Meie Elu = Our life, May 12, 1978

              Collection Development Branch
395 i^ellington Str. Order.
Ottawa,o Onto
,.Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti
Majas, 958 Broadview Ave., Toronto,
Ont. M4K2R6, Ckada © Tel. 466^951
Tellrmiste ja kuulutuste vastuvõtmi­ne
igal tööp.,M. 9 h.-5 p.l.;esmasp. ja
n^ljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
. • . • ,
Tellimishinnad iKanadas: 1. a. |22.00,
6 k. $12.00, 3 k. 18.00. USA-sse; 1 a.
$23, 6 k. 112.50, 3 k. |8.50. Ülemere-maadesse:
1 a. $26.00, 6 k. $14.50, 3 k.
S9.00.
Kiri- ja lennuposti lisa: Kanadas ja
USA-s: 1 a. $13.50, 6 k. $6.75. Üleme-remaacjesse:
l a . $23.50, 6 k. $11.75.
Üksiknumber .400.
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul:
esiküljed $3.75, tekstis $3.50, kuulu,
tüste küljel $3.25.
„OÜR LIFE'; ^ „MEI'E ELU"
- Estonian Weekly. Püblished by
Estonian PublishingCo. Toronto
Ltd., Estonian House, 958 Broad­view
Ave., Toronto, Ont. (^nada.
M4K 2R6 ffi TeL 466^951
SecoEd Class Mdl Registraüon Mo. 1351
Toimetajad: H. Rebane ja °S,
Veidenbaum.
Toimetaja New Yorgis B; iPä^
Iiling, 473 Luhmann Dr., New Mil-ford,
;N.J., ÜSÄ. Td. (201) 262-0773
; „MEIEELU^* väljaandjaks on
Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A.Weileri algatusel 1950.
Nr. 19 (1474) 1978 REEDEL, 12. MAIL— FRIDAY, MAY 12 XXIX aastakäik
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas 9-rda koosseisu viimasel peakoosolekul 6. mail analüüsiti põhjalikult meie
keskorganisatsioonide tööd ja selle tulemusi. Praost 0. Puhm ütles, et teie peate võitlema nende valede vastu,
mida levitatakse N! Ludust. Peakonsul L Heinsoo tõstis esile EKN tööd ja leidis, et seda tuleb veelgi tõhustada,
nniUeks kohustavad meid kodumaal esilekerkinud noorte vabadusvõitlejate pingutused kommunistliku terrori
all. Eesti rahva õigus vabadusele on ajatu ja jagamatu. VäliskõnelejaH. Raudsepp USA-st analüüsis põhjalikult
meie välisvõitlust ja^õstis eriti 6sile USA ja Kanada keskorganisatsioonide head koostööd. Rahvuspoliitilise ko­misjoni
esimees H. Teder juhtis tähelepanu sellele, kuidas just need isikud^ kes suhtlevad kodumaaga on koon­dunud
Metsaülikooli ümber. Ta juhtis tähelepanu, Icuidas teaduse j a akadeemilise vabaduse nimel korraldati
sümpoosion, kus Eesti iseseisvust vaadeldi kõverpeeglist, ütles, et on tulnud ajad, kus oleme oma maakondliku
killustamise Ja killamängude kampaanias langemas tagasi ajale 1343, enne Jüriöö ülestõusu.
Peakoosoleku Toronto Eesti Majas
avas tervitustega EKN esimees U.
Petersoo, kes tutvustas uut ex offi-cio
liiget praost Q. Puhnii, kes esin-
; däb EKN-is pesti Ev. Luteri kirikut
Kanadas. Praost''Vettis oma palvuse
aluseks pühäkirjasõnad: ,,Õndsad on
need, kel on n^älg ja jänii õiguse jä­rele".
Ta kutsusl üles lakkamata ja
väsimata võitlusele oma orjastatud
kodumaa vabjaduse eest, Ütles, et tfeil
tuleb väsimata yõidel^da valede vas­tu,
mida levitatakse N. Liidust^ Oma
palvuses ta mälestas surma läÖi lah­kunud
ex offieio liiget Johanna Pätsi.
/. U. Petersoo märkis, ei see on
EKM^ni 9-da koosseisu viimane uld^
koosolek ja tänas kõiki EKN liik­meid,
kuid eriti juhatusliiknieid ja
komisjonide esimehi tõlmsa töö ja
hea koostöö eest. Koosoleku juhata­jateks
valiti H. Lupp ja A. Jürs. Pro­tokollijateks
A. Kaia ja R. Piiroja.
ÕIGUS VABADUSELE j :
Äupeakonsul I. Heinsoo omas ter­vituses
märkis muuseas, et Eesti rah­va
õigus .vabadusele j ä iseseisvusele
on ajatu ja jagamata; t ä leidis, et
EKN moodustab soliidse lüli Eesti
rahva vabaduse ja. iseseisvuse eest
võitlevate organisatsioonide rivis- Ta
juhtis tähelepanu sellele, et kui meie
orjastatud kodumaal leidub noori,
kes trotsivad vangilaagreid ja vaimUr
haiglaid ning võitlevad Eesti vabadu­se
eest, siis on meie kohus oma võit­lust
siin veelgi tugevdada. M. Murni-kov,
V. Veber ja P. Lillenurm ei kut­sutud
Kanadast tagasi mitte sellepa­rast,
et Kanada eestlaskond pn teh­tud
juba nii pehmeks, et neid pole
enam tarvis, nagu üks öpositsiooni-trükis
kirjutas, vaid nad olid sunn^
tud lahkuma .Kanada riigi ja Eesti
organisatsioonide J valvsuse pärast.
Järgnes Vaba Eesti Sõna" toime-
• :iajaH. Raudsepa pikem ettekanne,
: kus ta analüüsis jä võrdles Eesti
Rahvuskomitee USA-s tegevust ja
EKN tööd ning kiitis suurepäralist
koostööd kahe orgariisatsioonl vahel,
Ta märkis muuseas: „Meie rahvus­gruppide
valitud esindused, olgu Ka­nadas,
olgu teistes maades, kus vali­misi
on võimalik olnud läbi viia, kan­navad
väga suurt vastutust ja oma­vad
palju olulisema positsiooni, kui
meie rahvusgrupi liikmed seda sage­li
afvayad. Need valitud esindused
on sageli ainsad täisvolilised meie
rahvusgruppide esindused, kel on ai­nult
õigus' ja volitus kõnelda nende
asukohamaades eesti rahvusgrupi
nimel. / ^
ÜLIVÕIMAS ^VAENLANE ; ; '.
Igaüks, kes olukordi on täpselt
jälginud peab konstanteerimäj et Ka­nada,
Austraalia ja ERKU ja teiste
maade keskorganisatsioonide visa
töö ja võitluse tulemusena on meie
rahva probleeme järjekindlalt kan­tud
valitsuste ja poliitikute ette, eri;
ti ingliskeelt kõnelevates maades.
See on põhjuseks miks vene okupan­did
on olnud sunnitud allutatud rah­vaid
ja ka Balti rahvaid vähe pehme­malt
kohtlema. Ilma selle, välisvõit­luse
tööta olnuks Eesti veel palju
niahajäetum ja rahvas viidud äärmi­se
vaesuse ja kuuleka orjuse piirile.
Võtame eeskuju nendest meie
noortest rahvuskaa'slastest, kes vene •
okupatsiooni all oma isade maa ja
rahva vabaduse kaitseks on välja as­tunud.
Meenutame korrakski Nik­lust,
Udami, i Kiirendit, Mättlikku;
narvalast Soltatovi, eestlaste sõpra
Juskevitshit ja paljusid teisi, kes
asuvad vanglates või on pideva pku-patsioonivõimü
tagakiusamise ' all,
kes: ei ole õigustatud saama oma elu­kutse
kohast tööd. Kelle lastele ei ole
lubatud haridust anda.. Küsime siis
endalt, mis meie oleme siin vabadu­ses
ja külluses teinud oma kannata^
va rahvuskaaslase, oma isademaa
heaks, kes tänaseni kõnnivad Siberi
orjalaagrite radu, kaevanduste, met-satöölaagrite
vanglaõuede ja vaimur
haiglakongide vahet. Kui teil on sel­jataga
tugev EKN, siis on teil palju
kindlam õigu's, esitada omi seisukoh­ti
Ottawas, Torontos, Montrealis- ja
Vancouveris. Tänapäeva maailmas ei
ole meie vabadusvõitluse töö mitte
kerge. Meie võime sageli näha Mosk­vas
Kremli müüridel pikka diktaa­torite
rivi, suurt punaste plagude
metsa ja suurte tankide kolonnide
mööda veeremist, et vaba maailma
hirmutada. Meie teame ainult; et
meie võitlusorganisatsioonide vastas
seisab ülivõimas vaenlane.
Peetri koguduse leerinoöred teel kirikusse. Ees vaimulikud praost 0. Puhm Ja õp. A. Jalonen. (Lähemalt Ihk. 3)
Foto — S. Preem
J: •
Etendus ja teatriball Eesti Majas
10. juunil algusega kell 6 õhtul.
Peetri kirikus, kolmapäeval, 24vmail, kell 8 õhtii!
• • i CHARLES,KIPPER 1- ; . '
,.' Kavas: Kaasaegset: ja klassilist heliloommgulo .
TERETULEMAST.
P'üliapäeval, 14. mail kell 6.30 Õhtul Peetri kirikus Torontos
V .LEMBIT AVESSONI
Kavas: Bachi Örandenburgi kontsert nr. 3;
Orkestri süit nr. 2, Mozarti Missa Brevis
i Pääsmeks kirikukoriandus
LÄIM,IA VALE •:;
Ma'küsin, et kas meie hulg^^\1:ei^
dub rahvuskaaslast, kes ei oleks puu­dutatud
sellest valest ja laimust, mi­da
levitab vene propaganda ja nende
eestlastest agendid mineviku. Eesti
iseseisvuse, tema tegelaste, ja rahva­juhtide
kohta. Kuid laimatakse ka
neid, kes ; Läänes vabadusvõitlust
teevad. H. Raudsepp tõi näiteid sel­lest
kuidas kodumaal meie kultuuri­loomingut
ja isegi rahvaeepost' „Ka-levipoega"
võltsitakse. Kodumaa kü­lastamise
suhtes refereeris kõneleja
konsul A. Linkhorsti, kes leidis, et
kodumaa külastamine teenib täiel
määral meie vaenlase, meie kodu­maad
okupeeriva kommunistliku
errörisüsteemi huvisid. See on vene
okupatsiooni otseiUe tunnustämihe.
Codumaäl käinud inimesed loobu­vad
meie võitlusorganisatsioGnide
oetamisest ja nad sageli eralduvad
Eesti ühiskonnast. Sealjuures on ko
dumaa külastamise inimlikud põhju­sed
täiesti mõistetavad.
Referent märkis lõpuks, et meil
seisab ees raske tÖö. Kättevõidetud
positsioonid tuleb säilitada ja uusi
sõpru tuleb juurde võita ja kontakte
süvendada.' Küsimus ei ole sugugi,
ainult meie probleem, vaid samahäs­ti
asukohamaa probleem, kes. meid
^asutavad selleks, .et-, selgitaksime
ioramunismiohtu.- Inimõiguste prob-eem
on veelgi teravalt päevakorras..
Tuleb teha ettevalmistusi Madridi
konverentsi jaoks. 1980. a. toimub
Moskva olümpiaad, . mille purjeta-mis
osa toimub Tallinnas. Tuleb sel­gitada,
et see toimub okupeeritud
maal. See on üheks kavalaks võtteks,
et viia vaba maailma vene okupatsi­ooni
tunnustamisele lähemale. Ainult
üks Norra sportlane ütles, et kas so.
bib meil minna võistlema okupeeri­nud
maale? :
Ettekande kohta võttis sõna E.
Lindajä ja märkis, et on pessimist­likke
seisukohti, et vaatamata meie
pingutustele ei ole kodumaal midagi
muutunud. On isegi neid, kes ütle­vad,
et ainult kommunistlik partei
võib olukorda tuua muudaitusi: H,
Raudsepp leidis, et niuudatusi on
siiski esinenud, Selliseid: dissidenti­de
gruppe ei esinenud veel 10 aastat
tagasi. Inimõiguste kampaania on
snski sisseimbumas ka vene massi;
desse. Ta leidis, et:„Ameerika Hää­le"
saated esitavad USA valitsuse sei­sukohti;
„Vabaduse Hääle" saated on
vabamad. H.: Raudsepp märkis, et
peale nende, kes on avalikult teada
on kodumaal inimesi, kes võitlevad
vaikselt: okupatsiooni vastu.
Petersoo: täiiendas tegevuskava
mitmet punkti oma lisaseletustega.
Ta iitles,: et Belgradi konverentsi
.kohta on ilmunud raamat, kus on
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
Valimiste Peakomitee on kuulutanud
välja EKM uue koosseisu valimised,
mille kohta ametlik teadaanne on
avaldatud teisal Valimised toimu­vad
3. juunist kuni 12. juunini. EKN
X kosseisu valimistel kandideerib 53
kandidaati, neist on praeguse kops-
%i$u Uikmed i>6i ^elmist^ VäUriiis^
tel esinenud kandidaate 35 Ja uusi
kandidaate 18.
EKN valimiste kandidaatidest on
suurem osa Torontost või Toronto
ümbruskonnast ja Öntariost. Mont-realist
ja Quebecist on 5 kandidaati
(Edgar Heinsoo, Leida Helde> Heino
Laaneots, Peeter Möldre ja Martin
Pühvel) ja Vancouverist, kust seni­ses
koosseisus ei olnud ühtki esinda­jat,
on valimistel kaks kandidaati
(Enno Lepnurm ja Arnold Pärn). Ha-miltonist
ja Brantfordist kandideeri­vad
senised EKN liiknied August
Jurs, Ivar Laurimaa ja Endel Linda­jä
ja Londonist; Ont. Leonhard'Käh^
ro. Öttawast on kandidaadiks seni­ne
liige Waiter Pent ja uus kandidaat
Raiinünd Piirvee Sault Ste. Mariest
kandideerib Väino Kaldma.
Eelolevatel valimistel kandideeri­vad
uude koosseisu edasi pea kõik
praeguse juhatuse lükmed. Uude
kosseisu ei kandideeri enam juhatu­se
liikmed Enn Kiilaspea ja Välde
koRaiend. Kandidaatide seas on
arvukalt nooremaid kandidaate.
Noorimateks kandidaatideks on Ro­land
Ämolins Kingstonist ja Johan­nes
Järvalt, Jaak Kivik ja Tõnu Tõsi­ne
Torontost. •
Aprilli lõpus algas USA Esindaja­tekojas
üks istungipäev eesti kiriku­õpetaja
palvega. See oli Lakewöodi
Piihayi^imukogr pastorilt Rud. Re^ii-ärülfcAs
palvesse p
tuseokup. Eestis otevat€;eestiaste
vabaduse kaotusest.
Kongressi . esiniees (Speaker)
0'Neill; tänas õp. Reinarut käesurve­ga,
samuti Esindajatekoja' vaimulik
Edw. Latsh. Ka paarkümmend rah­vaesindajat
kasutasid hiljem võima­lust,
isiklikult, tänada eesti pastorit
jä vestlesid temaga. Palvele järgne­valt
tutvustas minutilise sõnavõtuga
R. Reinarut kui: Lakewöodi eesti kog.
õpetajat rahvasaadik W. Hughes, le-heS;
seda väga soojasõnaliselt. Algselt
oli eesti õpetaja esinemise seekord­seks
sponsoriks Kesk N. Jerseyst
olev tuntud eestlaste sõber rahvasaa.
diks J. Howard. Hiljutise sildame-;
ataki tõttu viibis ta £fga haiglas, kust
oli.šaatnud snski ka kirjaliku tervi­tuse,
mis koos muu materjaliga sel­lest
südmuses t trüki ti ära Kongressi
Protokollis.
Seekordne palvus ees tl õpetajalt,
mis tehnilistel põhjustel tähtpäevalt
viibis, sest tavaliselt on püütud seda
.mahutada ajaliselt E.;V. aastapäeva
lähedusse/ oli veel sellepoolest,eri­nev,
et palvuse ajal istüsid külaliste-le
ametlikel reserveeritud kohtadel
rõdul Eesti Rahvuskomitee esi mees
J. Sinionsön ja Lakewöodi Pühavai- :
mu kog. nõukogu esindaja A. Prima.
.;EestJ:;Mrikijõpe^
tüd;l967.a. alates ja selle ürituse,
mis nüüd traditsiooniks kujunenud,
ideehseks isaks oli vastava ettepane­kuga
1965. ä. J. Simonson. Esindaja­tekojas^
peetavad palvused on kuju­nenud
• seal ühtlasi omamoodi Eesti
probleemi üles kergitaväiks sündmu­siks.
Rahvuskomitee esimees viibis
seekord aga kohal, veel ühel teisel
põhjusel ja nimelt seetõttu, et Esin­dajatekoja
vaimulikule anti ametli- '
ku kingina USA kahelt lut. usu
praostkonnalt ja Rahvuskomiteelt
üle Torontos aastaid tagasi trükitud
iluköites ja illusti^eeritud suur 'eesti­keelne
piibel. Pühendusallkirjad olid
selles praöstiteltA. Hinnolt ja R. Ki­virannalt,
esinenud vaimulikult • R. •
Reinarult ja RK esimehelt J, Simon-sonilt.
Õp. E. Latsh OÜ kingist liigu-tatud
ja temale seletati ka kuidas,
see piibel ilmus 1939. a. vabas Eestis,
selle ladu,põlejtati peatselt punastelt
okupantidelt ja kordustrükk ilmus
1500 eksemplaris Kanadas. Piibel '
jääb alaliselt USA rahvaesinduse
hoones olevasse vaimuliku ametiruu­mi
raamatukogusse.
ROOMA — Siin leiti teisipäeval Al-
Möödunud nädalal avaldati aprilli- dö Moro laip, kes mõrvati Punabri-gaadi
terroristide poolt. Protestiks
nende tegevuse vastu toimusid de-monstrasioonid
ja streigid.
Kanada parlamendis kõik erakon­nad
ühinesid deklaratsiooniga terro­rismi
vastu.
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
Juhatuse koosolekul möödunud nä­dalal
tegi esimees U. Petersoo teata
vaks, et kokkuleppel „Seedrioru" ju­hatusega
toimub Võidupüha tähista
mine käesoleval aastal „Seedrioru'
Suviharja pidustusel l^ juulil. Pärast
seda kui selgus, et Võidupüha pühit­semist
ei saa korraldada koos Killa-mängüdega,
oli Võidupüha tähista­mise
küsimuses EKN esimehel läbi­rääkimisi
Toronto Eesti Võitlejate
ühingu jä Võitlejate Ühingute Lüdu
esunehe K. Tpriga. Peeti otstar­bekohaseks,
et Võidupüha tähistami­ne
traditsioonilise võidutule süüta­misega
toimuks „Seedripru" Suvi­harja
pidustusel. EKN esimees tegi
Seedrioru juhatusele vastava ette­paneku,
mis Seedrioru juhatuse
vastu võeti.
kuu gallupi tulemused ja need olid
üllatavad. Küsitlused näitasid, et kui
praegu tuleks liiduparlamendi vali­mised,
siis pooldab 41 % rahvast kon­servatiive
ja: 41% pooldab liberaale.
Alles kuu aega tagasi pooldasid kon­servatiive
ainult 34% ja liberaale
45% • küsitletutest. Kõige ebapopu­laarsemad
on liberaalid Torontos.
Ka.uusÜemokräatide populaarsus on
vähenenud 17o| pealt i4o/o-le. Seega ySA sõjalised eksperdid leiavad, et
on nende populaarsus madalpunktil. ^iidu õhuruumi alarmsüsteemis
Liberaahde_populaarsuser^
leitakse suudi olevat P e — t e r ^^^^^g^^.^^
P.^. Trudeau isik.kelle.pdn^kasse das tund aega N.liidu õhuruumis ja
rahvas on kaotanud USIL Inflatsioon, jahenes isegi Murmanski tähtsale sõ-rahakursr
langus ja; toopuuxlus op .^^^^ baasile, enne kui lennuk
hävitanud usalduse hberaahde pohl- .^^^^^^
tikasse. taotlesid isegi lennata otse üle U.
Liidu õhurijumi Seouli, kuna Põhja-
Norrast on lühem tee Seopli, kui
Alaskasse. Põhja-Soomestonj kordu­valt
üks Rootsi lendur käinJd Vene­maal,
enne- kui ta avastati ilma, et
N. Liidu alarmsüsteem oleks lennu­kit
avastanud. •
Võidupüha tähistamine ja võidu­tule
süütaniine äupeakonsul 1. Hein­soo
poolt Võitlejate Ühingu kaaste­gevusel
toimub Suviharja aktuse lõ­pul
1. juuli õhtupoolikul. Kõnelejaks
aktusel on.EKM esimees Ü.JPetersoOo
Nagu nüüd on selgunud oli Afga­nistanis
teaemist N. Liidu toetusel
võimu ülevõtmisega. Äfaanistan on
üks maailma mahajäetumaid maid
: maailmas ja ulatab terava kiiluna
Pärsia ja Pakistani vahele. Arvatak­se,
et võimu ülevõtmisel on saanud
surma mitukümmend tuhat inimest.
Uueks riigijuhiks sai kommunistliku
partei juht. Riigipööret oli põhjali­kult
ettevalmistatud ja Afganistani
armeesse oli juhtivatele kohtadele
upitatud kommuniste. Aafgnistänist
võib saada üks Moskva satelliite.
Kuid enne, seda toimub seal metsik
puhastus, kus hävitatakse kõik need,
kes kommunistidele vastupanu võiks
osutada. '