1978-05-12-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
REEDEL, 12. MAIL -.fTRlöAY, MAY 12 , ,3/ileie Elu" nr. 19 (1474) m%
Tänapäeva generatsioonide vahe teooriatele, uuematele paljastustele
on vähem aastates, rohkem ideoloo- juhtiva kihi reetlikkuse suhtes, uue-gias
ja ülimalt ühiskondlikes suhtu- matele kämpuse väljaandeile, pehas-mistes.
See on uue generatsiooni re- tunud „rock" muusikale. See on na-volutsioon
kõige sfenise vastu, mis v?- gu kahekümnendate aastate Saksa-nem
generatsioon on ühiskö|ndliküks maa modernism, kus avanseeruda
hüvanguks ehitanud ja võitlus süs- oli lihtne, tuli ainult paljastada ke-teemi
vastu. Ajal, mil vanemate ha. Kallaletungis vanale, on iseseis-poolt
on saavutatud enneolematud vad seisukohad rasked kujunema ja
poliitilised, majanduslikud nmg sot- isehakanud mõtlejad teevad mõtle-siaalsed
vabadused, õn uus generat- mise teiste eest. Uniformsus suhtu-sioon
pealetungil selle lammutami^ mistes on kujunenud siit edasi vaimseks.
. seks ühüuseks ja praktiliselt piirab
Antud ainel on Royal panga apriV inimesel ,,teha oma asja".^^^^
lilmu bülletään publitseerhiud tähe- ratsioon on jõudnud pideva surve
all käituda nii nagu igaüks käitub.
Siit on kujimenudki n.n. karjamentaliteet,
keda domineerivad võimuahned
juhid, kes näevad oma või-
Petrof, Bluthner, Forster, j.t.
Uued Ja renoveeritud.
Kitarrid, akordionid ja teised
, MUÜSISCÄRÜSTAD'
Parandus. . ÜüriMne,
I
house of music Ltd.
SS3 Queen St. W., Toronto lil, On*
TeL 363-1966
T l l l l l l l i i i i i l ll
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) X koosseisu valimised peetakse
ajavahemikul 3. juunist kuni 12. juunini 1978. a., viunane päev kaasa
arvatud. Valimised toimuvad valijaile kättesaadetavais juhiseis ettenähtud
korras.
II
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas X koosseisu kandidaatideks ön üles
seatud ja Valimiste Peakomitee otsusega 2. maist 1978. a. kimiitatud järgmised
isikud:
lepanuvääriva artikli, mi^le sisu tohiks
huvitada meid sama palju, kui
kõiki teisi vabas maailmas. Tsiteeri-Ä
kokkuvõtlikult seda artiklit.
.^Kuuekümnendates aastates läbistas maiust pehästunud massimentalitee-
Fõhja-Ameerika ja Laäne-Euroopa dis. Conformistidel puudub tolerants
ühiskondi teatud rahulolematus. Ar- teistsuguste ideede vastu. Isiklik va.
Meid üllatas hiljuti kommunistlik riigipööre ja tuhandete mõrvamine
anistaiiis. Vaba maaihna abi ja õnnistusega vallutavad M
vSwTjrnS^ Aafrikat. Euroopas levib kommunistide poolt toeta-ratsiooni
osa pööras selja oma vane-dest oh võh^^^ N. Liidu
mate saavutustele. Juhituna radi- tavusega leida iseennast. Albert Eiri- N^stru^^^^ ajaMrjade veergudelt, et vene noorus
luisest elemendist, viidi noored re-stein Mrjutasv Vaba ja^m
volutsioom teele moodsa tehnoloogi- mest^o^
lise ühiskomia kuulekuse ja ho4 teda ei saa k ^^
matuse vastu. meda relvana kasutada. m tütar S^^^^
Nähtavamaks tulemuseks oli ge- Isiklik õnn on ainult isiku loodud, kommimismi ohust. Naib^^e^ on hävitanud dissidendid, kuid vastu-neratsioonide
maitse, suhtumise ja kuid seda ei saa kunagi massprodut- P^^u kommunismile otsib lausi teid ja kasvatab uut^vene mimest, kes
käitumise vahel. Kui vanemad kand- seerida. Mü peabki inimene leidma '
s!d lühikesi juukseid, noored kasva- tagasitee oma individuaalsuse juus^ N Liidu ajakirjandus pn range
tasid juuksed pikaks. Kui vanemad de. Tõelme mdividualistön tugev {(^Qg^^ on lubatud
mutisid vaikset ja meeldivat müusb küllalt sallmia ka teistsuguseid mõt- ainult koramunistliku korra ja elu
kat, noored soovisid lärmakat. Noo- lemisviise ja ideesid peale iseenda, h^jeaiisee
red otsisid vanematest erinevaid Kui homsepäeva poliitiline jõud, jütaina kommunistlikku paradiisi,
uusi ambitsioone eluks. Kdevrün- on tä^^^ väga suurte h^us ]^ocjaJilil.u j^aailma,,pah on
nak ühiskondlikule ^ Status Quo'l€ mõttevormiste surve all Kuid need] tundmatud,
saavutas vanade reeglite kindla ^B^^^
viimise koos suurema Vabadusega Sed, nagu kõik varemad ühtlustami-fiiisheste
ehis ja stiilis. se ideoloogiad. Nende püüdlustega
Siit kerkis uus paradoks: uued va- kaasa mhmes võiyad noored kao-badused
seadsid noored ka pretse- däta oma suurima pärandi — olla
denditu vastutuse ette. See asetas isiksušedis^^^^
noortele koormused ka iseenda Ka meie uues generatsioonis on
emotsionaalse heaolu osasj,,Tee oma nakatusi sellest uuest voolust, sest 1 ükskõiksemaks kommunistlikku-ehda
asja" saigi küsimuseks, mida ka meie noored on käinud läbi koo- hjg ideede suhtes. Vastupanu suure-teha
ja mida mitte oma heaolu huvi- lid ja ülikoolid. Ka nende hulgas on neb ja ulakad eluviisid, joomine ning
des. Vanemate endi korruptiivse abi- sallimatust vanemate ja nende sehis- laaberdamine ja rahva vara mõttetu
ga (Wafergate) loodi automaatne te püüdhiste vastu ja otsinguid Kõv hävitamine suureneb eriti kõmmud
usaldamatus senise süsteeniii vastu, geks uueks, kiisimata, mida see tiüsjjistliku ülemkihi, kõrgete partei-kaasa
arvatud ka moraalsed ja oi- esindab. Eeltoodud read on hpiatu- funktsionääride; Punaarmee kindra-seks,
et uued modernistid ise ei satuks
kariela ja olukorda, kust tagasitulek
normaalsesse ühiskonda on
raskie nende pseudokultuuri ja aren-
^Kuid nähtavasti :on vene noorus
sammumas vastu, sellistele pahedele,
et neist on võimatu vaikides mööda
minna ka kommunistliku ajakirjanduse
veergudel. Meie loeme, et vene
noorus kommunistliku rezhiimi all
[muutub iga ..aastaga vaenulikumaks
guslikud normid. Siit kerkis uus kit-sarinnalisus,
mis pidi avama tee uutele
ideedele, kuid koguni sulges silmad
vanadele.
Nii loodigi kultus kõige uuemale: gu tõttUo
uuematele valeteaduslikele
liliniliiliiliiliiiillllliltlllllilllllillllllilllllllliliSHIlllliimilü^
LUGEJA KIRJUTAB
„Meie Mw" avaldla|) meelsasti
mnjn lugejate mõtteavaldusi — Jca
neid mis ei wto aj|ctl€Jie seisukohtadega.
Palume kirjutada kokku-võtWcult
ja Ušada oma nimi ja
wdress. Toimeius jätab endale öž-
§use lugejate kirju redigeerida ja
Itlh^ndada ning •mittesohimse
jätta avaldamata.
5. mail aktsia hind $6.53
145 King Street West, Süite
Toronto M5H 3M1 - teL 364-113!
m9m
kirjaniku-nimi
•Jälgides ,,Meie Elust". (nri-dlj4 ja
16 s.a.) Muik-järvaka ja Salme Ek-,
baumi poleemikat Anton Hanseni
kirjanikü-nime Tammsaare asjus,
pean tarvilikuks: tuua alljärgneva
•selgituse, mis peaks, lahendama küsi-
••.musev;y'>r .,11/'•'
Ä.H, Tammsaare vanemad ja^kaugemad
esivanemad pärinevad Põhja-yiljandimaalt
Suure-Jaani kihelkonnast
Vastefeõisa vallast, ;peamiselt
selle valla põhja-osast/kust üksikud
harud ka viivad naabepvaldäžsse
Taeveresse ja Vändrasse (Pärnumaal
). Kirjahiku isa; Peeter Hanšeii
sündis Põhjaka külas Kolgioja talus,
kuhu tema vanaisa Hans Vanaõue
talust oli koduväiks läinud. Viimase
nimest arvatakse olevat tuletatud
perekonna-nimi Hansen, mille said
tema ja ta vendade jktglased; Peeter
Hansen abiellus Ann Bakhoffiga Jü-riõüe
talust, nad laulatati 27. veebr.
1872, a. Suure-Jaani kirikus. Paar
kuud selle järele noorpaar siirdus
Järvamaale Järva-Madise kihelkonda
Albu valda Vetepere külla Tammšaa-re-
Pohja (mitte Põhja Tammsaare)
tallu/kus ligi kuus aastat hiljem
sündis kiijjanik Anton Hansen-
Tammsaare.
Senist arvamist; et A. Hanseni kir-
Janiku-nimi Tamnisaare on vöetüc
kirjaniku sünnitalu nime esiineses
osast, püüab Salme; Ekbaum ümber
lükata, kuuldes' „ühelt akadeemilise
, hariduse^k suurejaänlaselt", et Suu-reJaanis
ön olnud „Tämmsaare ni
meline koht, kust A.. H . Taminsaare
sugupuu juured hargnevad", i
A ; ; H . T. põlvenemist on põtjal
kult Eestis uurinud dr. Lemmin
Rootsmäe, selle kokkuvõte„A. H
. Tammsaare esivanematest*', avalda
tud„Keel ja kirjandus" nr.- , i , 1975
lk. 33—36, käsitab umbes 30 talu n
me seoses tammsaare põlvenemise
ga alates 1600-ndate aastate algupoolelt,
kõigis selle pea-: ja kõrvalharu-des
kusagil ei ole mainitud ;Tamm-saare
nimelist talu. On küll „saare"r
lõpulisi, kuid need on: Pärassaare,
Kõikideks kindlustusteks
1482 Bathurst St.,
Toronto; M5P3H1
fel.: 653-7815 ja 653-7816
® ® ® ® a> <D ® O 0 0 9 0 0 O 0 0 0 0 0 0 0 0 0 ® 0 (D
^üpassaare ja Sagessaare. Veel kaugemale
minnes^ ka A . H . T. emapoolse
Bakhoffide sugukonna esiema,
Culdkeppide sugukonnast, esivanemate
päritolu talude nimede seas
puudub Tammsaare (lähemalt dr. L.
Rootsmäe.varasemas J. V; Januseni
põlvenemise uui^müses). Lisaks al-akirjutänud,
olles suguluses • Bak-loffide
ja Kuldkeppide sugukonda-dega,
seega ka A. H. Tammsaarega,
on hankinud rohkesti lisa-materjali
enda põlvenemise uurimisel (dr. L.
Rootšmäelt Eestist, vendadelt Jüri jä
Martin Kuldkeppidelt Rootsist, pr.
Lydia Bakhoff-Garbihilt Austraaliast
j.t,). Ka selle ainestiku A , H . Tammsaare
esivaneniaid puudutavas osas
puudub Tammsaare talu nimi.
Nii rohkele materjalile tuginedes,
kokku üle 50 Suure-Jaani kihelkonna,
peamiselt Vastemõisa valla, talunime,
mis ^otseselt ^ või kaudselt pn
ühenduses A. H. Tarhmsaare põlve-nemisega,
nende seas aga puudub
Tammsaare nimi, võib täie kindlusega
öelda, et kirjanik valis nime oma
sünnitalu järele Albus. Kui Suure-
Jäanis esines Tammsaare nimeline
talu, sus' sellel ei saa olla midagi
ühist A. H. T. „sugupuu jutirtega'
ega ta kirjaniku-nimega.
Huvitava lisandina võiks juurde
märkida A. H. Tammsaare sugulust
helilooja Mart Saarega — nende vana-
vanaisad Jüri jä Mihkel Bakhof-fid
Jüriõue talust (A. H. T. ema sünnitalu)
piid vennad, J. V. Janriseniga
— eelmainitud Bakhoffide ema oli
Januseni emapoolse vanaisa õde Pä-rassaare
talust, muidugi ka Jannseni
tütre Lydia Koidulaga ja lisaks nooremast
generatsioonist muušika-prof.
dr'. Roman Toiga, kelle üks esiisadest
oU vend Jüri ja Mihkel Bakhoffide
emale ja J. V. Jannseni vanaisale,^
^'
lite ja kommunistlikkude vaimutege-laste
kirjanikkude ja ajakirjanikkude
laste juures. Need nähtused esinejad
ka N. Eestis/ •
Vene noorus matkib lääne eluviise,
kasvatab pikki juukseid, riietub
tsiinidešse, harrastab pop-muüsikat;
joob ja laaberdab ning andub huligaansusele
ja kuritegevusele. Nende
.ideaaliks on kasvatada uut ja sageli
primitiivset inimest, kes on • täielikuks
vastandiks selle kommunistliku
noore ideaalkujule, mida sunnib peale
riik ja kommunistlik kool. See uus
inimene peab olema vaba isekusest
ja sellise vägivalla harrastamisest,
mida idealiseeritakse, kui kogu maailma
vallutajat kommunismile ja
revolutsioonile.
Nõukogude ühiskonna sellised pahed
k^asvavad seoses sellega, et kõik
koonduvad suurtesse linnadesse.
Väiksemad maakohad ja linnad tühjenevad
noorusest, sest suurlinnades
on elu parem ja lõbusam. Ja vandalism,
mõttetu lõhkumine ja hävitamine
on suurenenud eriti suurlinnades
ja nende suurlinnade suurtes
uutes- kõrgehitistes. Statistika näitab,
et Moskvas üksi kulutati aastas
moni. aasta tagasi koguni 400 miljonit
dollarit sellise lõhkumistöö parandamiseks,
mida ulakas noorus oli
ülemeelikult sooritanud. Telefonid
kistakse maha ja öösel hävitatakse
valveta koolide ja tehaste sisseseadeid.-
;
: Nõukogude ajakirjad piiüavad viimasel
ajal selgitada selliste ulakuste^
ja mõttetu' hävitustöö põhjusi. Antakse,
isegi sõna nendele, kes ön tabatud
sellistelt kuritegudelt. Vastus,
ida noored annavad ei lahenda midagi.
Nad ütlevad, et käitüyad selliselt)
sest kõik nende noored sõbrad
toimivad samuti. Nad lihtsalt ei taha
olla eeskujulikud noored, milleks
neid kasvatatakse; Nad ei taha saada
kommunistlikeks kangelasteks, keda
neile saetakse ette, kui ideaalkuju^,
sid. Neile ei meeldi ilusad kodud ja
nad ei taha omada palju raha.
Valitsusvõimud süüdistavad noor-,
te idakuses nende vanemaid. Kuid
ka N! Liidu keskmise ja noorema generatsiooni
hulgas on joomine ja laaberdamine
üldiseks nähtuseks. Abi-elulahutuste
ja purunenud kodude
arv on tphutu suur, TÜks osa ulakaid
noori tulebki sellistest kodudest.
Muidugi suurendab noorte vägivallategusid
ka kommunistlik kasvatus,
kus" idealiseeritakse revolutsioonilisi
ideesid. Näidatakse ja ülistatakse seda,
kuidas nende isad ja vanaisad
hävitasid kodanlust,. purustasid ja
lõhkusid. Kuid idealiseeritakse ka
tei-roristide hävitustöid vabas maa-
;ilmas. Samal ajal kurdetakse ja hurjutatakse,
et vene tööliskonnas suureneb
järjest joomise pärast töölt
puudumine. Jopbnult tullakse töö
juurde ja takistatakse; kainete ja
korralikkude tööliste tööd. Selle tulemuseks
tehakse praak kaupa, mida
keegi' ei taha osta. Seda püütakse
müüa kolmandate riikide turgudel,
'kus see pole võimeline võistlema vaba
maailma kõrgekvaliteedilise toodanguga.
•Kahtlemata on need pahed kommunistliku
kasvatuse ja lootusetu
ning halli ja tuima elu tulemuseks.
Võiks neid nähtusi analüüsides isegi
küsida; et kas kommunism ei:-kodune
sellega ise ajajooksul sisemiselt.
KGB on hävitanud ulatuslikuma ja
organiseeritud yastupanuliikumise.
Kuid rahvas ja eriti noorus leiutab
kinnise- • vägivallarezhiimi juures
omad passiivsed vastupanu viisid.
SeUised viisid, müle ;vastu. KGB ön
võimetu võitlema. Alles mõni a^sta
tagasi näitas statistika, et N. Ludus
oh, ;6 mil jpni t kodust ära j Ooksnud
lasf- Enamikku neist hoitakse kinni
erilistes kasvatusasutistes väljaspool
linnu, kus neile õpetatakse tööd, et
kasyatada neist väärtuslikke kommuniste.
. I '
Tuleb iffiestada> et neid; pahesid
suudetakse niivõrd varjata, et kommunismi
suudetakse välismaadel
veel, idealiseerida ja kommunism levib.
Kõige halvemad teated tulevad
Afganistanist^ kus toimus hiljuti
kommunistlik riigipööre.: Kus mõrvati
üle 10,000 inimese võimu ülevõtmise
juures. Kuid selliseid sõjaväe-hsi
kommunistlikke. riigipöördeic
on toimunud ja toimub veelgi. Küsime
ainult milline riik on järgmine
kommunismi ohver?
1. Äljas,Peep
2. Altosaar,
3. Amolins, Roland E
4. Ehvert, Sven
5. Epner> Mati ....
6. Hemsoo, Edgar ....
7. Helde, Leida
8. Herma, Julie .....
9. Jurs, August .: ...^.
10. Jõgi, Kalju
11. Järvalt, Johannes ,
12. Jurima, Ülo
13. Kahar, Jüri
14. Kahro, Leonhard
15. Kala, August .......
16. Kaldma, Väino
17. Kerson, Stella ...:
18. kittäsk/ Avo ....
.19. Kivik, Jaak . . . ..
20. Koobas, Leo .........
21. Kängsepp, Alex
22. Laaneots, Heino .
23. Laurimaa, IVar .. .
24. Leivat, Laas
25. Lepnürm, Enno .
26. Lindaja, Endel.....
27. Lupp, Hans
28. Läte, Ämie
29. Mädisso, Voldemar
v30. Moks,. Raffi
3L Musta, Maidö
32. IVIöldre, Peeter .:..:v
33. Nippak, A. Ivar
34. Nõmmik, Tõnis
35. Pahapill, Johannes
36 Pent, WalWH.
37. :Petersop, .Udo
38; Piiroja, Rein
39. Piirvee, Raimund ...
- 40; Pikkov, -Lia •
41. Pühvel, Martin .
42. Pärn, Arnold .......
43. Saks, Ants
44. Salumets, Aksel
45. Salurandy Ehn ....................
46. Tae, Margus
47. Tamm, Mre^^^^^. .. .
48. Taul, Eneri . . ...^
49. Teder, Harald
50. Tigane/Endel^^^^
51. Toomes, Inga
52; Tori, Kalju
53. Tõsine, Tõnu
Sauga,
Aurora, Ont. ..
Kingston, Ont. ....
Toronto, Ont.
Toronto, Oht.
Montreal, Que, .
Laprairie, Que. .....
Toronto, Ont. , . .
Brantford, Ont. .....
Toronto, Oat. .......
torpnto, Ont. .......
Toronto, Ont, ,.. ..
Borden, Ont.
London, Ont.
Toronto, Ont. .....
Saült Ste. .Mbrie, ^
Toronto, Ont.
Toronto, Ont. ... .
Toronto, Ont. ......
Mississauga, Önt.
Toronto, Ont. .1.;.
Montreal, Que. V...
Hamilton, Ont. ...
Toronto, O n i ; . ..
Vancouver, B.C. ..
Hamilton> Ont.
Toronto, Ont. .
Toronto, Ont. .„
IPickering, Ont.
Toronto, Ont. .....
Toronto, Ont.
Montreal, Que. .....
, Toronto, Ont.
Toronto, Ont.
Toronto, Ont. ...
.Ottawa* Ont. ...
.Mississauga, Ont.
. Toronto, Ont. ....•
.Ottawa, Ont. .........
. Toronto, Ont. ..
Montreal, Que; ....
Vancouver, B.C.
. Toronto, Ont. ......
. Toronto, Ont. ...
..Toronto, Ont. ...
.. Toronto, Ont. .....
^Toronto, Ont. ....
.. Toronto, Ont. ....
.. Mississauga, Ont
.Toronto, Ont. . ...
.. Toronto^ Ont. ......
;, Toronto, Ont,
Toronto, Ont
Sünniaasta
... 1941
1945
... 1952 .
.1929
... 1943
.1913
.1934
... 1910
; 1915
.1927
.... 1952
.... ' 1922 •
t
T
.si
V
a
e
t
P
J
1
1
]
. 1
1903
1905
1923
1920
1952
1917
1925
1928
1930
1941
1.923
1925 •
1921 ^
1943
1920
1925
1939
1910
1937
1933
1929
1920
1934
1928
1923
1927
1933
1925
1934
1920
1903
1934
T923
1942
1910
1921
1932
1924
Ülesseatud kandidaatide hulgast võib hääletada kuni 45 kandidaadile.
Vastavalt saadud häälte arvule Valimiste Peakomitee teeb kindlaks, kfea
kandidaatidest osutub valituks EKN liikmeks ja kes jääb liiknie kandidaadiks.
'
1 ekunõufDelk
is
President J. Carteri julgeolekunõunik
Z. Brzezinskil Seisab ees sel kuul
Pekingi-reis, et luua paremaid vahekordi
uue Hiina administratsioöniga.
Arvatakse, et see külaskäik on ainult
manöövriks, et avaldada Moskvalfe
survet ja saada SALT relvastuse kokkuleppele
paremaid tingimusi. Tänapäeval
respekteerivad Kremli „seltsi-mehcd"
ainult veel Pekingi kommuniste.
...
ySÄSMlgeb 92 sõjalist
Proteste või kaebusi valimistel ilmnenud blulistel puuduste ja vigade
kohta võib esitada Valimiste Peakomiteele kolme päeva jooksul vastava
olukorra ilmsiks tulekust. Protest peab olema Valimis^te Peakomitee käes
mitte hiljem kui 7 päeva pärast vahmistagajärgede väljakuulutamist. Pea°
komitee otsus neis küsimusis on lõplik.
Valimišmaterjalid (valimissedel koos nimelise tunnistusega Ja tagas-tamisümbrik)
saadetakse kõigile valijate nimekirja võetud isikuile, hiljemalt
3. juuniks 1978. a.
Valimistel omab hääleõiguse iga Kanadas elunev eestlane, kes 12. juuniks
1978 on saanud 18 aastat vanaks ja kes oh võetud Vialimiste Peakomitee
juures peetavasse valijate nimekirja, i
j Igal hääleõiguslikul eestlasel on õigus kontrollida enda võtmist vali-
; ate nimekirja ja nõuda selle täiendamist kuni valimiste eelviimase päevani.
Selleks tuleb pöörduda Valimiste Peakomitee poole kas kirjateel
I aadressil; c/o Eestlaste Kesknõukogu Kanadas, 958 Broadview Ave. To-ipnto,
Ont. IVI4K2R6), otseselt või telefoniteel (tel. 465-2219).
Soovitav on hääletada kohe pärast yalimismaterjali kättesaamist. Valimiste
viimane tähtpäev ori 12. juuni 1978. a., kusjuures arvestatakse hiljemalt
13.: juuni 1978. ä. postitempleid kandvaid tagastamisümbrikke.
USA arstist sõjaminister dr,
Brown tegi ettepaneku .92 sõjalise
baasi sulgemiseks USA-s. Need asusid
27 osariigis. Arvatakse, et Kongressil
ei leia see .sõjaliste baaside
sulgemise plaan kinnitamist. Sõjaliste
punktide sulgemise vastu on
eriti Illinois, Ohio, New Jersey ja
South Carolina osariigid, kuna sellega
saavad need osariigid tohutut
kahju. - v ' ; .
Torontos, 2. mail 1978.
EESTLASTE KESKNÕUKOGU KANADAS
VALIMISTE PEAKOMITEE,
•Kõik ülalmämitud eesti kultuur,
tegelased põlvenevad eri-harudena
Vastemõisa vallast Pärassaare talust
Kuldkeppide sugukonnast, Pärassaa-re
Jürist ja tema naisest Marist
(Vändra LMste kiila M , hilisema ~~
Uuetoa, täiust). Vaevalt on ükski
muu sugukond Eestis annud sellisel
määral üldtuntud nimesid. Kogu au
siiski üksi ei lähe; suurejaanlastele,
seda tuleb jagada kahasse vändralas-tega!
Endel Töiger.'
• Lääne-Saksamaa kantsler Helmut
Schmidl ja sakslased on häiritud sellest,
et USA-s tehakse saksavastast
propagahdat. Üks neist viisidest on
„Holocaust" filmi näitamine ja kommenteerimine
selle mandri lehtedes.
Arvatakse, et seda juhitakse süstemaatiliselt
teatud keskusest.
Bonnis murtakse^pead kuidas vahekordi
parandada. Bonnis kurde-takse,
et Valge Majaga on. võimafu
asju ajada.\
; taane
L/ Brezhnev sooritas möödunud nädalal
oma mitu korda edasilükatud
külastuse Lääne-Saksamaale, kusjuures
ta tuikus jalgadel ja välisminister
A. Gromõkul tuli oma presidenti
toetada lennvikilt autosse minekul.
See toimus kõik ajakirjanike ja kaamerameeste
eesl Moskva ülemvalit-sejat
saatsid erilised ambulantsau-tod
südamemasseerimise instrumentidega,
mis näitab, et L. Brezhnevi
tervislik l)lukord peab olema väga
halb. Kas tähendab see võimuvõitlust
ja J. Stalini järglaste asendamist
Kremlis lähemal ajal? ; -
Mitu kohtamist jäid ära ja kõik ettenähtud
läbirääkimised toimusid
kiiresti, et diktaatorit mitte väsitada.
Kuid igal pool olid väljas demonstrandid
kes protesteerisid suurte
plakaatidega ja nõudsid Helsingi
lepete täitmist ja inimõigusi N. Liidu
mõjupiirkonnas olevatele rahvastele.
Lääne-Saksamaa taotles pinge-vähendamist
Euroopas ja Moskva
suurte tankiarmeede tagasitõmbamist
Ida-Euroopast. Kõneall oli ka
USA president J. Carteri neutroon-
USA välisministeeniim
kaitseb terroriste
USA välisministeerium protesteeris
selle, vastu, et Lõuna-Aafrika sõ- "
jajõud sooritasid tasumislöögi An-goolas
asuvate terroristide baaside
vastu ja hävitasid need. President J.
Garter seletas siiski, et USA ei kavatse
oma jõududega' sekkuda Aafri^
ka lõunapoolses osas. Kuid Julgeoleku
Nõukogu arutas terroristide vastu
ettevõetud aktsiooni ja on oodata
rangeid sanktsioone Lõuna-.^afri-ka
vastu.
JAANALMER
KATÜSETÖÖD
Teeme uusi ja parandame vanu, sa*
muti suvil£ite katuseid.
HeUstada tel. 699-5295
«li'
pommi küsimus,; Kuid läbirääkimiste
peapunktiks olid majanduslikud
.küsimused. Läane-Saksamaa on sattunud
. raskustesse J. Carteri administratsiooniga
jaiL. Brezhne\i külastusega
taotleti mõjutada USA ranget
hoiakut L.^Saksamaa vastu. V
Itll -i' • •
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, May 12, 1978 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1978-05-12 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E780512 |
Description
| Title | 1978-05-12-02 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
REEDEL, 12. MAIL -.fTRlöAY, MAY 12 , ,3/ileie Elu" nr. 19 (1474) m%
Tänapäeva generatsioonide vahe teooriatele, uuematele paljastustele
on vähem aastates, rohkem ideoloo- juhtiva kihi reetlikkuse suhtes, uue-gias
ja ülimalt ühiskondlikes suhtu- matele kämpuse väljaandeile, pehas-mistes.
See on uue generatsiooni re- tunud „rock" muusikale. See on na-volutsioon
kõige sfenise vastu, mis v?- gu kahekümnendate aastate Saksa-nem
generatsioon on ühiskö|ndliküks maa modernism, kus avanseeruda
hüvanguks ehitanud ja võitlus süs- oli lihtne, tuli ainult paljastada ke-teemi
vastu. Ajal, mil vanemate ha. Kallaletungis vanale, on iseseis-poolt
on saavutatud enneolematud vad seisukohad rasked kujunema ja
poliitilised, majanduslikud nmg sot- isehakanud mõtlejad teevad mõtle-siaalsed
vabadused, õn uus generat- mise teiste eest. Uniformsus suhtu-sioon
pealetungil selle lammutami^ mistes on kujunenud siit edasi vaimseks.
. seks ühüuseks ja praktiliselt piirab
Antud ainel on Royal panga apriV inimesel ,,teha oma asja".^^^^
lilmu bülletään publitseerhiud tähe- ratsioon on jõudnud pideva surve
all käituda nii nagu igaüks käitub.
Siit on kujimenudki n.n. karjamentaliteet,
keda domineerivad võimuahned
juhid, kes näevad oma või-
Petrof, Bluthner, Forster, j.t.
Uued Ja renoveeritud.
Kitarrid, akordionid ja teised
, MUÜSISCÄRÜSTAD'
Parandus. . ÜüriMne,
I
house of music Ltd.
SS3 Queen St. W., Toronto lil, On*
TeL 363-1966
T l l l l l l l i i i i i l ll
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) X koosseisu valimised peetakse
ajavahemikul 3. juunist kuni 12. juunini 1978. a., viunane päev kaasa
arvatud. Valimised toimuvad valijaile kättesaadetavais juhiseis ettenähtud
korras.
II
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas X koosseisu kandidaatideks ön üles
seatud ja Valimiste Peakomitee otsusega 2. maist 1978. a. kimiitatud järgmised
isikud:
lepanuvääriva artikli, mi^le sisu tohiks
huvitada meid sama palju, kui
kõiki teisi vabas maailmas. Tsiteeri-Ä
kokkuvõtlikult seda artiklit.
.^Kuuekümnendates aastates läbistas maiust pehästunud massimentalitee-
Fõhja-Ameerika ja Laäne-Euroopa dis. Conformistidel puudub tolerants
ühiskondi teatud rahulolematus. Ar- teistsuguste ideede vastu. Isiklik va.
Meid üllatas hiljuti kommunistlik riigipööre ja tuhandete mõrvamine
anistaiiis. Vaba maaihna abi ja õnnistusega vallutavad M
vSwTjrnS^ Aafrikat. Euroopas levib kommunistide poolt toeta-ratsiooni
osa pööras selja oma vane-dest oh võh^^^ N. Liidu
mate saavutustele. Juhituna radi- tavusega leida iseennast. Albert Eiri- N^stru^^^^ ajaMrjade veergudelt, et vene noorus
luisest elemendist, viidi noored re-stein Mrjutasv Vaba ja^m
volutsioom teele moodsa tehnoloogi- mest^o^
lise ühiskomia kuulekuse ja ho4 teda ei saa k ^^
matuse vastu. meda relvana kasutada. m tütar S^^^^
Nähtavamaks tulemuseks oli ge- Isiklik õnn on ainult isiku loodud, kommimismi ohust. Naib^^e^ on hävitanud dissidendid, kuid vastu-neratsioonide
maitse, suhtumise ja kuid seda ei saa kunagi massprodut- P^^u kommunismile otsib lausi teid ja kasvatab uut^vene mimest, kes
käitumise vahel. Kui vanemad kand- seerida. Mü peabki inimene leidma '
s!d lühikesi juukseid, noored kasva- tagasitee oma individuaalsuse juus^ N Liidu ajakirjandus pn range
tasid juuksed pikaks. Kui vanemad de. Tõelme mdividualistön tugev {(^Qg^^ on lubatud
mutisid vaikset ja meeldivat müusb küllalt sallmia ka teistsuguseid mõt- ainult koramunistliku korra ja elu
kat, noored soovisid lärmakat. Noo- lemisviise ja ideesid peale iseenda, h^jeaiisee
red otsisid vanematest erinevaid Kui homsepäeva poliitiline jõud, jütaina kommunistlikku paradiisi,
uusi ambitsioone eluks. Kdevrün- on tä^^^ väga suurte h^us ]^ocjaJilil.u j^aailma,,pah on
nak ühiskondlikule ^ Status Quo'l€ mõttevormiste surve all Kuid need] tundmatud,
saavutas vanade reeglite kindla ^B^^^
viimise koos suurema Vabadusega Sed, nagu kõik varemad ühtlustami-fiiisheste
ehis ja stiilis. se ideoloogiad. Nende püüdlustega
Siit kerkis uus paradoks: uued va- kaasa mhmes võiyad noored kao-badused
seadsid noored ka pretse- däta oma suurima pärandi — olla
denditu vastutuse ette. See asetas isiksušedis^^^^
noortele koormused ka iseenda Ka meie uues generatsioonis on
emotsionaalse heaolu osasj,,Tee oma nakatusi sellest uuest voolust, sest 1 ükskõiksemaks kommunistlikku-ehda
asja" saigi küsimuseks, mida ka meie noored on käinud läbi koo- hjg ideede suhtes. Vastupanu suure-teha
ja mida mitte oma heaolu huvi- lid ja ülikoolid. Ka nende hulgas on neb ja ulakad eluviisid, joomine ning
des. Vanemate endi korruptiivse abi- sallimatust vanemate ja nende sehis- laaberdamine ja rahva vara mõttetu
ga (Wafergate) loodi automaatne te püüdhiste vastu ja otsinguid Kõv hävitamine suureneb eriti kõmmud
usaldamatus senise süsteeniii vastu, geks uueks, kiisimata, mida see tiüsjjistliku ülemkihi, kõrgete partei-kaasa
arvatud ka moraalsed ja oi- esindab. Eeltoodud read on hpiatu- funktsionääride; Punaarmee kindra-seks,
et uued modernistid ise ei satuks
kariela ja olukorda, kust tagasitulek
normaalsesse ühiskonda on
raskie nende pseudokultuuri ja aren-
^Kuid nähtavasti :on vene noorus
sammumas vastu, sellistele pahedele,
et neist on võimatu vaikides mööda
minna ka kommunistliku ajakirjanduse
veergudel. Meie loeme, et vene
noorus kommunistliku rezhiimi all
[muutub iga ..aastaga vaenulikumaks
guslikud normid. Siit kerkis uus kit-sarinnalisus,
mis pidi avama tee uutele
ideedele, kuid koguni sulges silmad
vanadele.
Nii loodigi kultus kõige uuemale: gu tõttUo
uuematele valeteaduslikele
liliniliiliiliiliiiillllliltlllllilllllillllllilllllllliliSHIlllliimilü^
LUGEJA KIRJUTAB
„Meie Mw" avaldla|) meelsasti
mnjn lugejate mõtteavaldusi — Jca
neid mis ei wto aj|ctl€Jie seisukohtadega.
Palume kirjutada kokku-võtWcult
ja Ušada oma nimi ja
wdress. Toimeius jätab endale öž-
§use lugejate kirju redigeerida ja
Itlh^ndada ning •mittesohimse
jätta avaldamata.
5. mail aktsia hind $6.53
145 King Street West, Süite
Toronto M5H 3M1 - teL 364-113!
m9m
kirjaniku-nimi
•Jälgides ,,Meie Elust". (nri-dlj4 ja
16 s.a.) Muik-järvaka ja Salme Ek-,
baumi poleemikat Anton Hanseni
kirjanikü-nime Tammsaare asjus,
pean tarvilikuks: tuua alljärgneva
•selgituse, mis peaks, lahendama küsi-
••.musev;y'>r .,11/'•'
Ä.H, Tammsaare vanemad ja^kaugemad
esivanemad pärinevad Põhja-yiljandimaalt
Suure-Jaani kihelkonnast
Vastefeõisa vallast, ;peamiselt
selle valla põhja-osast/kust üksikud
harud ka viivad naabepvaldäžsse
Taeveresse ja Vändrasse (Pärnumaal
). Kirjahiku isa; Peeter Hanšeii
sündis Põhjaka külas Kolgioja talus,
kuhu tema vanaisa Hans Vanaõue
talust oli koduväiks läinud. Viimase
nimest arvatakse olevat tuletatud
perekonna-nimi Hansen, mille said
tema ja ta vendade jktglased; Peeter
Hansen abiellus Ann Bakhoffiga Jü-riõüe
talust, nad laulatati 27. veebr.
1872, a. Suure-Jaani kirikus. Paar
kuud selle järele noorpaar siirdus
Järvamaale Järva-Madise kihelkonda
Albu valda Vetepere külla Tammšaa-re-
Pohja (mitte Põhja Tammsaare)
tallu/kus ligi kuus aastat hiljem
sündis kiijjanik Anton Hansen-
Tammsaare.
Senist arvamist; et A. Hanseni kir-
Janiku-nimi Tamnisaare on vöetüc
kirjaniku sünnitalu nime esiineses
osast, püüab Salme; Ekbaum ümber
lükata, kuuldes' „ühelt akadeemilise
, hariduse^k suurejaänlaselt", et Suu-reJaanis
ön olnud „Tämmsaare ni
meline koht, kust A.. H . Taminsaare
sugupuu juured hargnevad", i
A ; ; H . T. põlvenemist on põtjal
kult Eestis uurinud dr. Lemmin
Rootsmäe, selle kokkuvõte„A. H
. Tammsaare esivanematest*', avalda
tud„Keel ja kirjandus" nr.- , i , 1975
lk. 33—36, käsitab umbes 30 talu n
me seoses tammsaare põlvenemise
ga alates 1600-ndate aastate algupoolelt,
kõigis selle pea-: ja kõrvalharu-des
kusagil ei ole mainitud ;Tamm-saare
nimelist talu. On küll „saare"r
lõpulisi, kuid need on: Pärassaare,
Kõikideks kindlustusteks
1482 Bathurst St.,
Toronto; M5P3H1
fel.: 653-7815 ja 653-7816
® ® ® ® a> |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-05-12-02
