1980-10-23-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
. v,,;;-;j!.;äi.;ä!«6;ä^ --.,3
i?iii»liiiÄiaiii
^. >^ V^^ I./.,
ii/lffiliili
lliüBliii
?o^^-^°l,^9" öeveiopinent 3,
• 395 !fellingto,n Str. Orde - J 1
Pllllllilllilllliilililliilllllllllltillltlilltlii^
iilits peksis koolinoori
] Välisajakirjanike teateil Moskvast, mis põhjenevad |
okupeeritud Eesti sinna saabunud ajalehtede infprmatsioo- 1
niie, on Nõukogude võimud Tallinnas tõstnud kriminaal- 1
süüdistused mõni nädal tagasi seal toimunud koolinoorte |
protestimarsi juhtide vastu. |
Oktoobri esimesel ' nädalal • lišelt. 'koolinoortist. Ettenähtud 1
(kolmapäeval, 1. ja reedel 3. ok- ...Propelleri"! esinemine matshi |
Secönd Clas? Mail Registration No. 1354.
Nr. 43 (1601) 1980 NELJAPÄEVAL, 23. OKTOOBRIL - THURSDAY,OCTOBER 23 XXXI aastakäik 5
toobril) toimusid kaks koolinoo-ruse
meeleavaldust, millistel oli
köoliküsimuste kõrval ka .selge
rahvuslik poliitiline missioon.
Kasutati sini-mušt-valgeid lippe
ja rinnamärke, hüüdlausetes
vaheajal ja lõpul jäi ootamatult
ära, kuna selleks.kusagilit kõrgemalt
poolt oli antud: ..signaal".
Popgrupi, viiside sõnad ei olef
vat nimelt olnud spbivad'küllaU
võimudele. L; -
nõuti „Tõde jä õigust", „Iseseis- fCui valjuhääldajaist teatati, et
vüst Eestile", ,„Venelaste lahku- grupp enani ei esine, puhkes ül-
• ; WASHINGTCjN (M, E.) — põqlt teatati, et B . oktoobril ette
uurijate sõit Tallinna sõjakuritegude kohta andmete kogumiseks on määramata ajaks edasi lükatud.
Samuti katkestati ajutiselt juurdlused sakslaste abistajat^ la)hta. Uurimiskomisjoni esimees Ryan
soovib saada kokku Eesti Vabadusyõitlejate Liidu esimehe kolonel Ylo Ansonija „¥aba Eesti Sõna"
toimetajatega võimalikult 5. növ. — seega pärast
E. Vabadusvõitlejate Liit.on saatnud
informatsiooni kohtuministeerlumi
I omapärase koostöö kohta
Nõukogude asutustega ÜSA:rahvaesindajaile
ja teistele. Hiljuti liidu ;
esimees res.kolo\iel Ylo Anson lähe-gus
kohtuministeeriumi ankeet leht.
eestlastele, ^mis laienevat ärevust teki
tanud, k]jna küsitakse tõendusmaterjale,
süüdistavaid andmeid ja
kuuldusi,li^i 40 a. tagasi olnud sõja.
kinnitanud ka president ise. iY. An-.
son teatas, et eestlased ei ole kohtuministeeriumi
eesrnärgi vastu, küll
aga; meetodi vastu, sest märgitud
koostööd kohtuministeeriumi ja N.
Liidu kommunistlike asutustega ka'( aegsete šüi;idmuste kohta. .
tas protestiva kirja presidpi Garte-i sutavad viimased selleks, et ant]Lid: Eestlastele saadetud ankeedi puhul
riie, et kohtuminister Giviletti püüab valeandmete-süüdistuste äbü teiha on postitamisel kasutatud, eestlas-
USA eestlaste vastu kasutada N. Lii- kahjutuks antikommunistlikke pagu- konnale tundmata, s.o. võõraid alli-du
võltsitud andmeid --Trtida muis' lasi. • kaid, ses,t kirju on saadetud ka näit.
asjus teatakse Kongressis ja mida on . Nagu juba varem teatatud on°käi- • juba aastaid vanadel aadressidel, kus
isik on vahepeal mujale ümberasunud,
palju aastaid juba-elavate kirjast
lahkunud isikule jhe.r
NEW YORK — Oktoobri alul esi-tas
ÜSA välisministeerium Soveti
suursaatlcoiinale protesti ajakirja
„So^^iet Life" 1980. aasta augustikuu
yäljaafide kohta. See väljaanne oli
pühendatud Balti Vaba^rilklde ^O-aas-tasele
Soveti valitsuse all olemise
-teemale.; : . 'l \ ' : - . v . v , . . '^
Välisministeerium inf omneeris
suursaatkonda, et arusaamiste koha-selt
mitte-pollitillst väljaannet „So-viet
LifeT' on sündmatult kasutatud
puht poliiüliste vaadete levitamiseks.
Välisniinisteerium tuletas suursaatkonnale
meelde, et ühendriikide seisukoht
Eesti, Lati ja Leedu suhtes
jääb muutmatuks. '
•mist Eestist", „Päremaid ja köetud
kooliruume' jrie. Ühel loosungil
seisis koguni: „yeiie kokad
koolist välja".
Osalesid Tallinna keskkoolide,
tööstuskoolide, ja tehnikumide
õpilased 115—1^ aasta vanustes.
Miilits oli sunnitud noorte mar-sited
Tobnipeale, kus taheti
minna ministrite nõukogu hoone
ette> ära lõikama. Teine demonstratsioon
oh suunatud partei
keskkomitee hoone ette.
Et oleks rasikem noorte kogunemisi
laiali ajada, toimusid
need harjutätult ühel ja samal
ajalneljaskohas ^raekojaplatsil,
Tammsaare mälestussamba
juures Estonia . teatri lähedal,
Harjun^äei ja Schnelli tiigi ääres
Balti jaama vastas.
,KGB filmimehed ruttasid kohale,
et fümida osavõtjaid ning
militsionäärid viisid ärä umbes
150 noort, kellest aga pirast isi-.
dine rahutus, mis varsti kujunes
Jöominguksl noorte ja miilitsa-va<»
hei. Patrullautode aknad löödi
sisse ja tekkis käšikähmlusi; kui
miilitsameesteaheli püüdis noori
tagasi suruda linna 'poole. Noored
'orritasid militsionääre pilkavate
hüüetega ja isegi ,,Liii Mar-lcne'i'^
lauldi, i' •
Miititsapatru
150—2Ö0 noort
lid vahistasid
a viisid ülekuulamisele
niiig nn. ..isikute kindlaks
tegemisele". See •tähendab
kogemuste järgi, et anietivõimud
, hiljem teostavad nende; vastu
repressiöohe. Kõige tayalisem on .
edasiõppiniise takistamine või
koguni .koolist kõrvaldamine —
osalejad satuvad KGB musta nimekirja.
:. .;
Teadlikud kõigest sellest ja kuna
koolides algasid väljaheitmi-sed,
teostasid linna koolinoored
ühise protestidemonstratsiooni,
kuš esmajoones nõuti; raiilitsa-
5 küte kindlakstegemist enamus jaoskonda viidute karistamise =
;, WASHINGTON {M^:E,) — Pärast mitmeid; takistusi; ja ka ebaõnnestumisi
kodanikuõiguste ära võtmiseks ,,sõjakuritegudes"
süüdistatuile, oli äsja kohtuminister Benjamin Civiletti isiklikul|
kõrgemalt liidukbhtult nõudmas, et valitsus võiks võtta ära uk
rairilaselt FeodofFeidorenkolt, 73 a.v. USA kodakondsuse ^ ^ u nä
ta varjanud oma! teenistust kui natside koonduslaagri valvuro i
Viimast Treblirika surmalaagris
Poolas, rriida ta oma viisaavalduses ;
1949. a^ ei märkinud^ Sellega vaHtsüs
leiab, et ta on petmise teef ja illegaal- ,
selt tulnud|rhaale—^mis tühiitab tema
hüjem saadud kodakondsijise. Civiletti
seletas, et „surmalaa'griijrelvas-tatud
valvurid ei sOle; olnud õigusta-tud
viisa saamiseks. Relvastatud valvurite
teenistus pagunite, saabaste
(!), püstolite ja püssidega surmalaagris
omasid ühenduse vaeirflase abistamiseks
eraisikute huk^kamiseks/'
Fedorenkö kaitsja adv. B. ;Gildea iit-les,
et ukrainlane Fedorenkö langes
sakslaste kätte A)angi Vene arijneest
ja sunniti töötama viies laagris, kus
ta on nälginud ja' peksa š^apud.-F.V
bn teeninud. mitte õrnal vabatahtli- /
kui tahtel Treblinkas ja ta ei- ole vai:-
vurik^ olnud ;gaašikambri juures..
;Koht'ulikul asjaajamisel „kuus Treb-linkast
eluga 'pääsenut" tunnistasid,
et„Ffedorenko on tulistanud, piitsu-,
tanucl ja peksnud vange." F. töötas
Connecticuti^ osariigis töölisena kuni
1975.. a., asudes siis pensionile. ,
Kontuministri isiklik esinemine
ülemkohtus niisugust laadi asjas ei,
oma Ühendriikide ajaloos pretsedenti,
ilmneb' ameerika pressist. N. Y.
Timesi esindajale R. Pearile on sel-i
puhul kohtuministeeriumist üteldud,)
et min.v Civiletti .isiklik ešineimine'
kohtus sõjakuriteo alases protsessis
näitavat tõsiasja, et valitsus enne
valimisi osutab suurt; tähelepanu asjale,
mis huvitab juutidest valijaid.
HELSINGI (M. E.) — Soome Kait-sepolltsel
Suopo ei räägi midagi kahest
mehest, kes põgenesid Venemaalt
Põhja-Soome kaudu, Rootsi.
Ajalehtede järgi olevat nad tulnud
üle Salla kohal, kust sõitnud edasi
,,pÖidla tõstmisega" Kemijärve Unna
kaudu Tornio ja sealt piirilinnast
Rootsi. Kaitsepolitsei juhataja asetäitja
Seppo J. Pylkkänen ütles vald
lühidalt, ^t kui selline ülejooksmlne
on tolmunud, siis on see päris harul-
•danevV. •
Avalikult aga on Soomes teada, et
ärahüppamlsed pole eriti haruldased.
Meid juhtub vahetevahel, neist aga ei
kirjutata. Mõnel põgenemine õnn^s*
tub, teisele mitte, sest Soomel ja
Nõukogude Liidul on väljaandmise
leping. Seepärast püüavad põgenikud
pääseda Soome läänepiirile, kust on
kerge Rootsi mljnna.
,1 ••
||::
1;-
i
Pühapäeval, 9. nov. 1980 kell 3 p.l
• Lawrence Park Collegiate aiilas
; (La\MrehcelAve. W.-—Chatswopth Dr.)
Kaastegevad :| Sümfooniaorkester, juh. jF. P. LÜDIG.
. ''IRENlEi LÖOSBERG —.. metsosopran
: V; ÕNJSJE^ sopran
' •:. . VINONASELENKA — tsheiio ;.; •
Kui vallavalitsuse pakkumine võetakse
vastu, saab Georgina vald, kus
asub Jõekääru Eesti Laste Suvekodu,
vene „Läda" autovabriku. Nagu „The
Georgina Advocate" teatab, oli küsimus
arutusel vallavolikogu koosolekul,
kus majanduskomitee esimees
MevllRoss leidis, et Georgina on küllaltki
lähedal tähtsamatele miiügl-keskustele,
et sobida autokontpanli-le,
i& otsib kohta vehe aWtÖVäbrlku-
Te. Töbstuskonilsjoni esimees Jim
Phillips toetas ettepanekut, märkides,
et otsus ei ole poliitiline, vaid
tööstuse otsihilne Georgina Valda,
vaatamata i^ellele kelle dollarid need
on. Vallavolikogu üksmeelselt otsustas
teha pakkumine ,JLada" autofirmale.,
. • ' : •
,;Kui J. Carter valitakse tagasiv siis
ta on esimene USA president, kes kulutab
päevas eelarve järgi ^üle kahe
miljardi dollari. Georg Washington
olles presidendiks kulutas ^14,031
päevas. Abraham Lincoln; kulutas
esimesena üks miljon dollarit päevas.
President Harry Tniman kulutas
100.000 miljoni päevas, Richard
Nixpn kulutas 500.000 miljoni päevas
ja Jimrpy Carter kulutab üle ühe fnil-päevas.
vabastati — ainult kümmekond
jäi edasisele üleküulamisere. ;
MIILITS PEKSIS ':;\
Pealtnägijate jutustuste järgi
olnud miihts noorte vastu brutaalne
jä mitmed saanud peksa.
— Olime. pära j asti dollar ipoes,
kui tänavalt kõlas laul „Eesti-maa,
mu isamaa...", jutustas
üks äsja Tallinna-reisilt tagasi
saabunud Kanada eestlane. Ei
uskunud omi kõrvu. Väljas oli
suur. rahvahulk, peamiselt noored.
Äkki kihutasid kohale autod
miilitsameestega.
Rahvas jooksis laiali, aga mii-ärajätmist.
ÕPETAJAD PIDID
IDENTIFITSEERIMA
I Noored oma meeleavaldustel
mh. nõudsid Venemaa-eestlasist
haridusmiiiistri ja parteijulii lah- -
kurnist kui katsed Toompeale
• marssimiseks ebaõnnestusid tä-navaie
sulgemise toitu.
K<p\ides tehtud poolepäevane
;õppQyaheaeg, mille jooksul õpetajad
pidid miilitsa võetud pildimaterjalil
- identifitseerima de-monstrante
vastavatest koolešt.
Kui KGB-võimud küsisid noor-telt,
keslneid kokku kutsus, vas-litsad
blokeerisid tär^vanurgad,- tatud,et„see oli komsomol";-^
püüdes nieeleavaldajad sisse pii- neile jätnud mulje, et nad pea-rata.
Mundrimehed hiippasid autodest
ja; hakkasid koolilapsi
peksma. Kole oli. vaadata seda
te*üst; i 1
RAHUTUSED JAliGPALLI-VÕISTLUSEL
I
Sädemeks, mis süütas noorte
meelepaha, olnud staadionil 22.
"septembril toimunud TV ja raadio
inimeste jalgpalli-sõprus-matsh,
mille raames' esines ka
, praegu ülipopulaarne pop-grupp
„Pr6peller", milline enne matshi
mängis viis lugu ja mille pärast
štaadionüe oli kogunenud niassi-
: vad kohtama mõne kösmonaudi-
•^-gav-;.':;;.; \;;;' •
VtAHELEPANU -
'AJAKIRJANDUSES,,:/ ;' ' '
Teated demonstra,tsiobnidest
Eestis on äratanud lääne massimeediumides
tähelepanu — nendest
on faporteerinüd suured telegraafiagentuurid,
ajalehed,
raadiod;ja TV-d,';
Sel esmaspäeval kommenteeriti
sündmust Toronto TV-kanai 9
päevauudistes ja informatsiooni
andsid ka mõned kanada ajale^
.'. hed: "... • - •
illlillilllilllillllillllllilillllllillllllllilllllilllililillllllllllll^^
I Noortekoor Lootus"
Toronto Eesti Segakoor
. Toronto Eesti Meeskoor
Pääsmed eelmüügil: Abistamiskomitee kaupluses Eesti Majas,
kooride liikmeilt Ja enne kontser
Toronto ärimehe W. Edwardsi ja<
Vene laevaesindüse advokaatide vahel
saavutati kokkulepe, miile alusel
venelased tasuvad võlgu oleva summa.
Kokkulepe saadi ilma kohtuta ja
selle suurust ei teatatud. Sellega lõppes
13 aastat kestnud võla sisseriõiid-mine
Vene valitsuse vastu, mida W.
Edwards'taotles trükitöö eest 1967.
aastal. Kinni peetud vene kaubalaev
lahkus möödunud nädalal Toronto
sadamast peale selle kui vene laeva
esindajad maksid kohtusse kindlus-tuseks
100.000 ^dollarit.
Enne kokkuleppe saavutamist püüdis
W. Edwards kohtu otsusel kinni
pidada saadaolevat summat Kanada
pankades olevatest Vene rahadest,
kuid sattus Vastuollu Kanada välisministeeriumiga,
kes lubas kõigi seaduslikkude
abinõudega selle läbiviimist
takistada. '
pühapäeval, 26. okt. 3.30 p.I.
Heliconian Hall, 35 Hazelton Ave.
TORONTO EESTI MEE§KOORI
3Öi aastapäeva
laupäeval, 1. novembril 1980 keir 6 õhtul
W ; hotell HOLIDÄYIN '
(Egiirtton — Don Valley Prkwy)
•Laudade tellimine: V. Libe, töör694-3336, kodus 281-5912
H. Vammus, ikodus (ka päeval) 222-7801
Lavapilt: M T H I I R MIHKELSOO
!;•: Osalised: faul Kristal, yalv4Ändr®,^E Viive Tork, Toomas Klamas, Rein Andre jr. Harri Mürk,
TamaraNorheini,,Rein i^d^e.,-,i • " ' ;^ .
^ Pühapäeval, Ž. nov. kl. 7.00 õhtul Lawrence Park Collegiate, 125 Ghatsworth Dr. (Lawrence—AvenueRd.)
i[ • • •.. • • . , . • < . • : • • ' , •' • • • .
;1 Nummerdatud pääsmed: E. Abistamiskomitee ~ 461-1344; ,JVIeie Elu" — 466-0951; POKO's (Mt. Pleasant) —
:| 488-2078; Inform. 485-7823 ! ,
mees-
©rgcanisf Kcai Erik Gustafss^ei SeomesfF
phapäevcil, 26.
I. Möjas 1. jfa 2. nov. 1980
Avatud: kl. 10 h. kuni kl. 10 õ. Sissepääs tasuta.
XZDXZdStlQ
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, October 23, 1980 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1980-10-23 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E801023 |
Description
| Title | 1980-10-23-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
. v,,;;-;j!.;äi.;ä!«6;ä^ --.,3
i?iii»liiiÄiaiii
^. >^ V^^ I./.,
ii/lffiliili
lliüBliii
?o^^-^°l,^9" öeveiopinent 3,
• 395 !fellingto,n Str. Orde - J 1
Pllllllilllilllliilililliilllllllllltillltlilltlii^
iilits peksis koolinoori
] Välisajakirjanike teateil Moskvast, mis põhjenevad |
okupeeritud Eesti sinna saabunud ajalehtede infprmatsioo- 1
niie, on Nõukogude võimud Tallinnas tõstnud kriminaal- 1
süüdistused mõni nädal tagasi seal toimunud koolinoorte |
protestimarsi juhtide vastu. |
Oktoobri esimesel ' nädalal • lišelt. 'koolinoortist. Ettenähtud 1
(kolmapäeval, 1. ja reedel 3. ok- ...Propelleri"! esinemine matshi |
Secönd Clas? Mail Registration No. 1354.
Nr. 43 (1601) 1980 NELJAPÄEVAL, 23. OKTOOBRIL - THURSDAY,OCTOBER 23 XXXI aastakäik 5
toobril) toimusid kaks koolinoo-ruse
meeleavaldust, millistel oli
köoliküsimuste kõrval ka .selge
rahvuslik poliitiline missioon.
Kasutati sini-mušt-valgeid lippe
ja rinnamärke, hüüdlausetes
vaheajal ja lõpul jäi ootamatult
ära, kuna selleks.kusagilit kõrgemalt
poolt oli antud: ..signaal".
Popgrupi, viiside sõnad ei olef
vat nimelt olnud spbivad'küllaU
võimudele. L; -
nõuti „Tõde jä õigust", „Iseseis- fCui valjuhääldajaist teatati, et
vüst Eestile", ,„Venelaste lahku- grupp enani ei esine, puhkes ül-
• ; WASHINGTCjN (M, E.) — põqlt teatati, et B . oktoobril ette
uurijate sõit Tallinna sõjakuritegude kohta andmete kogumiseks on määramata ajaks edasi lükatud.
Samuti katkestati ajutiselt juurdlused sakslaste abistajat^ la)hta. Uurimiskomisjoni esimees Ryan
soovib saada kokku Eesti Vabadusyõitlejate Liidu esimehe kolonel Ylo Ansonija „¥aba Eesti Sõna"
toimetajatega võimalikult 5. növ. — seega pärast
E. Vabadusvõitlejate Liit.on saatnud
informatsiooni kohtuministeerlumi
I omapärase koostöö kohta
Nõukogude asutustega ÜSA:rahvaesindajaile
ja teistele. Hiljuti liidu ;
esimees res.kolo\iel Ylo Anson lähe-gus
kohtuministeeriumi ankeet leht.
eestlastele, ^mis laienevat ärevust teki
tanud, k]jna küsitakse tõendusmaterjale,
süüdistavaid andmeid ja
kuuldusi,li^i 40 a. tagasi olnud sõja.
kinnitanud ka president ise. iY. An-.
son teatas, et eestlased ei ole kohtuministeeriumi
eesrnärgi vastu, küll
aga; meetodi vastu, sest märgitud
koostööd kohtuministeeriumi ja N.
Liidu kommunistlike asutustega ka'( aegsete šüi;idmuste kohta. .
tas protestiva kirja presidpi Garte-i sutavad viimased selleks, et ant]Lid: Eestlastele saadetud ankeedi puhul
riie, et kohtuminister Giviletti püüab valeandmete-süüdistuste äbü teiha on postitamisel kasutatud, eestlas-
USA eestlaste vastu kasutada N. Lii- kahjutuks antikommunistlikke pagu- konnale tundmata, s.o. võõraid alli-du
võltsitud andmeid --Trtida muis' lasi. • kaid, ses,t kirju on saadetud ka näit.
asjus teatakse Kongressis ja mida on . Nagu juba varem teatatud on°käi- • juba aastaid vanadel aadressidel, kus
isik on vahepeal mujale ümberasunud,
palju aastaid juba-elavate kirjast
lahkunud isikule jhe.r
NEW YORK — Oktoobri alul esi-tas
ÜSA välisministeerium Soveti
suursaatlcoiinale protesti ajakirja
„So^^iet Life" 1980. aasta augustikuu
yäljaafide kohta. See väljaanne oli
pühendatud Balti Vaba^rilklde ^O-aas-tasele
Soveti valitsuse all olemise
-teemale.; : . 'l \ ' : - . v . v , . . '^
Välisministeerium inf omneeris
suursaatkonda, et arusaamiste koha-selt
mitte-pollitillst väljaannet „So-viet
LifeT' on sündmatult kasutatud
puht poliiüliste vaadete levitamiseks.
Välisniinisteerium tuletas suursaatkonnale
meelde, et ühendriikide seisukoht
Eesti, Lati ja Leedu suhtes
jääb muutmatuks. '
•mist Eestist", „Päremaid ja köetud
kooliruume' jrie. Ühel loosungil
seisis koguni: „yeiie kokad
koolist välja".
Osalesid Tallinna keskkoolide,
tööstuskoolide, ja tehnikumide
õpilased 115—1^ aasta vanustes.
Miilits oli sunnitud noorte mar-sited
Tobnipeale, kus taheti
minna ministrite nõukogu hoone
ette> ära lõikama. Teine demonstratsioon
oh suunatud partei
keskkomitee hoone ette.
Et oleks rasikem noorte kogunemisi
laiali ajada, toimusid
need harjutätult ühel ja samal
ajalneljaskohas ^raekojaplatsil,
Tammsaare mälestussamba
juures Estonia . teatri lähedal,
Harjun^äei ja Schnelli tiigi ääres
Balti jaama vastas.
,KGB filmimehed ruttasid kohale,
et fümida osavõtjaid ning
militsionäärid viisid ärä umbes
150 noort, kellest aga pirast isi-.
dine rahutus, mis varsti kujunes
Jöominguksl noorte ja miilitsa-va<»
hei. Patrullautode aknad löödi
sisse ja tekkis käšikähmlusi; kui
miilitsameesteaheli püüdis noori
tagasi suruda linna 'poole. Noored
'orritasid militsionääre pilkavate
hüüetega ja isegi ,,Liii Mar-lcne'i'^
lauldi, i' •
Miititsapatru
150—2Ö0 noort
lid vahistasid
a viisid ülekuulamisele
niiig nn. ..isikute kindlaks
tegemisele". See •tähendab
kogemuste järgi, et anietivõimud
, hiljem teostavad nende; vastu
repressiöohe. Kõige tayalisem on .
edasiõppiniise takistamine või
koguni .koolist kõrvaldamine —
osalejad satuvad KGB musta nimekirja.
:. .;
Teadlikud kõigest sellest ja kuna
koolides algasid väljaheitmi-sed,
teostasid linna koolinoored
ühise protestidemonstratsiooni,
kuš esmajoones nõuti; raiilitsa-
5 küte kindlakstegemist enamus jaoskonda viidute karistamise =
;, WASHINGTON {M^:E,) — Pärast mitmeid; takistusi; ja ka ebaõnnestumisi
kodanikuõiguste ära võtmiseks ,,sõjakuritegudes"
süüdistatuile, oli äsja kohtuminister Benjamin Civiletti isiklikul|
kõrgemalt liidukbhtult nõudmas, et valitsus võiks võtta ära uk
rairilaselt FeodofFeidorenkolt, 73 a.v. USA kodakondsuse ^ ^ u nä
ta varjanud oma! teenistust kui natside koonduslaagri valvuro i
Viimast Treblirika surmalaagris
Poolas, rriida ta oma viisaavalduses ;
1949. a^ ei märkinud^ Sellega vaHtsüs
leiab, et ta on petmise teef ja illegaal- ,
selt tulnud|rhaale—^mis tühiitab tema
hüjem saadud kodakondsijise. Civiletti
seletas, et „surmalaa'griijrelvas-tatud
valvurid ei sOle; olnud õigusta-tud
viisa saamiseks. Relvastatud valvurite
teenistus pagunite, saabaste
(!), püstolite ja püssidega surmalaagris
omasid ühenduse vaeirflase abistamiseks
eraisikute huk^kamiseks/'
Fedorenkö kaitsja adv. B. ;Gildea iit-les,
et ukrainlane Fedorenkö langes
sakslaste kätte A)angi Vene arijneest
ja sunniti töötama viies laagris, kus
ta on nälginud ja' peksa š^apud.-F.V
bn teeninud. mitte õrnal vabatahtli- /
kui tahtel Treblinkas ja ta ei- ole vai:-
vurik^ olnud ;gaašikambri juures..
;Koht'ulikul asjaajamisel „kuus Treb-linkast
eluga 'pääsenut" tunnistasid,
et„Ffedorenko on tulistanud, piitsu-,
tanucl ja peksnud vange." F. töötas
Connecticuti^ osariigis töölisena kuni
1975.. a., asudes siis pensionile. ,
Kontuministri isiklik esinemine
ülemkohtus niisugust laadi asjas ei,
oma Ühendriikide ajaloos pretsedenti,
ilmneb' ameerika pressist. N. Y.
Timesi esindajale R. Pearile on sel-i
puhul kohtuministeeriumist üteldud,)
et min.v Civiletti .isiklik ešineimine'
kohtus sõjakuriteo alases protsessis
näitavat tõsiasja, et valitsus enne
valimisi osutab suurt; tähelepanu asjale,
mis huvitab juutidest valijaid.
HELSINGI (M. E.) — Soome Kait-sepolltsel
Suopo ei räägi midagi kahest
mehest, kes põgenesid Venemaalt
Põhja-Soome kaudu, Rootsi.
Ajalehtede järgi olevat nad tulnud
üle Salla kohal, kust sõitnud edasi
,,pÖidla tõstmisega" Kemijärve Unna
kaudu Tornio ja sealt piirilinnast
Rootsi. Kaitsepolitsei juhataja asetäitja
Seppo J. Pylkkänen ütles vald
lühidalt, ^t kui selline ülejooksmlne
on tolmunud, siis on see päris harul-
•danevV. •
Avalikult aga on Soomes teada, et
ärahüppamlsed pole eriti haruldased.
Meid juhtub vahetevahel, neist aga ei
kirjutata. Mõnel põgenemine õnn^s*
tub, teisele mitte, sest Soomel ja
Nõukogude Liidul on väljaandmise
leping. Seepärast püüavad põgenikud
pääseda Soome läänepiirile, kust on
kerge Rootsi mljnna.
,1 ••
||::
1;-
i
Pühapäeval, 9. nov. 1980 kell 3 p.l
• Lawrence Park Collegiate aiilas
; (La\MrehcelAve. W.-—Chatswopth Dr.)
Kaastegevad :| Sümfooniaorkester, juh. jF. P. LÜDIG.
. ''IRENlEi LÖOSBERG —.. metsosopran
: V; ÕNJSJE^ sopran
' •:. . VINONASELENKA — tsheiio ;.; •
Kui vallavalitsuse pakkumine võetakse
vastu, saab Georgina vald, kus
asub Jõekääru Eesti Laste Suvekodu,
vene „Läda" autovabriku. Nagu „The
Georgina Advocate" teatab, oli küsimus
arutusel vallavolikogu koosolekul,
kus majanduskomitee esimees
MevllRoss leidis, et Georgina on küllaltki
lähedal tähtsamatele miiügl-keskustele,
et sobida autokontpanli-le,
i& otsib kohta vehe aWtÖVäbrlku-
Te. Töbstuskonilsjoni esimees Jim
Phillips toetas ettepanekut, märkides,
et otsus ei ole poliitiline, vaid
tööstuse otsihilne Georgina Valda,
vaatamata i^ellele kelle dollarid need
on. Vallavolikogu üksmeelselt otsustas
teha pakkumine ,JLada" autofirmale.,
. • ' : •
,;Kui J. Carter valitakse tagasiv siis
ta on esimene USA president, kes kulutab
päevas eelarve järgi ^üle kahe
miljardi dollari. Georg Washington
olles presidendiks kulutas ^14,031
päevas. Abraham Lincoln; kulutas
esimesena üks miljon dollarit päevas.
President Harry Tniman kulutas
100.000 miljoni päevas, Richard
Nixpn kulutas 500.000 miljoni päevas
ja Jimrpy Carter kulutab üle ühe fnil-päevas.
vabastati — ainult kümmekond
jäi edasisele üleküulamisere. ;
MIILITS PEKSIS ':;\
Pealtnägijate jutustuste järgi
olnud miihts noorte vastu brutaalne
jä mitmed saanud peksa.
— Olime. pära j asti dollar ipoes,
kui tänavalt kõlas laul „Eesti-maa,
mu isamaa...", jutustas
üks äsja Tallinna-reisilt tagasi
saabunud Kanada eestlane. Ei
uskunud omi kõrvu. Väljas oli
suur. rahvahulk, peamiselt noored.
Äkki kihutasid kohale autod
miilitsameestega.
Rahvas jooksis laiali, aga mii-ärajätmist.
ÕPETAJAD PIDID
IDENTIFITSEERIMA
I Noored oma meeleavaldustel
mh. nõudsid Venemaa-eestlasist
haridusmiiiistri ja parteijulii lah- -
kurnist kui katsed Toompeale
• marssimiseks ebaõnnestusid tä-navaie
sulgemise toitu.
K |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-10-23-01
