Meie Elu = Our life, June 12, 1986

              NELIAPÄEVÄL,12. :JUUNIL - THURSDAY, JUNE12 „Meie Elu" nr. 24 (1892) 198S „Meie Elu" nr. 24 (1
Peetri Koguduse
naisringi tegevusest
Koguduse rajamisest peale on
Peetri koguduse juures töötanud
naisring ja on isegi liikmeid, kes on
algusest peale naisringis kaasa töö­tanud.
Eriti aktiivseks muutus rin
tegevus kui ehitati uus.kirik mis va­jas
sisustamist, iiusi vaipu, eesriideid
jm. Koguduse rajamiseston möödu­nud
37 aastat ja teadagi on need
aastad ka naisringi liikmete keskmist
vanadustaset tõstnud>mis sageli an­nab
tunda suurte koosviibimiste kor­raldamisel.
Kahjuks on olnud noorte
ametlik ühinemine ringiga tagasi­hoidlik.
Noored on siiski olnud alati
valmis meid abistama kohyi serveeri­misel,
mannekeenidena moenaitustel
jne. Pealegi on seniste liikmete kaua­aegne
praktika ja hea koostöö taga­nud,
et ringi tÖö on kulgenud väga
edukah.
Vaadates tagasi möödunud aasta
töökavale ja valmistades eelolevale
pean küll tänutundes mõtlema kõi--
gile abistavatele kätele, eriti veel tea­des
kui tagasihoidlik on naisringi
liikmete arv ja kui suured siiski saa­vutused.
Arvestades koguduse suurust
võiks olla rohkem liikmeid, mis või­maldaks
paremini aidata nii kultuu­riliselt
kui ka majanduslikult tasuva­te
ürituste korraldamist. Praegune
liikmete arv on 36. ^
Ringi kokkutulekud toimuvad alates
septembri 17. kuni nliaikuu lõpuni
igal kolmapäeval kell 1 pärast lõu­nat
naisringi ruuiiiis. Valmistatakse
käsitöid iga-aastaseks näitemüügiks,
diskuteeritakse päevasühdmusi ja
kuulatakse referaate ajakohaste! tee­madel.
Võttes osa neist töötundidest
aitame kaasa meie kirikut ja kogu-\
dust ülesehitavas töös, kuid sama- •\
aegselt veedame ka hubase ja huvi­tava
Õhtupooliku jagades üksteisega'
kogemusi väga mitmesugustelt ala­delt,
eriti aga käsitöö erinevate teh­nikate
õppimisel. Järgneval hooajal
loodame alata ka telgedel kudumise
õppimisega. ;
Peale käsitööde korraldab naisring
koguduse seltskondlike ürituste pu­hul
kohvilaudu, arstiteaduslikke
laudkonnavestlusi ja moenäitusi,
kus tutvustatalise käsitöö kasutamist
tänapäeva moejoones jne.'
Naisringi juhatus loodab, et ko­guduse
daamid sügisel meieg^, ühi­nevad,
sest ütlus, et ..ühenduses sei­sab
jõud" peab ka siih.päika, sest mis
vähestele koormaJD osutub hulgale
kergeks. '
'ELLI KALVIK •
Sbomusmasinad
esti Vabariigi kaitseväes
Peetri koguduse naisringi liikmeid: 1. rida vasakult — kassapidaja Leida Avandi, perenaine Emilia Poid,
esinaine Elli Kalvik, abiesinaine Aino Laanvere, kirjatoimetaja Benita Kalju. Seisavad — Linda Lepik,
Inge Simonalatser, käsitööõpetaja Elia Kaare, Aliine Mušting, perenaine Lydia Lee, Silvia Schönberg,
Peetsu, Marina Pflug ja käsitööõpetaja EugeniaRuusaauk. Foto — Elmar Ilves
1 0
„MEIE ELU" asutas E M ühiskond
ja seisab ees^l ühiskonna teenistu­ses.
Lakewoodl eesti luteriusu kiri­kus,
kus tenor Heinz Riivald oli
selle müüride kerkimisel olnud üks
füüsilise ja materjaalse kaasabi
andja ja hiljem aastakümnete kes­tel
samas jumalakojas loetlematuil
kordadel esinenud kui armastatud
solist, seisis nüüd pühapäeval, 1.
juunil ^altari ees tummalt mustjas
marmorist urn peotäie kadunu tu­haga
— viimseks maiseks hüvasti»
jätuks kirikuliste ees tema lahku­misel
igavikku. Surm saabus talle
71.a. vanuselt Virgin Island saarte­grupis
asuvas suvekodus. Ta põrm
tuhastati kohapeal ja tema tütar ja
poeg tõid selle sealt USA-sse. ju­malagajätt
oli toonud pühakotta
selle tulvil täis saatjaid, nii eestlasi
kui ka ta ameeriklasist sõpru lähe­dalt
ja kaugelt. Teenisid mõlemad
USA eesti praostid, R. Reinaru jaR.,
Kiviranna. See kõik ilmestas kao­tuse
suurust, mida põhjustas eesti
kultuurielu horisondilt võimeka ja
asendamatu populaarsusega laulja
jääv kadumine, kes kuni oma sur­mani
oli tenorina veel h.arukordselt
kõrges eas teenimas meie ühiskon­da,
sest ta oli ettevalmistusis esi­nemiseks
juulikuu algul Chicago
Eesti Majas sealsetel suvepäeva-iiiiiiiiiiiiiifiiiinniiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiü
and REPf IRS
, gaasi-ja elektriahjud/koirstfua-v
o o d r i d (chimney linings).
Ahjudo puhastamlrie # Ees^oäs'!
T e l . (416) 2 7 5 - 1 2 80
QlitilllllüililllllllllllilllllilillllSiill]liiill9Siltl9l9l3llin
Kadunu urni kõrval oli tema foto ja
valged lilled. Tagapõhjal kunstnik E.
Kõksi Jiiigel-altarimaal, mis jutustab
eesti rahva traagilist ajastut ühendu­ses
põgenikuteele tulekuga. Leina-teenistusele
oli tulnud N.Y.E. Mees­koor,
kellega lahkunul olid aasta­kümned
tihedad sidemed, kaasa arva­tud
selle esinemisega suurel Euroo-pa-
matkal.Koori esinemise kõrval E.
Veski juhatusel olidteenistusel solis­tidena
kaastegevad kadunu, lauljast
poeg Matti Riivald ja tenor Eeros
Lüdig, orelil Helen Tohias^Duesberg.
Altari ees olid auvalves kadunu lau-luvennad
meeskoori leinalooris lipu­ga.
Esireas istus H. Riivaldi leinav
perekond, ta klaverikunstnikust abi­kaasa
Asta, kes olnud palju aasta­kümneid
oma mehe muusikaliseks
saatjaks kontsertidel, edasi pojad
Matti ja Heikki perekondadega Kali-forniast
ning Lakewoodis elunevad
tütar Marje tütrega ja poeg Erik pere­konnaga.
POPULAARNE EESTLANE
Praost R. Reinaru kadunu kogudu­se
hingekarjasena andis oma kõnes
iseloomustavalt edasi peajooni Rii-valdi
elust, alates tema sünnikohast,
silmapaistvaks lauljaks kujunemi­sest
Eestis, üle Saksamaa asumisega
Seabrooki ja hiljem kodu loomiseni
Lakewoodis. Praost ütles perekon­nale
kristliku kaastunde avalduse.
Omaste soovil oli tulnud vaimulikku
teenistust jagama praost R, Kiviran­na
New Yorgist, kelle kogudusekau-du
Riiväldite tollal 7-liikmeline pere
emigreerus USA-sse. Praost Kiviran­na
kõnes kajastus USA eestlaskonna
kaotus ja lein, mida H. Riivaldi lah­kumine
tõi„ 1983.a. oktoobrikuus
meenutati N.Y. Lexingtoni Ave. Eesti
-kirikus Riivaldi kuldjuubelit muusi­kalises
tegevuses. Üheskõneluses oli
H.R. ütelnud, — et,,mina olen kõige­pealt
eestlane ja teises järjekorras
laulja!" Need kaks joont olid tema
isiksuses orgaaniliselt ja hästi ühen­datud^
mille kaudu ta ei kujunenud
mitte üksnes populaarseks lauljaks,
vaid «samaaegselt ka populaarseks
eestlaseks. Oma tegevust ja põhimõt­teid
ei lasknud ta pidurdada ühelgi
takistusel ja oli oma panusega val­misolekus
nii suurematele kui. väi­kestele
eestlaste üritustele. Seda
loetlematuil kordadel ka kirikutee-
Teade Hollandist
Palume kõigil eesti organisat­sioonidel
ja üksikisikutel teatavaks
võtta, et Eesti Selts Hollandis palus
end juhatuse otsusega kirjalikult 1.
märtsil 1986 Ülemaailmse Eesti
Kesknõukogu nimekirjast kustuta­da.
Põhjuseks on juhatuse valimis­te
ebareeglipärasus arvuliselt väga
väikese rahvusgrupi laialipillatuse
E. ROODE
nistusteks, milleks tal oli rikkalik re­pertuaar.
Surm toob küll sügava kao­tuse,
ent meil eestlastel on troostiks
püsiv usk Jumalasse ja igavesse ellu,
lõpetas praost Kiviranna.
JÄRELHÜÜDED
Leinajumalateenistuse vaimuliku
osa lõpule järgnesid neli lühikest si­sukat
järelhüüdu. Need oli Rahvus­komitee
esimehelt}. Simonsonilt, E.
Helikunsti Keskuse esim. J. Kurma-nilt,
N.Y.E. Meeskoori esim. 0 . Uusi­maalt
ja N.Y.E. Teatri esim. V. Kerja-nilt.
Seejärele kirikulised möödusid
traditsiooniliselt lahkunu maisest
tuhastatud põrmust, lugedes vaiksed
palvesõnad ja avaldades kaastunnet'
omastele.
Järgnevalt oli Lakewoodi Eesti
Maja saalis korraldatud vastuvõtt
organisatsioonide esindajaile ja sõp­radele,
mille külmlaua olid valmis­tanud
kohalikud eesti perenaised.
Väärikal koosviibimisel lausus veel
sündmuse kohase sõnavõtu Lake­woodi
Eesti Üh. esim. V. Kiin.
Ajakiri „Pansar" (Rootsi Soo-musväe-
Ajaloolise ühingu hääle­kandja)
nr. 2,1985 toob ära artikli
„Baltiskt pansar 1918-1940), mille
esimene osa käsitleb Eestit, auto­riks
on J.C.M. Pabst. Artikkel on
ohtralt illustreeritud eesti omaaeg­sete
soomusmasinate piltidega.
Sissejuhatavas osas antakse üle­vaade
Eesti Vabariigi loomisest ja po-iitilistest
olukordadest enne Vaba­dussõda
ning selle ajal. ,,Juba jaa­nuaris
1919 olid eestlased ajanud
enamlased maalt välja ja sõdisid eda­si
Vene terrirooriumil. Mais-juulis
1919 aitasid eestlased lätlasi, võites
enamlikke ja saksa väeosi Põhja-Lä-timaal,
sügisel 1919 toetasid eestla­sed
valge kindrali Judenitši katset
tagasi vallutada Petrogradi.
Energiline kapten Johan Pitka, kel-y
lest hiljem sai admiral ja Eesti lae­vastiku
juhataja, lõi eesti soomus-relva
kriitilistel päevaderi918.a. lõ­pul.
Tal õnnestus varustada kolm
esimest soomusrongi, kes mängisid
otsustavat osa võitudes enamlaste
üle 1919.a. jaanuaris;
SOOMUSRONGID
Sõja jooksul varustas Eesti;kokku
10 soomusrongi (üks vallutatud
enamiastelt). Neli soomusrongi olid
kitsaroopalised. Kuus ülejäänut lii­deti
kolme eliitjalaväepataljonidega
soornusrongide diviisiks, mis moo­dustas
Eesti sõjaväe liikuva ja löögi-võimsa
üksuse ja võttis osa kõiki­dest
tähtsamatest operatsioonidest.
Soomusrongid mängisid a. 1919 sa­ma
osa kui tänapäeva tankiüksused.
Pitka initsiatiivil ehitati kuus eesti
soomusautot, need ehitati rasketele
veoautodele ja-varustati vene kuuli-pildujakilpidega,
meeskonnas oli 8-9
nieest, nad kandsid 37-mm kahurit ja
kolme kuulipildujat, nimedeks said
,,Estonia",,,Kalevipoeg",,,Toonela",
Vahus" ja ,,Vibuane". Seitsmes,
,,Tasuja", kaotati juba mcärtsis 1919.
Soomusautod olid kasutusel aastani
1940!
Eestlased vallutasid neli soomus­autol
venelaste käest. Need soomus­autod
said sõita ainult headel teedel
ja olid kergelt soomustatud. Neid
kasutati peamiselt puhastusaktsioo-nideks,
võitluses partisanide vastu jä
valveteenistuses.
TANKID
Augustis 1919 toodi Tallinnas
maale kuus rasket inglise tanki abis­tama
kindral Judenitši. Treeniti vene
meeskonda, aga võitlusele läksid
need tankid peamiselt inglise mees­kondadega.
Tankid omasid 57-mm
kahuri. Tankid esitasid tähtsat osa
rünnakutes. Rootsi vabatahtlikud
olid tih-ti tankide saatemeeskonda­deks
ja näitasid võitlusvaimu — vas­tupidi
valgetele venelastele.
Kui Judenitši rünnak ebaõnnestus,
toodi tankid kiiresti. Ees­tisse-,
neli neist said eestlased, kaks
anti lätlastele. Eestiostisl92412 ker­get
prantsuse tanki (Renault FT17].'
Neid tanke kasutati muuseas 1. det­sembri
mässukatse mahasurumisel.
Hiljem osteti Poolast kuus tanketti,
mis kandsid kuulipildujaid.
1927—28 ehitati 12 soomusautot
Crpssley veoautodele, neid ei saa­dud
maastikus kasutada. Kolmvneist
olid varustatud 37-mm kahuriga, üle­jäänud
kuulipildujatega. Kolm esi­mest
anti Kaitseliidu, teised sõjaväe
käsutusse. Nad omasid 5-mehelise
meeskonna.
SOOMUSVAED
1939—40 olid eesti soomusväed
organiseeritudkolmeks soomuskom-paniiks,
kaks Tallinnas ja üks Tartus.
Uusi soomussõidukeid ei kavatse­tud.
muretseda, selle asemel soodus-tati
tankitõrjeväeosi. 1940 moodusta­ti
3 tankitõrjekompaniid, mis omasid
12 tankitõrjekahurit (Saksa mudel.
Eesti ehitas 1920-ndatel aastatel
neli uut laiaroopalist soomusrongi,
need asetseksid Tapal, kuid kavatsus
oli asendada soomusrongid raudtee-kahuritega,
kuna soomusrongide aog
oli mööda.
Eesti moodsaim soomusmasin mu­retseti
Tallinna politsei poolt, see oli
Rootsi soomusauto Landskronast ja
kandis 20-mm automaatkahurit ning
kaht kuulipildujat. Sellisena oli see
ideaalne mässukatsete vastu võitle­mise
relv koos ratsapolitseiga!'
Artikli autor soovib saada kontakti
isikutega, kes omavad fotosid või
informatsiooni Balti riikide soomus-relvade
kohta: Just Probst, 3 Hillcrest
Drive, Acton. M A 01720, USA.
Eesti soomusrong Vabadussõja ajal.
rast vaata, päevad tulevad
ütleb Jehoova, mil enam ei öelda:
„Nii tõesti kui Jehoova elab, kes tõi
Iisraeli lapsed ära Egiptusest!'^
vaid: „^^ii tõesti, kui Jehoova elab,
kes tõi ja jjahtis Iisraeli soo järg­lased
põhjamaalt ja kõigist maa­dest
kuhu ma olin nad ajanud!
a nad hakkavad elama omal maa!.''
Jeremia 22,23
Kõige imepärasemate, nähtuste
hulka Nõukogude Liidu elus, 70-
ndail aastail, tuleb vist lugeda juuti­de
väljarändamist. Tõepoolest, kas ei
pane mõtlema, et riik,,mi^ on tuntud
oma kinnise ühiskonna poolest, lasi
umbes veerand'miljonil juudi rahvu­sest
kodanikpl välja rännata?
Käesoleva kirjutise ülesandeks po-'
• le otsida selle nähtuse tagapõhja. See
jäägu poliitikute -ja ajaloolaste-üles­andeks.
Mina, põlise tallinlasena,
tahan vestelda sellest, kuidas lihtsad
inimesed suhtusid meisse kui„välja-rändajaisse".
Allpool toodud episoo­did
pole väljamõeldised. Iga kõnelus
ja kokkusaamine! Ifeidis tõepoolest
aset.
Väljarändamise 'ettevalmistuste
tegemine viis meid 1978-79. aastail
kokku paljudega, enamuses meile
täiesti võõraste inimestega, kelle ni­mesidki
me tänaseni ei tea, kuidkes
abistasid meid paljudes asjaajamis­tes,
mille eest oleme neile siiani tä­nulikud.
VALJASOIOULUBA. TAOTLEMAS
Tallinnas, Pikka ja Laia tänavat
ühendaval lühikesel Hobuse tänaval
asub asutus, millel on silt: ,, Välisvii­sade
-väljaandmise ja välismaalaste
registreerimise osakond''. Kogu
maailm tunneb seda ,,OVIR'i" nime~
all, mis on tuletatud selle venekeelse
nime algtähtedest.
"• kohta liikusid linna
seas väga vastukäivaid kuul­dusi.
Ühed rääkisid, et seal töötavad
halvad, toored-ja häbematud inime­sed,
kes käituvad külastajatega hä­bematult
ning upsakalt. Teised kõne­lesid
täielikult vastupidist, &t sealsed
ametnikud on soliidsed, viisakad ja
intelligentsed. Kuna selle asutuse
kohta puudus üksmeelne arvamus,
õli väga raske teada, millised inime­sed
seal lõppude lõpuks töötavad?
Varustatuna sellise vastukäiva infor­matsiooniga,
istusime ja ootasime
1978- septembri lõpul selle, juutide
seas väga tuntud asutuse ooteruumis
oma järekorda.
Kui järg meieni jõudis, l^dsime
end suhteliselt väikeses piklikus
ruumis, kus kirjutuslaua taga istus
yõrdlemisi noor mees. Pakkunud
meile istet, vaatas ta meile otsa ja
kui§i teadis, miks me seal olime, (aga
millise teise küsimusega juudid üldse
seal käisid?) küsis viisakah: „ M is
tõi teid minu juurde?"
Kuulanud meie palvet repatrieeri­miseks
Iisraeli ning tutvunud meie
dokumentidega, järgnesid küsimu­sed:
,, Kus keegi töötab?",,,MilHsed on
meie korterid ja kaua me neis oleme
elanud?'*,,,Kes lähedasist sugulasist
jäävad maha?,''jne. Kuuldes, et minul
jääb Tallinna õe perekond, küsis:
,,Aga miks nad ei,sõida?" Kuuldes
vastust, ütles ta:: t.Meile meeldiks,
kui te kõik sõidaksite ära. Lugu on ju
selles, et algul lähevad ühed, hiljem
aga sõidavad ka teised järgi, ja meie
peame aga tegema kahekordset
tööd." Vastuvõtu lõpul konstanteeris.
ametnik: ,,Minu poolest võite sõita,
kuid palun aru saada, et minul on
komisjonis ainult üks hääl, ja kui
teile ära öeldakse, siis palun ärge
tehke sellest elu tragöödiat." Varus­tanud
meid vajalike küsimuslehtede-ga,
lasi meid minna.:
Dokumendid väljasõiduloa saami­seks
esitasime oktoobri lõpus.
Minu kadunud ema rääkis alati, et
juutidel on 13-nes kuupäev õnnelik
päev. Ja nii oligi, et 13-ndal märtsil
1979.a. helises minu töölaual telefon.
Kuulsin tütre erutatud häält: ,,Isa,
just praegu helistati „OVIR'ist" ja
teatati, et meil on lubatud ara sõita,
ainult soovitakse teada, mis ajaks
dokumendid valmis teha." Mõeldes
natuke, vastasin, et minule sobiks
kõige paremini esimene aprill, kuna
see võimaldaks mul rahulikult lõpe­tada
oma töökuud. 10-15 minutit hil­jem
helistas tütar mulle^ uuesti ja
ütles, et meid on kutsutud viisade
järgi 1. aprilli hommikul.
Olimegi siis 1. aprilli hommikul
uuesti ,,OVIR'i" ooteruumis, kui
ametnik tuli paki väljasõidu doku-
, mentidega. Igaüks, kes sai kätte oma
dokumendid, lahkus ning lõpuks jäi­me
ainult meie. ,,Teid ma palun siia
tulla", pöördus, ametnik meie poole,
ja nii sattusime uuesti tuttavasse
ruumi. Võttes meilt passid ja muud
vajalikud dokumendid, andis ta mei­le
kätte väljasõiduviisad ni-ng teatas:
,,Täna on 1. aprill, viimane piiri üle­tamise
tähtpäev on 15. mai. Teile
antakse aega poolteist kuud selle­pärast,
et tähtaega ei pikendata. Teil
tuleb selle ajaga hakkama saada. Kui
aga jääte ajahätta, peate esitama
uuesti avalduse väljasõiduloa saami­seks."
Lõpetanud seega ametliku osa,
kadus ta näost rangus, ning ütles
meile lahkumiseks kätt ulatades soo­ja
ja sõbraliku häälega: , , M a soovin
teile kõigile parimat teie uues elus ja
palun ärge unustage meie väikest
Eestit."
Uue, 1980. aasta künnisel saatsime
Iisraelist^ õnnesoovikaardi Tallinna
,,OVIR'ile".,Peale tavalise uueaasta
õnnitluse lisas tütar: ,,Suurtänu teile
korrektse ja heasoovliku suhtumise
eest nieie perekonda. Soovime süda­mest,
et Teil ka edaspidiseks jätkuks
samu omadusi nende jaoks, kes lah­kuvad
Nõukogude Liidust pärast
meid."
(Järgneb)
SOOME ETTEVÕTE
ALUMINUM
DESIGN
v a l m i s t a b teile s e i n a k a t t e i d , r ä ä s t a a l u s e i d (soffit &• f a s c i a ),
jätkudeta v i h m a v e e r e n n e , a l u m i i n i u m i s t uksi ja a k n a i d ,
; © THERMAL-AKNAD ©
Eelarved tasuta — helistage tel. 755-0S94, öht.
IVIÄRTTI JOPPI, 156 CanUsh Rd. Scarboro, Ont.
Lic. B-1 767. Member B.B.B.
P 1T2
o
X
UI I
M V / 2^4^27
X
Q
2
0
O
>
5 A WB i
bÄVFlBlO
^7.
\
Teejuhis Vana-Andrese Võidupüha väljasõiduks perekond
Hiir'te suvekodusse pühapäeval, 22. juunil. Vabaõhu juma­lateenistus
kell 12 päeval. Kellel puudub sõidu võimalus,
palume helistada: hr. Hjalmar Kuld, tel. 889-7689.
•ii
Ma tean,
liol
• U:
'•.ii
I
HEAD K A U AA
L U G U P E E T U l
L A H K U S K;
L U G U P E E TU
R
l
Eestlaste p o i
Mdiusema):j|
sama perek(
M o d e r n i s e e i
küllaldaselt
,,Meie Elus" ni
Eesti Seltsi Emad(
aktuse kirjeldu?
Seedriorul" juhtui
mes, Oma luulel
Maie Cray, mitli
trükitud.
Iga uus „M