Meie Elu = Our life, October 11, 1979

              Elu" nr. 41 (1548) Xm J tMeieElu'V nr. 4.1. (1548) 1979 ^NELJAPÄEVAL, .11, OKTOOBRIL — THURSDAY, OCTOBER 11
NDLI
ii kasutavad — kas loa-ibinõud
tulevad tarvi-.;.
>l ei oleks võimalik bas- ;
a ilma teie teadmata,
'bassein katta,; et ei'
; i keegi kukub sisse ja :;
..b. Samuti olete vastu-kukub
ja;ennast vigas-/
.esisel kõnniteel Seega'
^st puhas hoidmine on
:me vastutav ka oma .
tehtud - vigastuste eest.
hammustamine jne.
Innetusi juhtub ka siis
jaatuse abinõud on tar­id.'
Juhtuda võib, et •'
:jel tulenevad nõudmi-jtada;
ivogu. teie eluaeg-
IVastutuS-kindlustus on .
,atud maja tuiekindlus-jjee
kindlustus katab
kulud, : samuti kui
väldib autoomanikku
loõnnetuse kahjusid,
jjakindlustuse poliisile
ud vastutuskindlustus, •
[s see katab kõik mis;
puudub, oleks "see ha­lla
praegusele kindlus-
*
VALITSUSE
LUHTADE
valitsuse juures, töö-n
Olemas, kui aitasite
a viimases valimis-toötasite
koos õige
li jäte soovil sai rah-ttawašse.
Kui ta kuu-litsuse.
parteisse, siis
g pinda sondeerida
Isu saamiseks. Iga uus
ma aktiivsetele kaas­uste
kohtade määra-alt
nende teenetele;
ed osalise aj aga töo-ugustes
komissioni-et
teil teeneid kül-e
sarnase köha saa-õige
aeg; ühendusse
asuva lahke daami-iga,
kelle büroo asub.
ministri oma lähedu-
'i, kasutuses onmit-tat,
mis sisaldab va-mekirja.
daam on nüüd koos-mis
annab ütevaa-nemisest.
Ta võtab
usi ja.püüab need,
tele ja vajadustele
rteiga on vajalikud,
ugune — olenevalt
ajast ja muust. Al-
0. '
had on praegu pa-raadio
ja T.V. jä-satsioonis:,
spordi
alade turustamise
s jne,.;:
isuur, kui olete osu-le
valitsusele;
Hans Kivi
BOI
\ore Örive
200
irio M9V m
154622
;rr
tPROMISSI
[MONISTIDEGA
:. Päts - 1918
Ima, kus asub
„MEIE ELU"
); 6 k., $13,00, .
jtmeremaades-lanadas:
la.
'.50, 6 k. $8.25.
/5.
2R6, Canäda
01
e © o
Ühiskondliku korra kujunemise analüüs ajaloo ja sotsioloogia taustal, kus tsentraalseks teguriks ori inime­ne
ise kõigi oma muutmata loomuomadustega,
Inimkond <oma pikal ajalookäigul
ei ole ^eni veel leidnud Omale sar­nast
ühiskondlikku korraldust, mil­le
juures võinuks märkida üldist
heaolu, rahu ja õnne pikemaks peri­oodiks.
Asupaigad, kliima, maavilja-kus,
naabrid, rännud paigast-paika
kas vabalt või sunnitult ja mitmed
muud tegurid ori järjest muutunud
kord paremale!' kord halvemale. Ala­ti
on leidunud, kes üksikult või grup­pides
pole olnud rahul eksisteeriva
ühiskondliku korraga. Kui sisemiselt
pole olnud võimalik muuta seda kor:
da, siis ori kutsutud abi väljaspoolt.
Sellane protsess1 on akuutne ka tä­napäeval
ja veel enamgi, sest impe­rialistlike
huvidega rahvad ja riigid
on sageli ise algatajad või koguni
provotseerivad teisal rahutusi, strei­ke,
ülestõuse ja vastuhakke sealsele
kehtivale korrale, et oma mustrit ja
võimu levitada. Mäletame hästi, kui­das
N. Vene 39 a. eest neelas Balti-riigid
just imperialistlikes huvides.
Seda on juhtunud ka mujal Hii­nas,
Indo-Hiinas, Aafrikas ja Lõuna-
Ameerikas, ning see protsess kes­tab...
Sellepärast tänapäeval ei tea
keegi ennustada, milliseks võiks ku­juneda
ühiskondlik kord aastaks 2
tuhat. — Alljärgnevad read püüavad
anda ülevaadet senisest arengukäi­gust
ja märkida mõningaid pide­punkte,
mis kestma toimega ka tule-
• vikiis.
sotsi Mmmuiiistiga, nagu sisalikku ne paradiis, siis õigeusklikud sotsid
rästikuga, olgugi, ei mÕTemi kaug- ütlevad, et
mmm mmm mmm®
Juba Aristoteles (384—322 e.Kr.)
väitis, et inimene on ühiskondlik
loom ja ta muutu binimeseks õieti
alles korrastatud ühiskonnas, mida
ta nimetas riigiks. Ühtlasi ta põh
jendas, et rii^i ülimaks ideeks ja ees­märgiks
olgu oma kodanike Õnneli­kuks
tegemine. Tema õpetuse koha­selt
on riigis, võimalik vältida rahu
tusi ja revolutsioone siis: a) kui kõi-
... gile üHiskonnakihtidele või võimu
gruppidele on; võimaldatud osavõtt
riigivõimu teostamise protsessist ja
sed esivanemad võisid olla sugula­sed.
Seega N. Vene poliitiline mus­ter
;,Nõukogude Vabariikide Liit" on
kõige jõhkramale valele rajatud väl­jamõeldis
tõeväänamiseks. Ja Selli­sele
tobiale ehitatud riigi/ vahekor­rad
demokraatlike riikidega; ei saa
kunagi olla sõbralikud ja kestva toi­mega.
Ayn Rand võrdleb N. Vene ja
USA vahekorda ..detentet" kui rel­vastatud
röövlit varaomanikule, kus
viimane teeb esimesele järelandmisi
(piecemeal concesšions) rahu säili­tamiseks
antud korraks, kuna vara-omanikül
ei ole saada midagi vas-tu-tasüks.
Hans HuyiVi teose. „Der Ängriff"
kohaselt, belgia ja prantsuse teadla­sed
ning rahvusvaheline Punane Rist
on kindlakstemud, et N. Venes bols­hevike
valitsemisel a. 1917 kuni 1969
hävitatud inimelusid ligi 49 miljonit.
See kohutav arv aga ei sisalda veel
endas hukkunuid mitmesugustes sõ­dades,
arvatud ühes ka kodusõda. A.
Solzhenitsõn hindab bolshevike kon
tosse koguarvuna 66 miljonit. Char­les
Preston'i „Basic' political theO'
ries" järele Karl Marx'i poliitiline fi
losoofia klassivõitluseks ei ole ainult
ajendiks vennatapmisele — fratri
eide (Kain ja Abel) vaid proletari­aadi
diktatuuris tuleb; võimu käsuta
da ka järeltuleva sugupõlveparricide
(lapsed) hävitamiseks, et ei tekkiks
uut klassi vana hävitatud bourzhuaa
siä asemele. Vastavalt sellele iseloo­mustatakse
kommunistlikku riigi­korda
kui Jgävest revolutsiooni" s.t.
kes]pea tõstab, see ka selle kaotab!
@
Ajalugu tunneb riike poliitiliselt
kahes põMlises formatsioonis:
kommunismil kui riigikapitalistli-kul
türannial ei ole midagi ühist
evolutsioonilise sotsialismiga.
Kommunismis eraettevõtja asemel
on riigivõimuga partei-apäratshik
teinud oma. elu mugavaks vürstlikus'
stiilis, kuna tööline peab leppima ik­ka
sellega, mis vürsti laualt langeb.
Puudub kõigi kodanike õiguste eest
valvelseisev riigivõim, nasü see oma-ne
demokraatiale. Muide fascismil ja
natsismil On ka sugemeid sotsialis­miga;
kuid Ayn Rand võrdleb neid
vas tas jõukudena (rival gangš) kom­munistlikule
diktatuurile.
Poliitiliste küsimustega tegelevad
teadlased juba: Benedict Spinoza'st
peale (1632—1677) rõhutavad, et de­mokraatia
ön kõige mõistuspäraseni
valitsemise vorm, kuna seal on iga­üks
nõustunud tegutsema ühise või­mu
juhtimisel ja enamushäälel on
seadus jõud kõigis valitsemisalastes
küsimustes. Kahjuks aga ei ole siin
võimalik jätta kohe märkimata, et
ka N. Vene gerontökraatia reklamee-rib
ennast kui „kõige demokraatliku­mat
riigikorda . terves maailmas"
vaaiamäta sellele, et ainsa valitseva
partei (bolshevike) koosseis ulatab
vaeval. 9%-le kogu 262 miljoni elanik
konna juures. Samuti, et ei olla min­gisuguseid
seisuse või klassivahesid,
nagu kapitalistlikes maades. Selles
osas" toob selgust Vallensky ja V^fal-lace
„the peoples almanac", kus oel
däkse, et M. Venes on isegi rohkem
klasse kui mujal ja nimelt: 1) eesõi­gustatud
Valitsev ülemklass — par
tei-aparatsikud; 2)haritlaste kesk­klass;
3) töölised ja 4) orjad. Esime
ne klass moodustub mõnestkümnest
. tuhandest võimueliidi bürokraadist,)
a) ^itoatorl^udja b) demokraatli- k e s teostab tegelikku valitsemist.
kud riigid. Erinevused nende kahe Teine moodustub0 kutselistest spet-mooduse
juures on nagu öo ja päev,
Esimesed ei luba riigivõimuteostami-riii,
et need oleks omavahel tasakaa- s e s t ei kellelegi peale valit-lus
(võrdle K.:Päts'i riigivõimu or- seva eliittrupi või partei, 'kes ühel
ganite tasakaalu Põhiseaduse eessõ- või teisel viisil pääsenud võimule või
nas) ja b) kui kodanike rikkuse- ja
vaesusevaned ei ole suured. Aga
enam kui 2 tuhandeks aastaks on
jäänud nagu saatuse irooniaks, et
seni pole veel loodud sarnaseid riike,
kus kuulsa teadlase ja filosoofi idee
riigist oleks leidnud rakendamise.
Loeme,, näeme ja kuuleme pidevalt
igas maailma osas kestvatest rahu­tustest,
streikidest, ülestõusudest, re­volutsioonidest,
poliitilistest mõrva­dest,
pantvangidevõtmisest, '-'välja
pressimistest, lennukite kaaperdariii-sest
jne. ühes eeldatavate vastaste
kõrvaldamiseks. Samal ajal võime
kuulda poliitikute rahustavaid kõne­sid
ja lubadusi parema ja õiglasema
tuleviku poole siis ja ainult siis, kui
teda ennast ja ta parteid valitakse
võimu juurde. Meenub L. B. 'John-son'i
„great society", P. E. Trudeau
„just ja riew society jne.' Sarnased
v loosungid on kavalalt käigustatud, et
valimistel hääli püüda.. .kes ei ta­haks
elada toredas jaõiglašes ühis­konnas!
— Enamasti aga juhtub nii,
et valimistel antud lubadused unus­tatakse
varsti jal leitakse põhjuseid
kõmilehiilida nende rakendamisest.
Tänapäeva poliitikas vaevalt keegi
oma sõna peab ja on naiivne seda ka
uskuda, ainult vaata ja oota!
Mõnede ajaloolaste arvates
Aristotelest prügidele on kõige la­hemai
seisnud Shveits
oma Liiduvalitsusega 22. Käntoni
üle, kui jätta märkimata naiste vali­misõigus,
mis seal puudus kuni 1972
aastani. Samas aga märgitakse, et
Aristotelese idee poole' püütud ka 1.
Maailmasõja järele end iseseisvaks
ja vabaks võidelnud Ida-Euroopa
^väikeriigid" kuni need 2. Maailma­sõjaga
hävitati ja okupeeriti N. Ve­ne
impeeriumi külge, kus veel täna­päev
kehtib ajaloos seni tundmata
terrorirezhiim — kommunistlik dik­tatuur,
mida poliitilised kommentaa­torid
nimetavad ^gerontokraatiaks",
^sest sealses ühiskonnas võimueliidi
'kuppel, l\uuludes Stalin'i kangi, va­litseb
nii avaliku kui ka eraelude üle
eesmärgiga' võimuhoidmiseks ja
vägivaldselt haaranud selle. See
grupp valitseb nii nägu see meelepä-sialistidest
ja partei usaldusalustest,
kes administratsioonis valitseb kom­muune
kohtadel võimueliidi käsul.
Kolmas koosneb töölistest vabriku­tes,
sovhoosides, kolhoosides ja mu­jal
s.t. tõelisest proletariaadist, kelle
eest tehti revolutsiooni ja kelle ni-;
EESTI KEELE HARJUTUSTIK I
V. Tauli EESTI GRAMMATIKA I
'äries EESTI KEEL (selle ehitus, areng ja
ortoloogia) .............;;......)......^.......
k. Kajasaar EESTI MAATEADUS
1, 2 jä 3 vihk
H. Rajamaa AABITS
H. Rajamaa EESTI ÄLGLUGEMIK I ;..
H. Rajamaa EESTI ÄLGLUGEMIK II
H. Rajamaa EESTI ÄLGLUGEMIK III
H. Rajamaa EESTI LUGEMIK II ......
T. Künnapas MEIE KODUMAA
H. Michelson EESTI RADADEL .......................
S. Raatmaa JÄNESEPOEG KES LENDAS ..... '
H. Jänes E. KEELE GRAMAATIKA I
H. Jänes MEIE EMAKEEL II (E. keele ja
• stiili õpik) ......
H, Jänes MEIE EMAKEEL III (E. keele .
: õpik) ...........
KALEVIPOEG J..:............:.
A. Tiitus KOLM MUINASJUTTU
E. Lindsaar KOMPANI POEG
KUIDAS TALLINN NIME SAI
K.Vaikla KULDNE TAMMETÕRU
LAULE JÄ MÄNGE VÄIKELASTELE ^
(Nootidega) ;..»„......^......i...i;...;..:.,.;.....»..:,;.>..^ •'
LAINETE SALADUS ........
K. A. Hindrey LEMBITU ........
J. Kaup LINNUSE EHITAJAD
'••••Tv Künnapas MEIE KODUMAA ....
H. Nõu ÖI-OI-MIS JUHTUS .............
S. Raatmaa MINU KARU
MINU PILDIRAAMAT ......v.....................
• Ai. Teder NAPOLEONI JÄLGEDES ...
H. Michelson NOORSOOTÖÖ RADADEL .......
NOORTE LAULIK ;
Ü. Lehti PIKKE ^ MIKKE
G. Helbemäe RAEKOOLI ÕPILANE
K. Ristikivi SELLID
K. Ristikivi SEMUD
H. Michelson SKAUTLIKUL TEEL
J. Kaup SÜGISE LAUL ................v ........i!.............
Ei Õun TSIRR
USUÕPETUST KODULE JA KOOLIÖELE
-A. Mägi VALIMIK LUGEMIST
NOORTELE .1
VIKERKAÄRI, (laule jk lugusid)
•V H. Mäelo VÕIDUKARIKA MÄRGI ALL
ÕPETAM^ND LUGEMA I'......
ÕPETA MIND LUGEMA II
2.50
8.00
6.50
2.50
3.30
3.30
3.30
3.30
3.50
3.75
9.00
4.30
3.30
3.30
3.30
3.00
3.00
1.00
3.00
3.00
5.00
4.00
3.50
2.00
4.00
3.10
5.10
2.50
2.50
4.00
3.00
1.50
330
3.00
3.09
; 3.25
. '2.5©
4.50
3.00
6.30
2.50
2.50
3.00
4.50
Nõukogude võimud
piiravad väi ja-rändamist
Nagu teated ajakirjandusest näita­vad,
pageb viimasel ajal eriti roh­kesti
inimesi Nõukogude Liidust
Läände. Tegemist koguni omamoo­di
painega. Abiellumise kaudu väi j a-pääsnud
pajatavad, et on siginenud
tohutult isikuid, kes esimesel võima
lusel lahkuksid ^töörahva paradii­sist".
Olukorra iseloomustamiseks võiks
tsiteerida ühe väliseestlase kirja al­lakirjutanule.
See daam oli Lääne-
Saksamaalt külastanud juulis oma
kodumaad. Ta kurdab:
„Minu sõit Eestisse oli vaga kurb,
sest see elu seal on ju nii halvaks
läinud, et ennast seal enam malta ei
sooviks. Ei tea, kas veel Eestisse
sõidan.. .Kõik saatsid mind ilusasti
Eestist ära ja see oli minul vist vii- .
mane lahkumine Eestist." :
Vähendamaks ka abiellumiste kau­du
väljarändajate arvu on Nõukog.
salapolitsei KGB; rakendamas uusi
drastilisi võtteid:. takistada abiellu­misi
ja fabritseerida lahkumishimu-
Ustele kohtufarsse. Ilmekaks näiteks
selles osas on tartlase Teet Papsoni
juhtum,,'mille puhul avaldasid pro- .
testi Nõukogude kphtuqrganitele
.Tallinnas ka väliseesti noored. Ka ei>
(reageeritud Teet Papsoni, Soomes
elava 'pruudi Merja-Tuüla Springare
armuandmispalvele.
Jüri Lina
Postiga tellides raamatu hinnale lisandub saatekulu.
Myyf il „MIIE ELIJ" kilityses : \
958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6
rane oma võimulpüsimiseks ja aine- , m e l k a v a l i : t s € b kommunistlik par-liseks
heaoluks. Sarniases riigis sea-'
dusandlust ja kohtuvõimu reguleeri­takse
ka valitsuse s.o. eksekutiiwõi-mu
enda poolt. Riigi statuudiks võib
olla kas valitsuse deklaratsioon või
nimeliselt ka põhiseadus, nagu N.
Venes, kus see mõeldud rohkem pro­paganda
vahendiks välismaailmale.
Kodanike vabadused on seal kavalalt
niveleeritud peaaegu nullile, sest üks
paragraaf küll lubab, teine aga ko­he
keelab riigi kui supremaadi ka­suks.
!>emokraatliku riigikorra mo­toks
peetakse ..kõrgeim võim riigis
olgu rahva käes", kes seda võimu
teostab oma tähtajaks valitud esin­dajate
kaudu riigi esinduskogusse
(kongress, parlament), valitsusse
ühes riigipea (president, peaminis>
ter) juhtimisel. Sarnase riigi statuu­diks
on tavaliselt rahva või selle
esinduskogu poolt Vastuvõetud, põhi­seadus
(konstitutsioon), kuS kodani­ke
õigused ja kohused riigi vastu
moodustavad demokraatia tuuma
(nucleuse),.et vältida riigivõimu kur­jasti
kasutamist ja omavoli, kodani­ke
vastu. Käesolev sajand omistab
sellele suurt tähtsust ÜSA algatusel.
(President Carter'i erimission) glo­baalses
ulatuses vaatamata sellele,
et diktaatorlikud riigid siin töötavad
vastu. Üldiselt nende kahe pooluse
— diktäätorlike ja demokraatlike
riikide vahel on veel terve rida riike,
kus ollakse kord lähemal, kord kau-gemäl
ühest kui teisest poolusest,
mis, oleneb võimu, kontsentratsiooni
astmest ülevalt alla või alt ülespoo­le.
Vastavalt riikides rakendatud
majandussüsteemile, liigitakse neid
veel: a) kapitalistlikeks ja b) sotsia­listlikeks
riikideks. Esimene sai oma­le
jõulise põhja 19. sajandil tööstus­liku
revolutsiooniga Inglismaal jä
on arenenud kõige võimsamaiks
USA-s. Kapitalismi, peatunnuseks
peetakse eroämandit ja sealt juhi­tud
produktsiooni ühes vaibavõistlu­sega
kaupade kvaliteedi j aj hindade
suhtes vabaturu korras. Sotsialism
iesfis
Pahandusi Tartu
ölikoolir
tei.. Neljandasse kuuluvad poliitili
sed dissidendid — inimõiguste ja va­baduse
eest võitlejad gerontokraa-tias,
kelledelt võetud või võetakse
kõik õigused, tihti isegi kodakond­sus
ühes väljasaatmisega riigist. Sa­ma
allmanaci järele, nende, Ülem­nõukogu
(Supreme Soviet) kujutab
endast vaid ki mmitemplit, sest vali­mised
teostuva l ainsale kandidaadi­le
igas valimisringkonnas ja kandi­daatideks
saavad olla ainult need,
kellega nõustub partei keskkomitee.
Valimisi kor 'rollib parteivÖimu
kaitseorgan KC 3 jä häda sellele, kes
julgeb hääletada avalikult vastu. Sel-
MBIT H
Augtasti õhiul. kella 22 paiku sea- nistada, kuigi abikaasa on käinud
diš Lembit Hänni, kes oli KGB poolt j majast majja inimesi palumas —
keelustatud Tartu filmiklubi j kõik kardavad kättemaksu (ka Pee-fo"
esimees, sammud mööblikombi- ter). sest Parmu kamp oli olnud
naadi poole, kus sel õhtul oli valvu- Sõbra tänava hirm,
rit asendamas valvebrigaadi brigadir Mees olevat tihti käinud nuga ham-
Mati. kellega Lembit sõbnitses. Ta bus või kirves käes uste taga lõhkü-otsustas
pisut Vestelda. Raadio ja mas.
portfell käes sammus ta mööda Et ametivõimud püüavad asja
Sõbra tänavat jõe suunas. Parasjagu mätsida, annab tunnistust ka Edasiš
naelutas keegi mees „kurja koera" ilmunud teade, kus tunnistati lugu
silti kase külge. Lembit soovitas sel- vaid üliraske kehavigastuse tekitämi-le
aiale Kiüa. Varem viis korda koh- seks, mitte tapmiseks. Kõige rohkem
tööliskonnast moodustavad naised,
parteis napilt 1/5-dik koguarvust ja
poliitikas juhtivalt tegev mõni ük­sik.
Näiteks partei keskkomitees ai­nult
6 '• naist, valitsuses ja poliitbü­roos
— mitte ühtegi.
Sama mustri järele valitsetakse
kõikides kommunistlikea maades ol­gugi,
et hiljuti Pekingist.tulnud tea­teil
valmistatavat seal ette üldisi ja
vaba valimisi järgnevasse parlamenti
— Rahvaesinduse (Peoples Assemb-ly),
et hakata maad ülesehitama de­mokraatlikumal
viisil modsaks töös-tLisriigiks.
Meie muinsus- ja ajaloo­teadlane
dr. O. Loorits nimetab kom­munistlikku
korda ;,Ida demokraa­tiaks",
ja väidab, et ka meie seas pa­guluses
on osa poliitikutest nakata­tud
sellest ..demokraatiast", sest
ega's nad muidu karda vabu ja üld­valimisi
organisatsiooniliseks tege­vuseks.
Usurpeeritakse õigusi ja
lepärast kuulemegi, et seM jälle vä . A , . f • x . . _ .,. . •. , . . . .x . ,. ..^ • . ... .
Htud ;.kõik rahva p W l t " m e s s e a^
kandidaadid 99.9%-lise p o o l t h ä ä l t e - l I a s k n w d e n e s ( * e kanstamatult ope- vaevalt poolt tavaliselt ara istutakse
aa Ka naistel on seaf üheõigluslt u s t a n d a * L ü a t l o ! l t a P u r J u s - Ja S 1 1 S t a a s edasi tegutsetakse. Selle-meestega
ainult paberil. 4/5-ku kogu Siis hakkas Lembituga norima ja pärast inimesed kardavadki tunnis
tikkus kaklema. Lembit läks eest tusi anda.
ära. pärast ka jooksis. Teine ajas te- Lembitu abikaasa Helgi ootas teist
da" noa välkudes aluspükste väel ta- last ;(poeg Eerik on aastane). Ema
ga; Seda nägi: pealt ka Mati, kes oli on pime ja liikumisvõimetu, kõnnib
tulnud uksele vaatama, kas Lembit tabureti abil. Ei soovi enam elada
tuleb juba. Uno Parm järgnes Lem- õnneks inimesed abistavad teda
bitule isegi valveputkasse. Ilmus kaL-^g KIUSAS
autojuht Peeter. Koos hakati Uno
Pärmi rahustama. See mõistis, ell Lembit Hänni lähemad tuttavad
Lembit on ülekaalus: „Ärge pahan- kinnitavad, et tema tapmine alanud
dage -poisid, ma olen võtnud!" Lem- „Amfo" sulgemisega^ tegelikult juba
bit ja Peeter saatsid joodiku koju. varem — kui KGB alustas „vestlu
Lembit oli sel õhtul vaid õlut joo- si". Lisaks veel noormeh^ kõige ko-5 ga, tundis tuuletõmbust
nud. I hutavamad elamistingimused
Tartu ülikooli.vene keele ja kirjan­duse
kateedri juhataja, professor
Jüri Lotman, kes on rahvusvaheliselt
tunnustatud semiootik (aastast 1969
Rahvusvahelise Semiootikaassotsiat-siooni
asepresident), oli kutsutud 2.
—6. juulini Viinis .toimunud rahvus­vahelisele
semiootika kongressile.
Võimud ei andnud väljasõiduluba;.
Juba pikemat aega pole teda välis­maale
lubatud, kuigi kutseid saabub
ohtrasti. Põhjuseks arvatakse muu­hulgas,
et tema juures elas ligi pool
aastat ..kahtlane isik" N. Gorbovska-
'ja. Aastal 1972 toimus J. Lotmani ko­dus
läbiotsimine leidmaks nõukogu­devastast
kirjandust. Sel suvel saa­bus
ka kutse USA-st Indiana ülikooli
semiootika suvekooli. Kutse saabus
ülikooli rektori nimele, kuid asjaosa­lisele
ei teatatud midagi. Koos eesti
filoloogia teaduskonna dekaani Ago
Künnapiga otsustati, et sõidab Kün­nap
ise. Lotman kuulis asjast linna
peal. .
A. Künnap on sooritanud teisigi
„tempe". Ta on vestelnud usklike
noortega oma teaduskonnast, soovi­tades
usust lahti öelda. Tudengid on
ikka vastanud, et pigem lahkutakse
ülikoolist. Teda ei peeta tõsiseks
õpetajaks. Lisaks keeldus ta tänavu
suvel lubamast eksamitele eesti fi­loloogia
teaduskonda Toomas Rosi­nat,
tembeldades ta budistiks, sest
noormees õpib orientalistikakabine-tis
jaapani keelt, ka muidu ei meel­divat
nooruk talle. T. Rosinale mitte­lubamise
põhjust ametlikult ei tea­tatud.
Tegelikult tuleb seda seaduse
järgi teha. Eksamikoosolekul kostis
üks õppejõududest, et lubatagu T.
Rosin siiski eksameile, küllap ta mõ­nes
aines läbi kukub. Künnap vaid­les;
vastu, sest Rosinal.ei tohtivat ku­hugi
lasta — teeb kõik .eksamid vii­te
Jüri Lina:
-•uksed
elas. olid lahti. Käega.katsudes, leidis, et
Kui oldi taas valvepütkas, rüüpa- praktiliselt kogu elu (kuni abiellumi-sid
Peeter ja Mati pisut viina. Pärast seni paar aastat tagasi) vanas kuuri
vestlemist laks Lembit Peetrit koju lobudikus (umbes 5 ruutmeetri, kõle
saatma ja lubas veel Mati juurde ta- ruum, kuš magas põrandal, sest ruu-gasi
tulla. Kell hakkas lähenema sü- mi jätkus vaevalt emale ja ta filmib
daööle. raamatutele jä ajakirjadele, ..Arnfo"
Vahepeal oli Uno Parm jälle hoo- oli andnud talle rolli ja enesekindlu
gu läinud ja tänaval kuulutanud: se. Ka kirjutas ta lehtedele filmilu
: „Täna tuleb kaks laipa!" j gusid. Sellegi Õiguse oli temalt võt-ülesandeid
tippudes ja nimetatakse Koos kolme kaaslasega (lisaks koer) nud KGB. Leitnant Albert Gerold 'lu^
ekspansiooniks ka väljaspoole vägi- s e H ^
valla abil. Vaatamata sellele, leidub
väljaspool N. Vene piire ikka veel
neid, kes\ suvatsevad N. Venet nime­tada
või kutsuda „sotsialismi
maaks", kuigi seda peetakse enese*
pesemiseks tõrvases vees, sest Vene­maal
eksisteeris sotsialism ainult
märtsi keskelt kuni 7-da novembrini
,1917 a. ~ Aleksander Kerenski valit­semise
ajal ja sedagi ainult vormili­selt.
Evolutsioonilisel sotsialismil
(Fabian's), mis arenenud klassikali­selt
liinil, puudub eesmärk: muuta
eksisteeriv ühiskondlik kord vägi­valla
abil, likvideerida seal täielikult
eraomand jä kõrvaldada ühiskonnast
poliitiline opositsioon. Talunikud
juba meie Väbäriid ajal võrdlesid
dust kogu; rahvale, põhjendades seda
ühtlase sotsiaalõigusega eraomandi
pidurdamiseks, eriti riiklikult täht­samate
tööstuste ja loodusvarade
suhtes. Kuigi mõned sotsialismi po­liitikud
arvavad, et kommunism olla
sotsialismi lõpueesmärk — maapeal-voi
määratakse volinikke ja esinda­jaid.
( (Järgneb) '
KATIISITÖÖB
uusi Js parandame vauis, sa-suvilate
katuseid.
varitsesid nadiulijaid. Üks riaisvarit- bas teda ühel ülekuulamisel KGB
seja ajas Lembitule koera kallale." majas Tartus koguni vahistada, nagu
Peeter põgenes kohe, nähes nii suurt oli tehtud Sergei Soldatoviga, sest
kampa. Mõrvar Uno Parm lõi noaga ,,kindlasti kuulub ta samasse punti".
Lembitu pareinasse; jalga, purusta- Sedaviisi laimates purustas, KGB
des suure tuiksoone. L@mbit hakkas Lembit Hänni elu. Noormees hakkas
appi hüüdma jä pages oma aeda, ve- vähehaaval üha enam viina tarvita-rerada
taga. Ta ei jõudnud trepini, ma.
kust olnuks kergem; end kaitsta või KGB ei jätnud Lembit Hännit ra-isegi
tuppa pääseda. Õues ässitati hule ka pärast tema surma,
taas koer kallale ja hakati noor- Uurija oli nimelt naiselt pärinud,
j meest peksma. Ta kaotas teadvuse, kas Lembitul polnud Nõukogude-
Naabrid kutsusid kairiestusmaja vastast kirjandust; ta olevat olnud
miilitsad, kuna arvasid, et õues ori seotud patsifistidega (vihje kinni-joodik.
Ära nad teda ei tundnud, abi mõistetud Teet Papsonile, kes oli oi- j tud samas „patus".
Accountailt
Sulte 600, 55 üniyersity Ave., Toröiato, Ontario, MBl 2H7
Tel.$
raadio oli kõrvalt kadunud. Järgmi­sel
päeval, kui talle tuli vend külla,
selgus, et raadio oli tõstetud kapile,
ära oli võetud mõned raamatud ning
soritud riiulis, nagu otsitud midagi.
Varas' oleks võtnud jü raadio...
- ; • " . . . ••••• *
Kerkivad küsimused, miks sai paa­dunud
retsidivist, naeu see nõukosu-de
terminoloogias kõlab, vabalt öö­sel
ringi kolada ja karistamatult
hirmutada pikka aega inimesi? Tea­tavasti
rin. teisitimõtlejad ja nende
tuttavad on pideva järelvalve all.
Miks ametivõimud viivitasid Lembit
Hännile kiirabi kutsumisega? Tea­takse
rääkida, et see saabunud alles
paar tundi hiljem. -Hulk mõistatusi.
KGB- ilmselt ohkas kergendatult,
sest agendid olid laimanud Lembitu
Eesti Demokraatliku Liikumise
funktsionääriks Tartus, kuna tal oli
halb õnn kuuluda allakirjutanu tut­tavate
hulka, keda samuti On laima-ei
andnud. Miilitsad tulid nagu ikka nud ..Arnfo" liige), ufoloogidega
suure hilinemisega. Lembitu pulss Abikaasa, vastas, et halleluuja ta
veel lõi õrnalt. Kui hiljem veel saa- Nõukogude võimule ei hõigariud,
bus kiirabi, fenštateeriti juba sur- kuid niisugust kirjandust täi ka pol-ma...
Uurijad aga saabusid suure nud. ;.
hilinemisega. Kui oleks suudetud as- Siiski korraldas KGB Lembit Han-jalikult
ja kähku tegutseda, õleks ni. kodus surmajärgse läbiotsimise
Lembit Hänni elu päästa suudetud, (igaks, juhuks!). Ema, kes on raske öelnud
•: Praegu ei julge keegi midagi tun-1 unega, oli Öösel ärganud ehmatuse-
Viimasel ajal räägitavat Tartus
rohkesti kõiksugu mõrvalugudest.
Nii, siis ongi, et ühelt poolt hoiab
rahvast hirmul KGB ja teiselt poolt
retsidivistid/kes võivad vabalt tegut-seda,
nagu mullu oli olukorra ise­loomustamiseks-
Lembit Hänni ise
Jüri Lina