Meie Elu = Our life, July 19, 1984

              Eitt'' m. 29 (1794) nm
tollid
„Meie Elu" hr. 29 (i794) im NiLIÄPÄEVAL 19. J Ü U ^ THURSDAY, JULY19
/ängidele ja nende pere-t^
tele, näitamaks, et neid
katud. Nende dissidentide
16 kirikute hoolekande-ö^
lid soovitavad tingimata
loraalseks toetuseks, on
f^eiki Ahonen ja Viktoi"
3S oma emadega,
lonlon, eesti rahvusest ini-lest
ypitleja, irisefier,nõu-lase
propaganda ja agitat-
|mõištetud 1983. "a. viieks
fke rezhiimiga sunnitöö-pärast
seda 2 aastat asu-sppol
kodumaad. Heiki
Innab karistust Vasalem-fölaagris.
Aadress: Harju
isalemma sidejaoskond.
iM-422/2. Ema aadress:
^n, Karuselli 3^' 203800
iitsöo, eesti rahvusest ini-
^st vOitleja, arhitekt,mõis-judevastase
propaganda
[ohi eest kaheks aastaks
liihiga sunnitööle ja pärast
]isele väljaspool kodu-pgu
on ta asumisel Ida-j^
da provintsis.r^adress:
[aja Oblast, Sijišumanski
•Burkahdya Obschiezitie
ima Aino Niitstip, Valu­ja-?
203 300 Kingissepa,
i i n i i i i i n i i w i i —i r i i
^2 Danforth Ave.,
)ronto> Orit. M4K 1N8
5l. (416) 466-1951.
466-1502
KUS VALIKUS
tpäevadeks.
i d : - . . . - • :.•
IIKA-, NAHA Ja
lise keelt,
i., lauti. 8.30-3 p.m. .
rai Suletud.
iEST
t, vanus 55-^70 a.
^Oma kapsamaa".
3 ; 1 4 „ ^ : •.; r'; ' Illi: ...
)wdaleM2N5S11
TeL222-7575
I P A G A R I T O O D E T E -
: Ä R I
lud juuli- ja augusti-del
9-8, laup. 9-4
A S U B !
lii UUS „ p o m m "
läänele
iO" aasta möödumisega 6.
14 toimunud Ipneliitlaste
idist Normandias alustas
|arteiajakirjandus juba nä-
I lugejatele omapärase „in-prii-'
jagamist ja ajaloo üm-
[ist. Aastapäeva mälestus-
^.üst Prantsusmaal, maa-
(ikul, võttis osa üle 10.000
jnde hulgas 4.000 veterani
ySA-st, Inglismaalt, Ka-lllandist,
Belgiast, Norrast,
|aält ja Luxemburgist. Kõ-
Prantsuse president. Ligi
?enud läänesõduri kalmis-
[as president Reagan onia
pnavõtus sooja kaästunde-p
sõjakaotuste suurust.;
Ioonis kulmineerusid aga
le Kremli uued ..ajaloohin-
I milliste ettevalmistusele
Jipiaboikotiga võrdse aja-
(ja hoolikusega. Nüüd siis
^ravda", et selle aastapäe-line
on,.lärmikas rahvus- '
Hrkus", mis annab ainult
uusi võimalusi N. Liidu
pseks ja oma tagasivali-iriia
õlitamiseks. Kooli­ks
anti välja eribroshüür,
[gitakse, et N. Liit oli Hit-ling
etUSA ja Inglismaa
lesöandiga 2 aastat (Tassi
fiaselt isegi kolm!), lootes
lõrgestumist Saksamaaga
1-künloli selge, et N'Liit
kiima lääne abita. Mingit
[mi Hiroshimale ei olevat
|, kuna Jaapan alistus kolm
istN. Liidu sõttaastumist .
^eani ruumis,^ täiendab uut
|ximalt poolt N, Liidu ent-;
iä värskeim parandus,
sitakse, kas järgneb nüüd
JLUs Nürnbergi tribunaa!
iudmisel - USA ja Inglis-
[pingis, kuna dessandiga 2-
obtamine" oli ju N. L i i d i
(ske sõjakuritegu! r
f « D
(Algus esiküljel)
Kõik kandsid akadeemilisi värvitun- enda järel punaste tähtedega löosuh-
Mseid: oma eriorganisatsioonide git„Freedom for Estonia",
peakatteid ja värvipaelu.! Kõige ees Proodiümile asetatud toolide taha
koigeyamm^ organisatsioon . Eesti asuvad seisma rahvarõivais lapsed
üliõpilaste Selts oma lipuga, mis ja noored tüdrukud. Äkki kõlab or-sumboliseeris
meie rahvuslipu saja- kestrilt ..Kaunistagem eesti kojad'*.-
aastat sunnipäva. Sellele järjestüsid Lippude meri tõstetakse kõrgele leh-korporatsioonid,
teised üliõpilasselt- virna ja rahvas laulab vaimustatult
sid ja naisorganisatsioonid. Akadee- kaasa. Meeleolu on kõigil ülev. Rae-miliste
rühmituste koondrivis tekkis i^oja rõdule on kerkinud
spontaanseid isamaalisi ühislaule, sini-must-valgeid jä inimeste read on
pagu: „Meil merivood on vabad" jt. tublisti tihenenud. Laas Leivat, kes
mida rongkäigu korraldate poolt üht- o„ selle sündmuse teadustaja,teatab.
lustati ühise takti all^. Kõnniteedelt peakõneleja Brian Mulroney jääb
hüüdeid kiitvaid hinnanguid jjjijaj^g
VABADUSE MANIFEST
Möödub 15 minutit ja järsku hak- f
kavad kaameramehed sagima. Mit­med
neist hüppavad poodiumile,ot-sides
paremat võimalust, et jäädvus­tada
see moment, kus Konservatiivi­de
partei liider rahva ette astub - ja Umbes tuhat laulis Esto Laulupeo
seekord eesti rahva ette — et avada
valimiskampaania Torontos. Lipud gunenud siia raekoja ette. Armas tae-on
jällegi tõstetud kõrgele tuulde vane Isa. me täname Sind; et Sa näi-lehvima.
Seal ongi Brian Mulroney, tad ikka ja jälle, et Sina meid ei ole
käsi surumas vasakul ja paremal, ees maha jätnud. Et Sa meie vabadust ei
ja taga. Seal on ta jugoslaavia päri- ole mitte maha jätnud, vaid et kin- .
tolugä abikaasa Miia, sini-valges su- nitad, edustad, juhatad ja õnnistad,
vekleidis, käes sini-Valges kombinat- .Selle eest me täname Sind, me kiida-siponis
lillekimp. Orkester mängib, me Sind, me ülistame Sind. Me ju-
Aukülalised asuvad poodiumile ja maldame Sind, Isa, Poeg ja Püha
rahvamass rahuneb, Laas Leivat tut- Vaim. Amen.'^
vustab aukülalisi nimepidi. Aupea- Ja nüüd on see moment käes. Li-konsul
Ilmar Heinsoo avab vabadus- pud tõstetakse kõrgele ja vaikselt kõ-nõudluse
järgmiste sõnadega:,.Meie lab„Kaunistagem eesti kojad" ta-rahvas
tahab olla vaba! Minul on gapõhja muusikana. Laas Leivat loeb
eriline heameel ütelda teile koigilei vabaduse manifesti, mis võeti vastu
kesa te võtsite osa vabadusmarsist ja päev varem Rahvuskongressil. Mo-tulite
siia raekoja ette, et kaasa elada ment on ülev ja pühalik. Vabaduse
"seda momenti— ütelda teile kõigile manifest loeti ette eesti ja inglise
teie Esto peakomitee eest südamlik keeles (toome teksti teisal). ..
\änu! Aga meie sammude kaja, mis Järgnevad tervitused. Kõnelevad
selles linnas kostis, see ei jää mitte aupeakoiisul Ilmar Heinsoo, linna-ainult
meie enda keskele. See või- volinik tony 0'Donahue ja Ontario
mas nõue, mis nendes sammude ka- kohtuminister Roy McMurtry.
jas kostis, seda kuulatakse Moskvas Leivat tutvustab Brian MulroneyÜ
ja seda kuulatakse Tallinnas. Ja see ja ta astub kõnepulti (kõne toome tei-murrab
kord meie vabaduse ikkest."
Peapiiskop Konräd Veem avapal-vuses
ütles: ..Taevad kuulutavad Ju­mala
au. Taevalaotus on Tema kä­tetöö.
Päev kuulutab päevale ja ööle,
et eestlased on vabaduse marsile ko-sai).
Võimas- ja vaimustav vabaduse
manifest Toronto raekoja platsil ligi
20,000 osavõtul lõppes võimsa Eesti
hümniga.
VALLY JOHANSON
U
inglise keeles. Kõrvalseisjad eestla­sed
püüdsid i neile iaulude sõna tõl­kide.
Akadeemiliste organisatsioo­nide
järeL sammusid tähestikulises
järjekorras kõikide Ontario provint­sist
pärinevate linnade kaasmaala-
Neljas; kolonn osutus nagu „tä|en-dusüksuseks"
kogu rongkäigule,
kuhu kõik hilinejad ja pealtvaatlejad
c leidsidkoha, ja viimase lõppu juhtis
ankrümehena näitleja Tarvo Kass
oma„nieeskonnaga". kes olid kõik
ühtlastes „Esto" särkides ning väl­jusid
QueenS|Pargistkell 11:22. Kuni
rongkäigu lõpuni jagas rahvuslippe
škm., Silver Kask, kuni lipud lõp­pesid
ja hilinenud tulijaile polnud
neid enam võimalik anda!
Rongkäigu lõpp jõudis raekojaväl-jakule
kell 12:20, olles seega teel
umbes 40 minuti. Esimesed
iread jõudsid kohale juba kell 11:45.
Kolonne võttis vastu ja andis ,.ro-j
helist tuld" raekoja ette ,| maandumi­seks"
1972.a. ÜEP paraadijuht Härm
Kore. Rongkäigust osavõtjaid oli ligi
10,000.
Vabadusnõudlus,
Juba varakult kogiineb inimesi To­ronto
raekoja platsile. Nad kõik rää­givad
eesti keelt, Parajasti toimub
platsil linnavalitsuse vahtkonna va­hetus
traditsioonilise paraadiga
Kindr^lkuberneri Ratsalcaitse ja Ku­ningliku
Ratsapolitsei üksuste poiolt.
'Taevas ei ole näha ühtegi pilve ja õhk
on mugavalt kufv. Üha rohkem tuleb
platsile nägusais eesti rahvarõivais
daame. Raekojal lehvib üksik Eesti
lipp. Kogu platsil võib näha vaid . (Algus esiküljel)
teiste rahvaste lippe lehvimas. Aga Heikki Päara, Kalju Kaur, Evald Ti- tel esitasid kolm laulu: Elmar Rajalo
iieua pea kerkivad meie värvid mo- ^enberg ja Eduard Tobreluts. Sääl on mu Eesti", Roman Toi poolt
lemal poo. pagdiumi mille^ ette^ön juhatuse järel marssisid üldjuhid: seatud rahvaliku laulu i,Kodumaa
asetatudkonepult eesti vapiga. Nii-^^^^^^ j^^^l ^ ^ ^ ^ ^ ^ 1^ ^^3^ rahvaviisi ,.Meie
pea.kuiw^^ Kipper. Uno Kook, Roman Toi Ja koome kangast".
,sila^esaasi^j;a^litsus^rodd JärgneVäit esinesid naiskoorid kol-vaatlejate^
rM tiM^emas. Ja; varsti ..^^ mMm^m^ me^iaulüiäVmime Pürre:i;Ülö kodu-
Ameerika Ühendriikidest, Austraa- mäe" Uno Kook'i juhtimisel, Tuudor
liast. Lääne-Euroopast, Kanadast Vettik'u „Sa oled nii armas" ja Juhan
ning viimasena õpilaskoorid. Aavik'u „Käokene, kulda lindu".
Iga koori ees sammusid.koorijuht mõlemad Asta Ballstadfi juhtimisel,
ja esimees, nende järel koori lipp. Meeskoorid esinesid kuue laulu-
Eesti lipp ja koori tunnussilt ning ga: Mart Saar'e. „Leelo" Charles
koori Järel koorivanem. ^ipper'i juhtimisel, Riho Päts'i„Jaan
Teadustajaina tegutsesid Reet läeb jaanitulele" Erik Veski juhtimi-
Marten-Sehr ja Enn .Kiilaspea, kes sel, Miina Härm'a „Sõjalaste marss"
kordamööda teatasid areenile mars- Charles Kipper'! juhtimisel, Roman,
siva laulukoori nime. Kogu defilee Toi „Aiut. taiut" Erik Veski juhti-üldkorraldajaks
oli Arnold Kukk. kes misei, Roman Toi „Kanne!daja" Ro-selle
ka kiiduväärselt läbi viis. De- man Toi juhtimisel HeinziiivaWiga
tog^sTtuuaksrpoo^W ^}^r^r^^^ sooloosasjaCharlesKipper-iklave-leem
saatiateea naikub üoodiümi aukate lippude värvirikkus andsid risaatel, lõpukoor Leo Virkhaus'i
leem saatjatega paikub poodiumi kogu laulupeole rõõmsalt rahvusliku kantaadist„Minu kodu" Erik Veski
aluspõhja, mis kestma jäi lõpuni. juhtimisel Andrus Voitk'iga soolo
Kooride ülesrivistust laululavale osas ja Charles KipperM klaverisaa-korraldas
üldkoorivanem Aiver Rõi- .tel.
ka. ühendatud puhkpilliorkester 66-
AVAMINE liikmelises koosseisus esitas Uno
Laulupeo avas tervitusega Herbert Kook'i juhtimisel Adalbert Virk-
Kasenurm, pühendades selle laulu- hauš'i parafraasi ..Kas tunned maad",
peo Kodumaa vabadusele. Ühendatud segakoor esines ühek-
Järgnevalt Kanada hümnile au- sa lauluga: Mihkel LüdigM „Sääl
peakonsul Ilmar Heinsoo oma riik- kord kasvab kaunis kodu" ja Konst.
likus tervituses kinnitas, et meie lau- Türnpu ..Priiuse hommikul", mõle-Šeai
mayivaremadk^^^^^^ lupeod, nii paguluses kui ka kodu- mad Asta Ballstadfi juhtimisel, Enn
— beebid yahkreis, tibatilullukesed °" eestluse, meie rahvusliku Viõrgu„Helise,ilma" ja Adolf Vedro
lippavad ema käekõrval. Ja nad lau- ^^^^ püüdluste jõuallikaks. ..Midrilinnu mäng", mõlemad Uno
lavad - Saa vabaks Eesti m e r i . . . Ja "Mingu laulud ka täna siin vabade
neid lippe! Neid on nii palju uhkelt ^^^^f^^^ suuikogunemisel lojaalse
lehvimas tuules. Kahjuks on organi- tervitusena kodumaale ja kodurah-satsioonide
kolonnid nimeta ja või- y«^f'^f samaaegseh andku eesti
matu on kõiki ära tunda. Seal tminan laulude kaunis kõla uut jõudu ja ins-ära
Vancouveri lapsi ja noori. Seal ^ratsiooni ka meile uskumaks eest-näen
lippe - Austraalia, Pelgia. Bra- ^^^^ Püsimisse kõigi raskuste kiuste.
Laske lauludel minna kaunimal, kõ­lal."
Enn Kiilaspea luges ette eestikeel­se
tõlke Ameerika Ühendriikide de- duurüauludest üldkoor esitas Uno
mokraatliku partei juhi kandidaadi Ko6k'i juhtimisel Miina Härma
Walter Mondalel temtusest Esto ,.Veel kaitse, kange, Kalev", mille
^ järel ELLPA abiesimees Enn Kiilas-kil.
käes pisike sini-must-valge. Tuli LAULUD KOLAVAD , pea oma lõppsõnas kinnitas, et eesti
, nähtavale tohutu lippude meri. Pla- Laulupidude avatseremoonia tra- rahvas on enne end vabaks laulnud ja
keteid on vähevõitu. Seal tulevad ditsioonis esinevad alati kolm laulu: teeb seda ka tulevikus. Enn Kiilas-
„Estonian Veterans" i - igal neist laul Jumalale, laul Kodumaale ja laul pe^ tänas kõiki, kes selle laulupeo
Laulule. kordaminekuks kaasa olid aidanud,
Järgnevalt üldkoor pühkpilliorkest- äga eriti ELLPA esimeest, Herbert
ri saatel ja Charles Kipperi juhtimisel Kasenurm'e.
laulis Juhan Äavik'u „Hoia Jumal Järgnes koorijuhtide austamine,
mürakaid. Plats on nüücJ täiskiilutud. Eestit", mille järel Eesti lipu juube- alustades üldjuhtidega, kes kõik said
Igal pool onrahvmurd. aga rongkäi- likomitee esimees õp. Udo Petersoo traditsioonilised loorberipärjad, mil-gul
pole veel lõppu — ikka on veel oma lühikeses sõnavõtus andis kok- lised andis üle aupeakonsul Ilmar
raumi, ikka veel tule|) neid. Kõrgel kuvõtliku ülevaate ^^^s
taWasinal lendab üle lennuk,vedades sünnist ja sümboolsusestBergmann'i Järgnevalt Enn Kiilaspea kutsus
luules 1881. aastal. välja kõik kohalviibivad koorijuhid,
Järgnes üldkoori ettekandes puhk- kelle töö tagajärjel sai võimalikuks
pilliorkestri saatel ja Uno Kook'i juh- see laulupidu. Neile kõigile jätkus
timisel Enn Võrgu ..Eesti lipp". ohtralt punaseid nelke ja jätkuvat ap-
Avatseremoonia lõpuks üldkoor lausi.-
laulis^Roman^Toi juhtimisel Mihkel Tugeva aplausi osaliseks sai ka
LüdigM ..Koit". , kohalviibiv maailmakuulsusega diri-
Avatseremooniale järgnes vahe- gent Neeme Järvi ja Armas Maiste,
tult kogu laulupeo kontsertkava. Konst. Türnpu'..Lahkumise laulu"
Õpilaskoorid Georg Iltari juhtimi- juhatas Toman Toi, millele järgnes
sel ja LÜM Merilo-Teose klavedsaa- Eesti hümp, .-m'
ris. Lauljad olid rivistatud laululavaks muudetud Maple Leaf Garden8'i ühes otsas.
Foto — S. Preem
Aupärjad koorijuhtidele. Vasakult — Erik Veski, Roman Toi, Uno Kook, Charles Kipper, Asta Ballstadl,
Georg lital, Eesti Lauljate Liit Pohja-Ameerikas esimees Herbert Kasenurm ja aupeakonsul Ilmar Hein°
soo. Foto — S. Preem
on kuulda ärritatud hääli — nad tu
, levad! Nad tulevad! . i
Ja nad tulid. Vabadusrongkäik
jõuab platsile. Uhkelt ja enesekind­lalt
sammuvad valgetes kpstüümides
Esto giidid. Neile järgnevad Võitlejate
Ühingu mundris mehed. Ja siis Esto
'84 embleem, nägusais rahvarõivais
näitsikute saatel. Embleempe järgne­vad
Esto aupatropnid ja paar tosinat
sini-must-valgeid lehvivaid lippe.
Mõned plakatid ..Freedom for Esto­nia"
kõik ühtlased valge-sinises.
Kaks suurt ..Freedom for Estonia"
kõrvale ja kaameramehed ruttavad
neid pildistama. '
„SAA VABAKS EESTIj MERI"
Võimas puhkpillide orkester mars-sib
üle platsijühtides rongkäiku kaa­rega
paiknema poodiumi lõunapool­sele
servale. On tekkinud väike se­gadus
rongkäigu paiknemisega, mil­le
tagajärjel muutub korralik rivistus
võimatuks. Seal on skaudid, gaidid.
Seal on Jõekääru laste suvekodu.
Eahvatantsijad esinema8„EstQ Visiooni" liikumiBlavastuses „Nägemu8". Foto — S. Preem
„Esto Visioon*' 0 0 t
siilia. Inglismaa, Taani, Norra. Soo-me,
Prantsuse, USA ja Kanada — aga
üle kõige on rohkelt sini-mu.^st-val-geid
— üksikuid ja rühmas — lõpma­ta
ilus pilt. Mass koguneb. Rõdul on
näha juba mitrriekordseid ridu. Seal
näen väikest valgepäist poissi isa ku-
Kook'i juhtimisel, Eduard Oja „Va­res,
vaga linnukene" ja Juhan. Aa-vik'u
„Meie Mihkel", mõlemad
Charles Kipper'i juhtimisel. Cyrillus
Kreek'i „Ma kõndisin vainul". Riho
Päts'i ..Pulmalaul" ja Miina Hätma
„Tuljak", kõik kolm Roman Toi juh­timisel.
LÕPETAMINE
Lõpetamistseremoonia protse-t
l . — •
käes eesti lipp — Seal meie värvimüt­sides
üliõpilasorgaijisatsioonid. Ja
neid kogub ja kogub. Kell lööb 12.
Taevasse on kelkinud valgeid pilve-
21. ja 22. juulil
dr. M. Leesment. o . <>«.
28. ja 29. juulil 1
dr. R. Pahapill 921-7777
mitte ainult sini-must-valge lipu sa­jas
aastapäev, vaid ka Ontario pro­vintsi
200-jas ja Toronto linna 150-
nes juubel.
..Eesti ühiskond meie provintsis ei
ole kõige suurem ega ka kõige väik­sem,
ta on aga üks kõige värvikam.
Kpmbed ja traditsioonid, mida olete
toonud kaasa siia maale, on saanud
Kanada pärandiks,,mida me kõik ja­game.
Paljud väärtused, mida eestla­sed
tõid endaga, kuuluvad nüüd väär­tuste
hulka mida jagame kanadalas-tena.
Nende väärtuste hulka kuulub
töökus, sallivus, perekonnaelu hin­damine,
korra ja seaduste austamine
ja usk demokraatlikesse põhimõte­tesse
ja traditsioonidesse.
Edasi peaminister kõneles eestlas­te
kaotatud poliitilistest vabadustest
jä raskustest eesti keele ja kultuuri'
säilitamisel. Ta ütles: ,',Seepärast
meie Kanadas ei ole kunagi tunnus­tanud
Eesti Vabariigi okupeerimist.
Meie seisame ühiselt vastu nende
survele,kes jätkuvalt eitavad teie ko­dumaa
põhilisi vabadusi, tõekspida­misi
ja püüdlusi, nii et ühel päeval
rahvas Tallinnas on sama vaba nagu
rahvas Torontos, (aplaus)
UHKED OMA PÄRITOLULE
Jätkates; peaminister tõstis esile
vabaduse tähtsust.mida siin maal
nauditakse ja vajadust olla valmis va­baduste
kaitseks. See kultuuripidus-tus
on tõendiks eesti rahva panusest
Ontariole ja siinsele mitmekultuurili-sele
ühiskonnale.
..Mehed ja naised, nagu teie, uhked
oma päritolule ja ajaloole, kes o|i
kandnud oma kultuuriväärtused
kunstidesse, professionaalsesse- ja
ärimaailma ja on järjekindlalt rikas­tanud
meie provintsi sotsiaalset
stmktuuri. Siin, Ontarios, eesti pärit-
(Algus esiküljel] ,
oluga kanadalased on kõikkülgselt
seotud kanada eluga ja on edukad
isikud,ükskõik missuguse ala nad on
valinud. Näiteks spordis on Kalev-
Estienne teeneks võimlemise toomi­ne
Ontario gümnaasiumidesse ja
olümpiamängudel Kanada esinda­mine."
Peaminister lõpetas eesti keeles,
üteldes:„Elagu Eesti!"
Kiidüavaldustega vastu võetud kõ­nele
järgnes „Esto Visiooni" pro­loog,
mille esitasid Elna Libe ja And­res
Raudsepp väljaku keskel tulede-sõõris.
„NÄGEMUS'^
Ja siis algas rahvatantsu kava ,iNä-gemus",
mille lavastas Härnald
Toomsalu. Lasterühmade üldjuht oli
Virge-Kai Lindaja. „Estonia" koori
juhatas dr. Roman Toi ja rahvamuu-^
sika ansamblit Liina Teose. Valgus-'
tuse korraldajaks oli mõlemale lavas­tusele
Harri Kivilo ja dekoratsioon
Regina Toomsalu'lt.
Rakendatud oli üle pooletuhande
rahvarõivais tantsija, kes esitasid
veerandsada tantsu jagatuna viide
ossa. Aidatuna helgiheitjatest, loodi
tantsijatepaaridega hiigellavale maa­lilisi
vaateid tantsusammul liikumi­sest.
Joonistati geomeetrilisi kujun­deid,
sõõre, kiiri,mis eriti mõjule
pääsesid kõrgelt vaadates. Saate­muusika
kõlades ja „Estonia" koori
lauluhelidel pakkus eeskava rahva­tantsu
kui ka visuaalset effekti pak­kuvat
liikumistjlõppedes osaga EES­TI
ELAB! Tantsijad moodustasid
oma riviga sõna EESTL Ja siis tuli
finaaliks populaarne Tuljak.
Publik jagas tantsijatele ohtrasti
kiitust.
MERI
Pärast vaheaega algas kava teine
osa,kus, võimlejad esitasid liikumis-lavastuse
„Meri", mille lavastas Eve-lyn
Koop. Assistendiks oli Karin Vii-namäe-
Willman, lastekava üldjuhid
Reet Leesment-Altosaar ja Heli Oder.
Originaalmuusika oli loonud Armas
Maiste. Solistid olid Anne Kuus, Kati
Kuus, Rita Laztins, Kati Tihane ja
Monika Eder. Kaasategevad rühmad
olid Kalev Estienne, ^la, Malmö
Girls, Ritmika, USA, Questo. '
See osa „Esto Visioomst" oli toeli­ne
valguspidu, kus domineerisid hel­giheitjad
ja valgusefektid. Lavastaja
oli abiks võtnud teisgi vahendeid, et
soodustada kujutlust merest. Nii kae­ti
põrand kunstliku uduga jne. Ka ka­valehel
anti seletus lavastuse üksiku­te
osade kohta,mida need taotlesid
kujutada. Sissejuhatusena andsid
oma osa noored, mõned neist üsna
pisikesed.kes m'uutusid publiku lem­mikuiks
— eriti üks tibatillike, kes
näis olevat teiste keskele eksinud.
Pallid, lindid, vahelduv riietus tri­koodest
kleitideni. Massliikumine,
eliitrühmad, solistid. Vahelduv val­gusmäng,
uduloor pakkus kaleidos­koopilise
pildi vee peegeldusest ja
vahutavatest lainetest,kui vaatajal
jätkus fantaasiat.
SINI-MUST-VALGE
Lõpuks moodustas sinine-must-valge
esinejate riietus trikoloori, ula­tudes
imposantselt üle hiigellava.
Rahvas tõusis ja koos kooriga lauldi
„Kaunistagem Eesti kojad...". Kut­suti
välja suurevaevanägijad Evelyn
Kqop ja Härnald Toomsalu, hinnati
nende tööd ja anti lilli. Evelyn Koop
sai kõige lõpuks veel erilise inglis­keelse
kiituse valjuhääldajast mood­sa
võimlemise liidu presidendi pr.
Taylori poolt.