1983-02-24-02 |
Previous | 2 of 14 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
J wm ,3,leie E l u " nr. 3 (1721) 1983 „MEIE ELU"->„OUR LIFE"^Estonian We^My. Piiblished by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd./ Estonian House,; 958 BroadvieW Ave,» Toronto, Oüt. Canada. 2R6 Tel. 466^951 OLUKORD QN RASKE, [UID MITU LOOTUSETU Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. T/oimetaja New Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New' Milford, N J.p USA. Tel. (201) 262-0773. „MEIE ELU" väljaandjaks oh Eesti tus Kanadsis. Asut. A. WeileH algatusel 1950. „Meie E l u " toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave,Toronto,Ont.M4K2R6Cai^da--Tel. 466-0951. Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm. —5 p.l, esmasp. jä neljap. kl. 9 hm. — 8 õ., laup. kl. 9 hm. • ••-1 p.L'/--:- v.. , „MEIE ELU" tellimishinnad :Kanadas 1 ä. $37.00, 6.k. 120.00/3 k. $15,00; U S A - s s e - l a . $41.00, 6 k. $23:00, 3 k. $17.00; Ülemeremaadesse: l a . $46.00,. 6 k. 25.00, 3 k! 119.00. Kiripostiiisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. K i ri- ja õhupostilisa USA-šse: 1 a. $30.80, 6 k. $15.\10. Õhu-postilisa ülemeremaadesse: l a , 158.00, 6 Ic. $29.00. Üksiknumber—.65^. Küulutushinriad: 1 toll ühe: veerul: esiküljel $5.00, tekstis $4.50, kuulutuste küljd $4.25. Eesti Vabariik elab ja püsib, ti kus. Moskva taotleb täie järjekindlu-on rahvusvahelise õiguse subjekt, inl- sega, et eestlased muutuksid vaheda tänapäeval lääne suurriigid lö musrahvaks oma ajaloolisel pinnal, tunnustavad. Ta on praegu ajutiselt Venelaste pidev surveavaldus on okupeeritud võõra sõjalise jõu poolt, suutnud Marvatagustel aladel soome- Eesti Vabariigi aastapäeva tähista* ugri hõimud hävitada. Ajalooliselt üs-mine on okupeeritud kodumaal m na eilselt on see teostunud ka Soo-gelt keelatud. Rahvuslikult meelests- me-Karjalas. tud eestlased pühitsevad seda siislsl j^õiki raskusi trotsides on okupee-pma mälestusis ja kustumata usuloo ritud kodumaal eesti rahva vaimne tusis hinges ning hardas tundevaikv mina vallutamata. Ootuste lootuste ses oma südameis — Eesti peab saa- tulehoidjaks on noorus. EV aasta-ma jälle vabaks! Vabas läänes saame päevil heisatakse sih')j«ol rahvus-oma .^uurhnat riiklikku tähtpäeva lippe ja süüdatakse küünlaid eesti pühitseda avalikkuses väärika pidu- suurmeeste ja sõjakangelaste kalmu» TORONTO EESTI OHISPANK Broadview Ave., Toronto, Ontario M4K 2R6 , tahenduses on ODAVAD LÄlNUb KAASMAALASTELE iformatsiooniks helisladei 465-4659 iikkusega. Need aktused elustavad meie ürgset ja vabadusiha, meie ajJ-loolist püsivust, meie rahvapärandl rikkust ja meie vabidusvõitluse-taht-del nende austamiseks. Okupatsioonivõim loeb seda kõike huligaansuseks ja tabatuid karistatakse karmilt. See noorte uljus kutsub välja mõt- Q!!!!!lillllllllllttilllllllllltll!l!SilllllllltllllilllillilllllllllllllltlllliillH likküst ning tõusuteed vabaks rafr t e - - e e s t i noored läänes võiksid en-vaks võrdvõhnelise partnerina teiste tusiastlikumalt ja suuremahulgalise-rahvaste hulgas. mait osaleda vabadusvõitluslikul rindel ja seda eriti meie akadeemilised Kommunistlik Vene koloniaalinv -^^^^ ^ ^g^sub meie homsepäe-peerium on ihnselt tajutavalt lagu- juj^tkond. nemise olukorras. Pidev toitainete , puudus, elukorterite kitsikus, mo-raalitaseme langus, keskmise vanuss vähenemine ja bürokraatlik menetlus ametasutistes ning palju selle-samaseid väärnähteid viitavad vilet- Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) pühitses möödunud aastal ema 30. a. juubelit. Kanada eestlaskonna poolt valitud keskesüidusena on tal olnud sujuv ikooštöö mde va- Kuuskümmend viis aastat võinuk- tik, millesse ^0 protsenti on sisse sime kodumaal pühitseda Eesti V a - ' imbunud venelasi idast: see on ve-bariigi loomisest. Kuid kodumaal ei nestamisprotsess. ^ tohi seda pühitseda^ keegi. Selle eest Kuid ikka veel ^udub vabadus, teeme meie sed^ välismaadel. Sest Partei poolt on suunatud teadus, meil bn välismaadel vaiiadus. Kodu- kirjandus, kunst ja igasugune muu' likult salle sotsiaalpoliitilistele olukordade- bariigi esindustega j nii Kanadas kui le, mis on thigitud kommunistlüm ka USA-s. Kõik Kanada võimuorga-partei ideoloogiast. Vaimuloominguli- nid kolmel teostustasemel on aval-ne eneseteostus on oheldatud aüiu- danud tunnustust ja asetanud meid üksi partei teenistusse. Eesmärgiks mitmete teistele etnilistele gruppide-on luua uus inimtüüp, kes oleks täie- le eeskujuks. ' maal ei ole vabadust. Okupeeritud looming, milleks eesti rahvas i>n või-sõnakuulelik ainuparteile, ko^u^aal on omamoodi vabadus väid kommunistlikul partdl ja sisserännanud venelastel. Kuid ka see on isemoodi vabadus: ainult Moskva diktaadi järgi. Kahekümne • aastaga ehitasime oma Vabariigi ja meie rahvas o l i õnnelik. Meil puudusid suured rikkused, kuid oli vabadus teha, mida pidasime õigeks. K u i d siis tuli Nõukogude Liit vale jä petius^ga ja võttis üle selle mille olime ehitanud; Uus, punane kord likvideeris kümneid tuhandeid inhnesi, hävitas meie melhie ihna parteita ja Moskva käsuta. Kui Nõukogude Liit ehitab ülemaailmset kommunismi, kus kõik on lubatud, kui see teenib ainult kommunismi ehitamist. ..Kuid kommunism ise ei suuda Isegi leivavilja toota. Kuid meie välismaadel oleme vabad kõikide seaduste ja kommete piires. Selle vabaduse tunnuseks tõm-bamegi masti sini-must-valge, tuleme hulgaliselt kokku, räägime vabadusest, kuidlca sellest kuidas see meilt Nõukogude Liidu poolt pettuse ning omaks kollektivistliku mentaliteedi, loobuks individualistlikust mõtlemisest j a muutuks jumalasalgajaHs ateistiks nüng taluks riigiorjaMku elulaadi uskudes partei ilmeksimatust. \ Need, |kes on muutmmd passiivseks või kes ei toeta E K N üritusi, vabandavad otsitud põhjusega, nagu eestlaste kesk- ja esindusorganisatsioon tegeleb ,,poliitikaga". See mõiste vajab selgitust. Kodumaal poliitika tähendas parteipoliitilist tegevust. Maa-Äsjane võimuvõitlus Kremlis lahe- paguluses on sellel mõistel laiem tä-nes üsna sujuvalt. Enduie politsei ja hendüs. E K N ei tee mingit parteipo-iseseisva' põilumehe, paiskas segi vägivallaga võeti. Kuid Moskva isan-meie tööstuse midagi juurde andmata. Järgi jäid ainult nukrad ja kartlikud näod, kes ei teadnud, ki<na Järgmisena koputatakse nende ukse- , i e . v - ' ' Sellest õnnelikust maast ja rahvast on järgi jäänud õnnetuses kannatavad inimesed ja võõrpära all ägav maa. On kadunud külakonnad, aser meie seatud kollektiviseeritud töölis-kond- riigitöölhie. On kadunud iseseisev põllumees, kes kündis ja külvas ning oli õnnelik Põllunduse toodangust jätkus kogu maale külluses^ ning jätkus ka ekspordiks. Seda tõestasid eksportühisti|id, nagu Liha-eksport, Võieksport ja Munaekspori. Keegi ei tarvitsend toi|:ahie pärast sabas seista. Nüüd on rohkem sabasid kui toitu. Nõukogude kord on langenud niikaüge|e, et isegi leiva- ja lihapoolist ei jätku. daile ütleme, et just nende survel oleme sattunud vabade rahvaste poolele ja töötame kommuhlsnü vastus Sest see on meie veendumuJs j a rahvuslik kohus. Meie toetame kõiki vabade maade' õilsaid piiüdeid, sest vahepeal on neist saanud meie vahnsed liitlased hariduses, majanduses ja.ka riigikaitses. Kui keskvalitsus Ottawas sõlmis leppe Washingtoniga USA moodsate lendrelvade katsetamiseks Kanada territooriumil, siis meie toetame seda valitsuse sammu, sest kunagi vajab Kanada kaitset ja tuge lõunanaabri poolt ja seda kaitset vajame ka meie. Kui nüüd marsivad tuhanded protesteerijad selle leppe vastu, siis on see pimestatud hulkade endaavaldus, salaluurevägede ülem| sõjaväelise armee toetusel sai uueks ainuvaiise-jaks, kes valis kohe oma endised kaastöölised juhtivatele positsiooni-dele. Kõik see vihjab sellele, et uus kogemustega juht psühholoogilises sõjas arendab veelgi salakavalamat taktikat lääneriikide petmiseks^ ja veelgi karmhnat suhtumist siserii^S teisitimõtlejate suhtes. , i / Kommunistliku koletise püsimiseks on olnud kaks kõige olulisemat pqh-just — tema ülihämbuni relvastus ja läänemaailma nõrkus. Lääs ei tunne kommunistlikku olemust, puudub riikidevaheline ühtehoid ja kontsentreerituid strateegia ning taktika kommunismi pidurdamiseks ja hävitamiseks. Seda poliUilist naiivsust on Moskva osanud ära kasutada oma tohutusuure agentide võrguga lääns petmiseks, terroriseerimiseks (paavsti mõrvamise üritus) ja tehnoloogiliste leiutiste varastamiseks. Näiteks Kirikute Maailmaliidu juhtivad tegelased' on lange: i d poliitilisele kärbsepaberile, sest nad organiseerivad rahuofensiive Moskva salakavalate Kanada Eesti Meil olid ja kerkisid sulfiit ja sui faat vabrikud. Meil olid põlevkivi ei marsi iseenda vabast tahtest, vaid, Ikaevandused. Meil oli fosforiidi kae- nag>u näitavad vastuluure andmed. kes ei anna endale aru, et ka nemad piaa^ide kohaselt, vajavad ^nende moodsate relvade praostkonna vaimulikud eesotsas f "1!?.?!?J!!*!^iff Püskoplga ei ole osalenud selles ju-malateotavas pimesiku mänguši vandus. Meil oli metsatööstus ja telliskivi vabrikud. Jõujaainad. Turba-tööstused. Maailma parimad resto-raanid ja kohvikud. Meil oli koolisüs-pn provotseeritud nendeks marssideks agentide poolt Kremlist, kes nä-gematuina nurkade taga jälgivad. Oleme läänemailma vabadel maadd tteem ja ülikoolid. Vihnastest tuligi ja meie vabaduse hinnaks on seda õppinud noorus, õnnelik ja rõõmus, i^aailma toetada, nende vastu, kes ei Elu-olu okupeeritud kodumaal on muutumas üha halvemaks. Paljude raskuste hulgas on kõige hädaohtlikumaks ümberrahvustamise ohtlsk-liitikaf. E K N mitmekülgsed üritused cn rahvuspoliitika, et viljeleda eestlust j a teostada vabadusvõitlust meie maa j a rahva vabanemiseks okupatsioonist. E K N tõhusama töö huvides vajatakse eestlaskonna veelgi suuremat ohvrimeelsust. Enamik annetusi laekub vanemalt generatsioonilt. Aktiivselt tegutsev rahvuslik kaardivägi kahaneb -ja teistel tuleb oma toetust suurendada. Aeg bn oma toetust EKN-ule anda ka neil, kes seda seni ei ole teinud. Eestlaskond globaalses iflatuses on lahutamatu tervik. Sellie südamik asub okupeeritud kodumaal, kus Moskva taotleb meie rahva füüsilist hävitamist. Kujunenud olukorras peame kõiki võimalusi kasutades iga-külgselt olema abiks vabadusvõitle-jaile, eriti noortele, okupeeritud kodumaal. Meie võitlus käib Eesti vabaduse ja eestluse ja eesti rahvuskultuuri säilitamise rlndeil. Need rinded nõuavad meilt järjest suuremat tähelepanu ja panust. Kostku meil kõrvus Mihkel Veske prohvetlik hoiatus: „Kapb kord eestlase keelekõla, päike, ära siis Sinagi tõuse ja ela." Torontos, veebruaris 1983. EESTLASTE KESKNÕUKOGU KANADAS ' edasi ehitama oma rüki ja maad. Kuid pea-asi oli vabadus oma teadmisi, oskusi ning energiat rakendada. Sellest ühiskondlikust vabadusest tulidki elurõõmsa^ näod ja selles peituski eesti rahva eluõnn» See eluõnn hävitati kutsumata ja ühegi provokatsioonita idappolt piiri tulnud vaenlaie poolt. tunnista teiste vabadust ja kes on meie kodumaal vabadus® likvideeri- See, mis J^odumaal toimub on permanentne rööykaik, milles kõik söödav läheb itta='ia järgi jäävad, vaid rüüstatud põlevkivi alad, põlistest metsadest Ifännastikud ja tühjad poeletid. Hullem kõigest oh rahvas- Ka seda tõekspidamist nõuab m®ll Eesti Vabariigi aastapäev, et endile vabaduse väärtust ikka ja jälle korrata ning et vabaduse mõistet ja olemasolu või iselle puudust meie noortele edasi anda. N. Liit sõlmis meiega igavese rahia-lephigu. Meie nõuame ka nüüd seik rahulepigu austamist. Selle nimel nõuame ikka: venelased Eestist välja. Nad oh seal olnud Juba liiga kaua. TULüMAKSULEHTEDi TÄITMINE V15 Juuli. TõrontõÄ , ftita kaasa neljandate Ülemaailmsele Eest! fte^iadegi On tarvis - • KSöölabl • cslnfeiald ^ • laekufeiA . ö K M U W - Jaak OaW PARANDAMINE N. LllTy nastus on selge ja see kaitseiks Ontarios surnud pagulaste ja varem üm-berasümute testamenlid^e korraldusi N. Liidius elunevate pärijate huvides ja oleiks abilks Nõu!ko|gude võim^(idt röövpoliiti^ka vastu. Nende ridade kirjutaja järeleipäri-misde vastava Ontario ministri sekretärilt anti vastus, et soda seaduseelnõu b|i võetud Ontario paTlomen-dis vastu parast /csiimest lugemist ja seadus jäi ikehtestamata. Y. Lui^i tõi näiteid USA osariilci-de praktjkast. Sel.gus, et seal on sdlest ebaoigl,usest ja vastastikuse rahvusvahelise suhtlemise' normide vajalikkusest aru saadud. Paaris osariigis olevat laastavad 'kohtud keeldunud N. Liidu seaduste kohaselt Moskva valitsusele langevaid päran-dus- summasid valija maksmast. Näiteks Kalifornia ja Maine'i osariikide kohtud olevat korduvalt keeldunud, kui oli ilmne, et vastavast pärandusest vaid väike murdosa ^pärijani jõuab. Pärast Helsingi kokkuleppe allakirjutamist (1972. a.) olevat-Ühendriikide kohtud aga sellest järelvalvest,loobunud. Vastavalt sellele voo(lavad sajad miljonid dollarid aastas jäMe pärandustena Moskvasse, valuutareser-vide suurendamiseks. USA professor George Kinsberg olevat sellest korduvalt oma töödes kirjutanud, kuid iima tulemusteta. Nõukogude tsiviiiHlwodeksi artikkel 119 lubab pärandusi jätta üleliidu-lisitele töö- ja kutseunioonidele ja N. Liidu valitsusde. Y. Luryi mainis juhust, 'kus keegi pagulane olevat oma päranduse jätnud N . Liidus asuvalt kirikute. Seda pärandust aiga k i - rfkaile ei ole üle antud, sest kirik ja kogudused ei olevat nõülkogude riiklikud organid ega unioonid ja neil puuduvat pärimisõigus. - N. Liidu elanikd olevat vabadus saadud raha investeerida. Tegdikult aga ainult" Moskva Väliskaubanduse Panga kaudu, mis aastas 3% intresse kandvat. UKAAS NE. 12 - 1982 N. Liidu pärandu^seäduse muutmise määrust number 12, 1982. a, Y. Luryi mainis oma ettekande lõpul. Sdle kohaselt pärijad võivad välis- .maadelt laekunud pärandus-summa-dest kätte saada vaid 90 rubla kuus. Võis järeldada, et loengu algus<;s toodud näited, |20,0CO.— aastas jne. ajastu on möödas ja 'Mosikva võimud võtavad suuremad summad välisvaluutat valitsuse kasutusse. Pärast loengut vastates küsimustele prof. Luryi lisas, et N. Liidu võimude poolt on kasutatud valedokumente pärandliste nõudmisel ja N. Liidus elavate «sugulaste" tõdikku-ses olnud võitsimisi. Y. Luryi väitis, et ta on pärandustega seoses Kanada ametasutustele venekeelseid kirju tõlkinud ja Moskva Välisikaubanduse Pangalt selgitusi küsinud kui ilmseid võltsimisi on avastatud. Ontarios puudub seadus, mis tagaks Ontarios surnud hiiniieste päranduste ülekandmise ja õiglase vIB; jamaksu nende sugulastele N. Liidus. ^Canadast ja Ameerika Ühendriikidest ammutab Moskva pagulaste Ja varem ümberasunute pärandustompudest igal aastal sajad miljonid dollarid, millest vald väike osa jõuab testamentides ettenähtud pärijatele, kaasa arvatud Eesti N.S.V. N. Liidu pärandus-seaduse muut-mise määrus number 12, 1982. a. piirab kapitalistlikest riikidest saabunud pärandirahadest väljamaksmist 90 rublale kuus. N. Liidus advokaadina, > töötanud ekspert Yuri Luryi, kes on praegu) Londonis, Ont., asuva ülikooli võrd- Ii^varahvusvahelise tsiviilõiguste assistent professoriks, soovitas Torontos p( 3 t ü d loengus, et need, kes kavatsevad pärandada peaksid arvestama, et pärand mitte N. Liidu võimude kätte ei läheks. INVESTEERIDA KANADAS Ta soo\'itas pärand jätta siin usal-dus- fondi (Trust Fund), mis enamuse pärandusraiha Kanadas kasulikult investeeriks ja -siis, näiteiks viie aasta jooksul, et see osadena koos investeeringu kasumiga saa'ks pärijatele edasi saadetud. Selleks ta. soovitas kasutada kohalike Kanada advokaatide nõuannet. ., Teise võimalusena Y. Luryi mainis, et 'kui pärija saaks, isiklikult N. Liidust Kanadasse tulla pärandust vastu võtmas'' Šiiiš • ta'sääk^ 'ise' öša vallasvara valida või esemeid osta, mida ta saab kaasa viia, mida nõukogude võimud lubavad ja milldt vähem tolliraha tuleks maksta. Lektor rõhutas, et suuremad rahasummad võiks 'Kanadas investeerida panka hoiule protsente tfeenima ja hiljem vastavalt N. Liidus muutuvatele eeskirjadele mitme aasta peale jaotatult sinna saatmiseiks korraldada. SEADUST PEAKS MUUTMA " Professor Luiyi avaldias lootust, et Ontario valitsus praegust (s.o. 1970 a. keTitestatud) pärandusseadust muudab. N. Liidu ebavõrdne ja ebaaus tuluallikas Ontario kodanike päranditest tuleks kindla kohtuliku kontrolli al'!a võita. Ontario valitsuse selle ala minister on juba alates 1980. aastast -korduvalt lubanud seda teha. Y. Luryi arvas, et föderaalvalitsus ei tohiks olla passiivne selles osas. ' 'Kui prof. Luryi oli Ontario selle da minisitrilit küsinud, kui palju Ontario pärandusi aastas N. Liitu läheb, siis minister olevat vastanud, et ta ei tea, kuna ei olevat raha tadise statistika pidamiseks. Nende ridade kirjutaijal õnnestus Ontario valits,iisasutuselt saada ärakirja 1981. a. Bill No. 1: , M Act to amend The Devölution of Estates Act", mille Ontario Parlamendile esitas Attomey General R. MoMurtry. See seadiiseelnõu Reidis vajaliku olevat uue korra ja 'kohtuliku kontrolli rakendamiseks. Enne pärandustombust N. Liitu väljamaiksmist peab selleks olema vastava Ontario Surr6- gate-kohtu vastav nõusolek — korraldus. on Ave. E., Toronto, Ruum 206 — §oom@ snaja. Avatud: esmasp. reedeni kl. 10—10, . 1 0 - 3 . TEL; OVER 50YEÄRS OF GM SALES^ÄNO SERVIGE OGANM Olds Limited PAUL jums Müük ja r e h l l ^^ Äris 291^054 Kodus 423-5716 15-30% hini yDUSULETlKID ALATES $120.00 Ostke otse tööstusest ja säästke ^ SULETEKID, PADJAD, VOODILINAD JA KATTED ^ Meil on ka saadaval kaameli-ja laamakarvadest tekke ^ Lambavillaga täidetud tekid (reuma-vastane) ^ PARANDAMINE Ja ÜMBERTEGEMINE 5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Oht. MIS 4L9' • • l M r . V i . t i ; T i j . i . . . . . i JM^•;.v•••:.n.'rl•t|.•n.•.J.l,•.•.J••J.mll..M|i|J!lJilt^^lTIB,IU^TIIUII^ll•••.w 4544 DUFFERIN ST TEL; 665-8855 (lõunapool Finch'!) 231L BLOOR ST. W. TEL. 763-7326 (idapool Windermere) Ontario Bill No. 1 — m\ sissejuhatuses on fikseeritud, et Ontario kohtu luba on vajäliik selleks, et selgitada 'kas N. Liitu (või ka selle Ida- Euroopa satellütmaadele) saadetavaid pärandeid ei ammutataks ebaõiglaselt nõuikOigude või „sotsialistli-ke" maade valitsuste,poolt tühjaks, enne seaduslike pärijate valdusesse jõudmist. Selle seaduseelnõu ülesanne ja sõ- H. LATER & CO. LTD Insurance Brokers Kolkidel» k l n d l u f l t u B t e k iD 1482 Bathurst 9t., Toronto MS? 3H1 Tel.: 693-7815 ja 693-781<& Moonutatud kalu Läänemeres STOKHOLM - N. Liidu teadlaste järgi on viimasel, ajal Läänemeres esinenud ikka rohkem. deformeerunud kalu. Kopenhaagenis esitati vastavaid andmeid — peagu iga teine tursaipoeg avaldas märke deformee» rumisest. Soome uurijate järgi esines defor-meerumist a. 1979 12% juures, järgmistel aastatel aga juba 50% puhul. N. Liidu teadlased tunnistavad, et see johtub vee reostumisest. Nende näited on võetud Soome lahest ja Läänemere idaosast, kuhu kõige enam jooksevad N. Liidu jõgedest väljuvad roiskveed. Huvitav on oodata, keda venelased Läänemere reostamises süüdistama hakikavad. K i n c t o i mitte ennast, kuigi I^nmgradist voolab pidevalt palju saasta Soome lahte ja edasi Läänemere, sellele lisaks Baltikumi E P L / JM ,^ele W nr. 8 (1721) 1983 KESKKOMITK • '.'^» • • ~ r - - ~ - -. •ÄW eöwBoww mamm i, ' MHte W «DCC «0 'JUUkHdbni M»pn<»tr^o^ , .r, QptxJMfi. HcurwMM» mm MI ip»«Jii?wiSo»m»p«MM»rptTh mmm t mi^tfom y/moto im»k, t H O U pAanm Venestaja Karl Vaino saadeti „hõimu-suhteidi" toonitama Samal ajal kui Moskvast saabus Helsingisse N. Liidu komnumlstUku partel delegatsioon eesotsas N. U i du partel keskkomitee liikme Ja okupeeritud Eesti parteijuhi Karl Vainoga, avaldas soome ajaleht salajase mäiirusc venestamise süvendijmil-s<? k$ Eestis, mis kannab sama K. Vai* m allkirja. Eestimaa KomnnmMku Partel Keskkomitee büroo määrus, millest oleme varem Infonnccrhiud, mis on nii salajijmc, et kästakse hoida rahakapis, on antud 19. detsembril 1978. a. Venekeelse määrusega tehakse Eesti NSV. rahvahariduse eest hoolitsevale ministeeriumile ja asutustele ülesandeks astuda samme vene keele suuremaks õpetamiseks koolides Ja teistes Õppeasutustes. Alla on kirjutanud EKP Keskkomitee sekretär K. Vaino (vonc keeles). , Ilmselt pani Moskva oma delegatsiooni etteotsa Vcncmaa-cestlasc Kari Vaino „hÕimuädhetc" toomita-mtseks. Aktus New Yorgis 1983 -EESTLÜl NEW YORK (M.E.) — New aastapäeva kontsertaktusest osa tegevad praost R. Kiviranna Ji laakson. Aktusekõne pidas konsu] Kunstilises osas olid kaastegevad solist Nora Stoner flöödil, sopran Ellen Parve-Valdsaar, pianist E. Veski ja kõhn koori: Eeslil Kooli lastekoor, nais- ja meeskoor. August Gai-liti „Isade Maast" dcklaiiteris Urmas Kärner. Lauri Kaigrolf aiiü üle 1 mälestusmedal, mida ioimclais iPriit Parming, kes kuulub USA armcp aktiivsesse reservi instruktorina. Loeti ette välisininisler G. ShiUzili i Svaabunud tervitus (mille teksti; toome teisal) ja saadeti päevakdham", tervitus president R. Rcagain'ilc. t).E. Keskkomitee aseesimees 1 J. Raudsepp oma sünaa'õtus kuulutas välja aasta 1983 eestluse külviaastaks ja andis edasi kutse Estolc 1984. a. Torontosse. Eriosana toimus aktusel Eesli va-vadusc eest langenute malestamino Eesti arst valvekorros 26. ja 27. veebruaril dr. M. Lcesmcnt .... 481-6834 TORONTO E E S JÕEKÄÄRU M vajab 1983. aasta tcgi^vuslioc kasvatajaid ji õde, vetelpäästjaid! abi kasvatajat köögipersonal Sooviavaldused esitada hiljed juhatusele — Heljo Novek, 3 cm J
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, February 24, 1983 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1983-02-24 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E830224 |
Description
Title | 1983-02-24-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
J
wm
,3,leie E l u " nr. 3 (1721) 1983
„MEIE ELU"->„OUR LIFE"^Estonian We^My.
Piiblished by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd./ Estonian
House,; 958 BroadvieW Ave,» Toronto, Oüt. Canada.
2R6 Tel. 466^951
OLUKORD QN RASKE,
[UID MITU LOOTUSETU
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. T/oimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New' Milford, N J.p
USA. Tel. (201) 262-0773.
„MEIE ELU" väljaandjaks oh Eesti tus Kanadsis.
Asut. A. WeileH algatusel 1950.
„Meie E l u " toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave,Toronto,Ont.M4K2R6Cai^da--Tel. 466-0951.
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.
—5 p.l, esmasp. jä neljap. kl. 9 hm. — 8 õ., laup. kl. 9 hm.
• ••-1 p.L'/--:- v..
, „MEIE ELU" tellimishinnad :Kanadas 1 ä. $37.00, 6.k.
120.00/3 k. $15,00; U S A - s s e - l a . $41.00, 6 k. $23:00, 3 k.
$17.00; Ülemeremaadesse: l a . $46.00,. 6 k. 25.00, 3 k!
119.00. Kiripostiiisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. K i ri-
ja õhupostilisa USA-šse: 1 a. $30.80, 6 k. $15.\10. Õhu-postilisa
ülemeremaadesse: l a , 158.00, 6 Ic. $29.00.
Üksiknumber—.65^.
Küulutushinriad: 1 toll ühe: veerul: esiküljel $5.00, tekstis
$4.50, kuulutuste küljd $4.25.
Eesti Vabariik elab ja püsib, ti kus. Moskva taotleb täie järjekindlu-on
rahvusvahelise õiguse subjekt, inl- sega, et eestlased muutuksid vaheda
tänapäeval lääne suurriigid lö musrahvaks oma ajaloolisel pinnal,
tunnustavad. Ta on praegu ajutiselt Venelaste pidev surveavaldus on
okupeeritud võõra sõjalise jõu poolt, suutnud Marvatagustel aladel soome-
Eesti Vabariigi aastapäeva tähista* ugri hõimud hävitada. Ajalooliselt üs-mine
on okupeeritud kodumaal m na eilselt on see teostunud ka Soo-gelt
keelatud. Rahvuslikult meelests- me-Karjalas.
tud eestlased pühitsevad seda siislsl j^õiki raskusi trotsides on okupee-pma
mälestusis ja kustumata usuloo ritud kodumaal eesti rahva vaimne
tusis hinges ning hardas tundevaikv mina vallutamata. Ootuste lootuste
ses oma südameis — Eesti peab saa- tulehoidjaks on noorus. EV aasta-ma
jälle vabaks! Vabas läänes saame päevil heisatakse sih')j«ol rahvus-oma
.^uurhnat riiklikku tähtpäeva lippe ja süüdatakse küünlaid eesti
pühitseda avalikkuses väärika pidu- suurmeeste ja sõjakangelaste kalmu»
TORONTO EESTI OHISPANK
Broadview Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6 ,
tahenduses on
ODAVAD LÄlNUb KAASMAALASTELE
iformatsiooniks helisladei
465-4659
iikkusega. Need aktused elustavad
meie ürgset ja vabadusiha, meie ajJ-loolist
püsivust, meie rahvapärandl
rikkust ja meie vabidusvõitluse-taht-del
nende austamiseks. Okupatsioonivõim
loeb seda kõike huligaansuseks
ja tabatuid karistatakse karmilt.
See noorte uljus kutsub välja mõt-
Q!!!!!lillllllllllttilllllllllltll!l!SilllllllltllllilllillilllllllllllllltlllliillH
likküst ning tõusuteed vabaks rafr t e - - e e s t i noored läänes võiksid en-vaks
võrdvõhnelise partnerina teiste tusiastlikumalt ja suuremahulgalise-rahvaste
hulgas. mait osaleda vabadusvõitluslikul rindel
ja seda eriti meie akadeemilised
Kommunistlik Vene koloniaalinv -^^^^ ^ ^g^sub meie homsepäe-peerium
on ihnselt tajutavalt lagu- juj^tkond.
nemise olukorras. Pidev toitainete ,
puudus, elukorterite kitsikus, mo-raalitaseme
langus, keskmise vanuss
vähenemine ja bürokraatlik menetlus
ametasutistes ning palju selle-samaseid
väärnähteid viitavad vilet-
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
(EKN) pühitses möödunud aastal
ema 30. a. juubelit. Kanada eestlaskonna
poolt valitud keskesüidusena
on tal olnud sujuv ikooštöö mde va-
Kuuskümmend viis aastat võinuk- tik, millesse ^0 protsenti on sisse
sime kodumaal pühitseda Eesti V a - ' imbunud venelasi idast: see on ve-bariigi
loomisest. Kuid kodumaal ei nestamisprotsess. ^
tohi seda pühitseda^ keegi. Selle eest Kuid ikka veel ^udub vabadus,
teeme meie sed^ välismaadel. Sest Partei poolt on suunatud teadus,
meil bn välismaadel vaiiadus. Kodu- kirjandus, kunst ja igasugune muu' likult
salle sotsiaalpoliitilistele olukordade- bariigi esindustega j nii Kanadas kui
le, mis on thigitud kommunistlüm ka USA-s. Kõik Kanada võimuorga-partei
ideoloogiast. Vaimuloominguli- nid kolmel teostustasemel on aval-ne
eneseteostus on oheldatud aüiu- danud tunnustust ja asetanud meid
üksi partei teenistusse. Eesmärgiks mitmete teistele etnilistele gruppide-on
luua uus inimtüüp, kes oleks täie- le eeskujuks. '
maal ei ole vabadust. Okupeeritud looming, milleks eesti rahvas i>n või-sõnakuulelik
ainuparteile,
ko^u^aal on omamoodi vabadus
väid kommunistlikul partdl ja sisserännanud
venelastel. Kuid ka see
on isemoodi vabadus: ainult Moskva
diktaadi järgi.
Kahekümne • aastaga ehitasime
oma Vabariigi ja meie rahvas o l i
õnnelik. Meil puudusid suured rikkused,
kuid oli vabadus teha, mida
pidasime õigeks. K u i d siis tuli Nõukogude
Liit vale jä petius^ga ja võttis
üle selle mille olime ehitanud;
Uus, punane kord likvideeris kümneid
tuhandeid inhnesi, hävitas meie
melhie ihna parteita ja Moskva käsuta.
Kui Nõukogude Liit ehitab
ülemaailmset kommunismi, kus
kõik on lubatud, kui see teenib ainult
kommunismi ehitamist. ..Kuid kommunism
ise ei suuda Isegi leivavilja
toota.
Kuid meie välismaadel oleme vabad
kõikide seaduste ja kommete piires.
Selle vabaduse tunnuseks tõm-bamegi
masti sini-must-valge, tuleme
hulgaliselt kokku, räägime vabadusest,
kuidlca sellest kuidas see meilt
Nõukogude Liidu poolt pettuse ning
omaks kollektivistliku mentaliteedi,
loobuks individualistlikust mõtlemisest
j a muutuks jumalasalgajaHs
ateistiks nüng taluks riigiorjaMku
elulaadi uskudes partei ilmeksimatust.
\
Need, |kes on muutmmd passiivseks
või kes ei toeta E K N üritusi, vabandavad
otsitud põhjusega, nagu eestlaste
kesk- ja esindusorganisatsioon
tegeleb ,,poliitikaga". See mõiste vajab
selgitust. Kodumaal poliitika tähendas
parteipoliitilist tegevust. Maa-Äsjane
võimuvõitlus Kremlis lahe- paguluses on sellel mõistel laiem tä-nes
üsna sujuvalt. Enduie politsei ja hendüs. E K N ei tee mingit parteipo-iseseisva'
põilumehe, paiskas segi vägivallaga võeti. Kuid Moskva isan-meie
tööstuse midagi juurde andmata.
Järgi jäid ainult nukrad ja kartlikud
näod, kes ei teadnud, ki |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-02-24-02