Meie Elu = Our life, December 18, 1980

              MEUÄFÄEVÄL, 18. ^ TSnJRSDAY, DiEeEMBER ,^eie Elu" nr. 51 (1609) 1980
ühendust otse omanikuga — ei mingit
1. Säästate aega, pole vaja värvida
2. Isoleerib ja säästab kütet
3. Muudab maja ilusamaks ja suurendab maja väärtust
^ Vihmaveerennid ja
® Alumlinium-aknad
ö Alumiinium-uksed
® Päikesevarjud (awnlngi)
^ Räästaalused (soffit &
läti ettevõte
Authorized Dealer
Tel. 534-2864 — 2226' "
Omanik
St. W.Toronto iVi6R 1X3
Ä E - l ä t l a n e
Omanikud: JOHN ja INGRID MUST
, puhtad toad ööbimiseks maantee me'. 80 ääres
tFort Myerslst West Palm Beach'i).
Aadress: FORT MYERS SHORES MOTEL
i ?81T Palm Beach Blvd.
SB. 80, Route 7, Box 464
fort Myers, Fla. 33905
Tel. (813) 694-4046
läinud pühapäeval Torontos.
Vanavanemad tuletasid meelde, et ko­dumaal
pidime sellise ilmaga soojad
saani tekid Ja paksu hobuseteki välja
otsima, et koolimajja sõita, siin aga
istunie mugavalt autos ja sõidame
oma lioorust Eesti Majja vaatama ja
kuulama, et meenutada kaunist
kiöödunud aega.., Jõulupuulasi
oligi rohkelt tulnud kaugelt ja ligi­dalt
kooli jõulupuule.
Sissejuhatuseks soovis kooli juha­ta
j a Henn Ründva 'kõigile saabunui­le
häid JQule. Advendiaegses kohases
palves ütles abipraost T. Nõmmik, et
mõtleksime enam Jeesuse tulekule.
Mõtleksime Jeesuse õpetusele, kasu­taksime
Kristuse tulemise aega häs­ti
ja õigesti. Ühislauluna lauldi „0h
sa õnnistav".
Tabavalt olid järjekorda seatud
õpilaskoori laulud: „Tõstre Tõnu"
saanisoidu lugu. Uudne ..ja võluv
^Jõulud on teel'^ ja harras, vennas­rahva
poja loodud „Jõulukellad". Ly­dia
Aruvalla juhatusel laulsid lap­sed
hästi ja publiku soovil kordasid
„Jõulud on teel".
I a kl. õpilased deklameerisid „Jõu-lu
eel" ja I.b kl. õpilased Jõuluva­na".
Eriklassi õpilased laulsid_„iKes
elab rnetša sees". Publikule meeldis
noorte korralik esinemine ja esma­kordselt
laval viibi va te ärevus. Sü­dant
liigutas II a ja II b kl. kõne-koor
„Jõulukirikus", III b kl. õpila­sed
Kyllike Sülaste, Taali Rooneem,
Ellen Oiling ja Anne Ruberg esine­sid
kena deklamatsiooniga: ,,Jõulu-
• mehe ootel". Elavad kuusec}, linnud
ja ipäkapikk olid III a kl. õpilased,
deklamatsioonis „Kolm kuuske".
Noor lauljatar, keda me varemgi
oleme kuulnud täienduskooli lavale
Rutt Küng, laulis hea diktsiooni- ja
_ kooliga jõululaule „Karjase laul" jä
„Linnuke laanest". Meeldiva klaveri-spologa„
Sel valgel öol" esines Vivian
Medri. H. Visnapuu „Jõuluöö" dekla-
>(Canadian Seene) — Te olete kind­lasti
märganud mitmetel elektriga
töötavail esemeil kolme tähte >-
CSA mis on lühend nimest Cana-dian
Ständards Association ning mis
tähendab et see ese pn
ega tekita elekrishokk!.
MEMORIAM VOBIS SAKALANI
meerisid kauni rõhuga IV b Massist
Liisa Pilvet ja Erika Meipoom. Jul­gelt
ja selgelt tõi lavale L. Lumiste
luuletuse V a kl. õpilane Rita Lees.
Kava I osa lõppes Adolphe Adami
pühaliku klaveripalaga „0o püha
öö", mille esitas hästi VI alcl. õpila­ne
Lisa Lamburi
Eeskava vaheajal teatas köoliko-mitee
esimees Hans Lupp, et meie
'kooli, sõber, dr. Soerd, oii annetanud
ka sel aastal koolile $500.00. Kooli-komitee
väljaandel on ilmunud uues­ti
trükist meie noorsoo kirjanduse
raudvara 0. Lutsu ,,'Kevade 1", mis-on
nüüd müiigil.
Eeskava II osas esitasid õpilased
koolijuhataja H. Ründva juhatusel
Aö Vaksi näidendi ,,Muri jõulud".
Näidendis, oli õilis moraal: õige šõ-
'ber jääb siis ka sõbraks, kuigi sa
teda alati hädas aidata ei saa ja sõ­ber
selle läbi kannatab. Selles laste­näidendis
oli muusika juht Lydia
Aruvald, tantse õpetas Ludvig Luide,
kostüüftiide fest hoolitses Anne
Saks ja huvitava dekoratsiooni val­mistas,
kooli kauaaegne sõber ja de-
'koraator Manivald Meiusi. Tegelas­teks
olid õpilased Muri — Juulia Lin­dau;
hiir Ants — Anne Vahi; hara­kas
— Ingrid Silm; tuisüeit — Liisa
Abe; külmapoiss - - Erik Valter; väi­ke
külmapoiss — Peeter Roose. Tui-sueide
tütred: Triina Läte, Liisa No-vek,
Tiia Pihl, Monika Roose, Ellen
Silm, Tamara Tambre ja Lembi Ves­kimets.
Tegelased olid meeldivates kostüü­mides
ja tegid esinemises om'a pari­ma.
Publik ei olnud kiitusega ega ap­lausiga
kitsi. Juhtidele andis tunnus­tuseks
lüli Hans Lupp.
Jouluvaria, õige lähedane isik Os­kar
Haamerile, tuli päkapilikude saa­tel
maiustuste kottidega. Jõuluvana­le
lauldi ja öeldi salme. Oi seda hel­det
jõulutaati Ja toredat jõukpüha-de
algust, mõnusat jõuruärevustl
.. ' H.L.:
Felix K. Allik 18. 7.
Albert Mägi 27.7.
Riho Rändes 13.11,
Kolm korda olen seisnud sellel aas-tal
pühakojas-ja lausunud'oma sõp­radele
vümseid sõnu. Siis oma saka-lanustega
avaldanud austust me lei­nalaulu
sõnadega r - „ O n vendadest
meil lahkund üks siit ilmast...".
Korp! Sakala nimel,., tähistanud äs­ja
meie 71-st aastapäeva, olgu alljärg­nevad
read veelkordseks hüvastijä­tuks
kolmele hegle sõbrale — venna­le,
kes jätnud minu mällu erüisi jäl-
Ma ei lasku ei koolide ega muude
üksikasjade juurde. Nad olid Õigus­teadlased,
Tartu Ülikoolist; sellest
Alma Materist, millele oleme uhked
nüüd nagu ka uljaste tudengite päe-vü
varial kodumaal. Tudengid,, här­rad!
Tudengid, kes tõrvikute valgel
tervitasid Ülikooli Rektorit ja hoid­sid
kõrgel hariduse traditsioone.
Mu sõber Felix oli Tartus mu kaas­aegne.
Hoolsa õppijana oli ta siiski
lõbus ja jutukas. Noore juristina on
ta kiiresti tegemas edusamme oma
patrooni 0 .Riitli õhutusel. Mitmes
ettevõttes ja pangas on Felix nõuni­kuks;
tee helgeks karjääriks lahti.
Ent kodumaad raskelt tabanud saa­tus
ei lase edu rahus maitsta jalFe-lixil
tuleb teha mitmeid eksiränna­kuid
enne kui tä sõja lõppedes saab
mahti jõudmise^ks Rootsi ja juristist
abikaasa Eviga alustada uue elu ra­jamisega.
iSiis tulek Kanadasse ja
oma kodu loomine Evile ja tütre
Kristile.
Torontos avaneb Felixile võima­lus
oma kutsealale lähedaseks tege­vuseks
ja nii on tema abistamas
kaasmaalasi notarina. Iseloomult
hea ja sõbralik, püüab ta hoiduda
häiretest seltskonnas; tema tähele­panu
keskendub 'kodule ja tütrele.
Felixi erüiseks huvialaks on muu­sika
ja orelimäng oma kirikus. Teda
võis tihti näha Vana "Andrese kiriku
orelil mängimas koraale oma Juma­lale
härduses. Ta oli siiralt usklik.
Ta oli hea ja eriti hea oma tütrele,
kes kannab edasi nüüd juba heliloo­jana
muusikalist ilu. Ta oli aga ka
jutukas seltskondlik inimene, ja nii
oli nagu enesest mõistetav osavõtt
Stokholmi pidustustest. Kui tema
tervituskaart saabus, olin juba tead­lik
Felixi surmast 18. juulil. Kümme
päeva hiljem toimiüs siin leinatali-tus,
ja 29-dal muldasängitamine.
külastajaid oli juubelinäituse tõttu
tavalisest rohkem. Müüdi kaks Beni-ta
Vommi maali, „Eva"(prJ Kristof-ferssõn)
ja„Lilled aknal" (pr. E.
Seebhim"). Kunstnikud said rohkesti
tellimisi.
: E K K T JUHATUS •
toimuvad Rogers Scarboro kaabel-jaama
(nr. 10) kaudu kölmap., 17/
dets. ja laupäeval, 20. dets. kl. 9.30 õ.
ja Graham kaabeljaama (nr. 10) kau-esmasp*,
22. dets. kl. 7 õ, ja jõu
,1 A - V , Oo
Puud jõuludeks, olgu tegu siis kuu­se
või männiga, tuleb hoida kuni jõu­ludeni
väljas ning puu sisse tuua
alles pühadeks. Kui aga jõulupuud
väljas hoida ei s^a, siis tuleb puu
asetada vette. Kui jõulud käes, tuleb
puul alt ots ära lõigata ning ta jälle­gi
vette asetada. Jõulupuu tarvitab
palju vett, mis hoiab ta pikka aega
roheline ja värske.
. K u i isegi vees seisev puu ei püsi
rohelisena kui ta on enne vettease-tamist
oma vajaliku niiskuse prot­sendi
kaotanud. Puu, mis evib 100%
niiskust, on ikkagi hädaohtlik ja võib
süttida. Ärge ümbritsege oma jõulu­puud
kergesti süttivate materjalide-gaj
nagu kinkepaberid.
Tehke kindlaks, et iga traat ja
elektripesa on heas korras ja varus­tatud
CSA märgiga, enne kui te hak­kate
valgustust puule kinnitama. Är­ge
kunagi kasutage küünlaid oina
puul, samuti mitte elektritulesid me­tallist
kunstpuul. Kui elektripesas
juhtub olema pisimgi viga, sns võib
juhtuda kohutav õnnetus inimesega,
metallist kunstpuuoksa juhtub
puudutama. Esiteks saab ta elektri-šhoki,
teiseks aga põletishaavu. "
Kui teie jõulupuu asub väljas • ja:
te tahate teda elektrituledega kau-"
nistada, siis kontrollige enne kas tu­ledel
on CSA tempel, see on eriti
.oluline, kuna tegemist on tuledega,
mis saavad niiskust ja vett olenevalt
ilmastikust. Jälgige välitulede puhul
täpselt eeskirju. Vastupidisel korral
võite te tpled ära rikkuda.
Felixi matuste ajal saabus teade,
et sõber Albert Mägi — Sa'kala Albu
— suri ootamatult 27-dal juulil.
Korp! Sakala perele oli Albu lahku­mine
eriliseks löögiks. Kui Felix oli
heatahtUk ja leebe, siis Albu oli kare
ja järsk; ertt seda. suuremalt oli ta
seotud meie sisetegevusega ja turnii­ride
korraldamisega. Albu ei keela­nud
kunagi oma abi ega aega Sakala
j aoks. Juba, kodumaal kulges tema
elu töö ja õppimisega käsikäes. Vae­vu
saanud alustada tegevust juristi­na
oma kaasvilistlase Sepa juures
Tartus, tuli punalaine, soda ja vi­letsus.
Albertil tuli tõmmata selga
sõdurikuub. <
Mul oli juhus kohata Albut Danzi-gi
raudteejaama ootesaalis. Olin lä­bimas
oma teel Narva rindelt. Albu
sõna tõsises mõttes konutas nukralt
oma sõdurikotil täiskiilutud saalis.
Kui lähenesin oma sõbrale, oli ta
'kurb ja. morn. Tema pere on; jäetud
maha kodumaale! Tal oli valus hin­ges
ja tujutuna saime vahetada mõ­ned
sõnad. Lahkusin jätkamaks rei-
Aastaid hiljem nägin taas oma sõp­ra.
Ta tuli Torontosse kaugelt põh­jast;
kus oli metsatööliseks. Ta sõi
mu ajutises kodus einet ja magas öö
põrandal; mul polnud talle anda mu­gavamat
aset. Ta'oli kore, rasket elu
näinud mees. Ja siiski- muhe, hea­tahtlik
sõber. Veel aastaid hiljem,
naasnud metsast linna, ta viimaks
jõudis rajada uue kodu abikaasa El-
Jõulukingid on mõeldud kingisaaja
rõõmustamiseks. Seepärast tehke
absoluutselt kindlaks, et see ka nii
oleks. Kui te kingite elektritööriistu
või majapidamistarbeid, pidage sil­mas
kasutämisõpetust.
Kui te kingite elektrijõul töötavaid
esemeid, siis muidugi jälgige kas kin­gitusel
CSA märk ning teiseks, kas
ta sobib majja, kas maja elektrisea-deldis
on vastavalt monteeritud ning
kineisaaja ei pea kasutaba mitmeid
pikendustraate. Kui a p pikendus-traadid
osutuvad vajalikuks, siis jäl­legi
tehke kindlaks, et need kannak­sid
CSA märki.
Pidage meeles, et elektrimänguas-jad,
nagu rongid, võidusõidu aütpd,
pliidid jne.^ ei ole mõeldud väljas
mängimiseks, kus nad võjvad mär­jaks
saada ja elukardetavaks muu-
' tuda: .
Elektri pannid ja kohvikeetiad pea­vad
olema sisselülitatud eri pesa-
IV Kristuse Tulemisepüha jumala­teenistus
on piihapäeval, 21. dets.
'kell 11 hom. Samal päeval kell 4 p.l.
'koguduse jõulupuu kavaga pühapäe­vakoolilt
ja jõuluvana.
Jõuluõhtu jumalateenistused kesk-nädalar24.
dets on järgmistel kella­aegadel:
kell 2 p.l., kell 4 p.l. ja kell
6 õhtul.
Jõulu-esimesepüha jumalateenistus
on neljapäeval, 25. dets. k e l l l l hom.
Kõigil jumalateenistustel muusi­kaline
saade solistidelt, noortekoorilt
ja kammerorkestrilt.
leniga ja ta oli heaks sõbraks onia
võõrasperele. Mu sõber Albu tõi taas
esile oma õrna iseloomu ja lahkuse.
Me matsime ta esimesel augustil.
desse kuid nad on samal ajal tarvi­tusel,
vastupidisel juhul võivad nad
korgid läbi lüüa. Ülekoormatus on
aga alati hädaohtlik, kuna võib põh­justada
tulekahjusid. Kui kork lä­bi
läheb, on ilmne, et liinid on.üle­koormatud.
Keerake mõned elektri­ga
töötavad esemed välja kuni kork
on vahetatud ja õige tasaikaal 'käes.
Riho Rändes ei puudunud ühelgi
Sakala ürituisel; nii oli tema kohal ka
sõprade Felixi ja Albu matustel. Kes
oskab ütelda, kas tema tundis oma
raske haiguse kurnavat mõju; või ai­mas,
et pea tuleb temalgi lamada
viimses puhkeasendis onia kiriku al­tari
ees? Ilmselt oli Riho teadlik, et
haiglast, kuhu Erna viis ta arsti soo­vitusel
katsetele, ta tervena ei iial
tule koju tagasi. Mu esime;sel külas- .
tusel juba ütles Riho, et tegemist on
vähjaga. Talle ei antud qnam kuigi
palju aega. Ta kojutulek Erna isikli­ku
hoolitsuse alla oli ainult selleks,
et oma armsa abikaasa käsi kord
saanuks tema silmad sulgeda.
Riho" oli pärit Tartust,' kus kulges
nooruki rabelev elu, otsides tegevust
ja jalgealust oma kunstihuvilistele
püüetele. Ta oli andekas mitmel vii­su
ja alal; kord õppides kunsti Pai-lases,
kord katsetades heliloominguta
ja näitekunsti. Ta nooruspäevad pol­nud
kerged ja õppimist tuli harras­tada
õhtuti. Mõnigi aeg, tuli veeta
laevapoisina, eti võimaldada leivatee-ništust
ja lõppeks alustada ülikooli
tööd. Hilisem' asumine Tallinnas
AEG elektrifirma juurde tööle andis
Rihole põhilise majandusliku aluse
ja võimaluse elada kaasa pealinnas
Sakala peres, aga ka tegeleda karika­turistina
ja pisut lehemehenagi. Ta
hakkas rajama omale kodu, kui pu-naäike
rabas kodumaa.
Punaväe mobilisatsioon haaras Ri­ho'ja
viis ta kümnete tuhandete ees­ti
meest!ega kaugele Siberini välja.
Kuni saabus õnnelik hetk, kus lan­gevarju
äbü võinuks tulla koju taga-si.
Koju — iga* hinna eest tagasi ko­ju.
Kahjuks see retk oli rängaks hoo­biks
Rihole — tema valitud elukaas­lane
raskelt haigena ei saanudki tea­da,
et Riho on taas kodus. Mu sõber
sai siiski võimaluse võtta osa matus­test.
Võib kujutada ette valu, hinge­piina,
mis tabab inimest ja rabab
jalust.
Taas kohtan Rihot sõjalõpul Flens-burgi
kodutute laagris; meil pole
palju aega pikemaks vestluseks. Al­les
mitu aastat hiljem kohtume Ing­lismaal,
L^icelsteris, kus areneb me
lähem sõprus ja kust on jäänud kus­tumatult
nieelde, kuis Riho oma abi­kaasa
Ernaga olid tähistamas oma
abieli^ aastapäeva eripühit^usega
Leicesteri eesti kirikus. See oli sü­gavaks
elamuseks osavõtjaile. Sjin
Torontos olime lähedalt ühenduses
ja Rihost sai mu noorema poja risti­isa.
Kui Inglismaal andekad Rande-sed
harrastasid kunstnahatööd-vooli-mist,
siis siin tuli esikohale maali-kuhst.
Mu seinal olev suveöine Toom­pea
maal on kaheldamatult ületa­mas,
mi mõnegi kunstniku töö.
Mul on ütlemata kahju, et polnud
nagu mahti meil vahetada mõtteid.
Riho oli osav vestleja ja mõtleja; tal
oli palju huvialasid. Kahjuks — me
jutud jäid pooleli. Sest täpselt kaks
kuud enne oma 70-dat sünnipäeva
lahkus Riho ja Erna surus vaikselt
tema silmad.
Kolm sõpra, kolm katkestatud elu
ja kolmekordne seisak kirstu juures
leinalooristätud Sakala tekliga. Me
mehed on uhkusega kandnud, oma
korporatsiooni tunnuseid nüüd juba
71 aastat. See pikk aeg on näinud
palju pisaraid ja valu meie rahva
elus; aga ka rõõmu, uhkust oma ko­dumaa
saavutuste üle. On palju me­hi,
naisi, langenud ja jäänud kadu­nuks
küll kodus kui ka sõja tandreil.
Meil palju leinata on vanemaid ja
:üpru. Nii leiname ka Felixit ja.Al­but,
Rihot. Ma usun siiski, et kunagi
me Sakala on jälle vabas Tartus jn
aeternum ja kõik lahkunud sõbrad
taevaveerelt õnnistavad kodumaad.
H. MERET
E®sfi ursf vdivtkerrflis
2S., 26., 27. Ja 28. detsembril
I Dr. V. Kasari ... 532-9863
ELEKTRIK
sisseseaded, uuendused Ja pärandis»
sed elumajades või ettevõtetes.
H A L L I N G
Tel 76^9190 • UC.|E1044
Vajatakse
MAJAHOIDJAT
(abielu paari) eestlaste majja,
Queen St. E . HeUstadä telef.r
699-8683, või õhtuti 691-5663.