Meie Elu = Our life, May 26, 1978

              ,;MIeiö Elü" w. 21:(1476) 1978 FEIDÄY, MAY, 26 7
a
1
6
inc'
kä­rna
iri- .
mi-
^-ka
lar-
5 :a-ol-sta-udu-lac-lan-lus
lae-rve-.
lus
stu
osti
oos-isii
bis-gas
nts •
mar
lae-rrie-alus
lise
kä,-
ine
:sal-nde
itse- •
itle-dus-rupi
koh-ine,
tal-pe-va-islik
Am-
3mi-liiti-olne
ohta
ai-l
ae-u
1 •
- e
m
i
M
Seltskondlikud sündmiisM pane­vad
meid j alati küsimuse ette „mis i
ma selga panen?" Rahvuslikud suur.
pidustused panevad laulukooride
liikmeid, rahvatantsijäid ja teisi te­gelasi
küsima,, kas mu- rahyarõivad
on korras, või mu lastele - tuleb teha
hoopis uued. et väärikalt esindada
onia rahvust välismaal.
Suuremõõtmeline rahvuslik pidu
Rootsis läheneb kiiremalt kui oska­me
seda arvata. Seepärast siis tuleb
aegsasti kavandada ja oma-aega jao­tada,
et eeloleval talvel tööle asuda.
Tuleb sellega arvestada, et rahvarõi­vaste
valmistamine seob meid sa-dandeteks
tundideks. See töö nõuab
hoolt, armastust ja annet.
Esiteks „Meie E|u" on lubanud
oma veerge „Rahvarõiva nurga" kir­jutisele,
kus 19 sajdndi I poole rah-varõivastega
seoses räägime ka meil
esinevatest lünkadest ja millest need
tingitud on. Rahvarõiva valmistaja­te
hulgas on harilik kuuldud lause
„Ma tegin küll hoolega oma rahvas
rõivaid, aga tuli^d siiski nü välja, et
nad päriselt mulle ei meeldi"..
Oleme kaua Kodumaalt ärä ja aeg
on pannud meid seda-teist unusta­ma...
Mida aasta edasi, seda tungiva­malt
kerkib meil rahvarõivaste kü­simus
siin esile. Eriti 'kibedalt puu-,
dutab see meie t u l e v i k k u t õ u s v at
eesti noorte peret,^ kes iaglpool õhh
naga tegutseb, j^endele on vaja abis­tavat
kätt, et oleks teadlikke järglasi
rahvarõiva õpetamise alal.
Teiseks valmistab suurt roõmu ka
see, et viimaks ometi ilmub Rootsis
Helmi Kurriku rahvarõiva valmista­mise
raamatu II trfikk. See teretul­nud
abi kõigiti meie rahvakunstiloö-mingu
inimestele mitmel alal. ;
Kolmandaks on ineie rahvarõiva
õpetus süstematiseeritultrakenda-
• tud õhtukooli raamidesse ja kindla
õppekavaga. Torontos kinnitati ap­rillikuus
Haridusministeeriumis Ees­ti
rahvarõiva välbiistamise klassi
eelarve 1978/79; õppeaastaks. Oleks
saanud ka päevaklassi avada, aga siis
oleks risk õpilaste saamisel, sest tea­daolevalt
on meie noored väga; tege­vuses
kõrgei^[ia halriduse poole piirgi
misel..;-:;.' •
Ruumid on lubatud Northern Se-condary
koplis, 851 .Mt. Pleasant.Rd.
Õpetus toimub üks kord nädalas,
igal kolmapäeval, vaid eestlastele ja
- eesti keeles. Instruktoreid on kaks.
Kõi k eel tööd sügisteks oh tehtud,
et suyel õleks aega niõelda selle rah­vuskultuuri
tööharu peale, mis an-
: nab ^stlastele välise] efekti teiste
rahvaste' seas. : ^.
Eha. Tarmet. Toomberg '
Haruldasi
eoVENTRY („Meie Elu" kaastööliselt) - Briti kindralstaabi ülem,
õhujõudude marssal (RAF) Sir Neil Cameron viibis ametlikul visiidil Pu-na-
Hünas, Pekingis, kus ta oma tervituskõnes Hiina tanki-komandöridele
rõhutas tiliedate suhete vajadust Briti ja Hiina vahel, sest „meie mõlemad
maad on lähenemas üksteisele tihedamalt ja tihedamalt. See on hea, sest
nieil mõlemil on ukse ees vaenlane, kelle pealmn on Moskva. „Kuigi Briti
kindralstaabi ülma visiit pidi lähtuma motiivist, et arutleda hiina tanki­komandöridega
Pekingis ,iaitse-filosöofiat", siiski praktilisest seisukohast
inglismaa kavatseb müüa puna-hiinlastele relvastust, tõenäoliselt Harrier-tüüpi
jet-lennukeid.
Briti Õhujõudude (RAF) marssali Inglismaal on minevikus poHitilist
^tervituskõne" hiinlastele, eriti ava- varjupaika leidnud sellised kõmmu
T.R.R.,,Kungla" hästiõmestunudMaiballi korraldajaid. Vasakult^^ —
Marley-Vanaselja, Yüvi SUlart, Rita Valter ja Katrin Lindre. Taga — Allan
Liik, Jaanus Marley, Toomas Kütti- ja Lembit Nieländer.
.„: •••Foto'— S.-Preem-meelne
märkus Venemaa arvel, teki­tas
siinsetes vasakpoolsetes ringkon­dades
suurt meelepaha (Mikardo jt.)
ja nõudsid Sir Neü'i vallandamist.
Nagu see omal ajal toimus Korea sõr
japäevil (1950) kindral McArthur'iga
I president Trumäni poolt. Et mitte
Mõukogude Eestist antikvariaati­de
kaudu on minuni jõudnud • E. V.
iseseisvuse päevü (ja enne sedal) i l ­munud
raamatuid, mis raamatuko­gudest
kõrvaldatud.
Hans Kruus; Juh. Libe, Aug. Oi­nas,
Hendr. Sepp, Juh. Vasar, Harry
Moora j.t.: „Eesti r^hva ajalugu".
,.Loodus", , Tartu, 1930-1940.
I — ENSV Teaduste Akadeemia,.
Tl — Harku Rahvaraamatukogust,,
Harjumaal, III arvatavasti Ajaloo;
Muuseumi kogudest.
Alfred Vaga: „Ferdi Saunamees''-•
— monograafia. K/Ü „Loodus", Tar­tu,
1937.,144 Ihk. ENSV teaduste Aka­deemia
raamatukogust. (EV. riigite­gelaste
ja av.eki tegel. -1- Vab'. Sõjas
'angenud kooliõpilaste mälestusšanv
ga — Reaalkooli ees — skulptuuride
Kolmainü Eesti Ev. Luteriüsu ko­guduses
peeti leeripühaKolmainuju­mala
pühal, 21. mail, kus õnnistati 9
noort — 3 tütarlast ja 6 poeglast.
kõnelejaksT küüditamist©
Londonis, Ont. pühitseti .emade­päeva
pühapäeval, 14. mail piduliku
jumalateenistusega kirikus ja hiljem
aktuse ning koosviibimisega kiriku
: saalis.. Aktusel tähistati ka meie
^uurkirj an ikü Anton Hansen Tämm-saare
100. a.' juubelisünnipäeva.
õpetaja E; Lootsma, tõi oma jut­luse
/südamlikkude 'sõnadega'esile
ema tähtsuse perekonnas. Ta jutus­tas
esimeste pioneeride poolt püsti­tatud
ausambast emalC;, kus ema pii­bel
käes hoiab oma last käekõrval,
saades, jumalasõnast juhatust ja tu­ge
lapse kasvatarhisel. • • ', ;• ,
Järgnevale aictuselq ütles aYasõna
Äb 1 s tamistoim kinna esinaine 0. Ak-kerta,
mille järele lauldi' ühislaul
,,Enia süda". TäienÜuskooii õpilased
- esitasid päevakohase, eeskava. Peeter
Terri ütles oma tänu, emale, ,*<^adri
Reikman^ deklameeris Time Ivandi
kiulelüse „Ema ja mija". Astrid Ter-;
ri lauiis-,1 aulu. „Lapsepolve kodu" Vi-y'im
Terri klaverisaatel ja Topmas
Rei-kman ning Melanie. Purres: esita­sid
klaveripala. Siis esitž^s õpilaskcor
veel; neli laulu:- Kalgis emakene (M.
Härmiii, Karjalaste laul (E.; Raja-
!oö), Üies,'üles /Rahvalaul);ja Eesti 1 e
.. (E.RajalOO)y', ' •/. \'r::-\^.::•[,.
Järgneyalt: legi koolijuhataja Val­dek
Lenk leaiavaks, et tänase aklu-sega:
iahistatakse ka õppeaasta lõp­pu
ja andis .kooli lõpetajale Aaro
. Tõniiis'cie : uk .•iõputunnistuse,,. Aaro^
a 1 oas eesli koülis õppipiišt nelja :aas-
- tasc:L ja; ün^jidevail ilma Im^isema-•
la• Ja' alati rõõnisatujulisenä koolis
' 'käinu/:! iiksteist õppöaastat.. Ta, tun­dis
eriiisl huvi eesti ajaloo ja maa-teadiise::-
vastu :'ning: tema ; kodused:
iööd nende ^aladel väärsid esiletõst-
Päiksepaistelisel ja ilusal pühapäe­val
kogunes kirikusse erakorraüselt
palju osavõtjaid:nii et kirikupingid
ei mahutanud kõiki palvelisi. Lešri-läpsed
sammusid kirikusse koguduse
õp. 0. Gnadenteichiga orelihelide
saatel: Jumal sind me kiidame sinu
suurust - armujõudu. Pärast altari
ette jõudmist algas koguduse ühis­laul:
„Ülempi^eester pane sina oma
rinna kübisse, nende nimied keda tä-jia
palvekätel kanname..." Seejärel
pidas õp. O.Gnadenteich õnnistamise
kõne Kolossuse 3, 23 „Ja kõik, mis
teie iial võtate teha, seda tehke süda.
mest, nõnda kui Issandale, ja ei mit­te
-inimestele." Kiusatus: on tänapäe­val,
ütles õpetaja, oma isikut esile
tõsta ja- teistele nõuandjaks olla,
mille tulemusena koguneb inimese­le
keskendunud elu ja-mitte Juma­lale.
Paulus ütleb aga, et. meie teek­sime
kõike nagu Issandale. Usutegu
pn uskumine oma Lunastajasse, et
ta meie pattude eest ön surnud ja
igavese elu andnud. Sellises usus
tehku noor oma koolitööd j a teenigu
edaspidi igapäevast leiba. Võime
koolihariduse omandamiseks ja töö-,
tamiseks on Jumal andnud inimesele
juba loomistöös, Seda ei pea meie
kunagi unustama. Hoiatuseks olgu
riigid ja ühiskonnad, kuš\ inimene
seab end üle Jumala ja hakkab teis'
te teadmisi ja tööjõudu hoohmatult
enda huvides rakendama ja nii võib
elu-muutuda mõnes riigis rahvale
väljakännafamatuks. Kuimeie ei
tööta ega .ela nagu Jumalale on elu
inimeste endi vahel täis vastuolusid.
õnnistamiskõne järele õpetaja pa­ni
käe leeriõpilase peale pühakirja
salmi lugemisega, mis oli igale nõo-
. reie leeriõnriištuseks.
Jumaiateenistusel laulis. Elna Li­be.
Hiljem toimusid leeripeod Tartu
College'is, Eesti Majas, klubi ruumi­des
ja kodudes. V ' - .: .
Külaliskõnelejäks tänavusel
täriiiste mälestusaktusel bn Olal
Tammärk Chicagost, kes on ökupee
ritud Eestis olnud metsavend ja
hulk aastaid vnbinud Vene vangi-laagreis.
Küüditamiste mälestustel
nistüš . JEi kontsert-aktus peetakse
Balti Liidu korraldusel teisipäeval,
13. juunil kell 8; õ. St. Paul's kated:
raalis 227 Bloor-: St. Eäst.^ Piiskpplir
kui jumalateenistusel teenivad EE-LK
piiskop Karl Raudsepp, läti' pea.
piiskop- Ärnolds Lusis ja leedu piis­kop
Vineent Brizgys Chicagost.
Mälestusteenistuse kontsertosas
esinevad r Toronto Eesti Meeskoor
Harry Toi juhatusel, läti meeskoor
ja leedu noortjekoor, .Orelil esineb
Jaak;Kivik, ' '\ '
Kuna Balti Liidu juhtimine on
käesoleval aastal eestlaste käes,
EKN abiesimehe Laas Leivati Balti
Liidu esimeheks olles, lasub küüdita­miste
mälestusaktuse korraldamine
eestlastel, j^a korraldajad loodavad
eestlaste arvukat, osavõttu küüdita­miste
mälestamisest j a balti rahvas­te
ühisest protestiavMdusest küüdi­tamiste
vägivallaakti vastu.
Läini^d nädalal peeti Tcironlos so-lava
toim-koosölek.
jameeste: suvepäevi korral
konn a . moodus ta mi seks
Seekordsed suvepäevad toimuvad 26.
ja 27. augustil Seedriorus, milline ori
juba üheksas selle kujuline üritus.
Koosolek oli kokku kutsutud T.E.-
y.Ü, poolt,..Ülemaailmse Eesti Võitle­jate
Keskuse ülesandel, küna; need
suvepäevad toimuvad '„POhja-Amee-rika
:Eesti Sõjameeste suvepäevade"
nime allv •• , " • :
• •Toinikon esimeheks valiti K.To-.
ri ;ja äbiesimeheks A. Jurs. Kirjatoi-melajaks
: E. Lindaja, jaekuriks' A.
tooming> loilluš 1 amine' M. Niinvee,
laskevõistlused — V. Kana, väljaku
korral damihe — R. Moks, ma ju tami-ne-^
J. Luik, meelelahutus M. Nün-vee
ja heli H, Paluveer. ' •
Osavõtjaid ön ka oodata läti: ja lee­du
; kaasyoitlejate huigast. Pühapäe­val,
27, aug.:on: kavas Baili::veterani-
"de Informatsiponikoosolek. Järgmi­sed
sLivepäejvad 1979. ä. koFraldatak-se
loodelavastr ,„2' Põhja-Ämeerika
Sõjameeste suvepäevade" -. nime all
kusagil New Torgi osariigis ÜSA
Noorte^Aäšlä. raamides .toimuvad; Eesti yõitlej ale Ühingute Liidu juh­timisel.
' Korraldajad loodavad, et need üri­tused'
jäävad •yõitlejate ühinguid
ühendavaks 'ning liikumisi tugevda-
:vak;s- ettevõtteks.. 1 :v;:,
tororitö ülikooli HartHouse'! gale­riis
kestab 4. juunmi ÄABS konve­rentsi
raames korraldatud kunstinäi-tos,/
kus tagaaias Vello HubeVilt tel­litud
10 jala kõrgune v,The Baltic
Rig" (Balti taglas). Pildil — kunst-
• oma tööga;:
' • : Foto — 0. Haamer
ärritada venelasi, Briti väUsminister
dr. Owen püüdis avalikkust rahusta­da
õrna Maipäeva kõnes Birmmgha-mis,'
väites, et ,;Hiina sõprusside­meid''
ei tule saävutadä„suhete rik­kumisega
Venemaa arvel". Samast
seisukohast lähtus ka Briti peaminis­ter
Callaghan Alamkojas, kes soovis
pidada ^sõbralikke suhteid" nii Hii­na
kui Venemaaga. Sir Neü Came-rohi
kaitseks astusid välja konserva­tiivide
partei juht Margaret That-cher,
küsides miks peaminister
püüab kaitsta Tööerakonnas vasak­poolseid.
Pr. Thätcherit toetas kon­servatiivide,
sõjalise komisjoni esi­mees
Sir 'Jan Gümour, inärkides, et
,,Sir Neili sõnavõtt pU äärmiselt
mõistlik". Ja ta ütles: ,,Kui Sir Neil
tahab müüa lennukeid -Hiinale, siis
tõenäoiiselt tuleb meil koos tööta­da."
Briti v^^sakpoolsete esindaja Mi­kardo,
kes on ühtlasi Tööerakonna
Internatsionaalse .Komitee esimees',
rõhutas, et ei ole hea ktii sõjamehed
hakkavad poliitikat tegema ja vas­tupidiselt.
'
Nagu ,,D. Telegraphi" sõjaliste kü­simuste
korrespondent Clare Hol-lingworth
märgib, siis Peking teeb
suuri pingutusi, et tugevdada side­meid
NATO ja Läänega ja kardab
Nõukogude Liidu rünnakut sellest
ajast peale, kui marssal. Brezhhev
hiljuti käis ülevaatamas Vene sõja-list
seadeldist Hnna-^Vene puri ää­res.
,,Nüüd hiinlased kalduvad usku­ma,
et venelased kavatsevad rünna­ta
Idas".
Kuigi Sir NeÜCameroni tervitus­kõne,
vastavalt Briti pressile, olnud
imprompt, ärritas see peale kohalike
vasakpoolsete ka venelasi. Venemaa
ametlik häälekandja „Pravda" ei jää­nud
sel puhul erapooletuks pealtvaa­tajaks,
vaid kiriutäs küüniliselt, et
marssal; Cameron ,,lahkus , uduselt
Albionilt nagu selle küulüs patrioot
Marlborough hertsog" ja„kaotas
enesevaUtsemise ja kelkis hiina •oh­vitseride
ees kui joobnud jänes" (!)
Viimast yäljendust • ,,Prävdas'' ei^
saa võtta just. alati sarkastilise pilke­na,
pigem irooniana, sest vene rah­valuul
es esineb „j oobnud jänku" üs­na
armastusväärse kujuna. Too vene
jänes -kevadperioodil toimib vahest
veidralt — maitseb viina ja teeb siis:
oma tantsukeerutusi vii ja väljadel.
Kuidas marssal Cameron tõlgendab
„Pravda" märkust, -on iseküsimus.
Ta isiklikult tunneb: venelasi üsna
hästi. Teise Maailmasõja, päevil ta
mitte üksnes ei võidelnud koos. nen­dega,
vaid isegi .treenis venelasi. Pä­rast'
nn.. Briti lahingut ta saatis Ve­nemaale
.Yorgi krahvkonnast..Hurri-cane-
tüüpi lennukeid ja treenis vene
piloote, et nad oskaksid lenna|a bri­ti
lennukitel. Vaevalt Sir Cameronil
oli siis aega „vene joobnud, kevadjä-nese"
:vaatarniseksl Marssal Camcr
roni (58-a.) tuntakse. üldiselt kõva
käega mehena briti sõjalistes ring­kondades.
Ta on slioti päritoluga,
toi mib : re soiu utsel t viili j ate . suhtes
ja. hobiks „šõjalise kirjanduse luge
mine ja sõjalised mängud".
nistlikud suurused, nagu Marx ja Le­nin
ja Engels, rikka tekstiütöösturi
poeg Manchesterist, kes „papa raha
dega" finantseeris Marxi ja ta pere
konda, kui Marx Briti muuseumis Uotod).
uuris „tööHsklassi viletsust" ja So Oskar Loprits: „Endis-Eesti Elu-
'hos (prostituutide linnaosas LondcOW' L K / O „Kultuurkoondis"
nis) kirjutas piiblipaksuse: teose T a l l i d 1939. 33^ Ihk. Eesti Rahva- .
,,Kapitäl". Sellest hoplilnata Inglane luule ^.Ä Toimetused, IL Luge-pma
flegmaatilise iseloomu ja aeglamispalii Kaluri ja Meremehe Elust:
se mõtlemise juures, pühitses täna ÄjalPdmuuseumi kpgust. :
vu esmakordselt ,,esimest maid'^ mi' Äntik: ,/Eesti Raaniatu 400 Äas^
da terve' mäaÜm pühitseb nh. „tööta tat - r 29. IX—13. X, 1935. 132 Ihk;
j ate rahvusvahelise soHdaarsuse päe- Sihtasutis „Eesti Rahvamuuseum"
^ana^' 1889. a. alates, mil pandi Ä vä^ Tariu 1935. Arvatavasti
Teisele Sotsialistlikule IntematšioBRM laost.,
naahle ja Venemaal 1919; a. peale Heindrich Helm, redig. ja järelsõ^-
mil ;Lenin rajas nuv Kolmanda Inter na — 0. Urgart: „Lühike Eesti Aja-iiatsionaah
(mdlle Stalin hiljem lik M Elav
videeris). Ja isegi kodanlikus Eestir Teadus No 49, Eesti Kirjanduse •
kuni „väikiva: ajastuni" (1934. a. 12 Selts, Tartu, 1936. Arvatavasti E.K.S,:;
märtsist) tuiiti' tööhšte • rPngkäikc sulgemisel, laost, a) Tartu Õp. Semi-punalippudega
ja ,4nternatsipnaälse näri; b) II-seDivnsi Laatsareti, c)
sotsialismi" loostingitega; Siin teätä- „Otelenija Bataljonö Svääsi" 182 S.
vasti Tallinnas olid kujunenud kaks. kogudest,
töölisklassi võithisrinnet" — Tpnis- Ant, Jürgenstein: „Carl Robert Ja-mäe
kamp (sotsid) ja Vaksali puiesjkobsoni elu ja töö". 116 Ihk. Eesti
tee mehed (kõmmud). ' : Kirjanduse Selts, Tartu, 1925. Väike-
Seekordhe „töölispüha^' Inglis; Maarja Põllumeeste Seltsi - - Vao
maal, rnis fikseeriti juba mõned aas- .Rahvaraamatukogust, Virumaal. Va- •
tad tagasi Sir HaroldWilspni peami- rustätud ^>RaamaLtü Palvega Lugeja-nistriks
oleku päevile j^^ punktiline.
Footi (juhtiv tegelane Briti Tööera- M. J. Eisen: „Tõll ja ta Sugu". 160
konnas, vasakpoolsete yaadetega) Ihk. Eesti Kirjanduse Seltsi kirj.
õnnistusel, kukkus siin saarel nii il- Tartus, 1927. ENSV Teaduste Aka-mastikus
kui pphitiliselt'nigelalt väi- deerriia Keele ja Kirjanduse Instit.uu- .
ja. , ' • > . di raamatukogust. ' .
Sir Harold Wüšon (endine tÖöera-J, Hendrik Visnapuu: „Ränikivi". 78
kpndlik peaminister) leidis oma Mai Ihk. K/Ü ,,Loodus", Tartu 1925. Kur-pühal
peetud kõnes Rochesteris, et si Hariduse Seltsi AvaUkušt Raama-pr.
Thatcher„kummitab kpmmünis- tukogusL
mi ohuga".' Wüson ütles, talle omase Lisandusi Rakvere ajaloole Rootsi
sarkasniiga:^„Kui tä (pr. Thatcher) aja lõpuF' 22 ihk., äratrükk" „Ajaloo;
midagi tunneb briti inimestest, arva- Ilsest Ajakirjast" Np 3, 1927. ;Ärvatä
tud välja konservatiivide- teeõhtud]E-R-M..Taošt.
Helmi Neggo:,,Eesti Rahvakuns­tist".
24 ihk. Eesli.Rahva Muuseumi
Väljaanne NÜ 16. -Tartu.: 1918. (Zur
Verbreituiig^ und Ausfuhr freigege-ben.
Pre^seatytellung A.O^.Do.) Kõ•^. .
ne — peetud Eesti Rahva Muuseu- .
mis 27. X I . ;1916.: Arv.;ARM laost.
Ai Soom: ,.Kuressaare koolid". 6
Ihk. äratrükk , koguteosest: „Saare-maa".
Eesti Kirjanduse Selts, Tartu..
1934.-EKS-i kogust. : • '
• J u l Mägiste: „Ee&ti-„saarna"-fu-tuuri
algupärast ja tarvitamiskõibu-likkusest".'
32 Ihk. •:Akadeemiline
Emakeele Selts, Tartu,; 1936. ära-ajakirjast:
„Eesti Keel" 3, .
ja ;kpnverentsid, siis ta peaks tead­ma,
et kommunism Inghsmaal polii­tilise
jõuna tegelikult ei eksisteeri.
Küll ön olemas/mõningaid .vanemas
eas kommuniste,: kuid neid leidub
peamiselt söekaevandustes ja sealgi
on liad halba kuulsusse sattunud."
Sir Harold jätkas: ,,Mida konserva;
tuvide juht aga ei näe, ja see .6n maa
palju tõsisem; probleem — trotskis­tid
j a nende erinevad varjundid, kel
ei ole mingit positnvset programmi
ega\positiivset pphitikät. Sisetülide­le,
vaatamata pn neil ühine eesniärk
r— hävitada see süsteem, milles ela­me".
Sir Haroldi',,targale jutule"
võiksime ütelda, et tema kui poliitik 11936. — Do
ja endine riigimees peaks teadma,,
et kommunist jääb korimiunistiks,
mis sihi ka ei kanna ühed mark­sistlikud
jüngrid, kõik, : . . '
• Londonis, HighgateT surnuaial lei-
;düb kaKarl Marxi (1818--83): au sam­mas,
kuhu venelaste delegatsioonid
tihti asetavad pargi. iVIoned head aas­tad
tagasi: briti 'rahvuslased ^ laht sid
„punadogma". .ristiisa õhku:^ lasta;
Seekordne v,tööhsklassi ;; tervitus"
papa. Marxile oli vandaaiide; poolt.
Marxi massnvne kivine nägu. ohule
võõbatud punase, vaige ja^sinise vär­viga.
nii.š r., _ .Lõi)uek sami;.hindeks. säavii 1 as
Aaro-9,7i!:o.-- •
Lõpuks: teatas •kõõlijuhataj.a veel,
võtab telhmisi vastu alumiiniuni.uste, akende ja väh
toode peale (aluminium siding).. Neljas värvis alümiiniuraist vee­rennid
ilma jätkudeta (ühes tükis). Tasuta hindam
^; • ; V T^^ / • . ; \
L-OSSO, tel. 884-4558 ja 832-2238>'Richmond EiH,:Ont.
let: lic. nr; B 888 '
27.ia 28. mail St.: Ca.tharincs'is l
I'C :Kv' Vadpäevad ja:kiitstis kõiki. lau-
.päeva 'õluul peetavast^'^keyadpepst
csa v6i]'na... ... " ; . • ^• . •
, -ŠM: järgnes 'Änloii Hansen-Tainni-s
aa r.e j;u iibcj i-s li n nip äe va t ähis tarni- ^
:ne, Kiriani.kLi elust ja- töosl..and1s üle­vaate
pr Äk^cila Lokk ja |külalisesi- sõna ^koguduse esimees Wolderaar
neja. .4rvo Yabamfee esitas katke Jaaku ja aktus.lõpetati.hümni laiil-
^Põrgiipõhja uuest vanapaganast". lumisega.; Järgne ^koh-
: MecIdtiäävnJe,aktuseid, üt^es'15^^ '. •
iC|ns£ii'"St. W., -'Toronto;' i3S, ^Oi^*
TeU 363-1966
Kodumaal on ilmunud; A. H,
msaare juübehaasta (sünd. 30.
jaanuaril 1878) puhul rohkesti kir-jahdüstja
perioodikat. Ühes-siiasaa-bunud
ajakirjas („Keel; ja Kirjan­dus"
nr. 1) ön huvitav artikkel Alek­sander
Sibula ^sulest leemal: .„Anton
Hansen Treffneri koolis", kus too
endine Tallinna Linnaraamatukogu
juhataja kirjutab ms. ühest armu­loost:
viüliõpilasenä kiindus Hansen
Hilda.I^phmusesse, mi 1 lest mulle jü-tustas
Bern.hard Linde, kui meil vest-.
lus pärast: kirjaniku surma kaldus
tema :e|uic ja loomingule. Alguse
saanud !see kiindumus maskeraadil
Tartu ri;kka õUevabrikandi Lõhmuse
perekonnas. .Maskeraadile kutsujaks
olnud •õllevabriku omaniku ainus tü-tar
Hilda, kellega. Bernhard Linde,
tuttav, oli. B. Lindet kutsudes- palu­nud
Hiigla Lõhmus teda • ühtlasi ka
Hansen; kaasatuuä. See soov olnud
nii väljendatud, et tulnud järeldada
ainult üht::neiu- tahab tingimata Ä.;
Hanseniga • tut\aida., Maskeraadil ala­nud
tut\pas jätkunud- ja arenenud
plaioöniliseks ; armulooks neiu' V ja
Hanseni:,|vahel.VŠamak.ajal oli;'ka
^Postimehe" toimetaja Taan • Tõnis­son
neiusse, armunud. Algul oli neiu
viimase jüustusavaldusi kaunis' ke^
gelt võtnud 'ja jätkanud suhtlemiät
Hanseniga. Kord ;oli:;rieiü'-koguni
' oma; ajalehetoimetajast austajale
;Alo Raun: „õpetatud Eesti Seltsi ,
iOO-aastasest \ Tööst Keeleteaduse -
alal". 32,lhk!. Akadeemilise Emakeele
Seltsi Toimetised X:XXV. A.E;S. kin - :
jastus,: T^rtu,: 1938. TälHnna Linna
Algkoplicjje õpetajate. K^ :
kogust..-;'' '.••:'•'•:^...','.; !.'••. ;
A. Saaberk (re: Andrus Saares te):,
„Tegeliku Eesti Foneetika Alged''. 46 '
Ihk. K/XJ Rahvaülikool.' Tallinn 1920.
Anton Tammsaare: „Valitud jutus-!^
tused". 584 Ihk. RK. Jlukir[andus ja •
Kunst".Tallinn, 1949. ENSV;Teadus-te:-
Akadeemia Keele ja Kirjanduse V
Instituudi iraamatukogust.:. ; :
; Ainp; Kallas: ,,Kogutud teosed" I• -
anne: ,„Mere tagant" :& „Änts Raud- ' .
jalg". 180 Ihk. Eesti Kirjanduseselts, .
Tartu,.;1929. Eesti Kirjanduse Seltsi ;
raarnatujvogušt. • •
Võimaluste puhul jatkan^seliiste •
.biblioofiilsete: harulduste kogumist.. .
Äsjast huvitatuil võimaldan nendt^
raamatutega tutvumist — kahjuks'
ainult kohapeak ^ :; V ;
iur, Südburv .
Puhastan keemiliselt (steamcleaning)
Teie diivanid ja toolid, vaibad sei­nast
seina ja lahtised teie oma kp«
dus." —••- ':;."•
Hei. Erik Lokbik 447-9834
r kohtamise määranud Hanseni • ärkli-'.
toa akna alla, kust.ta siis viimasega^
koos olevat J.jälginud, kuidas -temcv :•
austaja'kärsitult kohtamisele hiline- •
nud- neiut optab. :Lõpuks: otsustas -
neiu, arvatavasti' vanemate mõjul•
siiski.eelistada majanduslikult kind- <
lustatud juhtivat ühiskpnhategelast.:
:B. Linde jä^i:jätnud see-platoonili-.
ne arniulugu: kirjaniku ' hinge süga--- .•'
vaid: jälgi; jU; :viiBud ta pessimistlike • •
'toonide ning^värvide :kasütämiseni;::
oma õilsatpgi'haisküjude .puhu^
ÄRTO