Meie Elu = Our life, October 23, 1980

              • I •• '.-3 ..- •:l •
2 MELIAPÄEVAL,^ 23
aaasL
8B
18
PublisKed hj tEstonianPüblishingeo. Toronto Ltd., Esto­nian
Hoiise, 958 Broä|dview Ave., Toronto, Ont. Canada.
toimetajad :HvRebäne ja S.Veideribaum. Toimeta^
Yorgis B.)Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J.,
USA. Tel. (201) 262-077i r '
,,MEIE ELU'' väljaandjaks on Eesti Kiijastüs^^K^^^
Asüt. Ä. Weileri algatusel 1950. \ i
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Öist. M4K2R6Ganada^TelM66-^^
Tellirhište ja. kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., kl. 9 h.
-5 p.l., esmasp ja rieljap^ kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
tellimishiiinad: Kanadas - la. 127.00, 6 k. |14:50; 3 k,
$9.00. USA-ske — 1 a. S29.00 6 k. $15.50, 3 k. 9.50. Ülemere-maadesse:
1 ^.133.00, 6 k. $17.00, 3 k. $10.00.
Kanadas : 1 a : J14.50, 6 k> |7.25. Kiri- ja lennuposti isa
ukA-sse-1 a. $16,50, 6 k.;$8.25 Lennu
maadesse: 1 a. 132.75, 6 k.
Üksiknumber —.50^.
Kuulutushinnad: 1 töil ii
tis $3.75, kuulutuste küljel $3.50.
,J^eie Elu" nr. 43 (1601)
Kodanik tänavalt on harjunud suh­tuma
riigiteenijaisse teatud lugupi­damisega,
sest nad peaksid olema
>mal alal kvalimseeritud ja ka oma
töösektöri osas kogemusi omavad.
Pärast viimast keskvalitsuse teenis­tujate
streiki, peab kahjuks seda ar­vamust
revideerima. Oma palgatõusu
huvides, ja selleks on neil seadusega
õigus, püüti riigiteenijate streiki
laiendada pajjudele aladele, mis ei
oma ühendust streiklva uniooni otse­se
alaga.
Sellega püüti üldist elu paralüsee­rida
üleriiklikus ulatuses. Olgu Öel­dud,
et igasuguste streikide laienda-mispüüdlused,
mis halvavad inimes­te
eluavaldusi, ei leia i nende inimeste
poolehoidu. Kuid eriti langes meie
poolehoid kreikijaile streigist osa­võtnute
käitumise jälgimisel televisi­oonis.
Pärajst si^da käitumist on tahe
riigiametnikest eemale hoiduda, rää­kimata
nõüküsimustega pöördumi­sest
nende poole. Riigiteenijad esine­sid,
nagu riigile ja rahvale vaenulik
element, kelle asjalikkuses ja kom­petentsis
ei saa neid usaldada.
Kuid ka sisemiselt, oma kutseorga-nisatsioohides
endas, näitas riigitee-nijaskond,
et neil puudub ühtlus või
respekt nende juhtide ja, enamuse
otsuse vastu Ajal, mil enamus oli
•otsustanud palgakõrgendiise tingi-
• mused vastu võtta, mässas üks To­ronto
grUpp edasi ja nõudis üha veel­gi
kõrgemat töötasu. Õnneks vihtias-tele
leiti lõpeks siiski, et edasine
nõudmine seekord pn niottetu ja asu­ti
tööle. Vastasel korral toiminuks
nende vastu karistusaktsiooni mis oi-nüks
ka ainuõige.
Nüüd toob „Toronto Star" välja
Toronto politseiühingu juhatuse sei­sukoha
mõjustada Toronto linna
omavalitsuse valimisi nende arusaa­made
järgi. Kui politsei asub organi­seeritult
endale valima linnavalit­sust,
süs seisame korrulptšiooni äärel
politsei ridades. Ilma poliitilise sek-kumlšetagi
on politseil liiga palju ek­simusi
avalikkuse vastu. Mis juhtub
siis, kui politsei valib oma näo järgi
linnavalitsused
IKüsimuses ei ole see, et üks linna­pea
kandidaate on sotsialistlik Se-wdl
ja teine kandidaat on üks tun­nustatud
homoseksuaale. Jääb iga
valija enda otsustada kuidas tä suh­tub
ühesse või teisesse kandidaati.
Aga küsimuses on politseiaparatuuri
politiseerimine, samasuguselt, nagu
oleks riigi teenijaskonna i)olitlseeri-mine.
Keegi ei taha võtta hääleõigust
ei politseinikult ega rilgiteenijalt.
Kuid nad peavad - oma otsuse lange­tama
individuaalselt oma südame­tunnistuse
kohaselt. !
Avalikkus tahab ja tal on se^eks
ka õigus nõuda, et politsei koosseis
ori poliitiliselt erapooletu, sest [ainult
sellisena saab ta erapooletult hoolit­seda
korra ja seaduse täitmise eest.
Kui poliseiaparatuur on politiseeiri-tud,
siis kaob rahval usaldus tema
vastu ja asemele astub omavoli. Pp-litsei
aparatuuri tööleping peaks lä­hemal
olema kaitseväe teenistusele,
kus tuleb küsimata täita riigivõhnu
korraldusi. Politsei aparatuur peab
kaugel olema töölisühinguist, kes on
vabad tegutsema unioonide seaduste
piires. Riigiteenijate kutselised orga-nisatsioohid
ja unioonid on revidee-rlmata
järeldus tõölisunioonide aren­gust,
mis loodi oma huvide eest võit­luseks
erakapitali vastu ja unioonid
on palju saanitanud tootevarade
õiglasemaks jaotuseks elanikkonnas.
See ei tähenda aga, et riigiteenistu­jate
aparatuur peaks omama kõiki
samu ja sageli anarhlllsi õigusi, mis
on tQÖlistei. Riigiteenijate streigid,
nagu postiteenijate, oh palju kordi
suutnud näidata kuidas kogu riigi­elu
halvavad ja sageli mitmeid aspek­te
kahjustavad. Mende unioonid ja
kutseühingud peavad leidma teistsuv
guse lahenduse ja neis küsimustes
Heites pilku viimase aja poliitilistele sündmustele Euroopas
Ja ;selle ääremail ning mujal naib, et maailm nagu kalduks veidi
par^nialei Euroopas on isegi tekkinud uusnatside liikumised, kus
vaatamata aastakümnete pikkusele mõnitamisele, teotamisele lei­dub
nooremaid iMmesi, kes leiavad, et sellist ranget korda, mis va­litses
A. Hitleri ajal Saksamaal ja Mussolini ajal Itaalias, oleks
vaja. Lääne-Saksamaa valimistel sai H. Schmidtisotsiaiistide^^p
tei ainult mõne koha juurde ja suureks võidumeheks osutus vaba­de
demokraatide partei. Portugalis võitis valimistel parempoolne
koalitsioon ja Türgis tegid parempoolsed sõjaväelased rl
Inglismaa! on võimul konservatiivid.
on r
9iiiiiiininiHliiiiiisiiiiiiiiiiisiiitiiii!iiiiii]iiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
LUGEJA KIRJUTAB
„M^ie Elu" avaUah meelsasti
oma Ittfifejäte mõtteatjaldusi---k&
neid mis ei ti/itu ajal|e/ie seisii/cbh-tadega,
?a\ume kirjutada kokku-võilxkult
ja lisada OTTia nimi JG
aadress. Toimetus jjitab endale õi­guse
lugejate k\r)u rB^xgeenia^a
lühendada TÜng p^ittesohivme
orral ]'dtta avaldiimata.
E. . Kaubalaevastiku Juhtkonna
Koondise poolt Torontos välja antud
teos „Rehvitu(| purjeaega" toob me­reväe
kpt.-ltn.Gusfav Sääski artikli
„Üks; taasavastatud sadam" (lk; 9—
14), milles 1 autor eneseteadlikult mär­gib,
et „.ei'Läti Hendrik ega Lennart
Meri pole kumbki meremees, seega
nende teadmised mereasjandusest
on viletsäd"/\VastavaUl:G. Sääski
;uurimusel^ a. 1215 üheksa suurt kog-get
piiskoppidega, paljude palverän­dajatega,
kaasaarvatud kroonik
Hendrik: ise, olid teel Riiast Gotlandi
ja tugeva edela tornii tdttu aeti piki
Saaremaa idarannikut põhja suunas,
^eega; otse Saaremaa sõjasadamate
•Šottekattäma. Saryo suhu ja liikusid
sealt (Vormsi ja Saaremaa vahelt pi-:
$ikese Pihlalaidi sadajmasse, mis ol­nudki
Henriku mainitud >,Pörtus no-vus
in Osilia", (Saaremaa uus sadam)
ja seal| toimunud kuulus lahing saar­laste,
viikingi-läevade, n.n. piratica'te
ja nende vahel, (vt.:HGL. 19. S—6).
'Lõpuks kpt. ,S. märgib, et kui keegi
peaks leidma sobivama või täpsema
i koha kuskil^ mujal- Saaremaa ranni-ikul,
palun oma väidetega esile tulla
ja neid siis vastavalt tõestac^ä. Kõik
varajasemad Henriku kroonika vSl-jaanded
nentisid, et too merelahing.
toimus Sõrve väljaulatuval rahude^
rikkal neemel, Sääre, kuigi seal pol­nud:
sadarhat. Kpt. Sääski teooria
tundub esimesel pilgul üsna impo­neeriv,
kuigi lahingu paik on ebaloo­mulikult
kaugel dotlandi purjetava-te
kpggede ; 'tavalisest teekonnast.
Kpt. G. Sääsk kahtlematult tundis
geograafiat, kuid üsna napilt ajalugu.
Juba a. 1951 ilmpnud uurimuses
„Nordische Missiorl, Revals Grün-dung
:und;'die Sehxyedensiedb^ in
Estland" dr. P. Jö^ansen tõendas
(lk. 301—2), et: too merelahing löödi
Sõrve Salme küla ja samanimelise
oja suudmes, mis tollal oli Saare­maad
ja Sõryet eraldav kitsas mer^-
väin. Sõrvei oli siis omaette saar ja
sellisena ürikutes märgitud veel' 14^0
av Olgu ^üä veel lisatud, et Baltimei^e
/^eeseis õli 7j65. a. tagasii 2.2 meetrit
kõrgem kui praegu. Salme küla ümb­ruse
suured madalacl lodumaad olid
kõik vee all. Seega. kogged, tormist
\ aetuna, otsisid / varju Salme väina
' ankrupaigas ja attakeerituna varpi-,
! sid ankrute abil oma kogged väina
I teise otsa, a|Vamere kaldale, mida
Henriku sõnastus' ka tõendab. Hen-rik
nimetas seda paika „portus no-
E. V. :Saks r
' Olukorda raskendab parempoolse-:
te ^ terroristide tegevus > Euroopas.
Antisemitism ja ; fashism mitmel ,
pool tõstab pead. Näib, et Euroopas
ei ole ,;äravalitud" rahvusgrupil nii r
suurt võimu, 'küi on seda Ameerika :
mandril'. Arvatavasti sellepärast ko-\
lis Simon Wieserithal Viinist USA- ;
sse, kus Kongresss vääristas teida i
kõrgema USA aumärgiga. f;
Kuid parefiipoolsete kõrval teotse­vad
agaralt ka vasakpoolsed grupid.
Antisemitism pn kõige rohkem levi­nud
Prantsusmaal, kus ühele süna-,
googile heideti pömmj ja surma sai
•4 inimest. Selle tulenvuseks olid suu­red
neo-natside vastased demon­stratsioonid,
kus kommunistide sot-
I sialistid ja juudid olid koos "ühes
I rindes. Münchenis / asetati oktoobri-j
p'idustustel pomm, mis surmas 13
[inimest. Itaalias lasti õhku raudtee­jaam,
kus sai surma 83 inimest.
Ametivõimud ei ^ole juurdlusega
avastanud, et siin oleks tegemist or­ganiseeritud
neo-natside- organisatsi-
'OOriiga ning on isegi võimalik, et mõ­nel
juhul võib olläi tegemist vasak­poolsete
terroriga jä siis aetakse pa^
remppölsete kaela. ,
UUSNATSID : / •
On aga selge, et parempoolsed rüh­mitused
Itaalias ja Saksamaal teki­tavad
anarhiat. Nad nõuavad.korda
ja rahu, totalitaarse rezhiimi sisse­seadmist,
et pidurdada kommunismi.:
Prantsusmaal oh antisemitism ol­nud
juba varem teatud määral mõju
avaldamas. Kuna presidendivalimi-
; sed on lähenemas, siis nähtavasti ei
juleta nende elementide vastu võtta
tarvitusele rangeid abinõusid, sest
•kommunistide ja sotsialistide mõju
on vaga'suur ja ranged abinõud pa­rempoolsete
tüli teki ta jäte : vas tja"
võiks pahandada valijaid. President:
Giscärd tuleb ümbervalimisele tule­val
aastal ja tema tugevamaks vasta­seks
on kandidaat vasakpoolsete kes­kelt.
. /
Lääne-Saksamaal valiti tagasi sot­sialistlik
, riigikantsler Helmuth
-.. Schmidt, 'kusjuures ta sai juurde
oma sotsialistlikule parteile mõne
koha. Kuid suuremaks võitjaks olid.
temag^ koalitsioonis olevad vabad
demokraadid.' Vabade :demokraatide
suur \iõit võibolla kainestab H. Sch-midti
sotsialistide pahempoolset lii-ba.
Tagasivalituna H. Schmidt on
ehk sunnitud võtma Veidi parem­poolsema
kursi. Ta on ehk sünnitud
6ma koostööd Moskvaga pidurdama.
' Ta ehk lubab aätomrelvl Saksamaa
°-pinnale ja' tohutu suuri j^äljarnine-kuid
hoolekandele 'vähendatakse.
Võibolla yahendatakse ka |tööstuste
juhatustele survet, \et na| võtavad
tööstuse juhtkonda töölisfe esinda-
Jiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiii
Väga Isuurt tähtsust osutatakse sel-lelei
et Portugali viimastel valimistel
lääneliku hoiakuga pearhinister, S.
Carnerio valiti tagasi. S. Carnerio de­mokraatlik
parteide liit sai suure, va­limisvõidu
osaliseks,; mis toob kaasa,
et võimuvõitlus peaministri ja pa­hempoolse
presidendi Eanese Vahel
suureneb. : j
Suure valimisvõidu puhul S. Ca^
nerio püüab hävitada 1974 aasta! re­volutsiooni
tagajärgi. Peatatakse
natsionaliseerimist jä kollektivisee­rimist,
st. kolhooside asutamist. Por­tugalis
on veel suur oht vasakpoolse­te
ohvitseride poolt, kes ähvardavad
võimu ülevõtmist Mosjkva toetusel.
Päevakorral on konstitutsiooni uuen­damine.
TÜRGIS KORD MAIAS ; -^^^^
Suuri raskusi oli nii pahempoolse­te,
küi; ka parempoolsete elementide­ga
"Türgimaal,kuhii imbusid sis.se
Iraanist moslemite revolutsioonilised
ideed. Toimus mõni aeg t'agasi soja-,
väeline riigipööre, kus õnneks pära-jiislased
kõrgemad ohvitserid võtsid
võimu üle. Peatasid pahempoolsete
tegevust ja praegu on kord ja rahu
majas. Selle riigipöörde, tõttu on Tür­gi
ja Kreeka vahekorrad veidi para­nenud,
sest ohvitserid taotlevad, et
mõlemad riigid hakkaks arendama
tihedat koostööd NATOs.
Argentiinas ennustatakse, et kind­ral
R.. Violä tuleb varsti võimule, ke­da
peetakse tasakaalukaks meheks.
On loota, et ta tiiürib riigi tagasi de­mokraatia
poole, nagu teeb seda
praegune Brasiilia sõjaväeline presi­dent.
R. l^iola on: suur kommunismi
vastane ja arvatakse^ et ta suudab
pidurdada kommunismi levikut Ar­gentiinas.
Selleks on vajalik, et va­hekorrad
võimsate ametiühingutega
oleks korras,
'Poola uus Moskvameelne pealik
Kaniai viis kommunistlikus parteis
läbi äuured puhastused, et sellega
rahustjada tööliskonda. Mõte on aj|a-da
sellist poliitikat, et Moskva hunt
oleks 'söönud ja Poola demokraatli­kult
meelestatud töölised, lambad
oleks'kõik alles. Kanrayallandais ok­toobris
rea niihistreid,}ces ei nõustu­nud
vabade arnetiühingütega. Ta viis
läbi terve rea poli;ftilisi reforme, et
rahustada tööliskonda.. See näitab,
et Moskva hetkel ei taha. sekkuda
oma sõjavägedega- Poola tööliste ra-hutüsteisse.
See ülevaade näitab, et
poliitiline käärimine haarab paljusid
riike, kuid suund on ehk vahekene
: paremale. -:
Kas on võimalik saada presi­dendiks
demagoogiaga? See kü­simus
on USA-s silmapilgul väga
aktuaalne. Senaator Edv. Kenne­dy
ise või ta kõnede kirjutajad
ehitasid agitatsiooni üles valltsu-sej
nii sise-, majandus- kui ka vä­lispoliitika
mahakiskumisele, il­ma
et neil olnuks esitada konst­ruktiivsemaid
probleemide la­hendusi.
Või et nad toonuks väl­ja
ka valitsuse need kavad, mil­lised
surid senatis. Ronald Rea­gan
ja John Anderson jätkavad
Jimmy- Carteri kui presidendi
mahakiskumist, ei ole aga' seni
andnud konkreetsemaid aluseid
nende eelistamisel^s presidendn-tooMl.
'..:•:::
Tähtsaim probleem UŠA-s mo­mendil
on majandus ja tööstus.
Jaapan ületab juba tunduvalt
USA autotoodangus, millele li­sanduvad
raadiod, taskuarvutid,
foto-ala jne. jne. Seejuures pn
Jaapani edul kaks suurt toetus­punkti
— rahva töökus vähem-leppimuslikkuses
ja tööstussead-mete
moderniseeriti^lt uuenda­mine
iga 10 aasta" järel, kuna
ÜSA-s toöstusmasinate^ keskmi­seks
eaks loetakse 33 aastat.
Korporatsioonide kõrgeim juht-
'kpnd on väga lai ja nende tasud
kõrged. Samal ajal on tööliste lä­bilõikeline
hariduslik tase " seda­võrd:
madal, et nad pole suures
arvus võimelised töötama komp­litseeritumate
masinate ja apa­raatidega,
Ronald Reagan lubab korral­dada
ümber maksusüsteemi,
alandada maksusid perekonda­dele,
ja- soodustada tööstusi, mil­liste
ajakohasele kõrgusele mo­derniseerimine
lähema 10—20
aasta jooksul: nõuab triljoneid.
Kui demokraadid täile senini on
lihtsalt vastanud, et niaksude
alandaiTiisega rikastele ei saa
päästa: majandust, siis ön aval­datud
nüüd kä lähemad andmed
Reagani programmist; maksude
alandamise alal. Kahelapsega
abielupaari 10.000-dollarilise aas-ta-
sissetuleku juures on praegu­ne
tulumaks 1.035. Reagani kava
kohaselt väheneks see maksu­koorem
48 ja Carteri kava koha­selt
263 dollari võrra. Edasi af-vud
tähenduste samas järjekor­ras:
20.000 'dollarit — tulumaks
praegu 3.590, vähendamise kava­des
247 ja 106; 30.000 - 6.920, 516
ja 158; 40:000 — 10.470, 913 ja
158; 50,000 - 14.793, Reagani ka­vas
alandamine 1.326 ja Carteri
kavas/158 dollari võrra. Republi-kanid
püüavad jõukaid sel viisil
jõukaimaiks tehes väita,, nagu lä­heksid
rikastele antavad suure­mad
soodustused tööstuste teh­nilise
0lukorra parandamiseks,
'Ameerika „uuesti ülesehitami­seks".
Mehel tänavalt osutub aga
: taskeks seda uskuda, kuna rik-
,:kad invest|eerivadainult seal.'kus
tulu katab investeeritud ^ sum-,
mä juba 2—3 aastaga ja kauplus­tesse
viivad nad -riietuse, toidu,
ja muu vajaliku eest ikkagi sa-niad
surnmad. ^ i
Nii rpaäilmapöliitilised kui ka .
USA sil^poliitilised ja majandus­likud
plukorrad ühes 3--4eelmi^
sepresidendi poolt praegusele
valitsusele ,,pärandatuga", süja-kollete
hõõgilmisega Lähis-Idas
ja Euroopas ning kaitsejõudude
' nõrlcusega on sundinud praegust.
presideiiti, blgu ta omal kohal
tugev või nõrk, käsitama "olukor­di
pehmetes kinnastes. ÜSA-l on
olnud prestii^hi-kaotusi väljas ja ; |
kodurihdel, kuid ta ei ole lask- |
nud kiskuda ennast mõne üliaga- |
: ra ettevaatamatu samnfuga.tege- |
likku sõtta ning majanduslik |
olukord ei ple üldiselt kannata- ,c
nud säärase d shokke, nagu ka^n-natas
Kalifprnia Reagani kuber-nerjks
Plles.
Ei ole olnud kuu aega enne va­limisi
kunagi varem praegusega
võrüselt nii ebaselge, kellel kol­mest
kandidaadist on enim väl­javaateid
võitmiseks. Suur os'a-ajakirjandusest
pn arvamisel. ()t
kandidaatidest ükski ei saa vaja-
' likku enamust. Sel juhul on ehk
õigus ,,AtlanticuT', kui ta kirju­tab:
„20. jaan. 1981. Lõuna pai­ku,
uue ]l)residendi ametivandeks
määratud ajal, seisab üksainus
; töömees platvormil Ja näeb ai­nult
: ta vai ist liiklust. Platvorm
on va^niis, kuid puudub pt*csi
dent." JjCongress murrab veel
pead,- kes peab: saama uueks prc-
. sidendiks. Presidendi kohusetäit-
• jaks tõuseb samal päe\|araseprc-
: sident M o n d a l e ^ a s ainult
i üheks päevaks või neljaks aas­taks?
Uue asepresidendi: otsus­tab
senat. : ':
; Protseduuril USA-si on oma
ajalugu ja see: on keeruline.
Vaatleme seda lähernalt aflcs
siis, kui selleks tekib tõeline va­jadus.
Seekord on selge küll:üks:
. kogu pre^sidendi valimise käik
: USA-S on' vananenud, ajast ja
arust, miljoneid dollareid neelav,
ja rahvast mitte Hitev, vaid lõ-hestav
tsirkus. Osavõtt valimis­test
näib kujunevat tagasihoidli­kuks.
On hakanud kostma iisna
valjusid^ hääli, mis nõuavad,põh­jalikku
reformi. Voib-ollaaita,b
tänavune valimine seda vajadust
selgemini mõista, •
ml DISSIDENT ASUS KANADASSE
Vlaäa Sakalys, Üks nendest Leedu
dissidentidest, kes kirjutas alla LR0
peasekretärile saadetud memorandum
mile, milles nõuti Molotov-Ribben-troP|
pakti tühistamist, asus hiljuti
Kanadasse, andes jutuajamise ajakir­janikele
Torontos, laupäeval, 11. okt.
V. Sakalys pogepes juiuiikuul Lee­dust
Rootsi ja s^i hiljuti loa asumi­seks
Kanadasse.
jäid, mis takistab produts^rimist.
uüs„MEIEELU" \t
Sü sisukamale ajalehele
Oma põgenemise koht^ ta seletas,
et pärast s'eda kui Leedus sai teata­vaks
Balti irahvaste ühise niemoran-dümi
saatmine LRÖ peasekretärile,
KGB hakkas pidevalt jälgima kõiki
sellele •memorandumile allakirjuta-.
nuid, Kolm nendest ön vangistuses
ootamatult surnud, kahtlastel' põh­justel-
Ülekuulamistel Sakalysi on
sunnitud oma süütfegu kahetsema ja
teda on ähvardatud vangistamisega.
Arvestades seda, Šakalys hakkas
plaanitsema põgenemist Leedust ja
möödunud juunis see õnnestus. .
Oma tähelepanekutest Leedus oli
Sakalys teinud järelduse, et N. Liit
teeb ulatuslikke ettevalmistusi või­malikuks
sojaks. Selle raamides Lee­du
dissidente vangistatakse vähema­gi
aktiivsuse puhul ja saadetakse ;:
maalt välja. :Dissidente üleküulates
KGB ametnikud on.'seletanud, et sõ^
ja korral dissidente koheldätakse
veel karmimalt. Leedu maaalal on
hakatud korraldama ulatuslikke sõ­javäe
manöövreid ja sõjaväge vai-'
mistatakse ette"peäletüngisõjaks. Sel­liseid
manöövreid ei ole varem pee­tud
Leedu pinnal. Elanikkonnale kor­raldatakse
ulatuslikke omakaitse
harjutusi. Mitmesse kohta maal on
a Sakalys
asutatud suured tqitainete laod, sõja­väe
varustamiseks. Tööstustele on
.tehtud korraldus kasutada peamiselt,
omaqiaa toprmaterjali, kuna võivad
tulla ajad, kus väljastpoolt toorma­terjali
saamine võib .olla takistatud:
V. Sakalyse perekond jäi Leedus- ^
se^ Ottawas\ta on pöördunud Kana­da
valitsuse poole palvega, et valit­sus
nõuaks välja N. Liidust tema
perekonna. Välisministeeriumist on
temale seletatud, et valitsus ei taha
end segada sellesse küsimusse.
' 1' .,MEIE .ELU''
vus in Usi
.ew Ave: Torontos,
vastu annetusi selleks. Annetuse alammäär 5S.--.Tshekid
e kirjutada ,,CanadianCancerSocietj|re:TersTFox I
EESTI
Mieil on rikkalikus valikus hnporteeritud lõngu. Sobivad varrastel
ja kangastelgedel kudumiseks, põimimiseks, heegeldamiseks, tikki­miseks
ja sõhnlmiseks (macräme).'
SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS
MUSTRIGA Kanvaa mitmes värvis -Ä" SOODSAD HINNAD.
Avatud: e&masp.,-kolmap. 9-^, neljap., reedel 9-8. laup. 9:30-4.
Meie tetae äri; 674 Broadview Ave. Tor. —Tel. 469^2005,^ 3—5 p.l.
„MeieElu" nr. 43(1
Välispoliitil
Ühendriiges presl
päev läheneb ja tq
dentideks selle koi
nüüd Jimmy Garterl
gan. Iseloomustav
valimiskampaania j i |
kute arv, kes ole
poolt hääletada. Öo(
tub midagi üllatavat)
limiste juures aryes(
jaolu loeb oma kas)
sidendikandidaat, AJ
hese poolehoiu peaU
miskampaaniast tagi
selle lõpuni kaasa t(
korraldab Carteri j]
debati üks nädal eiJ
dersoni sellest deba)
kutsuta. Arvatakse,
niistab debatis, val|
ei tule.
KES OHUSTAB RAI
. Prosidcndikandidai
Reagan .süütüstavadl
õhutamisos ja AnU'^
mist sõita.'Cartcr vj
ni kava USA sõjalisi
rcndamisoks kutsub!
jõudude surucndan|
Võidiijüoks relvastusl
mälult põhjustada \
Parem on -püüda hoil
se relvasUise. vahekol
gan on seisukohal, 1
nõrkiKs,. provotseerilj
alustama, \'õi oma sc")
ga ähvardades sundi
andmisi.Itegema. Ku
led relvastuvad ja c
keb sõda'^.siis N. Lif
mitte veel.kiips. See
olukord kiii la (eeh J
valmistatuna j a ise s|
Iides. Reagan' on' an
varn on. suurendad^
A'õimsust ktii pidada
tustele vastu viivat :
KREEKA NATO U i l
^ Kreeka valitsus tel
ühineb taas NATO
liiduga • ning 'võiab
kaitsmisest' N.. Uicl
rool
ii^r Aivii
©Umbes 3000-meheJl
se Uganda diktaatori
dajatest vallutas Ugai
osas niitu väiksemal
väljatõrjumiseks on
I toodud suuremad \i
kuuluvad Tansaania
aitasid Uganda vabas
diktatuuri alt.
: ® Toronto hommikull
lud, jutiiajamises üll
'kaastööline August N|
lased ^pn liiga pai]
valimistel häälelada
' rOiilo linnapea SeweJ
seks. Sewell on üheni
g-uste . vasakpoolselt
. gruppidega. Küsiih
k u u e ra h vu s e aj a k i rj d
. tega ja ainukeseks |
jaks oli India ajalehe
Singh. . ; •
ö Eidel Castro pi(
Ühendriikide sõprust
vabastas Kuuba vanl
kinnipeetud ameerikll
gas on ka mitmed, kej
nukeid ja sundisid n|
Kuubas. Nüüd tuleb
tusaeg lõpetada Ame|
kide variglates.
ü h e inglise töösuj
: arvesse võttes - majal
korda, leppinud 6 pr
gakõrgendusega, esia|
misc asemel,
0,; Ameerika teadlaseJ
vahdi suurune looni
sabaga,, keda on , n|
dshunglis, ort eeläjall
ruse järeltulija. Ame(
lähevad Kongo piirki
looma on nähtud, läh^
te tegemiseks.
: 0 Jamaikas on valimi
sed laialdaselt; ievinei
nädalal tulistati, suri
: riistri abi koos ihukc
nud ei ole kes mõrva
0 Buffalos süüdistati
vilise kodaniku ta
meest. Kahel taksiautl
damed välja lõigatud.l
timiseks tuli ühel väj
satsioonil mõte väljal
käesidiemeid. See üldl
hustanud ärevaid me|
sidemeid kannavad
JÕ
Sulte 600,5S