Meie Elu = Our life, May 12, 1978

              , IVIAY 12 Elu" nr. 1^. (1474) im
KCb
.Pühapäeval, 14. maü 1978 kell 6.30
õhtul toimub Peetri kirikus Musica
Divina koori ja Musica Viva kam-mer-
ansambli kontsert Lembit Aves-soni
juhatusel
Kavas on seekordsel kontserdil
1 kolm helitööd: J. Si Bachi Branden­burgi
kontsert nr. 3 ja Orkestri süit
nr. 2. Koori ja orkestri esitusel tuleb
ettekandele W. A. Mozarti Missa Bre.
vis F-duur K 192.
Vokaalsolistidena esinevad Irene
Loosberg ja Lois Bradley.
<õpetaja Eduard Soosaar Eesti Kodu köögis kiitmas perenaisi: vasakult
Väve Musta, Elenor Sepp, Herta Toater, Elvjne Haab, Karen Vabasalu,
taga Eduard Soosaar. ' Foto — Elna 'glungla
Buffalos toimub emadepäeva ju­malateenistus
14. mail kell 12.30 Holy
Trinity luteri kirikus 1080 Main St.
Teenib koguduse õpetaja Johan Te­ras.
Solist Ragnar Pohlak Torontost.
Orelil Peter Paul Lüdig. Peale teenis­tust
kohvi.
Külaline Saksamaalt
Kanadas viibis külaskäigul õpetaja
Eduard Soosaar Münchenist. Ta pü­hendas
oma erilise tähelepanu eesti
asutuste ja ettevõtete külastai^sele,
et pilti saada siinsete kaasmaalaste
©lust. Külastas kirikuid, panka, aja­lehti.
Eesti Maja, l^rtu College't Ja
lõpuks Eesti Kodu. ,
Kolmapäeval, 3. mail hr. Soosaar
külastas Eesti Kodu. Ta võttis osa
iganädalalisest Kodu koosviibimi­sest.
Oma tervituses ja sõnavõtus ta
andis lühikese ülevaate Saksamaa
eestlaskonna ja kogu Ss^ksamaa
elust. •
Peaaegu kõik eestlased töötavad,
ixkskõik kui palju, ja nendele kes on
pensionile läinud, on garanteeritud
sissetuleku alammäär. Saadakse ka­hesugust
toetust, teenitud pension ja
lisa sotsiaal hoolekandest, mille üld­summa
kuus ei tohi olla alla 600 DM.
Vigastatud sõdurid saavad toetuse,
nüllega saab ära elada. Muret teeb
Saksamaa eestlaskonna vananemine
ja tervisliku olukorra halvenemine
aastatega. .
Saksamaa eestlaskond on| kogune­nud,
suurematesse (innadesse, Mün­chen,
Nürnberg, Augsburg, Köln,
Münster, - Geislingen ja Stuttgart.
Kölnis on rohkem eesti noori: kui
teistes keskustes. Lastesuvekodud on
lakanud tegutsemast. Vastavalt ni;
mekirjadele on Saksamaal eestlaste
arv 2000, kuid arvata võib, et see arv
ulatub 3500. õige mitmed perekon­nad
on USÄ'st Saksamaale tagasi
asunud, et seal vanaduspäevi veeta.
Varem see oli õigustatud, kui dolla­ri
kurss oli kõrge, nüüd aga kipub
USA pension elamiseks väikeseks
jääma.
'Mis puutub Schönau Vigastatud
Sõdurite Kodusse, siis see e|ttevõte
ei saa mingit' riiMikku toetust ja
peab saama üleval peetud üüride'ar­vel
ja valjaspoolt laekunud kaas-
Baaalaste toetustest. Kõik abi on te­retulnud
jooksvate kulude ja 4upo-teegi
katteks. ' i
Üldiselt terve Saksamaa ppiiitiline
hoiak ja mõtlemine nihkub parema'-
le. „Bäader-Meinhofi Gäng" on oma
mõtte ja mõju kaotanud. Paljud,nen-
<iest on.oma elu lõpetanud eneseta­puga.
Tööta-tööliste arv ei ole mitte
nii 'kõrge protsentuaalselt kui Kana­das.
Väiistöölistest on järele jäänud
ainult 10 aastase lepinguga tte.lised.
Koos' poliitilise mõtlemise muutuse­ga
on tung suurenenud kõrgemates­se
sõjakoolidesse. Tänavu /viõeti Vas-
• tu 750 kandidaati 7000 soovijast. USA
Sõdurite moraal on väg^ alla käinud
ja nendest ei loodeta kuigi suurt- abi
: Euroopa kaitsmisel. : . y
. K a n a d a eestlaste' elu kohta hr.
^Soosaar märgib, et siin näib kõik va-
• ga hästi organiseeritud olevat ja mõ;
nel Juhul isegi Uiga palju — mitu
üritust ühel päevalV samal ajal^ Ka-temal
jäi- palju üritusi nägemata,
igal pool polnud võimalik korraga
olla. Ta oli väga vaimustatud Eesti
Kodust ja avaldas taiehkku tunnus-tust:
projekti läbiviijatele. Naguvigal-pool,
nii leidis õpetaja Soosaar ka
EestiKodus palju häid: tuttavaid, nii
kodumaalt kui põgenike päevilt Sak­samaalt.
• elna--;-
„aajaleidjate" lipkonna Vanemate-päev
toimus Peetri kirikus 29. apr.
Vanematepäeval pühitsetakse ka
ühtlasi lipkonna aastapäeva, mis oli
tänavu 23-s. Noored ja vanad täitsid
suure saali. Lauad olid maitsvaga
katnud Marie Valge, Viivi Kivi,
Kangsepp, Aug, Järvel ja Ene Lüdigi
Traditsioonilisele lippude sissetoo­misele,
küünalde süütamisele, ning
lipkonna lauliüe, järgnes lipkonna
õpetaja 0. Puhmi südamlik kõne ja
palve, mis põhines käsule: „Austa
oma isa ja ema, et sinu käsi hästi
käiks.
Lipkonna auvanem ja üks asuta­jaist
gdr. Klaudia Voiko tervituse
luges ette lipkonna juht ngdr Monica
Käärmann.
Lipkonna vanem gdr. Ene Runge
oma sõnavõtus seadis terve seltskon­na
küsimuse ette: ,;Mis on kõige kii­rem
kaduma?" Kusakilt kostis „kom-bü"
üks ema teadis siiski ütelda, et
see olevat „aeg'' ja'ajast juttu oligi.
Üks hellake ja gaid andsid önia lu­baduse
ja tõotuse, kes ei saanud ko­hal
olla Vabariigi Aastapäeva pidu­likul
koondusel. Palju gaide ja hella-kesi
sai erikatsete märke. Tehti tea­tavaks
parimad ÕNNETAALRI müü­jad:
Tiina Pärnsälu 115, Linda Kivi,
50, Katrin Kütti 32, Piret Jõgeda 22
ja Lnsa Soots 20;
Lipkonna juht, rigdr. Monica Haarr
man andis välja rändauhinhad.
Lipkonna aüpatroorii. M,arie Ün-der'i
rändauhinna sai tubliöta hella­kesena
Mari-Ann Kängsepp, Gdr. K.
Voiko auhinna pärima gaidina sai
Sirje Järvel. Parimaks salgaks osu­tusid
„Päikesekiired", juhid Monica
Hannus ja Ann Aug, liikmed: Karen
Järvine, Ingrid Kivi, Linda KolU, Tii­na
Lomax, Linda Makk, Vivian Oder,
Lydia Van der Veen j a Liisa Vähi.
Auvanem pr. Meeli-Ann Tanneri
rändkarikä parima üksusena lipkon-nas
sai, „Virvatuled'e'V rühm, juhti­deks
ngdr. Katrin Kütti ja ngdr. Vi­vian
Mägi. Rühma kuuluvad „Meris-ki"
ja „Päiksekiirte" salk, sälgajuhti-deks
peale eelpoolnimetatute veel
Tiina Toop ja Äimi Ilves. Rühmas on
22 tüdrukut.
„Kalevi" lipkonna poolt peetud
suusavõistlustest võttis osa ja sa
auhinna Lisa Dobereiner, kes sai kae­laskantava,
noorte keeles ,,prääni­ku"
— raha, sini-must-valge paelaga.
Juba kolmandat aastat toimub
Meeli-Ann Tanneri poolt antud ränd-auhinnale
lipkonna üksuste vahel
lauluvõistlus. Seekord toimusid need
peale Eesti Vabariigi 60. a. päeva pi­duliku
tõotuse andmise koondust,
mis harilikult toimub kirikus, kust
hiljem alla siirdutakse. Kohtunikku­deks
olid: Inga-Pia Korjus, Margot
Viia ja Ilo Maimets. Iga üksus laulis
3 laulu. Arvestatakse diktsiooni,
peastlaulmist, miimikat, väljanäge­mist
jne. Lauludel võis ka olla osa­võtja,
või võtjate poolt saade mõne
muusikariistaga.
Selle aasta võitjateks olid „Virva-tulede"
rühma tüdrukud. Kuna juht
ngdr. Katrin Kütti oli USA pealinnas
Washingtonis oma kooli orkestriga
muusikat tegemas, ^iis võttis kõik
auhinnad vastu abi, ngdr., Vivian Mä­gi,
kes möödunud aastal oli juht ja
Katrin abi.
Eesti hümni ja lippude lahkumise
järele algasid noorte ettekanded.
Rändurite „Linnutee" rühmalt oli
tore ettekanne põimitud laulu ja
deklamatsiooniga. Hellakesed oma
juhtide ngdr. Liis Teedla, Ingrid
Kütt'i ja Susan Valvuriga laulsid
tõepoolest ilusasti ja ka vahvasti.
Teame ammu, et ngdr. Elda Käär-man
toredasti klaverit mängib, aga
et ta oma seksteti kolmel häälel, te­ma
enese klaverisaatel nii toredasti
laulma oskas panna, oti suureks ülla-
.tuseks. Sekstetti kuulusid: Kay Tüll,
Ghristina Greenbaum, Tima Toop,
Susan Valvur, Rita Valter ja Aimi Il­ves.
Tüdrukud laulsid 2 laulu, „Päik-se
tõus ja loojang'' ja „Minu päev".
Viimaseks ettekandeks oli „Virma-iste"
vanemgaidide „moenäitus", kus
modellid esitasid sääraseid tähtsaid
tegelasi Suurlaagris nagu spordijuht,
kokk, vetelpäästja, pioneeralajuht,
sanitaarala juht ja kuidas üks rän­durist
vanemgaid suurlõkkel peab
välja nägema.
Ngdr. Leili Pede, y,Virmaliste'' juht
oli tõepoolest vaimukalt tähele pan­nud,
kuidas meie gaidlüs moodsal
aj ai laagrites on arenenud. Näiteks:
kartulikoorimise toimkondi ei ole,
on pudrupulber, peamiseks tööriis-;
taks on elektriga töötav purgiavaja.
Kõige suuremaks üllatuseks äg^
oli vist „Rajaleidjäte" juhile ngdr.
Monica Haai^mannile hetk, kui ta oli
kõiki tänanud ja kiitnud ja oli juba
laua juurest lahkumas, kui lipkonna
abijuht ngdr. Rita Valter ulatas talle
imekena kimbu roosasid nelke kena
rooSa paelaga toredasit kokku köide­tud
ja tänas sellega ka seda, kes ala­ti
teistele tänu ütleb.
i . Lipping NYEVü
esimeheks
New Yorgi Eesti Vabadussõjalaste
Ühingu aastakoosolek valis uueks
esimeheks Elmar Lippingu. Ta on E.
V. aegne kutseline ohvitser, II Maa­ilmasõja
idarinde veteran ja omaaeg­ne
eesti vahikompani ülem Saksa­maalt,
kuuludes aastaid NYEVÜ ju-h^
tusse, jsamuti KL julitivate tege.
laste hulka. 27-mest valijast andsid
talle hääle 22. Ühingu juhatusse va­liti
B.Parming, Ü. Kruus^ A. Allikas,
J. Künnapas, T. Lehtmets, E. Jürivä-
11 (abiesi.m.), naissekts. M. Derrick ja
L. Dreymari, asemikud H. Mengel ja
E. Keerd, rev. komisjoni E. Vallaste,
H. Hanst ja Ä. Kankar. Aruanded
kinnitati üksmeelselt. Koosolekut Ju­hatas
E. Kuusler. ^
Balti Liidu esimees L. Leivat tea­tas
EKN juhatuse koosolekul, et
küüditamiste mälestusteenistus Bal­ti
Liidu korraldusel toimub teisipäe­val,
13. juunil St. PauFi katedraalis
Bloor St. East. Mälestusteenistuse
teenivad kolme balti rahva peapiis­kopid
ja piiskopid. Kõnelejaks mä-lestusteenistusel
on Olaf Tammark
Chicagost, kes on hulk aastaid viibi­nud
Vene orjatöölaagreis. Mälestus­teenistuse
kava muusikalises osas
esinevad üks Toronto eesti kooridest
ning läti ja leedu muusikalised jõud.
Mälestusteenistusest kutsutakse osa
võtma ka balti rahvaste skaudid ja
TORONTO EESTI KESKKOOLI XII LEND. {Alates ülalt, vasakult)— Sirje Järvel, Tiina Haamer, Maia Lenk,
Helen Sadul, ÄnitoNippak, Reet Pmvli,Hedda Leppik,I.inda Roosipuu, Linda Kivi, Kai Tüll, Christina Green­baum,
Evi Valge, Karin Ilves, Ingrid Kütt, Debbie Paju, Kristiina Valter, Anita Nütenberg, Kai KlrsiväU, Anu
Jaanus, Rdn Andre, Hillar Lauri, Peeter Spirka/Eric Pahapill, Peeter Leppik, Martin Vahtra, Henry Raud, Ken-ns|
th Valvur, Peeter Jeeger, Ral^h Leis> Kalle Lüdig, Martin Pede, Markus Rüdmik, Martin Toomes, Eric Runge,
Hänno Niidas, pkk Mölder, Markus Alllksaar, Erik Reitav/ArvO Rdtav, Toivo M^^ Foto — J. Kreilis
Juhatuse koosolekul olid kõne
ka Ülemaailmsete Eesti Päevade pu­hul
1980. a. Stokholmis peetava Üle­maailmse
Eesti Rahvuskongressiga
ühenduses olevad küsimused. Otsus­tati
teatada Ülemaailmsele Eesti
Kesknõukogule EKN Kanadas seisu­koht,
et Rahvuskongress Stokholmis
peaks toimum^ organisatoorselt sa­made
põhimõtete alusel, nagu toimu­sid
eelmised RahVuskongresšid 1972.
a. Torontos ja 1976. a. Baltimore'is.
Pühapäeval, 14. mail toimub Täien­duskooli
emadepäeva aktus, õpilas­perel
avaneb seega võimalus veel en­ne
õppeaasta lõppu öelda meie kõi­kide
ühise tänu emadele^ ja vanaema­dele
selle eest, et veel võib kõlada
meie kaunis eesti keel, meie noored
võivad sirguda eesti vaimus ja, mee­les
ning töötavad endiselt eesti koo­lid.
:-'::-''y^V:--
Aktus : toimub Eesti Maja suures
saalis algusega kell 14.00. Päevako­hasel
teemal kõneleb eesti keskkoo­li
endine lõpetaja Linda Valter, õpi­lased
esinevad laulude, deklamatsi­oonide,
muusikapalade ja Laine Loo­randi
poolt tõlgitud ja seatud näi­dendiga.
„Emadepäev metsas". Näi­dendi
lavastab Ene Lüdig, keda abis­tavad
tantsude ja muusika osas Lud-vig
Luide, Reet Altosaar, Ann Sõrra
ja Lydia Äruvald.Noorte-Äasta raa­mis
on esitatav lavastus sel õppe­aastal
juba T.E.S. Täienduskoolide
neljas teatrietendus, mille kõik eel­mised
esitused on saanud publiku
sooja vastuvõtu;
Keskkooli lõpuaktus koos lõpupeo­ga
toimub reedel, 12. mail ja algkoo­li
lõpuaktus teisipäeval, 23. mail ning
algkooli lõpuõhtu neljapäeval, 25.
mail. Kõik need kokkutulekud leia­vad
aset Eesti Maja suures saalis
gusega kell 19.00.
Eriti tegevusrohke Noprte-ÄaStasa
Aiandusklubi aprilli kokkutuleku
teemaks oli „Kevad meie aias". Laud-konnavestlus
esitatud teemal oli hu­vitav
jä informatiivne.: Laudkonnas
olid M. Lepik, J. Oinus, MV Joasaare,
J. Roand ja E. Kuris.
M. Lepik vaatles uusi sorte ja nen­de
mitmekesisust,, uusi köögivilju
ning uusi võtteid seemnete idanda-miseks.
J. Oinus andis ülevaate ^aia-mullast,
selle omadustest, paranda­mise
viisidest, mulla harimisest ja
mulla ' niiskuse säästmisest. M. Joa­saare
vaatles väikese aia probleeme.
Sõstra põõsaste kahjureid, haiguste
levikut ja tõrjet. J. Roand andis kok­kuvõtliku
pildi murumätta kasvata­misest,
mururohtudest, maaharimi­sest
enne mätta panekut ja mätta
hindadest. E. Kuris vaatles kahjurite
tõrjet aias teiste putukate, taimede
ja istutamisviiside abil. Andis pildi
aias kasutatavatest tugevatest mür­kidest
jne. Soovitas mürke võimali­kult
vähe kasutada haiguste ja kah­jurite
tõrjeks. Puudu tas. uut kahjuri-pi
Sel aastal juba lO-dat. korda kor­raldab
St. Catharines Rahvakunsti
Nõukogu rahvakunsti pidustused,
milledest ka kohalik eesti rahvus-grupp:
osa võtab. Nende pidustuste
avataktina leidis aset.n.n. pressiõh-tu
27. aprillil, milline oli kokku too­nud
üle 300 inimese, neist vähemalt
pooled uudistevahenduse aladelt, :
Need pidustused, mis sel aastal
toimuvad 21. maist kuni 4. juunini,
on- saanud väga populaarseks ja
muutunud aastate jooksul järjest pa­remaks-
ja mitmekesisemaks. Sama
võib öelda ^ ka pressiõhtu kohta.
Üheks St. Catharine pidustuste
omapäraks on see et iga osavõttev
rahvusgrupp; valib omale esindaja,
n.n.„queen" ehk „princess", kes siis
pidustuste ajal esindab vastavat rah-vusgruppi
avalikel esinemistel j,a ka
hiljem. Nende: esindajate auks:kb^
raldatakse ,,Queens Ball", ms leiab
kontsert
te tõrjeainet Bower Perma Guard ja aset piihapäeval, 21. mail ja on üht-uut
umbrohtude tõrjeainet Roundup.
See oli viimane sisemine Klubi üri­tus.
Järgnevalt ori kavas juulis auto­bussiga
ihatk Owen Soundi Spring-moünti
puukooli, mille, omanik on
aianduseriteadlane Ä. 'Haavaniit. Li­saks
kavatsetakse suve jooksul külas­tada
ühte Suur-Toronto parki ja .vaa­delda
lillepeenraid. Klubi Botaanili­ne
huviring jätkab välitegevust tai­mede
määramise jne. naol. Esimene
loeng sügisel toimub 26. oktoobril,
lektor selleks loenguks selgub lähe­mal
ajal. ; : : • ; . ; ; '
Igale. sõnavõtule järgnes arutlus.
Lõpuks loositi osavõtjate vahel välja
E. Kuris'e poolt antud ja tema Bald-win'i
puukoolis kasvanud Andorra
kadakas, mägimänd ja lehtpõõsas
maran (Potentilla), EKS •
koos noorte laulupeoga St. Cathari-nes'i
linnas asuvasse Brocki ülikoo­li
ja Niagara kosele, kuhu eelregist­reerimine
on olnud väga elav. Seal
kohtutakse teiste eesti koolide õpi-seotud
õppeaasta lõppürituseks ku- lastega nii Kanadast kui ka ühend-juneb;
aga siiski koolid^ kahe-päevä- riikidest ja kus toimub ka eesti õpe-he;
väljasõit: Noorte Kevadpäevadele' tajate koriverents, ^
lasi ka pidustuste avataktiks. Selle­aastaseks
; eestipoolseks esindajaks
on noor Karen Ahermäe, kes oleks
igati annud välja printsessi mõõdud,
kui ta oleks ainult oma rahvariiete
juurde kannud ka peakatet, sest pea­kate
on eesti neiu kroon. Ka, oleks
soovinud näha korralikke, rahvarõi­vaste
juurde sobivaid -jalanõusid,
puutallaga „klompade" asemel. Siin­juures
ei tohiks olla ülearune juhtida
tähelepanu sellele, et^ meiepoolsed
asja korraldajad peaksid noorele
esindajale selgeks tegema kuidas
meie rahvarõivaid peab kandma, en­ne
kui ta läheb publiku ette, sest tih­tipeale
puuduvad noorel endal need
teadmised. Kuigi sisu on tähtis, hin­natakse
paljusid asju siiski ka väli­muse
järgi. ,
• • Eestlaste n.n. „avatud maja" on
kolmapäeval, 24. rnail, algusega kell
5 õhtul, Mitmekultüuri Keskuses, 185
Bunting Road. Eestlaste „avatud ma­ja"
toimub koos leedulastega; sest
siin on tegemist arusaamaga", et
ühenduses on suurem jõud. Need pi
dustused on kindlasti seda ^ ä r t ; : e(
neid külastada, samuti nagu on' seda
Toronto „Karavan'
Kolmapäeval, 24. mail kell 8 õhtul
toimub Peetri kirikus Cantate Domi-no
laulude õhtu Charles Kipperi ju­hatusel,
i v.v •
Kontserdil esitatakse koorijuhile,
koorile ja kuulajaskonnale südame
lähedasi laule, nn kaasaegseid kui ka
klassilist heliloomingut. Nende hul­gas
uudisena F. J. Haydn'i „Kõik tae­vas
nüüd kuulutab" ja A.; Virkhausi
„Tänage nüüd Issandat". Kogu kava
täidab Cantate Domino koos oma :
koori solistidega. Palvuse peab
praost Oskar Puhm.
Cantate Dominol on ees külastus
Montreali ja esineda seal eestlastele
ja prantslastele laupäeva õhtul 27.
mail. See on esmakordne juhus koo­ril
esineda suurele mitmest rahvu- :
sest kuulajaskonnale. See annab
koorile erilise huvi selle küllasõidu
läbiviimiseks.
Samuti on koori palutud laulma
sealses Jaani kirikus- pühapäeva
hommikusel jumalateenistusel. -
•M. L. . •
la Kalameeste Seltsi
Seltsi kevadine laskcvõistlus kor­raldatakse
1978. a. esiküti tiitlile,
rändkarikale ja seltsi juhatuse poolt
väljapandud auhindadele laupäeval,
27. mail, algusega kell 10 hommikul.
Läti Jahiklubi laskerajal „Berzaine".
Palume kõikide laskehuviliste osa­võttu.
Vajaduse korral palume helis­tada
seltsi sekretär E. Saar'ele tel.
425-9978.: • ;
Seltsi 1978. a. kevadine havipüügi
võistlus korraldatakse laupäeval, 1
juunil Simcöe järve Cooks-Bay'l.
Võistluseks koguneda kell 7.3Ö hom­mikul
Milleri paädisadama parkimi­se
platsil, võistluse ä l p s kell 8.00 e.l.
Võistlus toimub rändkarikale jä sel^
si poolt väljapandud auhindadele.
Lähemat informatsiooni võistluse,
korra kohta antakse kogunemise ko­hal.
Peale võistluse lõppu palutakse
^koguneda hr. E. Harilaid'i suvila
maaalale. •
^. . T.E.Õ.J.S. Juhatus