 (2) (laste) KEVAD JA SUVELAULUD .....
20912 E. Märge THE DIARY OF MY LIFE ..........................
»—
211-507 VÄIKESED HELIPLAADID
Meeskvarteti - HELIVELID •
J. Kuusk — MULT ÄRA KÜSI
J. Kuusk - KODUKOTUS: ' ' ,
I. Patarson -^UNISTADES' KODUMAAST
4.00
4.00
4.00
4.00
4.00
4.00
4,00
4.00
4.00
4.00
4.00
4.00
4.00
4.00
4.00'
4.00
4.00
2.00
2.00
2.00
50 c.
sugulased Eestis ja mujal maailmas.
Samuti ka rohkearvulised sõbrad
nincf kaastöölised nii siin mandril kui
ka üie. maalima, eriti aga Adeiaide'i&.
' " X . TRETT..':
kuud. Saabusid,Eevald Evolaabikaa
eo «e
li
ga,^ Evi. Landov, Heino Kiremia
Rudolf Vooder.
•Raha haiseb ainult te': 1:
ituses
958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6
ja Eoguniäd NIHITS