1983-02-24-03 |
Previous | 3 of 14 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
il II'"' 11 •. ,;W[eie Eiu" nr '.' • ', '' 8 (1721) 1903 XSn ÜHISPANK llew Ave., Toron rioM4K 2R6 0, .ASMAALASTELE \9 N.LIITÜ r;Vis on setge ja stee kaitseks Onta-iSümudi!> agulaste ja varem üm-jstliriüte testamentiäe korraMusi , Jidu's eteevate päriijate huvidfes )le!ks abiks 'Nõukogude w ÄikavÄstu. ^ndfe ridade kirjutaja j'äiiele|päri- j Jle vastava Omtario mifniiatri seik- JI f-ilt anti. vastus, et seda seadus-. " Õu ei Võetud Ontario palilamen-frastu pärastvesiimlesit lUigeimist ja j, dus jäi ikehte&taimata. ;j ' ' :i."' •••••.••••':. i Luryi tõi näiiteid USA osariiki-:|,. praktikast. Selgus, et seal on '. lest ebaõiglusest ja vastastikuse Ivusvahelise suht'l6mise normide ilikkusest aru saadud. Paaris osa- ;is olevat wsitavaä 'kohtud keel-lUdN. Liidu seaduste kohaselt [skva valitsusele langevaid päran-s- sümmasid valija • maksmast. Näi- |s KaTifomia ja Maine'i osariikide itud olevat korduvalt keeldunud, . oli ilmne, et vastavast parandU-It '('aid väike murdosa ipärijani jiab.,-- järast He!lsingi kokkuleppe aUakir-lamist (1972. a.) olevat-Ühendriiki- |kohtud aga sellest Järelvalvest loö- )ud. Vastavalt sellele voölavad^^a-miljonid dollarid aastas jälil^ pä-jtena Moskvasse, valuutareser- |o suurendamiseks.j USA professor )rge Kinsberg öleVat sellest kor- /alt oma töödes kirjutanud, kuid ia tulemusteta. • iõukügude tsiviill^podeiksi artikkel •lubab: pärandusi | jätta iileliidu- ?ile töö- ja kutseunioonidele jä' valitsusdei Y. Luryi mainis jst, 'kus keegi pagulane olevat päranduse jätnud N.Liikliis asu-kiriikule. Seda pärandust aga ki- ; de ei ole üle antud, sest kiriik ja adused ei olevat nõukogude riik-bd organid ega unioonid ja neil pUvat pärimisõigus. - Liidu elanikel olevat vabadus |dud raha investeerida. Tegelikult ainult' Moskva Väliskaubanduse, Iga kaudu, mis aastas 3% intresse i d v a t . ' . ; .• • 1. NR. 12 - 1982 l Liidu pärandusseäduse muutmi- I määrust number 12, 1982. a. Y. I ryi mainis oma ettekande lõpul. Iie kohaselt pärijad võivad valis-iadelt laekunud pärandus-summa- It kätte saada v a i d ^ rubla kuus. [•s järeldada, et loengu; alguses töönäited, $20,000.— aastas jne. ajas-möödas ja'Moskva võimud võlad suuremad summad välisvaluu-valitsuse kasutusse. färäst loengut vastates küsimus-prof. Luryi üsas, et N. Liidu |mude poolt on kasutatud valedo-lente päranduste nõudmisel ja N. Jus elavate „sugulaste" tõelikku-olnudvõltsimisi. Y. Luryi väitis, [apn pärandustega seoses Kanada ätasutustele v)ene'keelseid (kirju (Inud ja Moskva Välisikaubanduse Igalt selgitusi küsinud kui ilmseid " Itsimisi on avastatud. jk ioönutatud kaly Läänemeres [TCWCHOLM - N. Liidu teadlaste n on viimasel ajal Läänemeres penud ikka rohkem deforrmeeru-kalu. Kopenhaagenis esitati vas-täid andmeid — peagu iga teine paipoeg avaldas märke deformee-lisest. ' • • ärne uurijate järgi esines defor-erumist a. 1979 12% juures, jalustel aastatel aga juba 50% p i i d. [Liidu teadlased tunnistavad, et johtub vee reostumisest. Nende fted on võetud Soome lahest ja pemere idaosast, kuhu kõige km jooksevad N. Liidu jõgedest pjuvad roiskveed. luvitav on oodata, keda venejased fehemere reostamises süüdisitama |ü|cavad. Kindlasti mitte ennast, Igi 'Uningradist voolab pidevalt pu saasta. Soome lahte ja Äsi smere, seliliele lisaks Baltikmü nadest.,. vi- Meie Elu" 8 (>?21) 1983 MEÜmEVAL, 24. VEEBRUARE- THURSMY, 24 3 KESKKOMITEE - . l UEHTPAnbHbjW KOMHTET 2SL.-iöQJÖpl-., t«8, iKxnmw pyccww fauna » coBo?tia pwjyitxsto", Snpo IBt Sl « t e » MK cjwjicm iianiJsuiiOHMwro öönwjw, KÖ actwwji'' . • ^ « « W . Jtowojw K ««Maa, r^wooa^ K ö|)«wo«9tt )»ci>eTOpoMw -*^¥*"IW>« iy«!C«Di\> nsuxM, s rnw ptawrr»» ÄBypjrnw, pwpiöo- Venestaja Karl Vdin@ saadeti! ..hõimu-suhteld'' t@®iiitarna Samal ajal kui Moskvast saabus Helsingisse N. Liidu kommunistliku partei delegatsioon eesotsas N. Liidu' partei keskkomitee liikme ja okupeeritud Eesti parteijuhi Karl Vainoga, avaldas soome ajalelit salaja-' se määruse venestamise süvendamiseks Eestis, mis kannab sama K, Vaino allkirja. Eestimaa Kommunisit),iku (Partei Keskkomitee büroo määmš, millest oleme varem informeerinud, mis on nii salajane, et kästakse hoida raha-; kapis, on antud 19. detsembril 1978. .a.' ;.': ' : • Venekeelse määrusega tehakse Eesti NSV. rahvahariduse eest hoo- Htsevale mhiisteeriumile ja asutustele ülesandeks astuda sanime vene keele suuremaks õpetamiseks koolides ja teistes õppeasutustes. Alla on kirjutanud EKP Keskkomitee sekre- Här K.Vaino (vene keeles). Ilmselt pani Moskva om|^ delegat-ciobni etteotsa Venemaa-eestlase Karl Vaino „hõiriiusülietet toõiAa-misekš.. . ;:j , • •• i • • ' t ' t»WH€U5hHoro fioctwtani« rpyaW-XM, yxpesvtcHj-s Tj7)-,'iOB^rõ ':o-Äp5 «»:T»a. fioB*36HM KWjecma « oJ^ewraaooTü pu&jw. ijopwipo-cxx?, 4(^Mip(nM«>t0(rw»BiR » r t p t e . « «ro Äsywmt, ŽCMKI»» , hcnom* moftffm K Hace*«Hiö! owuyifflMn* npQrw<rtoK^a jyccron jAaroaopk* s rafcwieiwoft j»»»*» TNOXHOM O&IWWJ M pycattm 320^ ' «oom. aa otaujM yK KB acrotow. raa •• 'iMtimii |- —II' ijij f v ' • -[—-1 ajwwrouiaaacMa r»Moa*- ' fti» iiiiiniwiir riMM-iwTTr«wrni »Tfinrriinrr-r—fmrrfr tnM^ .Qwium )c<n<sr, A»'*'"^ wusaa» w> »o<t*iWM)i& * mtx« tt»- Moskva delegatsioolii juhina Helsingisse saabunud okupeeritud Eesti parteibossi Karl Vaino (paErema!) vastuvõtjaks oli soome stalinistide liider Taisto 19?3-liSTtUS Heinsoo Insurance Brokers ja sõjaveteraniide - Eesti Vabariigi teene ja aumärkide kandjate austamine. Lõpusona ütlfes Eesti Haridusseltsi esimees V. Valher. Aktusele' järgnes koosviibimine Eesti Maljas. '. ,; NEW YORK (M.E.) — New Yorgis: võttis Eesti Vabariigi m aastapäeva kontsertaktusest osa üle 600 kaasmaalase. Avangus olid tegevad praost R. Kiviranna ja tervitusega E.V. peakonsul E. Jaakson, Aktusekõne pidas konsul A. Roos. Kunstilises osas olid kaastegevad solist Nora Stoner flöödil, sopran Ellen Parve-Valdsaar, pianist E. Veski ja kolm koori: Eesti Kooli laste-' koor, nais- ja meeskdor. August Gai-' liti „Isade Maast'" deklameeris Urmas Kärner. Lauri Kaigrole anti üle märestusrnedal, m|da toimetais Priit Farming, jkes-kuulub USA amee aktiivsesse reseirvi instriuktorina. Loeti ette välisminister. G. Shultzilt • saabunud tervitus (mil'le teksti toome teisal) ja saadeti päevakohane tervitus president. R. Reagan'iile. Ü.E. Kesikkomitee aseesimees H. Raudsepp oma sõnavõtus kuulutas välja aasta 1983 eestluse küiviaastaks ja andis edasi kutse Estole 19^4, a. To-rontosse\ Eriosana toimus aktusel Eesti va-vaduse eest 'langenute mälestamine Eesti Majas 958 Broadview Avenue, ruum Toronto, Ontario M4K 2R6 Telefon 461-0764 Teadaanne ohan Naabmo Esindlüskogy esimeheks Rootsis S. ja 27. veebruaril ,dr.,M. Leesment Toronto J^sti Õngitsejate ja Jahimeeste Selts korraldab kalapüügi võistluse Simcoe jäi*ve jääl Royal Beach'is laupäeval, 5. märtsil 1983. a. Seökordne võistlus toimub seltsi liikmete, aibikaasade ja teste vahel. Võistluse algus kell 9 hommikul. Võistluseks koguneda kell 8.30 hommikul Virginia Beachist järve jääle mineva tee otsal järve jääl asuval parkimise platsil. Lähemat informatsiooni võistluse korra kohta antakse kcigunemise kohal. Märkus: Võistlus toimub ainult sel juhul kui jääolukord seda lubab. Informatsiooniks ^palutakse helistada tel. 425-9978, 694^7729, neljapäeva õhtul 3. märtsil kella 7 ja 9 vahel. JUHATUS' Heasse kehalisesse vormi oma rütmi ja kiirusega . ., teete, mida teile meeldib teha. See on FitFive: isiklikuks kasutamiseks kujundatud-tegevusprogramm, mis ergutab ja juhendab teid kehalise tegevuse juures.. .muuhulgas võib see ka teie kopsumahtu suurendada. Kõige parem on aga see, et pole tähtis, kas te seni olete en( vormis hoidnud või mitte, sest FitFive sobib igaühele, igal tasemel. FitFive broshüür — I Aste — on teile tasuta saadaval enamikes raamatukogudes,] sporditarvete ärides ja rahvamajades. Või tellige alltoodud kupongi abil: ons UBig iraai FitFive, Fitness Ontario Queens Park, Ontario M7A 2R9 Yes, send me my free FitFive Level 1 pamphiet NAME: Ä D D R E S S : . _ _ _ L CITY.. Ei^ Bia ons ^ mi] u BBI iQ3] uss POSTALCODE; i S l BQS EBI3 BBB DS Mlnlstry of Tourism and Reuban Baetz Minister William Davis, RecreatJOn " Premler Ontario ' Fitness Ontario En torme Balti õhfy 0. £ c (Algus esiküljel) kompartei, määrase ja juhtnööri vene keele suuremailas maksmapanekuks okupeeritud Eestis. L. Leivati sõnavõtt sai sooja vastuvõtu osaliseks. / Kanada valitsuse poolt kõneles väi-kietööstuse miinister W. H. Romkey, kes.^ tutvustas ennast kui newfound-hmdiast, kes ka on sündinud välijas-pool Kanadat ja ikeda võib-ka uus-kanadlaseks, pidada. Ta sõnavõtt oli humoorikas ja rahva kultuurilist tagapõhja käsitav. Oma sõnavõtu lõpuosas ta icõneles rahvaste enesemääramise õiguse põhimõttest, rõhutades vajadust, et see põhimõte raken-aatäkse kõikide rahvaste kohta. IMGEMAR KORJUS LAULIS •Õhtu kavalises osas esinesid viiulil leedulane Regina Rankas, keda saatis ; Helena Bankas-Leschenko. Lätliaste poolt esitas ettekandeid flöödil Laika Salina-Siipoliins Rha Strautina klaverisaatel. Kõige tuge-vamatks esinemaks olid eestlaste poolt bass-bariton Ingemar Korjuse ja ta abikaasa Sandra Graham^-Kor-juse lauluettekanded, mis said eriti sooja vastuvõtu osaliseks. Sandra Gr^ahamnKorjus laulis esimese lau- TOSISEiLMELINE NOORTE KOi^TSERT luna heas eesti keeles Mart Saare ,,Kus ori;^ kus on kurva kodu" ja teiste ettekannetena rea operetviise, mis õhtu lõpuosaks olid hästi sobivad. Klaveril saatis Stella Kejrson, Lõpusona õhtule ütles Balti Liidu esimees. Joana Kuras-^Lasys. Õhtu kava teadustas ladusalt Enn Kiilaspeal.^ Pärast õhtusööki kogunes hulk csaivõtjaid Chateau Laurier/ hotelli eestlaste poolt võe^l^ud suuremasse ruumi, kus seltskondlikult viibiti koos veel paar tundi. Eestlaste külalisena viibisid seal ka minister W. H. Romkey, senaatorid Ä. Thompson ja dir. S. Haidasz ja parlamendiliige K. Robinson. Eestlaste poolt viibis koos umbes 60 inimest. ' Kokkuvõttes peavad Ottawa õhtust osavõtjad seekordset Balti õhtut üheks paremini õnnestunuiks, kus eriti eestlaste, hea esinemine oli silmapaistev. Pühapäeval, 2Q. veebruaril toimus Toronto Kuningliku Konservatoorium mi saalis Tor. £. Baptisti koguduse -noortekoori „Päike" täisajaline kont- £8rt. Tähelepandav on selle koguduse muusikaline tegevus, õigustatult „Laulev Kogudus". Kuid mitte aina laulus, vaid samuti mitmetel muusikainstrumentidel on seal soliste, kes siit virgutuse saanud, õppinud või õpivad muusika õppeasutustes või arendavad omi teadmisi erateel ning on nimed üle oma kodukiriku piiride. Kahtlematult on selles palju kogud, vaimuliku ^entusiasmi, . õhitot ja toetust, kes ise kodumaalt konservatooriumist tsellistina ja heliloojana. Sellest kogudusest on meie teistegi kooridele tulnud häid koorijuhte ja muusikuid — pr. Asta Ballstadt- Waldman (Cantate Domino ja T.E. Meeskoori juht), samuti Charles Kipper (praegune T.EM. juht ja end. CD. juht), mõ^j»:mad asendamatud ka pianistidena. ) Iseloomustav ,4*äike" kohta on, et selle 40;liikmelises koosseisus laulab noori kaheksast aastast alates kuni noorteni, kes lõpetanud muusika ülikooli. Sellega on tagatud koori juurdekasv ja elastsus kui vanemad noo-red omakorda siirduvad koguduse segakoori. Kontserdi Jmva oli mitmekesüie, kuid. kiriklik-vaimullku laadiga nii eesti kui välisheliloojatelt ja vastavalt siis ka mitmekeeleline. Alati Herley Willani ,„Hodie Christus na-dumaal 1930-aastatei lõpul orelikont- Itud) helind „0h ärka üles inimene" ning seejärel Kaljo Raidi „Hõõgamhie" ja ,J?õhjamaa lapsed", koor ja solist Senta Medri ning M. Härma/H. Tobias-Duesbergl „Rahu", solist Marika Wilbiks (Krabi). Koor esitas veel Priit Ardna «Ärka üles, mu hing", Mountain-Derk-sen'i „Lal ja sügav jõgi" (klaveril Helen Auväärt, flöödil Esther Wilbiks), neegri spirituaali „Didn't my Lord Deliver Daniel" tenori soologa Henry Piirilt ning veel teisi helüideid ja lõpetas Händeli oratooriumist Juudas Makkabeus „Halleluuja Aamen". Koori ja koorisoliste saatis klaveril sujuvalt Helen Auväärt. Kontserdi ulatav osa koori kõrval oU täita tselllstil Kristhia Vaskal, kes end USA-s valmistab ette magistri kraadile sel instrumendil. Temalt kuulshne soolona J S. Bach'i kaks G major süiti „Sarabande" ja „Gigue" nmg klaveri saates Wm^ Teoselt Hehio EUerl „Prelüüdi" ja E. Bloch'i „Falv" ning eesti rahvaviiside seaded (K. Raidllt) „Kannel armas" ja ,Tule koju". Teise keelpUli, viiuli osa, kodumaalt Kanadasse asunud (K. Raidi perekonda kuuluv) Vil- Iga uu$ „MEIE ElU" tellija aitab koosa slsul(amale ajalehelo. Vaipade ja mööbro keemiline puhastus samuti akende pesemine^ „Scotc!ii stainguard" hinna sees. Söögituba, elutuba jä koridor $59.95. PenslonK-ride korteritele hinna-alandus. PEETER VALING - Tel. 69iM96i jar Puu esinemine pidi ära jääma esineja haigestumise tõttu. Dirigendina toimis Charles Kipper temale omase asjalikkuse ja ettekandeid heas viistluscs, oma osa rõhutamata.. Kontsert oli nauditav ja omalaadne, nooruslikult helisev. See toimus EKK seerlakontsertide sarjas ning prof. Karl Auna käendajana olles. TORONTO EESTI NÄISSELTSI vajab'l983. aasta tcgevushooajaks (10. juuli — 20. august) i kasval • 0 kes töötavad ka-bikasvatajateiia^ köögipersonalio Sooviavaldused esitada hiljemalt L apriSlillss s.a. f.E.N.S. juhatusele — Heljo Novek, 50 Öid Kingston Rd. Apt. 5-602 Scarl^o^ough, Q"* M l E ^ l STOKHOLM — Uue Esinduskogu avaistung tõi sensatsioonilise pöörde Rootsi Eestlaste Esinduse töösse. Esiteks asus esmakordselt tegevust juhtima Rahvuslik Parempoolne rühm, kes valimistulemustega saavutas 49 kohta sajaliikmelises rahva poolt valitud kogus. Teiseks langes rühmale absoluutne vastutus Esinduse juhatuse ja alaliste komisjonide töös. „ Esinduse esimeheks valiti Johan Haabma — RPR esimees, ja juhatusse järgmised rühma liikmed: Annus Estra, lvi Hubel-Puusepp,'Voldemar Kriippehnan, OM Muruk, Priidu Pukk, Kaiju Valdmaa, Marje õunapuu ning komisjonide eshneeätena Jüri Raid, Vello Ventser, Mart Aas-pere ja Eerik-Jaan Sergo. Juhatusse • - T " ™ ^ . — - — — . . T L i kuulub ameti tõtto veel bürooj^ha- f^^ortekoor „Päike" kontsert toimus pühapäeval, taja AhüPa®, • ; esinemise!, vasakd.koorijuht Chades Kipper, kontsertsaalis. Pildi] Foto »»o: "fl
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, February 24, 1983 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1983-02-24 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E830224 |
Description
Title | 1983-02-24-03 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
il
II'"' 11 •.
,;W[eie Eiu" nr
'.' • ', ''
8 (1721) 1903
XSn ÜHISPANK
llew Ave., Toron
rioM4K 2R6
0,
.ASMAALASTELE
\9
N.LIITÜ
r;Vis on setge ja stee kaitseks Onta-iSümudi!>
agulaste ja varem üm-jstliriüte
testamentiäe korraMusi ,
Jidu's eteevate päriijate huvidfes
)le!ks abiks 'Nõukogude w
ÄikavÄstu.
^ndfe ridade kirjutaja j'äiiele|päri- j
Jle vastava Omtario mifniiatri seik- JI
f-ilt anti. vastus, et seda seadus-. "
Õu ei Võetud Ontario palilamen-frastu
pärastvesiimlesit lUigeimist ja j,
dus jäi ikehte&taimata. ;j
' ' :i."' •••••.••••':. i
Luryi tõi näiiteid USA osariiki-:|,.
praktikast. Selgus, et seal on '.
lest ebaõiglusest ja vastastikuse
Ivusvahelise suht'l6mise normide
ilikkusest aru saadud. Paaris osa-
;is olevat wsitavaä 'kohtud keel-lUdN.
Liidu seaduste kohaselt
[skva valitsusele langevaid päran-s-
sümmasid valija • maksmast. Näi-
|s KaTifomia ja Maine'i osariikide
itud olevat korduvalt keeldunud, .
oli ilmne, et vastavast parandU-It
'('aid väike murdosa ipärijani
jiab.,--
järast He!lsingi kokkuleppe aUakir-lamist
(1972. a.) olevat-Ühendriiki-
|kohtud aga sellest Järelvalvest loö-
)ud. Vastavalt sellele voölavad^^a-miljonid
dollarid aastas jälil^ pä-jtena
Moskvasse, valuutareser-
|o suurendamiseks.j USA professor
)rge Kinsberg öleVat sellest kor-
/alt oma töödes kirjutanud, kuid
ia tulemusteta. •
iõukügude tsiviill^podeiksi artikkel
•lubab: pärandusi | jätta iileliidu-
?ile töö- ja kutseunioonidele jä'
valitsusdei Y. Luryi mainis
jst, 'kus keegi pagulane olevat
päranduse jätnud N.Liikliis asu-kiriikule.
Seda pärandust aga ki- ;
de ei ole üle antud, sest kiriik ja
adused ei olevat nõukogude riik-bd
organid ega unioonid ja neil
pUvat pärimisõigus. -
Liidu elanikel olevat vabadus
|dud raha investeerida. Tegelikult
ainult' Moskva Väliskaubanduse,
Iga kaudu, mis aastas 3% intresse
i d v a t . ' . ; .• • 1.
NR. 12 - 1982
l Liidu pärandusseäduse muutmi-
I määrust number 12, 1982. a. Y. I
ryi mainis oma ettekande lõpul.
Iie kohaselt pärijad võivad valis-iadelt
laekunud pärandus-summa-
It kätte saada v a i d ^ rubla kuus.
[•s järeldada, et loengu; alguses töönäited,
$20,000.— aastas jne. ajas-möödas
ja'Moskva võimud võlad
suuremad summad välisvaluu-valitsuse
kasutusse.
färäst loengut vastates küsimus-prof.
Luryi üsas, et N. Liidu
|mude poolt on kasutatud valedo-lente
päranduste nõudmisel ja N.
Jus elavate „sugulaste" tõelikku-olnudvõltsimisi.
Y. Luryi väitis,
[apn pärandustega seoses Kanada
ätasutustele v)ene'keelseid (kirju
(Inud ja Moskva Välisikaubanduse
Igalt selgitusi küsinud kui ilmseid "
Itsimisi on avastatud.
jk
ioönutatud kaly
Läänemeres
[TCWCHOLM - N. Liidu teadlaste
n on viimasel ajal Läänemeres
penud ikka rohkem deforrmeeru-kalu.
Kopenhaagenis esitati vas-täid
andmeid — peagu iga teine
paipoeg avaldas märke deformee-lisest.
' • •
ärne uurijate järgi esines defor-erumist
a. 1979 12% juures, jalustel
aastatel aga juba 50% p i i d.
[Liidu teadlased tunnistavad, et
johtub vee reostumisest. Nende
fted on võetud Soome lahest ja
pemere idaosast, kuhu kõige
km jooksevad N. Liidu jõgedest
pjuvad roiskveed.
luvitav on oodata, keda venejased
fehemere reostamises süüdisitama
|ü|cavad. Kindlasti mitte ennast,
Igi 'Uningradist voolab pidevalt
pu saasta. Soome lahte ja Äsi
smere, seliliele lisaks Baltikmü
nadest.,. vi-
Meie Elu" 8 (>?21) 1983 MEÜmEVAL, 24. VEEBRUARE- THURSMY, 24 3
KESKKOMITEE - . l UEHTPAnbHbjW KOMHTET
2SL.-iöQJÖpl-., t«8,
iKxnmw pyccww fauna » coBo?tia pwjyitxsto", Snpo IBt Sl
« t e » MK cjwjicm iianiJsuiiOHMwro öönwjw, KÖ actwwji''
. • ^ « « W . Jtowojw K ««Maa, r^wooa^ K ö|)«wo«9tt )»ci>eTOpoMw
-*^¥*"IW>« iy«!C«Di\> nsuxM, s rnw ptawrr»» ÄBypjrnw, pwpiöo-
Venestaja Karl Vdin@
saadeti! ..hõimu-suhteld''
t@®iiitarna
Samal ajal kui Moskvast saabus
Helsingisse N. Liidu kommunistliku
partei delegatsioon eesotsas N. Liidu'
partei keskkomitee liikme ja okupeeritud
Eesti parteijuhi Karl Vainoga,
avaldas soome ajalelit salaja-'
se määruse venestamise süvendamiseks
Eestis, mis kannab sama K, Vaino
allkirja.
Eestimaa Kommunisit),iku (Partei
Keskkomitee büroo määmš, millest
oleme varem informeerinud, mis on
nii salajane, et kästakse hoida raha-;
kapis, on antud 19. detsembril 1978.
.a.' ;.': ' : •
Venekeelse määrusega tehakse
Eesti NSV. rahvahariduse eest hoo-
Htsevale mhiisteeriumile ja asutustele
ülesandeks astuda sanime vene
keele suuremaks õpetamiseks koolides
ja teistes õppeasutustes. Alla on
kirjutanud EKP Keskkomitee sekre-
Här K.Vaino (vene keeles).
Ilmselt pani Moskva om|^ delegat-ciobni
etteotsa Venemaa-eestlase
Karl Vaino „hõiriiusülietet toõiAa-misekš..
. ;:j
, • •• i • • ' t '
t»WH€U5hHoro fioctwtani« rpyaW-XM, yxpesvtcHj-s Tj7)-,'iOB^rõ ':o-Äp5
«»:T»a. fioB*36HM KWjecma « oJ^ewraaooTü pu&jw. ijopwipo-cxx?,
4(^Mip(nM«>t0(rw»BiR » r t p t e . « «ro Äsywmt, ŽCMKI»»
, hcnom* moftffm K Hace*«Hiö! owuyifflMn* npQrw |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-02-24-03