1984-07-19-10 |
Previous | 10 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELJAPÄEVAL 19. ^^ilh THURSDAY, jULY 19 „Meie Elu" mr. 29 (1794) 1984 Georgina vald, kus elab üle poole tuhandele eestlase, tähistas Kanada Päeva ettekannete Ja võistluste- Suri Rochesteri vamm Iffihvapillide Orkester eestlane Hilda Karklin sisustas Georgina Valk 26. aprillil suri Rochesteri lähedu-ses Penfieldi puhkekodus Rochesteris elunev vanim eestlane, Hilda Karklin 91-aasta vanuses* Matiisetalitus toimus Penfieldis matusemajas ja muldasängitamine White Heaveni kalmistul suure hulga Rochesteri eestlaste ja Torontos elunevate sugulaste osavõtul. Hilda karklin oli Akeerika koguduse liige ja matuse-taiituse toimetas selle koguduse õpetaja. Jäi^elhüüde kadunule ütles Rochesteri eestlaste nimel Abel Pintson. jHilda Karklin, ne. Udikas, oli sün-dijiud Pärnus märtsis 1893. a. Tema 9Q|a. sünnipäeval käisid suur enamus Rochesteri eestlasi teda tervitamas. äflilda Karklin oli üks neist vähestest vanemaist elusolevaist eestlas-test, kes Pärnus noore gümnaasiumi õpilasena olid pealtkuulajate ridades, kui Pärnu linnapea Hugo Kuus-ner Eesti Vabariigi väljakuulutamise Manifesti rahvale etteluges. Tema tulevane mees, Itn. Alfred Karklin oli selle roodu komander, kes Manifesti ettelugemise ajal oli Endla teatri ees ülesrivistatud ja kellega Hilda hiljem abiellus. . Vabadussõjas oli Itn..Alfred Karklin 2-se jalgväe polgu ühe roodu komander, kes langes 12. augustil 19i9.a lahingus Marienhauseni juures läti küttipolkude vastu võideldes. Ltn. Karklin on posthuumaanselt vääristatud 3-da järgu Vabadusristiga. Hilja Karklin lesestuna, kasvatades oma tütart, elas läbi pikki aastaid eestlaste kannatustee ja suutis anda oma tütrele hea hariduse. Ta elas Rochesteris oma tütre ja väimehe Ellen ja Eric Lepiksaare perekonnas. Lühemat aega viibis Penfieldis puhkekodus, kust asetati igavesele puhkusele üks palju kannatanud Eesti ema. Puhka rahus kallis Hilda Karklin. EVALD RAID Pühapäevakski, juuliks oli kava täitma palutu'd ka Eesti Rahvapillide orkester. Orkestri esinemisest oli ka juttu eesti ajalehtedes, mis korraldaja vallavolikogu liikme, pr. Sheperd'i informatisooni kohaselt, pidi toimuma Georgina vallamaja {Civic Cent-re) juures,niis osutus aga valeks, sest tegelikult toimus see Suttoni alevi näitusväljakul. Kuna informatsiooni eesti ajalehtedesse panija K. Mei-poom sai sellest teada alles püha- , päeval enne lõunat,siis oli paranduse tegemine yõimatu. Orkestri juhile 0. Haamer'ile sai K. Meipoom veel teatada Torontosse telefoni teel ja peale selle sõitis ta Georgina vallamaja juurde,' et juhatada sinna sõitvaid eestlasi õigesse kohta. Orkestri \ esinemine pidi algama kell 2 p.l. kuid lükati 15 min.edasi ja vahepeal korraldati loterii, mis venis aga väga pikale ja tüütavaks. Inimesed kes olid tblnud tribüünile istuma, et orkestirt kuulata, tüdinesidpäikese käes istumisest ja hakkasid lahkuma, et varjulisemat kohta otsida. Lavale jäi veel paarsada inimest, nende hulgas saja eestlase ümber. 1 Teadustaja hr. Sheperd rääkis mik-rafoni, et varsti esinevad eesti tantsijad, seda korrates pidevah nii kaua kui temale selgeks tehti, et eestlased ei tantsi pillidega, vaid mängivad neid. ' ' Orkester alustas bravuurselt Porilaste marsiga, mängis veel mitu tuntud viisi ysöades vahepeal tugevate aplausidel osaliseks. Lõpuks mängiti „Kaugel, kaluga on minu kodu',' kus A. Tuvikene solistina kaasa laulis. Lugu oli hoogne ja kutsus ka inglis-keelt kõnelevaid kaasa laulma. Lõpuks teadustaja tänas orkestrit ja ta juhti, mi^ kutsus esile tugeva aplausi;. Paljud tundsid huvi eesti rahvapillide ^kohta ja pärisid nende kohta andmeid mida ka orkestrijuht ja liikmed-lahkelt andsid. J.S-gi 1534. aastal ületas prantsuse me-resõita Jacques Cartier kahe laevaga Atlandi ookeani. Otsides jäbi-pääsuteed lääne poole.maandus ta Gaspe poolsaarel St. Lawrence'! jõe suudmes ja kuulutas sealse ala Prantsusmaa omandiks. SgHe sündmuse 450. aastapäeva tähistamiseks andsid Kanada ja Prantsusmaa välja ühesuguse mälestusmärgi. Margipilt mõlemal margil on identne, erinev on ainult maa nimetus ja margi hind — Kanadas 32 centi ja Prantsusmaal 2 franki. Margid trükiti Prantsusmaal, Kanada väljaande tiraazhiks on 22 Mõlemad maad tähistasid sgda sündmust erimarkide väljaandmisega ka 50 aasta eest, kui maabumisest oli möödunud 400 aastat. Prantsuse- . mark näitab samasugust Cartier' pii- -Vastava otsuse langetas Rahvusva-ti ja esimest korda esineb see portree Eeline Olümpiakomitee' 1981. Seda ühel varajasel Kanada margil 1855 tähistasid korealased kohe oma esi-aastast. Sest see on ainuke teadaolev mese olümpiamärgiga, seega seitse pilt sellest mehest. Ja seegi on küsi- ^^^^^^ ^"^^ mängude algust! musmärgi all. Ei ole vaidlematult MargisõpradeU Euroopas on tul- Idndlaks tehtud, et pildil kujutatud nudjärelpärimisi, et kas Kanadas ka isik on Cartier. ilmub midagi olümpiamängude pu- See on teine juhtum Kanada posti- ^^"^ "^^^ toimuvad otse siinse ajaloos, et ühe sündmuse puhul an- -p^^ külje. all. Seekord mitte. Nelja takse välja samasugune mark mõne aasta eest. Lake Placid'is toimunud teise riigiga. Esimest korda toimus talimängude puhul, andis Kanada ALEKSANDER KIVI see 1959. aastal St. Lawrenee'i meretee avamise puhul, kui USA mälestusmärgi pilt pii täpselt sarnane Kanada omaga. USA OLÜMPIAMÄRGID ILMUNUD Maikuu alguses laskis USA posti-valitsus välja oma kuuenda ja viimase, neljast 20-cendisest margist koosneva olümpiasarja, samuti 13- cendise franko-postkaardi (kaart sis-postivalitsus välja ühe erimärgi. Los Angelese suvemänge, kui palju suurema ulatusega ja tähtsusega sündmust, on otsutatud aga ignoreerida. Võibolla tehakse seda sihilikult. TORONTO ILMA fUUBELIMARGITA Teatavasti tähistab Toronto tänavu oma n.ö. pärislinnaks (city'ks) saamise 150. aastapäeva. Juubelipi-dustusi toimub mitmesuguseid, kuid Silja Ottas Austraaliast valiti ballil „MiBs Esto^ks". SUURTE KOGEMUSTEGA EUROOPA RÄTSEP õmbleb KVALITEET-MATERJALIST naistele ja meestele KOSTÜÜMID ©MANTLID ©ÜLIKONNAD OLD MILL TAILORS . 1 Riverview Gardens (Bfoor-Jane Subway Stn.) Toronto, Ont. M6S 4E4 Tel. 416/769-9535 ^ Rudi H. Schnelder setrükitud margipildiga). Esimene filatelist otsib asjatuh postmarki, mis sari ilmus umbes aasta eest ja kokku jäädvustaks seda sündmusti^Suured oh selle aasta jooksul välja antud 24 marki, kolm kaarti ja üks aero-Ülemaailmne Välis-EestI Kunstinäitus ^ tegelased Ottawas nähtavasti ei pea • seda tähtpäeva küllalt kaalukaks uue © 9. juunil lõpetas Erik KiviAtlantas Georgia Institute of Technologia Bachelor of Aerospace tehnoloogia inseneri ja armee lennuväe ohvitseri kraadiga l:(onorõpilasena. Heade õp-petulemustena ta saineljaastase kooli lõpetamiseks stipendiumi ja töötab juulist alates kuni järgmise aasta-märtsini Eglin lennubaasis, Panama Citysjennuväe mehaanilises laboratooriumis. Märtsist alates Reese lennubaasis, Lubboc,Texsases,pilootide treeningul. EHk Kivi lõpetas 1983.a.. suvel paaritcuulise pilootide kursuse Oxios Armee lennubaasis. • Atlanta läheduses, Tucker High-schooli lõpetas honor õpilasena Andrea Lyn Kivi 7. juunil. Hea õpilasena saab ta stipendiumi edasiõppimiseks Wanderbilt Universitys, Nashvilles, Tennesee. Andrea Kivi on olnud Ducker koolis väga he|a õpilane ja on osavõtnud koolis mitmesugustest üritustest ja klubidest. Ta valiti oma kooli iluduskuningannaks ja „Miss Tiger'iiks". Ta pilte ja kirjutisi on ilmunud mit- BM)4BM><a»(>4XM)<3II><MD»<)«E><>aE»<>«C><HnM>«»<i Võidupiletid Seedriorul Suvehari 1984, 7. juulö Seedriorul toimunud loteriil võitsid järgmised piletid: Pilet no. 251 — S300.00, no. 689 — S150.00, no. 945 — ÜJSO.OO. Võidud saab kätte: Rein Voltre, 2899 Gouncil Ring, Mississauga, Ont. L5L 1K9. mes kohalikus ajalehes. Ta on olnud kooli student counsifis ja mitmes teises (kuue) õpilasorganisatsioonides tegev ja aktiivne ja auhindade võitja. Eric ja Andrea Kivi on insener Arvi ja Jane Kivi lapsed, kes omavad kodu Atlanta läheduses Stone Mountaini läheduses De Kalb countys. Nende perekondliste sündmuste puhul veetis ka Penfieldis N.Y. elunev Aleksander Kivi pikemat aega ja Arvi abikaasa vanemad Stanley ja Mar-garet Nelsonid, kes elavad FordDod-ge lowas, Atlantas, oma laste perekonnas. gramm. Tundub üsna suure hulgana, kuid tegelikuh on USA postivalitsus olnud kogujate vastu armulisem ja vähem raha nõudvamaks. Kui paljud teised maad. See selgub, kui neid numbreid võrrelda markide jnaarvu-dega, mida teised olümpia mänge korraldavad maad on välja andnud viimase 20 aasta jooksul. 1964. a. Jaapan — 25 marki ja 7 suveniirplok-ki, ig68.a. Mehhiko — 40 markiia 5 plokki, 1972.a. Lääne-Saksa — 25 marki ja 3 plökkiv 1976.a. Kanada - 35 marki ilma plokkideta. 1980. aas-margi jaoks — või pole Toronto linn ise olnud asjast huvitatud ega vastavat soovi avaldanud. Päris tühjalt see juubel siiski mööda ei lähe. Nimelt on grupi asjahuvi- Uste algatusel ja finantseerimisel res-tatureeritud Toronto esimene postkontor oma algses asukohas, 260 Adelaide St. East, seega üsna lähedal all-linna südamikule. Nüüd pooleldi muuseum, pooleldi postkontor, saavad külastajad sealt välja saata ka kirju ja kaarte. Need varustatakse postitempliga, mis on koopia 150 tal ületasid venelased kaugelt kõik aastat tagasi Torontost kasutusel ol-need arvud ligemale 100 ühikuga. nud templist - suur kahekordne ring Ka ajaliselt on ameeriklased olnud ning selles sõnad Torontos U.C. ja kõige viisakamad. Kõik teised ülalni- • metatud maad hakkasid oma olüm-piamarke väljalaskmajubaS—4 aastat enne mänge. N.ö. rekord selles suhtes on aga Lõuna-Korea käes. kuupäev. U.C. on lüliend sõnadest Upper Canada, Ontario provintsi selleaegne nimi. Üks erimark Torontost on siiski olemas. See ilmus 1967. aastal, kui 1988. aasta suvemängud toimuvad linn tähistas üht teist juubelit - 100 teatavasti nende pealinnas Soulis, aastat Ontario provintsi pealinnaks. • e NÄDALA RISTSÕNAD 1^ Ameerika ida-euroopsi etsiiline konverents (American Eest European EtUnic Conference või AEEEC) tähistas oma 10-dat aastapäeva piduliku õhtusöögiga. Osavõtjate seas olid Ühendriikide välisministeriumi „depu-ty assistant secretary — Bureau of European Affairs" Mark Palmer, Madriidi GSCE ülevaate konverentsi USA delegatsiooni juhataja Max Kampdlman, Ameerika Hääle direktor Kenneth Y. Tomlinson ning President Reagani assistent Faith Whittlesey. Fotol ükslaudkond: vasakult Ameerika Hääle Läti osakonna juht* Irene Karulis, Eesti osakonna juht Karl Laantee, ToomasRikken, Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides liige ja Eesti Vangistatudya6adusvõitle jäte Toimkonna aktivist Mari Ann Rikken, ja Balti ja Ungari Laua Ohvitser USA välisministeriumis John Zerolis. ERKU oli üks AEEEC asutaja organisat- Bsiiti Ameerika Komitee kaudu. Põikread: 1. Metsamari, 5. Vilets, jõuetu, 9. Omaaegne tuntud maiustuste vabrikTallinnas, 10. Läbematu, kärsitu, 12. Eesti sõjasahgar II maailmasõjas, 13. Eesti ajaleht paguluses, 14. Eesti teatritegelane Kanadas eesnime esitäht ja nimi, 16....kajakas - lind. 19. Rünnak, 21. Paenduvus, elastsus, 25. Ohus liikuma, 26 Eesti kunsti suurmeister, 27. Suvine riietusese, inglise keeles, 28. teatud viisil niisutama. 29. Saatemeeskond. 30. Maa-ala elanikega täitma Püstread: 1. Rootsi kirjanik, 2 Iisraeli Uus peaminister, 3. ÜSA osariik 4. Tehku lahti, 6. Vedel kütteaine 7 Auaste eesti sõjaväes, mitmuses' ö' Teadaanne ajalehes, 11. Munadest valmistatud toit, 15. Rahaühik mõnedes maades, 17. Väikelinn Tartu» maal, 18. Maitsev järeltoit, 20. Tule-mäe avaus, 22. Täitumata soov, 22. Unelm, 23. Ühe saareriigi pealinn, 24. Lõputa, 26. Martin Lutheriga seotud linn Saksamaal, LAHENDUS •smjoyw '92 'B;BSIO 'n 'BIIUBJM/ez 'smsiujQ 'ZZ 'W^BBJ^ '03 ')lÖ0>lUUBd '91 '8lSBnB>I 'LI 'JBBUIQ •Sl 'H81UI0 'Il 'snjninn^ -g 'paqaui 'uiisuag '9 'nSBAy 'BUBipui •e 'JiuiBqs 'Z 'Swqop^ T :pB8jjsnd •BmBjsnsv -oe '^Jp^^sg '^z 'BÜiis^Jd 'QZ 'sjJOiis 'LZ ' I P J UM '9Z 'BUiBpuai '92 'sn>i|ON 'XZ ' W I V '61 'nJ9BN '9T 'ajpuv'H "f^X '"13 'ei •niBdiiH 'Zl 'njBuug 'OI 'UBmpuBJe '6 Esto paljude näituste hulgas omas küllaltki tähelepandava koha väliš-eesti kunstnike näitus. Esto Peakomitee programmis 0'Keefe'i teatrimaja allkorrusel restorani kõrvalkäigus. See oli zhüriinäitus. Kuid sellele vaatamata oli esitatud rekordiline arv teostusi — 286 tööd 76 kunstnikult. Zhürii sõelale jäi neist vähem kui pooled — 134 tööd 55 kunstnikult. Viimane arv täienes näituse toimkonna poolt eripöör-r dumisega kümne nimekama kunstniku poole, kes lisandasid 30 tööd. Nii võis kujuneda näitus 164-numb-rilisjeks, esitatud 65 kunstniku poolt. Kandvam osa õlis, vesivärvis ja akrüülis (126 tööd), skulptuuri 12 ning gravüüre ja monotüüpiaid 26. edasi statistikas mehi ja naisi peagu võrdselt (34:31). Enamik Kanadast (25) ja USA-st (20), Rootsist 7, Austraaliast 4, Saksamaalt 3, Prantsusmaalt 2, ning Soomest, Belgiast, Taanist, Hispaaniast igast üks esineja. Näituse avamisajäks oli publikut kogunenud, meid ja võõraid, 300 piires. Tervitas näitusetoimkonna juhataja Lia Holmberg, kes tutvustas oma kaasaaitajaid Maret Ra-sinsi ja Koidu Vasila't, edasi näituse avajat linnanõunik Tony 0' Donahuet, kes oma sõnavõtus rõhutas eestlaste panust Toronto linna kultuuripalgesse ning nüüd oma Esto'ga Toronto linna 150. aasta juubelile. Külaliskõneleja R.C.A. liige ja vanima Kanada kunstiorganisat-siooni OSA president, Ruth Tulving, esitas tiheda ülevaate eesti kunstist, eriti vabas maailmas ning puudutades meie maa okupatsiooni ja seal vabaloomingu piiramist. Tiheda selektsiooni zhüriirdr. Olga Berendsen ning väljaspoolt tun- :ud kunstiteadlasedkriitikud David Blackwood ja }ames Thornton oli teinud küllaltki ühtlase valiku. Esines meie paremik, kel rahvusvaheline reputatsioon ning nende kõrval teisigi meile tuntud nimesid, nooremad ja vanemaid paguluses omandatud kunstiõpingutega. Märgatav ka nende teatav ühine kuuluvusjoon meie oma pärimustesse, mida küll võiks vahest Seletada nende esinemistulemusena eesti ühiskonnale ja sageli koos teiste kunstnikega. Puudusid äärmuslikud jooned. . Keskse tähelepanu osalistena võiks pidada vanameistreid Eric Haamerit ja Endel Kõksi (f ) ning neile sekundeerijaid Andres Kin-gisseppa, Hardu Kecki, Ruth Tul-vingut, Vida Juse, Aino Järvesoo, Anu Uustalu, Abel Lee, 0. Timmas, realistlikku Maret Maiste, Ilmar Vallner, John Tanner, Sirje ja teisi. Skulptureist Ants Vomm, Adele Ulm Augustas ja Eric Konze. Teise korruse 20-25 väljapanekust võinuks enamik ära jääda, väljaarvatud ). Tanneri, M. Alti ja veel mõne üksiku tööd. Kokkuvõttes senistest ulatuslikumatest näitusist üks paremaid. Märkimist väärib hea kataloog, milles igalt väljapanijalt reproduktsioon, autori eluloo ja väljapanekute loetelu ning hindadega, (kõrgem hind 95000 Aing õige mitmed $1000 kuni $2000 piires). l • . R.A.. Kirev kava foorumis Esto '84 avatseremooniale Ontario Place Forumis järgnes kirev kava ..Introducing" nime all. Teadustajateks olid Ain Söödor ja Tiiu Leek, mõlemad tuntud nimed TV ekraanilt, esimene Toronto CBCst ja teine Los Angelesist. Võibolla esmakordseh võis meie publik tutvuda elukutselise teadusta-miskunstiga. Eriti nauditavaks kujunes Aifi Söödor, vaba ning huumoriküllane väljendusviis. Esimeselia esinesid 18 tütariast „Idla" võimlemisgrupist Rootsist,. kes võtavad osa olümpiaadis. Urmas Kärner New Yorgist esitas, enda kitarri ja „Kaja'* orkestri saatel kaks lõbusat pop-muusikalist laulu. „Kassari" rahvatantsijad Rootsist esitasid paar tantsu ning Ell Tabur New Yorgist esines kahe lauluga. Stokholmi Eesti Noortekoor, Jaan Seim'i juhatusel, esines kahe lauluga, mille jkrel koomik Rein Ruus Chicagost esines huumoriga eestlaste nimede mgliskeelsest hääldamisest. Bass-bariton Andres Raudsepp Torontost esines temale omase jõulisusega kahe lauluga. Moodsa naisvõimlemise „emaks" nimetatud Evelyn Koop andis lühiseletuse praegu eksiteeriva võimle-misvoolu vahel. Idla alustas Rootsis rütmilise võimlemisega 1945.a., mil- Hne vool on kestnud ja arenenud tänapäevani. 1964.a. sai alguse võist-lusvõimleriiise haru,, või vool. mis nüüdon üle maailma levinud ning sel aastal kuulub ka olümpiamängude kavasse. . Evelyn Koop'i käe all treneeritud „ Kalev Estienne" tütariate grupp esitas enne rütmilist ja hiljem võistlusvõimlemist. Vahepeal esinesid võistlusvõimlemise soolodega Siiri Paul Montrealist ja Kathy Tihane Torontost. ,,Kaja" orkestrit juhatas Allan Liik.^eskava kunstiliseks pühiks oli AnneTüll. Eeskava lõppes ühislauluga „Ma vaatan paadist kiikriga...". _^ UUS HELIPLAAT NOORUSE ARMASTUS^^ laulab HARJO TARI • orelil GEORG ILTAL Müügil„Meie Elu's" ja eesti ärides.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, July 19, 1984 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1984-07-19 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E840719 |
Description
Title | 1984-07-19-10 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
NELJAPÄEVAL 19. ^^ilh THURSDAY, jULY 19 „Meie Elu" mr. 29 (1794) 1984
Georgina vald, kus elab üle poole
tuhandele eestlase, tähistas Kanada
Päeva ettekannete Ja võistluste-
Suri Rochesteri vamm
Iffihvapillide Orkester eestlane Hilda Karklin
sisustas Georgina Valk 26. aprillil suri Rochesteri lähedu-ses
Penfieldi puhkekodus Rochesteris
elunev vanim eestlane, Hilda Karklin
91-aasta vanuses* Matiisetalitus
toimus Penfieldis matusemajas ja
muldasängitamine White Heaveni
kalmistul suure hulga Rochesteri
eestlaste ja Torontos elunevate sugulaste
osavõtul. Hilda karklin oli
Akeerika koguduse liige ja matuse-taiituse
toimetas selle koguduse õpetaja.
Jäi^elhüüde kadunule ütles Rochesteri
eestlaste nimel Abel Pintson.
jHilda Karklin, ne. Udikas, oli sün-dijiud
Pärnus märtsis 1893. a. Tema
9Q|a. sünnipäeval käisid suur enamus
Rochesteri eestlasi teda tervitamas.
äflilda Karklin oli üks neist vähestest
vanemaist elusolevaist eestlas-test,
kes Pärnus noore gümnaasiumi
õpilasena olid pealtkuulajate ridades,
kui Pärnu linnapea Hugo Kuus-ner
Eesti Vabariigi väljakuulutamise
Manifesti rahvale etteluges. Tema
tulevane mees, Itn. Alfred Karklin oli
selle roodu komander, kes Manifesti
ettelugemise ajal oli Endla teatri ees
ülesrivistatud ja kellega Hilda hiljem
abiellus.
. Vabadussõjas oli Itn..Alfred Karklin
2-se jalgväe polgu ühe roodu komander,
kes langes 12. augustil
19i9.a lahingus Marienhauseni juures
läti küttipolkude vastu võideldes.
Ltn. Karklin on posthuumaanselt
vääristatud 3-da järgu Vabadusristiga.
Hilja Karklin lesestuna, kasvatades
oma tütart, elas läbi pikki aastaid
eestlaste kannatustee ja suutis anda
oma tütrele hea hariduse. Ta elas
Rochesteris oma tütre ja väimehe
Ellen ja Eric Lepiksaare perekonnas.
Lühemat aega viibis Penfieldis puhkekodus,
kust asetati igavesele puhkusele
üks palju kannatanud Eesti
ema.
Puhka rahus kallis Hilda Karklin.
EVALD RAID
Pühapäevakski, juuliks oli kava
täitma palutu'd ka Eesti Rahvapillide
orkester. Orkestri esinemisest oli ka
juttu eesti ajalehtedes, mis korraldaja
vallavolikogu liikme, pr. Sheperd'i
informatisooni kohaselt, pidi toimuma
Georgina vallamaja {Civic Cent-re)
juures,niis osutus aga valeks, sest
tegelikult toimus see Suttoni alevi
näitusväljakul. Kuna informatsiooni
eesti ajalehtedesse panija K. Mei-poom
sai sellest teada alles püha-
, päeval enne lõunat,siis oli paranduse
tegemine yõimatu. Orkestri juhile 0.
Haamer'ile sai K. Meipoom veel teatada
Torontosse telefoni teel ja peale
selle sõitis ta Georgina vallamaja
juurde,' et juhatada sinna sõitvaid
eestlasi õigesse kohta.
Orkestri \ esinemine pidi algama
kell 2 p.l. kuid lükati 15 min.edasi ja
vahepeal korraldati loterii, mis venis
aga väga pikale ja tüütavaks. Inimesed
kes olid tblnud tribüünile istuma,
et orkestirt kuulata, tüdinesidpäikese
käes istumisest ja hakkasid lahkuma,
et varjulisemat kohta otsida. Lavale
jäi veel paarsada inimest, nende hulgas
saja eestlase ümber.
1 Teadustaja hr. Sheperd rääkis mik-rafoni,
et varsti esinevad eesti tantsijad,
seda korrates pidevah nii kaua
kui temale selgeks tehti, et eestlased
ei tantsi pillidega, vaid mängivad
neid. ' '
Orkester alustas bravuurselt Porilaste
marsiga, mängis veel mitu tuntud
viisi ysöades vahepeal tugevate
aplausidel osaliseks. Lõpuks mängiti
„Kaugel, kaluga on minu kodu',' kus
A. Tuvikene solistina kaasa laulis.
Lugu oli hoogne ja kutsus ka inglis-keelt
kõnelevaid kaasa laulma.
Lõpuks teadustaja tänas orkestrit
ja ta juhti, mi^ kutsus esile tugeva
aplausi;. Paljud tundsid huvi eesti
rahvapillide ^kohta ja pärisid nende
kohta andmeid mida ka orkestrijuht
ja liikmed-lahkelt andsid.
J.S-gi
1534. aastal ületas prantsuse me-resõita
Jacques Cartier kahe laevaga
Atlandi ookeani. Otsides jäbi-pääsuteed
lääne poole.maandus ta
Gaspe poolsaarel St. Lawrence'! jõe
suudmes ja kuulutas sealse ala
Prantsusmaa omandiks. SgHe
sündmuse 450. aastapäeva tähistamiseks
andsid Kanada ja Prantsusmaa
välja ühesuguse mälestusmärgi.
Margipilt mõlemal margil on
identne, erinev on ainult maa nimetus
ja margi hind — Kanadas 32
centi ja Prantsusmaal 2 franki.
Margid trükiti Prantsusmaal, Kanada
väljaande tiraazhiks on 22
Mõlemad maad tähistasid sgda
sündmust erimarkide väljaandmisega
ka 50 aasta eest, kui maabumisest
oli möödunud 400 aastat. Prantsuse- .
mark näitab samasugust Cartier' pii- -Vastava otsuse langetas Rahvusva-ti
ja esimest korda esineb see portree Eeline Olümpiakomitee' 1981. Seda
ühel varajasel Kanada margil 1855 tähistasid korealased kohe oma esi-aastast.
Sest see on ainuke teadaolev mese olümpiamärgiga, seega seitse
pilt sellest mehest. Ja seegi on küsi- ^^^^^^ ^"^^ mängude algust!
musmärgi all. Ei ole vaidlematult MargisõpradeU Euroopas on tul-
Idndlaks tehtud, et pildil kujutatud nudjärelpärimisi, et kas Kanadas ka
isik on Cartier. ilmub midagi olümpiamängude pu-
See on teine juhtum Kanada posti- ^^"^ "^^^ toimuvad otse siinse
ajaloos, et ühe sündmuse puhul an- -p^^ külje. all. Seekord mitte. Nelja
takse välja samasugune mark mõne aasta eest. Lake Placid'is toimunud
teise riigiga. Esimest korda toimus talimängude puhul, andis Kanada
ALEKSANDER KIVI
see 1959. aastal St. Lawrenee'i meretee
avamise puhul, kui USA mälestusmärgi
pilt pii täpselt sarnane
Kanada omaga.
USA OLÜMPIAMÄRGID
ILMUNUD
Maikuu alguses laskis USA posti-valitsus
välja oma kuuenda ja viimase,
neljast 20-cendisest margist
koosneva olümpiasarja, samuti 13-
cendise franko-postkaardi (kaart sis-postivalitsus
välja ühe erimärgi. Los
Angelese suvemänge, kui palju suurema
ulatusega ja tähtsusega sündmust,
on otsutatud aga ignoreerida.
Võibolla tehakse seda sihilikult.
TORONTO ILMA
fUUBELIMARGITA
Teatavasti tähistab Toronto tänavu
oma n.ö. pärislinnaks (city'ks)
saamise 150. aastapäeva. Juubelipi-dustusi
toimub mitmesuguseid, kuid
Silja Ottas Austraaliast valiti ballil „MiBs Esto^ks".
SUURTE KOGEMUSTEGA
EUROOPA RÄTSEP
õmbleb
KVALITEET-MATERJALIST
naistele ja meestele
KOSTÜÜMID ©MANTLID
©ÜLIKONNAD
OLD MILL TAILORS
. 1 Riverview Gardens (Bfoor-Jane
Subway Stn.) Toronto, Ont. M6S 4E4
Tel. 416/769-9535
^ Rudi H. Schnelder
setrükitud margipildiga). Esimene filatelist otsib asjatuh postmarki, mis
sari ilmus umbes aasta eest ja kokku jäädvustaks seda sündmusti^Suured
oh selle aasta jooksul välja antud 24
marki, kolm kaarti ja üks aero-Ülemaailmne
Välis-EestI
Kunstinäitus
^ tegelased Ottawas nähtavasti ei pea
• seda tähtpäeva küllalt kaalukaks uue
© 9. juunil lõpetas Erik KiviAtlantas
Georgia Institute of Technologia
Bachelor of Aerospace tehnoloogia
inseneri ja armee lennuväe ohvitseri
kraadiga l:(onorõpilasena. Heade õp-petulemustena
ta saineljaastase kooli
lõpetamiseks stipendiumi ja töötab
juulist alates kuni järgmise aasta-märtsini
Eglin lennubaasis, Panama
Citysjennuväe mehaanilises laboratooriumis.
Märtsist alates Reese lennubaasis,
Lubboc,Texsases,pilootide
treeningul. EHk Kivi lõpetas 1983.a..
suvel paaritcuulise pilootide kursuse
Oxios Armee lennubaasis.
• Atlanta läheduses, Tucker High-schooli
lõpetas honor õpilasena
Andrea Lyn Kivi 7. juunil. Hea õpilasena
saab ta stipendiumi edasiõppimiseks
Wanderbilt Universitys,
Nashvilles, Tennesee.
Andrea Kivi on olnud Ducker koolis
väga he|a õpilane ja on osavõtnud
koolis mitmesugustest üritustest ja
klubidest. Ta valiti oma kooli iluduskuningannaks
ja „Miss Tiger'iiks".
Ta pilte ja kirjutisi on ilmunud mit-
BM)4BM>4XM)<3II> |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-07-19-10