1978-05-26-10 |
Previous | 10 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
•mmm
a7r;UniMmvii»Mw^fTj4iiiij>Miiiii^ThTir^
"w.2i (1476) 1978
Meie kodumaal jä üldse N. Liidus
on suur puudus õigest kohvist. Juba
mõni aasta tagasi oli N. Liidus müügil
pulbritaolme kohvijook (kofeinõi
napitok) Baltika, mida valmistas ja-roslavi
oblastis, Rostovi linnas asuv
kohvi-siguri tööstus. i
Nagu pakendist naha koosneb
,.kohvi" 35 prots. siguritest, 35 prots.
odrast, ,20 prots. soja'st ja 10 prots.
viljast. Pakendile on peale märgitud
ka kohvi valmistuse õpetus.
Seal kirjutatakse, et kohvi pulber
tuleb panna kuuma vette 1 šupilusi^
ka täis 1 klaasi vee peale, siis keema
ajada, lasta veidi seista ning juua
suhkru ja piimaga. Nimetatud koh-vipulber
ori müügil paberist paken-deis
odava hinnaga — 19 kopikat (—
. Rkr.-1:50) 250 grammilise pakendi
eest.' Joogi maitse tuletab meelde
niõrudat siguri vett. . .
• . i « r : - . ^ \ ; , . V •
Tartus oli üks „Novoje Vremja"
'lugejatest saatnud toimetusele küsimuse:
„01en kuulnud, et meie riik
on kohvi sissevedu vähendanud.
Aliks? Pole ju kohv eksoo|tiline jook
: vaid esmavajalil^ toiduaine."
Sellele küsimusele vastas üks kõrgemaid
ametnikke Nõuk.,Liidu Väliskaubanduse
ministeeriumist muuseas
järgmiselt: :
»Kapitalistlikud riigid tõstsid kohvi
müügihinda. USA-s näiteks bn tassi
kohvi hind kohvikutes ja restoranides
viimase kahe aastaga kallinenud
kolm korda.
: -Kuidas kujunesid lood meil? Enne
kui vastan, tahaksin siiski vastu vai-eida
kategooriliselt, väitele; et kohv
on meil esmavajalik toiduaine. Na-
Turaalset kohvi ei Ijoo meil kaugeltki
kõik inimesed, isegi. mitte enamik
inimesi, nagu näiteks Ungaris, SDV-š
või Poolas, kus ta pn hoopis kallim,
'Sellest ja hinna järkjärgulisest tõu-
>ast hoolimata on meie riik viimas-
•id aastatel ostnud rohkesti kohvi.
"-Väiteks, 1975. a. moodustas n|eie koh-viimport
60OOO.tonni, mis on kolm
Äorda rohkemiui 1960. aastal ja viiskümmend
korda rohkem kui
aastal.
Siiski on kphvihinna järsk tõus
sur^dinud meid importi pisut vähendama,
Möödmiud aastal vedasime
sisse 44 300 tonni,:Niisiis vähenes sissevedu
vaid veerandi võrra, samal
aj ai kui maailmaturu hinnad on
tõusnud viiekordseks.. Juhin tähelepanu
ka sellele, et kuigi me 1976. a.
ostsime 16 000 tonni vähem, maksime
ostetu eest 28 miljonit rubla rohkem.
Sealjuures maksti maailmaturu
kasvanud hinna ja müügihinna
vahe riigieelarve summadest. Kohvi
müügihind .-^ erinevalt maailmaturu
hinnast— ei ole meil 1950. aastast
peale muutunud."
: Ja varsti peale selle vastuse ilmumist,
millest k^ Tartu„Edasi" tõlke
ära tõi tõsteti korraga kohvi hinda
N. Oidus mitmekordseks. Nüüd see
maksab umbes 140 rootsi kroorii kilogrammilt.
^
'Kuid huvitav asja juures pn üks
tõik. Miks tuli kphyikiri vene ajalehele
just Eestist? Kas äkki ei olegi
Eesti kogu liidu suurim kohvitarbi-ja?--;;-.-,
TAMMSAARE PARK •
TREFFONIÄ; KRUNDILE . / .
Tartu linna täitevkomitee otsustas
nimetada Leningradi tänava ja Emajõe
vahel asuva ala Ä:H. Tammsaare
nimdiseks pargiks.
Pargi maä-alal Emajõe ääres asus
omaaegne Hugo Treffneri eragüm-naasium,
kus ka tulevane kirjanik
sai kooliharidust. " -
LILLED JA PUUVILI • ;
KAUKAASIAST
Talve jooksul - leidub Ee-;^is aegajalt
ka lilU ja frukte kauplustes.
Need tiilevad KaXikaasiast.
Jaanuaris ilmus Tallinnas ja. Tartus
müügile Gruusia nartsisse ja Armeenia
nelke. Puuviljadest oHd sporaadiliselt
müügil Gruusia mandariine.
.Neid olevat Eestisse toodud 8
tonni sel korral. (M.P.) •
^^(füllll!jilllll||j||j|j|||||ii!ji||j|||j|||||ji!ii|i|,,,|,^
tliiliillllinillllil|illlilllillllliilil!illli!illii!ll|i!ll!i^
Kevadel algab autosõitjatele intensiivne sõiduperiood Ja järgmise kuue
kuu jooksul sõidavad paljud autoomanikud kaks korda rohkem miile maha
kui ülejäänud kuue kuu jooksul. Seisavad ju ees regulaarsed suveko-*
dud^ külästamised, külastsretked, puhkused jne. Hoolsal autoomanikul on
varakevadised ,,tune-üp'id''õlivahetamised-määriniised, kehvade kummide
väijavahetamised jne. amm^ tehtud. Ükskõik kui korras me arvame oma
auto olevat, on alati soovitav enne teekonnale asumist ring ümber auto
Jalutada ja kindlaks teha, et kummid on õige surve all ja et auto alla ei
ole tekkinud mingeid kahtlasi õli-või v^^
Politseivõimude statistika kohaselt' olid OPECi möderaatsed hikmed
. Kilbirohu (Alyssum saxatile) Bäs-ket
Gold. ristõieliste (Cruciferae) sugukonnast.
Lehed haihid. Kasv kompaktne.
Õied erekollased, väikesed,
suurtes õisikutes.; Õitseaeg mai-juuni.
Kõrgus 8—12 tolli, sobivad rühmana
peenrale ja kivide kõrvale, ki-vimüürile
ja kiviktaimlasse koos alpi
astriga (Aster alpinus), kivirikkudega
(Saxifraga aizoon) alätihalja ibee-ris;
ega • (Iberiš .šempervirens),. ja au-brieetsiaga
(Aübrietia deltoidea).
Hõbedane kilbiröhi (A argenteum)
Loodusliku leviku alad Euroopa jä
Aasia. Lehed hallikasrohelised. õied
väikesed kollased suurtes kumerates
õisikutes. Õitseaeg juurii-august. Kõrgus
15,5—18 tolli. Sobib kõrvuti mus-sirii
naishõgesega (Nepeta mussinii),
hiigel-ogaputkega (Eryngium gigan-teiim),
alpi õnneheinaga (Erigeron
alpinum), hiina kukekannusega (Del-phinum
chinensis, sõrt,/Sinine kää-
.bus''^..•;•^,,;.: .
Roosaõieline kilbiröhi • (Ä. spino.
surn-var. roseum). •
' Higihaljad' lehed on kitsad,- torkivad,
hallid. Ppolpõõsas. Õied väike^
sed heleroosad. Õitseaeg juuni-juuli.
Kõrgus' 8 tolli, Vajab eriti sooja ja
kuiva päikesepaistelist kasvukphta
ja head drenaazhi. Sobib koos müü
rilillega (Linäria cymbalaria), mägi-sibülatega
(Sempervivum), alsiinide-ga
(Alsirie). : :
•Kõik kilbirohud vaja<!'ad lubjari-kast
kuiva kruusast maad ja päike-,
sepaistelist kasvukohta. Paljundarhi-tie
seemnetega, pistikutega ja jaga-
'misega.
•.^•-.Ainetel l.-Sv .
JAAN
Palestiina terrpristid sooritasid
pariisi Orly rahvusvahelisel; lennuväljal
terrori rünnaku, mille tuiemü-sena
4 isikut sai surma. Surmasaanutel
hulgas pii 3 Palestiina päritoluga
terroristi ja üks. prantsuse politseinik.'
Terroristid tegid katsed tungida
Orly lennuväljale just Iisraeli
lennuki väljumise ajal. Lennuvälja
julgeolekumehed pidasid terroristid
kinni,- kes haarasid relvad ja avasid
püstolkuulipilduja tule politseile ja
rahvale. •
Tulevahetus politsei-ja terroristide
vahel kestis 10 minutit"ja peale eel-märgitute
4 surnu, said 3 politseinikku,
üks stewardess ja üks reisija
raskesti; haavata ning mitmed reisijad
said kergemaid haavu. Iisraeli
saadik ja tööminister L Katz oHd
vahejuhtumi ajal lennuväljal, kuid
nad ei saanud haavata. Arvatavasti
taheti neid mõrvat, või siis küüditada
pantvangiks. Surmasaanud terroristid
omasid võltsitiid Tuneesia
passid;/:, .
^00 PedestriJaani mullune jutt tulnud, et mõn* vinakarp oleks imi-
„Jah, emä, hirmsa peapesu
sain isalt,,kui ta oli märganud,
et autost järgi jäänd vaid risu
kui vastu posti olin põrganud''.'
,>.v^x>3 ütles õieti siis sulle isa?'', :
nii küsis ema Ja siis lisas,
,>kuid välja jäta sõim ja sajatus,
kui isa nendega vast iiialdas".
Seepeale poiss siis vastas julgesti:
„Kui nii, siis ta ci ütlend midagi/*
Kui kodanikud värisevad, siis on
riisi alusmüüril praod sees.
Sufnud vahetavad kergesti oma.
poliitilist meelsust.'
Niipea kui räägitakse,^mis jargnii-sel
aastal juhtub, naerab kurat.
Noorel generatsioonil on veel vana
vastu respekti. Noored eelistavad
vana veini, vana viskit ja vana mööblil;
V : : „ - - -V
Varsti on meile ükskõik, kas' ole-
• me õnnetud või õnnelikud, sest meil
ei ole selleks enam aega.
:.:-^:r.- ^.^i^:.--^
Tagasihoidlikel pole tänapäeval
mingeid väljavaateid, väljaarvatud
kalmistul. • . ^ ' r
Varem sai mees naise,., kes keetis
nagu ema. Nüüd saab mees naise,
kes trimpab nagu isa.
Mõne kuulsa mehe raamatust tahaks
i 11 meelsamini lugeda neid kohti,
mida ta on maha kriipsutanud kui
neid kohti, mida ta. on kirjutanud,
„Elav: keel" oli üks sbrav4ugu. Meelde
pürgis aga eriti üks fragmejit se^
les loos, sisuliselt küll ainult näide
põhiniotteliste analüüside juurde,
aga siiski pääses eriti südaniesse.
Küllap sellepärast, et too näide mee^
nutas kord taas kedagi, kes meile - -
minule ja mu kodusele ülemusele —
OÜ jäänud unustamatuks. Kõryalseis:
jaL on tollest raske arur saada. Aga
tsiteerime kõigepealt seda meile nii
hellat fragmenti tollest väärikast
kirjapanekust, kus autor pajatab:
„ . . . Ja kui siis sõnade omastamine
on kord juba nii hõlbus, miks siis
niitte kahmata neid mitmuses. Nii
olemegi teinud. Meie ei ütle skunk,
vaid skunks, s.o. mitu skunki. Ja nii
e d a s i ( Õ i e t i on küll selles lauses
mitte skunk vaid skuk, aga see tahab
vist olla trükiviga). ; •
Sisuliselt see loom, kellest juttu, et
olegi maakeeles ei skuk ega skunk
ega ka mitte skunks; Süvet on; loomale
annud. eestipäraste nimetuste
valdkonnas kaks tõikelist. vastet:
;,,vinukloom" jä .,viriakärp". ^Minu
arvates see viimane' oh küllalt tabav
ja iseloomustav (ka:siis, kui maksvate
määru&te kohaselt koduloomana
esinev „vinukloom" oh pidanud
oma „vina" loovutama) ja sellepä-.
räst olengi vinakärpi kasutanud do-mineeriävlt
oma kirjutistes ning jutlemistes.'
Sest looma endaga oh meil
lisi kaheksa aastat, südamlikku suht-küt
hamm.Ustanud või kratsinud isegi
sel juhul, kui pisike inimesehakatis
teda kan'adest ükskõik kui kõvasti
kisub või sikutab. Üks põhjustest,
miks vinakärp nüüd on hakanud
koduloomana leidma tagasitee
inimeste kodac^esse sua sisse ar-
• on 'Kanada maanteed meile i kõigile,
julgeoleku osas palju paremaks
muutunud, sest õnnetustp, surmajuhtumite
ja vigastatute arv Inklus-
'õnnetuste tagajärjel pn väga timdu-
\-alt vähenenud. Olles veendurikid, et le sugugi võimatu, et araablased ku^
eesotsas Saudi-Araabiaga need, kes
lääneriikidele selle heateo" läbi surusid,
kuid terased vaatlejad arvavad,
et otsuse tingisid muutunud olukorrad
kogu energiapohitikas ja po-ls:
aitserihihade kasutamine ja sõidu-
/diruse. vähendamine on ^elle rõõmustava
suuna põhjustajateks, plaanitsevad
'politseivõimud eeloleval suvel
veelgi tõhusamalt liiklust jälgida
ja selleks eriti nädalaiõppudel suuremal
arvul oma jõude kasutada.
Nii USA kui ka Kanada majandus-
. elus timdub autosektor ole^tat ainuke,
kus paljuräägitud inflatsioon pole
märkimisväärseid, tagasilööke põhjustanud.
Hoopis vastupidi — automüük
on. käesoleval mudeliiaastal ol-
.nud elavam, kui näiteks eelniisel aastal.
Eriti karm ja lumerohke talv
aeglustas müüki teataval määral,
. kuid selle bilansseeris aprilli küu,
mil näiteks Kanadas müüdi 7% roh-kem
omaehitatud autosid kui aprillis
1977. Jaemüügimakšu vähendamine
föderaalvalitsuse eelarvega oli ainulaadne
ja üllatuslik. See aitas aga
kindlasti paljudel kahevahel olejatel.
• jaatava otsuse langetamist, sest 3%
vähem maksu tähendab, tänapäeva
autohmdade ^ juures kuni |300.-
säästmist. Kuna maksusoodustused
lõpevad 7. oktpPbril oh ette näha tavaliselt
elavamat aytoöstu ka selle
suve lõpukuudel — augustis j a sep-lembris.
Meeltülendavaks uudiseks igale
autosõitjale oli kahtiematuli araabia
õlisheikide hiljutine teadaanne otsusest,
mitte toorõli hindu tõsta 1978.
jooksul. ppECi (The Örganization
'ol Petroleum Exporting Countries)
jjikmete vahel on käinud jagelemine
<clle ümber - juba ,1977 a. (oktoobri
kuust saadik. Korra oli juba tõenäolik,
et hindu tõstetakse, kui mitte
muu, siis selle pärast, et USA dollar
maailmaturul väga palju langes, an
- des araablastele, palju välieiiii tegelikku
tulu. Ajakirjanduss kohasel
Onn on paris-vis
ja halb mälu;
asi— hea ter-
POMTIÄC: BÜICK
nagi enam ei saa oma toorõli hindu
tõsta. Kogu maailma vapustanud
„õlikrnsist'' on juba yns aastat möödunud
ja selle aja jooksul pnlääne
riigid eesotsas üSÄ-ga võtnud terve
energia-küsimuse intensiivse vaatluse
alla ja on teinud suuri edusamme
eksporteeritud toorõhst sõltumatuks
njuutumise suunas. Autod on muudetud
bensiini tarviduse osas ökonoomsemaks.
Majad on pareniim m
suleeritud j a kasutavad vähem kütte
õli. Aatom-joüj aamade ehitamine
edeneb kiirendatud tempoga ja otsitakse
uusi meetodeid ÜSA tohutute
söetagavarade kasutamiseks ja
tränsporteerimiseks. Suurimaks saavutuseks
on aga kahtlematult Alaska
tranSport-torustiku ehitamise lõpetamine,
mille kaudu nüüä päevas 1,5
miljoni vaati toorõli pumbatakse
Alaska lounaranda jä sealt tänklae-vadega
edasi Kaliforniasse. USA läänerannikul
on nüüd tekkinud uus
probleem, mis selle õliga peale hakata,
kuna kohalik tarvidus pole nii
suur ja puuduvad torustikud müle-ga
seda iile mägestiku ida poole suunata.
Osa väiksemaid tankkevu käsutavad
Panama kanaali õli idasada-matesse
toomiseks, aga see moodus
on väga kallis ja aeglane. Pole sugugi
ebatavaline kui Long Beachi rannas,
Kalifornias, kuni kakskümmend
suurt, õli-laeva mahalaadimise järjekorda
ootavad. Probleemi lahendamiseks
otsitakse mitmesuguseid võj-malusi.
Kõiie all' on olnu4 ülejäägi
müümine Jaapanile, või siis suunata
Indoneesiast sissetoodav õli (400.000
vaati päevas) mujale. Loogiliseks lahenduseks
aga kujuneb tõenäolikult
uue torustiku ehitamine üle mägede
Texasesse, kust seda oleks võimalik
olemasolevate torustikkude kaudu
edasi suunata ida keskustesse. Kaasuvalt
sellele õliummikule on nüüd
Telefon äris: 4S-aS6l
..PONTIÄC • •
' BÜIGK . ' ::.
LEMANS ; ; •
FHOENIX
fiREBIR©
SUNBIRD
CENTURY
ÄCADIÄM
SKYHAWE •
;(G.MX;. Veoautota ..
Pruugitud autod
Seltskond" on võtnud! seksilt müsteeriumi
ning teinud temast peagu
ülümpiaküpse spordiala.
Poissmees; pn nagui jraabülind,
peigmees nagu lõvi ja naisemees
hagu eesel.; ' .••
Mehed parimates aastates ori need
mehed, kelle parimad aastad jiibä
möödaSo
Naist ei saa pärast temaga mängimist
nagu balalaikat seinale ripata-
-ifr^?-?:/
Ei ole midagi inoodsa muusika
vastu. Aga miks see pidi tulema just
meie ajal?
Kannibal jääb IcannibaTiks l a siis
kui ta sööb noa ja kahvliga.
Tark mees vabandab mehe ees, kel
Õigus ja naise ees, kel ei ofe õigtis;
yata inuidugi veel ka see, et kärp ise
oskab oma „õrgaaniliseä :panused"
hügieehilisemalt peita, kui ükski teine
koduloom. /
Heakeiie küll. Väljaspool indiaanlasi
pii too loom tundmatu, eriti neile,
kes tuHd Vanalt Mandrilt pärast
Ameerika avastamist Leif Ericsoni
poolt. Ammugi- mitte ei' olnud neil
kohe varnast võtta uudsele loomale
nime. Nad adopteerisid lihtsalt looma
nime algonquiani indiaanide keelest,
kus teda tunti nime .all segonku-
Väga väikese ^erandiga, eksisteeris
see nimi ka iroquoiani dialektis. Nii
või teisiti, uued asunikud olid liiga
kange keelega, et tervet nime ladu- ,
sasti välja veeretada ja nii muutus
segonku apgade . jooksul skungiks.
Täpselt samuti, ütleme, nagu meil
„äpardus'' või ,,pahandus" pürgib
muutuma „trobeliks'''— isegi antud
juhul, kus meil juba rahvapärases .
varasalves head ning tabavad väljan-düseci
pikemat aega eksisteerivad.
Pedestri-Jaan nendib, et meie enda
sõnastuses näeme kohe mitu vinakärpi
korraga, kuna hüüame,; et
„skunks". Seda muidugi tuleb suure-lemist,.
kuna too teadusliku sõnas- mate pitspallide ja raütide keerises ;
tuses Mephitis mephitii esines meie
kojas kõikide aegade kõige huvitavama
ja kõige armästusväärsema koduloomana.
Kodulooni' ongi too vinakärp sellel
maal, kus me elame, iidsest ajast
peale olnud/punanahkade man.
Eriti nende arvukate- indiaanlaste
suguharude.. juures,- kes elunesid
Michigani ja Erie' järvedest lõunas.
Igal suguharul oli oma keel, aga sellel
suhteliselt mitte väga ulatuslikul
aj ai salvad si iski erihõimndest punanahad
üksteisest paremini aru, kui
näiteks meile tuttavamad naabrid
eestlased ja lätlased aru saavad,.kui
vestlevad västastikku kumbki pool
enda emakeeles. Siinsed; indiaanlased
pidasid vinakärpe koduloomana
enam kui üks leibkonna kohta ning
nende peamine ülesanjie oh' — lastehoidmine
ehk; Pedes tri-Jaani' menetluses
„beebi-situtamine" (või nii umbes).'
Põhjusel, et too loomakene on
puhtaim: tema väärikale -nahale ei
asu iialgi ükski täi ega kirp,;ei batsill
ega ka mitte viirus. Teiseks on
too tark loom- kutse-teadlik oma
ülesannetes ja pple ,veel seda ette
ttK}}iilllllliiilH!IHIIiiiIiHliilli|l)liiliillilillliniiiIll!)in^
Haruldus: '
seinapildid ja postkaartid,
Sobivad lankideks igasugusteks^
tähtpäevadeks.
Hinnad alates
ette, et võtad pitsi või paar ülemäära
ja hakkad äSju, loomi ning kura-deidki
dopelt nägema. Kui te aga
viitsite kätte võtta „Ämerican Heri-tage"
poolt väljaantud Tnarkantse!
raamatu (autorid Alvin M. Josephy,
Jr. ning William Brandon) „Book of
Iridians'', siis lööge lahti raamat Ihk.
163 kohalt. Sfeäl on seletus, kuidas
mullune indiaanlaste suurim kesksus
— meie mpiste järele, midagi pea-
•linna tapust — asetses Michigani järve
lõunatipu kaldal' Siin kphtusid
paljude . erisuguharudie- eluruumid,
vastavalt sellele oli asunduses arvukalt
punanahku ning veel arvukamalt
„segonkusid", kuna - - nagu eel
pool märgitud — igal. indiaanlase
Jõukamal petekoimal oli neid mitu,
täpipealt nagu meie ajal nooblites
leibkondädes peetakse mitu peni yõi
koguni kassi. Nii nimetati seda „pea-limia"
nimega Chicago^ • mis tõlkes
ära seletatult kõlab ,,Skünkide paik"
on — „Vinakärpide paik"
958 Broadview Ave. Toronto.
(,;Skunk Plaee" ingliskeelses varian- •
dis mainitud teoses). Too nimi kandus
muutmatult edasi läbi aegade,
ka siis kui seal paigas enam polnudki
kuigi arvukalt punanähku ega
nende lenimiMoomi... Selle; lookese
sisuline mõte: kui tahate rõhutada
arvukaid vinakärpe, polegi mõtet -
opereerida selle lätlaste kirjatähega
;,s", et „skunks" /— öelge või kirjutage
lihtsalt—Chicago.
See pole miski veste ega udujuttu
Lugege raamatut, millele vihjatud.
Isegi, kui lööte lahti suure Websteri,
leiate skunki koha pealt „segonku".
Arnold Sepp^
chicagoläste sõber
USÄ's tekkinud häpr mis nõuavad,
et lääneriigid peaksid OFECi määratud
hindu täiesti ignoreerima (mo
mendil $12.70 barrel — vaat 42 gallonit)
ja hakkama õh ostma vähempakkumise
korras. Spekuleeritakse,
et sellega oleks võimalik hmdu hoopis
allapoole suruda, küiia araabia
maad vajavad dollareid hädasti alustatud
suurejopneUstejndustrialisee-rimise-
plaanide lälDiviimiseks.
] Mpultpn B. Tayior — Longview
Washingtonis,:peaks kandma maailma
optimisti tiitlit. Tema on see
ameeriklane, kes 28 aastat tagasi
konstrueeris esimese lendava auto
(Aeröear), võttis sellele patendi, ja
sai ka loa nende ehitamiseks, kuna
valitsusvõimud tunnistasid leiutuse
igati kõlbulikuks USA õhuruumis kasutamiseks.
Massproduts^erimiseks
oleks esialgu vaja 200 miljoni dollarit
jä senini Pn rahapuudus oljiüd
peapõhjuseks miks hr. Taylori unistus
pole täitunud.: Aerocar'i lennü-ulatus
on .500 miili ja lennukiirus
kahe täiskasvanu ja 100 nafela ba-gaashiga
125 miili tunnis. Selle 143
hobusjõüHne mootor põletab tunnis
8 gallonit bensiini. Lennuki ümber-muutmine
autoks ja vastupidi võtab
umbes 5. minutit ja maapeal autona
sõidab see kuni 60 miili tunnis 15
mnli galloniga. Tiivad, propeller ja
saba veetakse siis vastaval järelvank-ril
järel. Äeroäuto ostuhinnaks oleks
umbes flO^OOO.— ja-6^ aastane leidur
on kindel et varem ehk hiljem see
kasutusele võetakse.
Väide, nagu ei võiks mees üht ja
sama naist armastada,, on sama ebaloogiline:
kui väide, nagu vajaks hea
viiuldaja ühe muusikapafe mängimiseks
mitu viiulit;
. •/', •^Kogtsrod^M
Siniiga soovivad ühendust IIambtirgi--Pinnebergi kooliõed-veimad, j
Sinust tuttavate informatsioon rõõmustav.
Villu Pint ,30 Grove Ave. St. Catharines, (to^
F CM.
Chartered Äccountant
V:55 Universlty Ave., Toronto, Oialario/MSJ 2H7
Tel. 862-7115
^ Laup., 27. mail Seedrioru noorte
talgud. Kogunemine kl. 9 h.
Laup., 27. m^S^ juunini K L .
Marley maalide näitus Baptisti kiri^
ku kõrvalsaalis^ Avamine laup. kl.
5 õ.
^ Laup., 27. mail Noorte kevadpidu
Thistle Theatre Bröck ülikoolis, St.
Catharines'is, algusega kl. 7 õ.
^ Kolmap., 3L mail Toronto B'nal
B'rith Womeris ,3azaar 78" C.N.E.
West Annex Coliseum, algusega kl.
10 h.
^ Reedel, 2. juunil Akadeemilise Kodu
Sõprusõhtu Tartu ColIege'is algusega
kl 6.30 õ.
^ Laup., 3. juunil „Eesti Kodu" kor-terimajade
õnnistamine algusega M.
5 õ.
Laup., 10. juunil Kanada Eesti
Teatri Pillerkaar Eesti Majas algusega
kl. 6 õ.
^. Teisip.> 13. juunil küüditamise
mälestamise jumalateenistus ja
kontsert-aktus St. Paul's katedraalis,
227 Bloor Stn East algusega kl. 8 õ.
-j^Teisip., 20. jüuniri»ortlandi eesti
noorte ansambel „Kaja" kontsert
Toronto Eest! Majas algusega, 'kl, 7 õ. [
iih maailma
Eesti Maja, 958 Broadview Ave. Süite 203, Toronto, Ontario M4K2R6
Tel. 466-4813 ja kodus 759-3588
Chartered Äccount^nt
UüS AADRESS:
ird Ave, East, Searboro, Orit. MIS 4Ä7
tel. 293^513
suveks karusnahkesšmei^
hoiule
jG Viimine
707 Mt.Pleasant Rd.> Toronto, Ganada M4S2N4"
• •• Telefon.483-6851-'./^v:
'::v^ • .Omanik: L.-'.LEE
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, May 26, 1978 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1978-05-26 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E780526 |
Description
| Title | 1978-05-26-10 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
•mmm
a7r;UniMmvii»Mw^fTj4iiiij>Miiiii^ThTir^
"w.2i (1476) 1978
Meie kodumaal jä üldse N. Liidus
on suur puudus õigest kohvist. Juba
mõni aasta tagasi oli N. Liidus müügil
pulbritaolme kohvijook (kofeinõi
napitok) Baltika, mida valmistas ja-roslavi
oblastis, Rostovi linnas asuv
kohvi-siguri tööstus. i
Nagu pakendist naha koosneb
,.kohvi" 35 prots. siguritest, 35 prots.
odrast, ,20 prots. soja'st ja 10 prots.
viljast. Pakendile on peale märgitud
ka kohvi valmistuse õpetus.
Seal kirjutatakse, et kohvi pulber
tuleb panna kuuma vette 1 šupilusi^
ka täis 1 klaasi vee peale, siis keema
ajada, lasta veidi seista ning juua
suhkru ja piimaga. Nimetatud koh-vipulber
ori müügil paberist paken-deis
odava hinnaga — 19 kopikat (—
. Rkr.-1:50) 250 grammilise pakendi
eest.' Joogi maitse tuletab meelde
niõrudat siguri vett. . .
• . i « r : - . ^ \ ; , . V •
Tartus oli üks „Novoje Vremja"
'lugejatest saatnud toimetusele küsimuse:
„01en kuulnud, et meie riik
on kohvi sissevedu vähendanud.
Aliks? Pole ju kohv eksoo|tiline jook
: vaid esmavajalil^ toiduaine."
Sellele küsimusele vastas üks kõrgemaid
ametnikke Nõuk.,Liidu Väliskaubanduse
ministeeriumist muuseas
järgmiselt: :
»Kapitalistlikud riigid tõstsid kohvi
müügihinda. USA-s näiteks bn tassi
kohvi hind kohvikutes ja restoranides
viimase kahe aastaga kallinenud
kolm korda.
: -Kuidas kujunesid lood meil? Enne
kui vastan, tahaksin siiski vastu vai-eida
kategooriliselt, väitele; et kohv
on meil esmavajalik toiduaine. Na-
Turaalset kohvi ei Ijoo meil kaugeltki
kõik inimesed, isegi. mitte enamik
inimesi, nagu näiteks Ungaris, SDV-š
või Poolas, kus ta pn hoopis kallim,
'Sellest ja hinna järkjärgulisest tõu-
>ast hoolimata on meie riik viimas-
•id aastatel ostnud rohkesti kohvi.
"-Väiteks, 1975. a. moodustas n|eie koh-viimport
60OOO.tonni, mis on kolm
Äorda rohkemiui 1960. aastal ja viiskümmend
korda rohkem kui
aastal.
Siiski on kphvihinna järsk tõus
sur^dinud meid importi pisut vähendama,
Möödmiud aastal vedasime
sisse 44 300 tonni,:Niisiis vähenes sissevedu
vaid veerandi võrra, samal
aj ai kui maailmaturu hinnad on
tõusnud viiekordseks.. Juhin tähelepanu
ka sellele, et kuigi me 1976. a.
ostsime 16 000 tonni vähem, maksime
ostetu eest 28 miljonit rubla rohkem.
Sealjuures maksti maailmaturu
kasvanud hinna ja müügihinna
vahe riigieelarve summadest. Kohvi
müügihind .-^ erinevalt maailmaturu
hinnast— ei ole meil 1950. aastast
peale muutunud."
: Ja varsti peale selle vastuse ilmumist,
millest k^ Tartu„Edasi" tõlke
ära tõi tõsteti korraga kohvi hinda
N. Oidus mitmekordseks. Nüüd see
maksab umbes 140 rootsi kroorii kilogrammilt.
^
'Kuid huvitav asja juures pn üks
tõik. Miks tuli kphyikiri vene ajalehele
just Eestist? Kas äkki ei olegi
Eesti kogu liidu suurim kohvitarbi-ja?--;;-.-,
TAMMSAARE PARK •
TREFFONIÄ; KRUNDILE . / .
Tartu linna täitevkomitee otsustas
nimetada Leningradi tänava ja Emajõe
vahel asuva ala Ä:H. Tammsaare
nimdiseks pargiks.
Pargi maä-alal Emajõe ääres asus
omaaegne Hugo Treffneri eragüm-naasium,
kus ka tulevane kirjanik
sai kooliharidust. " -
LILLED JA PUUVILI • ;
KAUKAASIAST
Talve jooksul - leidub Ee-;^is aegajalt
ka lilU ja frukte kauplustes.
Need tiilevad KaXikaasiast.
Jaanuaris ilmus Tallinnas ja. Tartus
müügile Gruusia nartsisse ja Armeenia
nelke. Puuviljadest oHd sporaadiliselt
müügil Gruusia mandariine.
.Neid olevat Eestisse toodud 8
tonni sel korral. (M.P.) •
^^(füllll!jilllll||j||j|j|||||ii!ji||j|||j|||||ji!ii|i|,,,|,^
tliiliillllinillllil|illlilllillllliilil!illli!illii!ll|i!ll!i^
Kevadel algab autosõitjatele intensiivne sõiduperiood Ja järgmise kuue
kuu jooksul sõidavad paljud autoomanikud kaks korda rohkem miile maha
kui ülejäänud kuue kuu jooksul. Seisavad ju ees regulaarsed suveko-*
dud^ külästamised, külastsretked, puhkused jne. Hoolsal autoomanikul on
varakevadised ,,tune-üp'id''õlivahetamised-määriniised, kehvade kummide
väijavahetamised jne. amm^ tehtud. Ükskõik kui korras me arvame oma
auto olevat, on alati soovitav enne teekonnale asumist ring ümber auto
Jalutada ja kindlaks teha, et kummid on õige surve all ja et auto alla ei
ole tekkinud mingeid kahtlasi õli-või v^^
Politseivõimude statistika kohaselt' olid OPECi möderaatsed hikmed
. Kilbirohu (Alyssum saxatile) Bäs-ket
Gold. ristõieliste (Cruciferae) sugukonnast.
Lehed haihid. Kasv kompaktne.
Õied erekollased, väikesed,
suurtes õisikutes.; Õitseaeg mai-juuni.
Kõrgus 8—12 tolli, sobivad rühmana
peenrale ja kivide kõrvale, ki-vimüürile
ja kiviktaimlasse koos alpi
astriga (Aster alpinus), kivirikkudega
(Saxifraga aizoon) alätihalja ibee-ris;
ega • (Iberiš .šempervirens),. ja au-brieetsiaga
(Aübrietia deltoidea).
Hõbedane kilbiröhi (A argenteum)
Loodusliku leviku alad Euroopa jä
Aasia. Lehed hallikasrohelised. õied
väikesed kollased suurtes kumerates
õisikutes. Õitseaeg juurii-august. Kõrgus
15,5—18 tolli. Sobib kõrvuti mus-sirii
naishõgesega (Nepeta mussinii),
hiigel-ogaputkega (Eryngium gigan-teiim),
alpi õnneheinaga (Erigeron
alpinum), hiina kukekannusega (Del-phinum
chinensis, sõrt,/Sinine kää-
.bus''^..•;•^,,;.: .
Roosaõieline kilbiröhi • (Ä. spino.
surn-var. roseum). •
' Higihaljad' lehed on kitsad,- torkivad,
hallid. Ppolpõõsas. Õied väike^
sed heleroosad. Õitseaeg juuni-juuli.
Kõrgus' 8 tolli, Vajab eriti sooja ja
kuiva päikesepaistelist kasvukphta
ja head drenaazhi. Sobib koos müü
rilillega (Linäria cymbalaria), mägi-sibülatega
(Sempervivum), alsiinide-ga
(Alsirie). : :
•Kõik kilbirohud vaja.v^x>3 ütles õieti siis sulle isa?'', :
nii küsis ema Ja siis lisas,
,>kuid välja jäta sõim ja sajatus,
kui isa nendega vast iiialdas".
Seepeale poiss siis vastas julgesti:
„Kui nii, siis ta ci ütlend midagi/*
Kui kodanikud värisevad, siis on
riisi alusmüüril praod sees.
Sufnud vahetavad kergesti oma.
poliitilist meelsust.'
Niipea kui räägitakse,^mis jargnii-sel
aastal juhtub, naerab kurat.
Noorel generatsioonil on veel vana
vastu respekti. Noored eelistavad
vana veini, vana viskit ja vana mööblil;
V : : „ - - -V
Varsti on meile ükskõik, kas' ole-
• me õnnetud või õnnelikud, sest meil
ei ole selleks enam aega.
:.:-^:r.- ^.^i^:.--^
Tagasihoidlikel pole tänapäeval
mingeid väljavaateid, väljaarvatud
kalmistul. • . ^ ' r
Varem sai mees naise,., kes keetis
nagu ema. Nüüd saab mees naise,
kes trimpab nagu isa.
Mõne kuulsa mehe raamatust tahaks
i 11 meelsamini lugeda neid kohti,
mida ta on maha kriipsutanud kui
neid kohti, mida ta. on kirjutanud,
„Elav: keel" oli üks sbrav4ugu. Meelde
pürgis aga eriti üks fragmejit se^
les loos, sisuliselt küll ainult näide
põhiniotteliste analüüside juurde,
aga siiski pääses eriti südaniesse.
Küllap sellepärast, et too näide mee^
nutas kord taas kedagi, kes meile - -
minule ja mu kodusele ülemusele —
OÜ jäänud unustamatuks. Kõryalseis:
jaL on tollest raske arur saada. Aga
tsiteerime kõigepealt seda meile nii
hellat fragmenti tollest väärikast
kirjapanekust, kus autor pajatab:
„ . . . Ja kui siis sõnade omastamine
on kord juba nii hõlbus, miks siis
niitte kahmata neid mitmuses. Nii
olemegi teinud. Meie ei ütle skunk,
vaid skunks, s.o. mitu skunki. Ja nii
e d a s i ( Õ i e t i on küll selles lauses
mitte skunk vaid skuk, aga see tahab
vist olla trükiviga). ; •
Sisuliselt see loom, kellest juttu, et
olegi maakeeles ei skuk ega skunk
ega ka mitte skunks; Süvet on; loomale
annud. eestipäraste nimetuste
valdkonnas kaks tõikelist. vastet:
;,,vinukloom" jä .,viriakärp". ^Minu
arvates see viimane' oh küllalt tabav
ja iseloomustav (ka:siis, kui maksvate
määru&te kohaselt koduloomana
esinev „vinukloom" oh pidanud
oma „vina" loovutama) ja sellepä-.
räst olengi vinakärpi kasutanud do-mineeriävlt
oma kirjutistes ning jutlemistes.'
Sest looma endaga oh meil
lisi kaheksa aastat, südamlikku suht-küt
hamm.Ustanud või kratsinud isegi
sel juhul, kui pisike inimesehakatis
teda kan'adest ükskõik kui kõvasti
kisub või sikutab. Üks põhjustest,
miks vinakärp nüüd on hakanud
koduloomana leidma tagasitee
inimeste kodac^esse sua sisse ar-
• on 'Kanada maanteed meile i kõigile,
julgeoleku osas palju paremaks
muutunud, sest õnnetustp, surmajuhtumite
ja vigastatute arv Inklus-
'õnnetuste tagajärjel pn väga timdu-
\-alt vähenenud. Olles veendurikid, et le sugugi võimatu, et araablased ku^
eesotsas Saudi-Araabiaga need, kes
lääneriikidele selle heateo" läbi surusid,
kuid terased vaatlejad arvavad,
et otsuse tingisid muutunud olukorrad
kogu energiapohitikas ja po-ls:
aitserihihade kasutamine ja sõidu-
/diruse. vähendamine on ^elle rõõmustava
suuna põhjustajateks, plaanitsevad
'politseivõimud eeloleval suvel
veelgi tõhusamalt liiklust jälgida
ja selleks eriti nädalaiõppudel suuremal
arvul oma jõude kasutada.
Nii USA kui ka Kanada majandus-
. elus timdub autosektor ole^tat ainuke,
kus paljuräägitud inflatsioon pole
märkimisväärseid, tagasilööke põhjustanud.
Hoopis vastupidi — automüük
on. käesoleval mudeliiaastal ol-
.nud elavam, kui näiteks eelniisel aastal.
Eriti karm ja lumerohke talv
aeglustas müüki teataval määral,
. kuid selle bilansseeris aprilli küu,
mil näiteks Kanadas müüdi 7% roh-kem
omaehitatud autosid kui aprillis
1977. Jaemüügimakšu vähendamine
föderaalvalitsuse eelarvega oli ainulaadne
ja üllatuslik. See aitas aga
kindlasti paljudel kahevahel olejatel.
• jaatava otsuse langetamist, sest 3%
vähem maksu tähendab, tänapäeva
autohmdade ^ juures kuni |300.-
säästmist. Kuna maksusoodustused
lõpevad 7. oktpPbril oh ette näha tavaliselt
elavamat aytoöstu ka selle
suve lõpukuudel — augustis j a sep-lembris.
Meeltülendavaks uudiseks igale
autosõitjale oli kahtiematuli araabia
õlisheikide hiljutine teadaanne otsusest,
mitte toorõli hindu tõsta 1978.
jooksul. ppECi (The Örganization
'ol Petroleum Exporting Countries)
jjikmete vahel on käinud jagelemine
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-05-26-10
