Meie Elu = Our life, October 5, 1978

              Ä i e Elu" nr! 40, (1495) 1978 NELJAPÄEVAL, 5. —- • THURSDAY, OCTOBER 5 •3'.
Jant •"-nn 11 11
ÜSA kiri
Varajane sügis ja jõulude eelne
aeg on need, mis New Yorgis ja sel­le
lähemas ümbruses on palju aas­taid
olnud eesti, resp. balti üritusist
ülekoormatud kätte jõudnud sügi­sel
päris raskelt. Kuigi sellest on kõ-neldud
ja tarviliseks peetud, ei ole
siiani veel siin niikaugele jõutud, et
kõigi tähtsamate organisatsioonide
esindajad kord aastas istuks ühes­koos
kuja taha ja koostaks enamvä­hem
suuremate ürituste ajalise tabe­li,
mis võimaldaks vältida nende ti­hedamat
kokkulangevust ja mõnele­gi
ettevõtmisele ka fiaskot. Seepärast
praeguses olukorras kerkib meie või
teiste balti gruppidega koos läbivii­davaid
suuremaid üritusi üsna oota­matult
esile ja ajaliselt just üksteise
nagu seeni pärast vihma.
Üksnes kahte nädalat 'hõlmavasse
aega on mahutatud- seekord: 1) II
Balti Kultuuripidustused Garden
State: (NJ.) Arts Centeris, 2) Eesti
Vabadusvõitlejate Liidu 25. a. juu­belipidustused
Lakewoodi Eesti Ma­jas,
3) Balti akadeemiline ball ja
AABS'i tuluõhtu New Yorgis armee­nia
kultuurikeskuses, 4) „kõigi saar­te
rahvaste" õhtu Long Islandil eesti
noorte suvekodus ja 5) XI Põhja-
Ameerika EestilMeeslaulupäev. Nen­de
vahele. tulevad tikkida veel piir­konna
mitmesugused keskmised ehk
vähemad üritused. Sellega oleks sel­le
aasta sügisene seltskondliku ja
'kultuurilise tegevuse stardipauk üli­võimas
/— kui kõik plaanikohaselt
õnnestut);
-; Balti P-kuItuuripidustus
on tõeliselt .suur ettevõte, juba ma­jandusliku
riski poolest, sest nagu 3-
•rahvuse korraldavalt komiteest'
kuuldub, on üksnes rahaline eelarve
12.000 dollarit, et katta Arts Centeri
üüri. ja muid kulusid. Selgus aga, et
"komitee on teostanud energilise eel­töö
ja pääsmeid müütanud juba eel­müügil
üle 9-tuhande doll. eest ja
nad loodavad, et puudu jääv osa kae­takse
kohapealsete ostudega. Komi­tee
eesti sektsiooni juhtis nooremast
põlvkonnast ins. Jüri Virkus ja liik­meina
olid rakendatud ka selle ealis-tena
Gilda Karu, Ariu-Irja Parming
ja Viiu Vanderer, vanemaist koge­mustega
J. Simonson, A. Prima, V.
Puströmj.t.
E. Vabadusvõitlejate Liidul
on oma organisatsioon liikmesühin-gute
kaudu seljataga ja liidu juubel
peaks ka eelduste kohaselt Lake­woodi
Eesti Maja täis tõmbama, se­da
enam, et samas toimub ka koha-liku
ja aktiivse EVÜ oma 25. a. juu­beli
sidumine sellega. Rivaaliks, vä­hemalt
ajalise kokkulangevusega on
aga traditsiooniline balti akadeemili­ne
ball. Eestipoolsed ringkonnad on
alati teinud suuri pingutusi, et hoida
seda ainulaadset üritust käigus. Ja
õieti on balti akad. ball kasvanudki
välja omaaegsest eesti akad. ballistj
et saavutada suuremat seljatagus
ja anda meeldivat võimalust bait
üliõpilasnoorusele tihedamate sõp*
russidemete loomiseks.
Saarferahvaste kokkutulek .
on selkujul suhteliselt uuemäaegne
üritus. Meie saarte inimesed hoiavad
aga tugevalt oma „etnilist" päritolu
ja vist TorontoL suguvendade-õdede
eeskujul on • ka siin märgata veelgi
elavamat üheskoos tegutsemise ta­het,
nii et kindlasti omajagu pidutu-julist
publikut pudeneb ära neile ja
XI E. Meeslaulu päeva korraldajaid,
kes oma suure ja kahe maa vahelise
ettevõtmisega on sattunud selle ti­heda
pidutsemise ajalisse lõppu, val­das
pisut mure. Omal ajal müüdi
New Yorgis eesti meeslaulupäeva
pääsmeid isegi juba kõrgemate hin­dadega
mustal turul ja kontsertsaal
oli täiskiilutud üle 2600-st kuulajast
aga need ajad on ju ammu möödas
ja kui nüüd 7-8-9-šada inimest kuula­ma
tuleb, ollakse ka õnnelikud. See­pärast
suuremate ürituste ajaline
kõkkukuhjumine. teeb omakorda ja
põhjendatult, mõnegi mainitud ette­võtmise
läbiyiijaile suurendatud
muret. Juhul kui neist kõik peaksid
omajagu kannatama või mõni raske­mal
kujul — oleks see tõsiseks hoia­tuseks
ja läbielamuseks, et edaspidi
seda pahet püütakse vältida.
ie Elu" kauplus ja väsimatu, alati naeratav Lilly Jakobson. Foto — Elna Kunda
Väga sageli on arvamine, et Jeie Elu" teenib ühiskonda ainult tea-1
dete toomise ja rahvuslike uudiste vahendamisega. Tegelikult on aga JMeie
Elul" ka teine pale ja väga sageli ülimalt tähtis osa täita puht isiklike};
perekondlikel või ühiskondlikel üritustel
Keda meist ei ole külla kutsutud?
Kes meist ei ole muret tundnud kin­gituse
pärast? ,;Meie Elu" 011 olnud
teadlik nende küsimuste lahendami­sel.
„Meie Elü" omab väga rikkaliku
rahvuslike kinkide ärj Toronto Eesti
Maja teisel korral koos lehe talituse­ga.;
Äri on avatud koos- bürooga igal
tööpäeval kella 9:00—5:00, erandi
moodustab esmaspäeva õhtu, äri on
avatud kella 8:00-ni ja neljapäeva õh:
tui 9:00-ni. ^ ^ \ .
,!Meie.Elu" talituse tööd ja kinki­de
äri juhivad Viima Krabi ja Lilly
Jakobson. Nad on seda - teinud hästi
ja sõbtfkliküs vaimus. /
Lilly Jakobson ütleb, et nad müü­vad
eestipäraseid ehteasju, näitena:
setuketid, sõled, preesid, hõbeehted,
eesti vapiga sõrmused — kuld ja hõ­be,
heegeldatud, tikitud või kootud
laudlinad ja linikud.
Müüakse suudes valikus eesti raa­matuid,
heliplaate; puule põletatud
ja värvitud eesti mustriga taldrikuid
ja õllekanne. Ei puudu ka eesti ke­raamika.
Suure osa müüdist moo-innitos
rahuplaani
dustavad nahk-käsitööd ja omaette
koha on saavutanud saunatarbeu*
Soomest. Kinkeesemed .pärinevad
peamiselt Kanadast, Soomest, Sak­samaalt
ja Rootsist.
Lilly Jakobson märgib, et suvekuu­del
: suurema ostjaskonna moodusta­vad
turistid ja eriti USA-st, kuid ole­me
ka Austraaliasse ja teistesse
maadesse müünud eesti kinkeese-meid.
Suurema osa läbimüügist
moodustavad ehteasjad, raamatud
ja heliplaadid. Kanada eestlaskonnas
on. esikohale jäänud rahvuslikud
kingid sünni-, leeri- ja pulmapäevade
tähistamisel. Juhul kui „Meie Elu"
kinkide äris ei ole sobivat või soovi­tud
kinki, siis kiiremas korras katsu­takse
see tellida ja enamuses on see
õnnestunud. Kui on probleeme, soo­ve
või nõuannet .tarvis rahvuslike
kinkide valikul või tellimiseks/siis
„Meie Elu" abivalmis daamid on sel­leks
alati valmis. Tulge, külastage,
ostke või tellige oma kingid Meie
Elu" kinkide ärist, Toronto Eesti Ma­ja
teiselt korralt!
• elna:;.
STOKjHOLM — Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskuse
algatusel on moodustamisel hooldusgrupid eeskätt neile poliitvangidele h
kellede vangilaagrite asukohad on teada.
Rootsis tegutsevad eesti organisat­sioonid,
kpgudused ja; skaudilipkon-
• nad on . võtnud oma hooldamisele
järgmised poliitvangid. .
Kalju Mätik, sündinud 16. augus­til
1932 Tartus. Vallaline. Lõpetanud
Tallinna Polütehnilise. Instituudi
elektriinsenerina. Arreteeriti 13. det­sembril
1974. Mõisteti 31. oktoobril
1975 okupatsioonivõimu poolt lavas­tatud
Tallinna protsessis Eesti rah­vale
enesemääramise õiguse ja inim­õiguste
taotlemise pärast 6-aastaks
sunnitööle. Asub Permi vangilaagris
389/36. Kalju Mätiku hooldamise on
oma ülesandeks võtnud Lundis asu­vad
eestlased vastava hoöldusgrupi
loomisega.' j
August Mplder, vanus/teadmata,
eluloolised andmed puuduvad. Mõis­tetud
okupatsioonivõimu poolt met­savendluse
pärast 15-aastaks sunni­tööle.
Asub Mordva vangilaagris
385/19, August Mölderi hooldamiseks
on Helsingborgis tegutsevad ees ti or­ganisatsioonid
moodustanud vastava
hoöldusgrupi. -•'•••/•"••.
Jüri .' Pentnian, vanus teadmata,
eluloolised andmed puuduvad. Ka­ristuse
põhjus ja pikkus teadmata.
Asub Mordva/ vangilaagris 385/19.
.Jüri Pentmani on otsustanud võtta
oma hooldamisele Västerosis asuvad
eestlased. •'
Teodor Reinhold, sündinud 1910.
^Advokaat. Olnud saksa, okupatsiooni
ajal Tartu üliõpilaskonna esimees
Mõisteti 1954 okupatsioonivõimus
poolt metsavendluse pärast 25-aas-täks
sunnitööle. N. Liidu .'.vangipõl­vest
Iisraeli pääsenud juudisoost po­liitvangi
Yakov Süslensky andmeil
on Reinhold väga halvas tervislikus
olukorras. Asub Mordva vangilaag­ris
385/19. Teodor Reinholdi hoolda­mise
on oma peale võtnud Uppsalas
asuvad eestlased organisatsioonide-vahelise
hoöldusgrupi loomisega.
Hooldusgrupid on erikeskustes te­gutsevate
eesti organisatsioonide, ko­guduste
ja skaudilipkondade ning
seal asuvate eestlaste poolt moodus­tamisel
veel järgmistele' poliitvangi­dele:
Artjom Juskevitsh (Norrköpin-gi
eesti orgid), Mati Kiirend (Göte­borgi
eesti orgid), Karl Kivilo
(Halmstadis asuvad eestlased), Val­ter
Kukk- (Stokholmis asuvad eestla­sed),
Kaarel Kõrboja (Södertäljes
asuvad eestlased), Ilmar Lill (Aiin-geosi
eesti orgid), Tõnis Meri la (Ko­penhaageni
ees ti orgid), Leonhard
Must (Borosi ...eesti orgid), Sergei
Soldatov (Eskilstuna eesti orgid) ja
Voldemar Unt (Malmö eesti orgid).
Kalju Mätiku, August Mölderi, Jü-
: ri .Pentmani ja Teodor Reinholdi
hooldüsgruppidega ühendusse astu­da
soovijail pöörduda Eesti Vangis­tatud.
Vabadusvõitlejate Abistamis­keskuse
poole •aadressil: Box 34018,
100 26 Stockholm, Sweden.
Iisraeli parlament (Knesset) kin>
nitäs peaminister M. Begini kokku­lepped
ja läbirääkimised algavad
tõenäoliselt ühes Siinai kõrbe linnas
oktoobri keskel rahulepingu sõlmi­miseks
Iisraeli ja Egiptuse vahel.
Kuid Iisraeli parlamendis toimus
sel puhul üks pikemaid vaidlusi,
sest Iisrael loovutab ilma midagi
vastu saamata kõik need maa-alad
Egiptusele, mida Iisraeli sõjamehed
verehinnaga võitsid, siis kui Egiptus
.oli N. Liidu liitlane ja relvakaasläne.
Pariamendis juhiti tähelepanu, et
sellega võtab Iisrael omale tohutu
suure riski. Kõige kibedamad rünna­kud
tulid M. Begini oma partei rida­dest.
Üteldi, et see on tegelikult Iis­raeli
kapituleerumine ja M. Beginit
süüdistati selles, et ta kapituleerus
USA president J. Carteri ja A. Sadati
surve all. Arvati, et sellega ei saabu
rahu Lahis-Itta, vaid see lepe tähen­dab
ainult seda, et araablased asusid
uueks sõjaks parematele positsioo­nidele
Iisraeli piiridele. Kõige roh­kem
kibestunud on Jordani jõe lää­nekaldale
ja Gaza piirkonda ehitama'
asunud juudid, kes peavad sealt lah­kuma."
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts-1918;
Kanada dollar
Eesti1 Koguduse juurde Sao Pau-los,
asutati hiljuti naisring, kes te­gutseb
Buenos Airese Koguduse nais-ringi
eeskujul; Selle peamiseks"1 üles­andeks
on abistada kogudust tema
töös, eriti just majandusosas, korral­dades
kiriku-basaare, loteriisid jne.
Naisringi esinaiseks on Ema Kmis-berg.
• . -•V.'.' •
Naisringi esimeseks ülesandeks
osutus näituse läbiviimine, milline
toimus „III Qlimpiada dos Imigran-tes'e"
raames 11.—20.. augustini.
Olümpiaadi korraldajaks oli „§ec-retaria
Municipal de Esportes e Cul^
tura de Sao Paulo", eesmärgiga lä­hendada
ja süvendada sõprust kõiki­de
nende rahvaste vahel, kes on kaa-saaitand
Šao Paulo arengule ja edu­le.
37*e jtahvjiislipu lehvides ja Saa
Paulo linnapea Olavo Setuball osa­võtul,
toimus Ibirapuera pargis spor­diväljakul
,,111' Emigrantide Olim-piaadT'
avamine. Eesti lipiü kandja­teks
olid Otto Kuusberg ja Olev Sau-kas,
keda saatsid helepäised, sinisil-malised
noored rahvariietes.
Olümpiaadi kultuurosas, toimus
Ibirapuera pargis suures „Bienal'i"
hoones näitus, kus igal rahval oli või­malik,
temale kasutada antud pind­alal,
tutvustada oma rahva saavutu­si
kultuuri ja (nnapära. Näitusest
võtsid osa 33 riiki. .......... .............
...Eesti,.Läti jä Leedu „stancTid" olid
kõrvuti ja nende poolt hästi valitud
väljapanekud, andsid hea ülevaate
nende rahvaste rahvuskultuurist,
arengust ja ajaloolisest käigust. Bal­ti
rahvaste väljapanekud äratasid tä-
Sünnipäevälapsed Margarita Lustig, Richard Sachker ja Hilda Stulov Koi
mainu koguduse koosviibimisel. Foto — S. Preem
Kanada dollari väärtus langeb kii­resti.
Möödunud reedel maksis ametli­kult
helepanu ja külastajate poolt jagati
neile 'palju kiitust. Näitusel jagati
kolme rahvusgrupi poolt ühiselt väi-jaantudl
selgitavat brqshüüri.
Rahvusgruppidelt, oli igapäev mit­mesuguseid
ettekandeid. Demonst­reeriti
ka kultuurfilme. Esinesid ka
leedulaste rahvatantsijad ja nende
koor laulis näituse avamisel. ...........
„01impiada dos ImigrantesT' täht­sus
ja sellest osavõtt nii spordialal
kui ka kultuurilises osas, on kasva­mas
aastast aastasse ja tänu meie
naisringi j väsimata tööle, eesotsas
selle esinaise Erna Kuusbergile, või­sid
ka eestlased vääriliselt esineda
selles suures rahvaste peres.
i. septembril korraldas Rio de Ja-neiros
„Centro Brasileiro da Europa
Hvre" ikestatud rahvaste mälestus­päeva
saates kutsed osavõtuks kõi­kidele
nende rahvastele ka teistes lin­nades.
Mälestuspäeva aktus peeti
„Gpmunidade Britänica" saalis, kus
iga rahvus oli esindatud oma lipuga.
Aktusest osavõtjaid oli üle kolme--
saja. ^ (•
Eestlasi meie rahvuslipuga ja rah­variietes,
võttis sellest osa nii Rio de
Janeirost kui ka Sao Paulost.
Lätlaste rahvusgrupi poolt sõitis
Rio de Janeirosse õp. J. A. Mekss ja
leedulaste poojt kapt. J. Ciuvinskas,
Kanada dollar 84,72 USA centi,] k e s 0 n käesoleval aastal „Comite pro
ostjad ei tahtnud maksta do"
r :
üle 80-ne ceridi,. sest vahepeal:
kuid
laris
oli oodata "uut langust. Kolge kiim
malisem on see asjaolu, et majan­dusminister
J. Chretien vaatab dol­lari
langust külmalt pealt ja isegi
püüab seda õigustada, sest nüüd saa­vat
Kanada kaupu müüa. Kuid. Ka­nada
on suur importija ja dollari
langusega tuleb kõigist kaupadest
maksta hingehinda. Kalli valuuta
ornanikud võivad kõik Kanada väär­tused
üles osta, sest need on neil
poole hinnaga käes.' Dollar oli. nii
odav 45—50 aastat tagasi suure de­pressiooni
ajal. ;•... ; ;
Justicä dos Povos BalticosV esi-mees.
',' ,'
NATO väed pidasid ^Lääne-Saksa-mäal;
suure manöövri, kus sõduri Ic!
tuli teotseda nagu sõjaolukorras ja
kasutati lahing-laskemoona. Ma­nöövrid
olid • ohvriterikkamad . kui
kunagi varem. 17 sõdurit kaotasid
oma elu ja 100 sõdalast said haava­ta.
-. ••, ^ r-'-v
Chartered Accountant
Süite. 60Q, 55 University Ave.> ..Toronto,. Ontario, M5J 2H7
i. 862-7115 V
Möödunud pühapäeval oli Toronto'
Kolmainu Eesti Ev.;-Luteri usu kogu­duses
lõikuse .tänupüha tähistamine.
Rohkearvulise osavõtuga/jumalatee­nistusel;
pidas jutluse 'koguduse õpe:
!aja O. (inadenteich Taaveti laulu 103!
alusel: ,,Minu hing kiida Jehoovat ja
kõik mis piinu sees Tema püha ni­me,;
kes - su elu lunastab hukatusest
jä ei tasu meile mitte- meie pattu
a"; ' •'.'''•
••.ii i \ -
' i<.l\S
II-
(HWY 401 2 bl. lõunasse)
Äri avatud: esmasp., teisip. 10—6, kesknädalal ;
suletud, neljap.,.reedel. 10—9 ja laup. 10-~Ö;
©Tulge ja tutvuge hiljuti Skandinaaviast saabunud
mööbliga, magamistoad, söögitoad, lauad jne.
Hinnad soodsad. Isiklik ja usalduslik teenindus.
Kauaaegse kogemustega sisedekoraator.
Austusega WILLY DAENZER
Jumalateenistuse: järele- koguneti
alla kiriku saali, kus Na^ringi
mcd olid lõikuse tänupüha c
katnud lauad ja need Jülcdoga k;^
nislamid. Silvi Preem, kes lau' '
ma 1 ateenistuse!, esitas hi 11 gestakilt
mitu laulupala,;mis sooja..' poolehoiu
leidsid tugeva aplausiga.' Koguduse'
vanim liige Richard:Sachkermängi^.
kilarril, ning. talle' avaldati hästi. ct-
.tekantu.d palade eesf tänu. Et hr.
Sachker 2fe(.:sept.. sai ,90; aastat va­naks,
olles: praegu \anim koguduse
liige, siis G. lital ja' koguduse õpeta­ja,
pühendasid talle oma sõnavõttu­dega
tähelepanu. Et samale ajale
-langes veel kahe koguduse liikme
sünnipäevad Hilda .Stulovil ja Mar­garita
Lustig'il, siis koosviibijate ees
seistes lauldi neile püsti lõusies „Oh
võtkem Jumalat suust südamest
nüüd kiita".
fll!ll!l!l!!llil!lll!lll!lill!i!l]lll!lllllllllll^
!©. Il
ifv
Olgu tähelepanuks kõigi EESTI ASUTUSTELE ja ORGANISATSI-
,OÖNIDELE,.et: „MEIE ELU" KALENDER-TÄHTRAAMAT on ilmu­nud
juba üle 25 a. VABAS MAAILMAS, kogudes ja tuues esimesena
ära võimaluse piires kõikide vabas maailmas asutatud ja organisee­ritud
organisatsioonide nimistu ühes aadressidega, mis oli väärtus­likuks
ja asendamatu abiks esimeste kontaktide võtmisel kaasmaa­lasteleglobaalses
ulatuses,-niikirikutele, seltsidele, ühingutele, koo­lidele,
relvavendadele, skautide ja gaidide |iksustelej.n.e. Sellel
tööl on olnud suur tähtsus algaastail õhutajana ja tõukejõuna meie
vaimlise, seltskondliku ja kultuurilise elu viljelemisel.
:': „MEIE ELU" on' asunud oma järjekordse KALENDRI-TÄHT-'
RAAMATU koostamisele 1979 aastaks. .
Kuna nii Kanadas: kui ka mujal on tehtud posti süsteemides
muudatusi ja organisatsioonide juhatustes on leidnud aset muuda­tusi
mööduva aasta jooksul, siis palub „MEIE ELÜ" kõiki organi­satsioone,
seltse, ühinguid jne. teatada oma täpsed aadressid (Post
Code) jne. ,}Meie Elule", HILJEMALT 30. OKTOOBRIKS sa. aadres-
,,MEIE ELU", 958 BROADVIEW AVE., TORONTO, M4K;"2R6, ONT.:
CANADA.;-....V;:.;'V,
Tehke VIIVITAMATULT seda teadet lugedes ja informeerige ka
oma naabreid sellest. Tehniliselt on soovitav väljaspool Torontot
asuvail keskustel teha seda ühiselt, eriti keskorganisatsioönideL
•See palve on Teie huvides! SEE KOOSTÖÖ TULEB TEILE EDUKS!
„MEIE ELU"
•' 23 WESTMORE DR,: .
v SÜITE 404',; REXDALE,. -
Ont.' ;M?V • 3Y7 ;ie!.;7454622.
Richard Sachkeron; põline - Tartu
linna elanik, kus tema.isal oli päe-vapildistamise
äri Raekoja tänaval.
Ta oli ärkamisaja' tegelane; Tartu
Vana Vanemuise asutaja,, näitejuht,
ja näitleja /ning. Vana Vanemuise
avamisel; laulis 'duetti koos-teise "te­noriga.
Praegusel juubilaril oli Rae­koja
tänaval nr. 4- muusikaäri,; mis
oli - Tartus üldiselt .tuntud. Hiljem
kui tema vennal oli "autoõnnetus ot^
süstas; ta Tartu'ärist loobuda ja asus
Tallinna oma venna, muusikariista­de
ärisse. Hiljem ta siirdus Saksa­maale.
Olgu märkida et Richard
Sachker on võtnud osa nii Esimesest | : . , |
kui ka Teisest Maailmasõjast. iiii||||||||||||||||||||||||llllUllllilllllll!IIIIIIIIIIIIIIIIIJIIIII||||||||||||||||||||||||^