Meie Elu = Our life, June 30, 1978

              •REEDEL, 30. JUUNIL — F R I i Ä JUHE „Meie Elu" nr. 26 (1481) 1978
MIS Toimui
Torontost põhja pool 'oleva Moon-sione'i
suiisakuurört muutub Eestiks
29. juuli hommikul, millal sinna tu­lijail
bn juba võimalus hakata püsti­tama
oma telke jne. Ametlik" avami­ne
toimub asä kell 1 p.l. Sel ava-tseremoonial
peab vaimuliku kõne
ja palvuse .piiskop Karl (Raudsepp;
:~iille järele avab märigud ürituse esi-'
mjses Robert Kreem. Järgnevalt kõ­neleb
.^Toompealt", andes eesti rah­vale
poliitilise sõnumi, aupeakonstil
limar Heinsoo. Peokõne, peab ESTO
'S0 esimees Richard Norvell Stökhol-mist.
Kui avatseremoonia on läbi,
väsitavad tallinnlased ja harjulased
oma lühikese programmi, mille järe­le
algab ringkäik Eesti maakonda­desse.
Olgu märgitud, et tallinnlased
ehitavad peovaljakule suure toom­pea,
torni. • v
, Esimesena siirdutakse 1 Tallinnast
Viljandimaale. Neil ori Killämängu-de
Eestis isegi Viljandi järv. Kavas
on mitmeid huvitavaid ehitusi ja ül­latusi.
Jakobsoni „Sakäia" 100 a. il­mumise
tähistamiseks annavad mul­gid
muuhulgas välja ka Killamängu-de
..Sakala".
Viljandist läheb, tee Järvamaale,
'•-Kus. tahetakse tähistada Tammsaare
sindi 100 aastat tagasi. Siis seisame
Munamäe jalal — Võrumaal. Muna-:
mäe otsa ehitavad võrulased-torni ja
neil on kavas väga huvitav ja mitme­kesine
programm. Munamäe otsast
avardub suurepärane vaade alla or-au
— Petserimaale, Valgamaale ja
Tartumaalel Nende kolme maakon­na
inimesed ei ole. aga'õieti suutnud
endid organiseerida. Igaüks kurdab
iapuudjLise pärast. Asukohad pn aga
ilusad ja huvitavad. Kui midagi suu­remat
nende maakondade inimesed
ei ole.:suutelised, pakkuma; ori need
alad Killamärigudeäjäl ikkagi sealt
. • •
pärinevate inimeste kohtumiseks.
Edasi viib tee üle Virumaa Lääne­maale,
Seal näeme Haapsalu valget
daami ja muud. Hiiumaa rahvas ta­hab
killapeolised viia Heinamaale,
kus. ühte-teist juhtub. Nad teevad
sinna ka ehtsa paärgu. Saarlaste ka­va
oli kiige all,, kus löötsa^Ijd
hüürgavad. Saarlased loodavad Saa­remaale
ehitada majaka, tuuliku,
paargu ja kiige. Värskelt on trükist
välja tulnud ka Saaremaa vägimehe.
Suur-Tõllu raamat.
Viimaseks maakonnaks on Pärnu
maa. Nende kavad on vast kõige suu­remad,
alates Pärnu kuurordiga. Pär­nakad
tegid Torontos mitte kaua ae­ga
tagasi oma kokkutuleku, mis vä­ga
hästi õnnestus. .Sellepärast on
neil värske hoog j a energia sees.
Kui ringkäik läbi Eesti on läbi, on
inimestel võimalus vabas miljöös
oma maakonnas või: mujal olla. Tal­linnas
on uuesti avatud- kohvik ,^ui­tas".
Seal toimub eesti etnograafiline
näitus ning avatud on Tallinna pea
postkontor.
Kell 7 õ, kogunevad inimesed maa­kondades
t Tallinna Vabadus vai j aku­le
rahvamängudeks. Sellest oleks
palju kirjutada. Põhiliselt on see
eesti rahva;ühisüritus, kus iga maa­kond
tuleb Ellen Parve Valdsaare
leelotusel peo väi j akule tõrvikuga,
kus nad siis üheskoos süütavad eesti
rahva elu- ja võitlustule/ Järgnevas
kavas esineb mitusada, peamiselt
noort. Kokku on neid esinejaid-tegi-jaid
Killamängudel 500 või üle.
Kui eesti rahvas oma ühistunnet
on avaldanud rahvamängudega, al­gab
tants Tallinnas kell 9 õhtul, jät­tes
terve õhtu igale eestlasele oma
plaanitseda. Päris vanad ja lapsed
võivad siis koduteele asuda või sõita
suvilatesse. Kogu pidustus ongi eest­laste
suvemajade piirkonnas.
na eh Elu" töimetm-ja faiifüs QR suletud laupäeval,
SAKTUS
{CANAMAN SCENE). — Eelmisel
'suvel suri uppumise surma 300 On­tario
elanikku. Kuuestkümnest lap­sest,
kes uppusid, oli 42 alla seitset
•aastat vahad ja 45 nendest olid järel,
valveta vette ja veeaärde
Käesoleval suvel püüame
lihtsaid eeskirju. \
Mitte kunagi jätta väikesi lapsi
randa, jõe või järve äärde või taga­hoovi
basseini äärde. Väikelapsed
võivad uppuda basseinides, kus ai­nult
paar tolli vett on, sest väikelaps
satub kergesti paanikasse ja on tih­i
l võimetu ennast kukkumisel veest
üles aitama. Suurem osa lapsi .ar­mastab
vett, veel näib lastele olevat
eriline vastupandumatu külgetõm­me,
kusjuures ta unustab kõik hoia-xused
vee hädaohtudest.
Lapsi tuleb varakult ujuma õpeta­da.
Toronto YWCA (tel. 487-7151)
korraldab lastele alates kuuest kuust
kuni kuue aastani veega harjumise
kursusi (water acclimatization cour-ses)
.Noorte Meeste ja Noorte Nais­te
Heebrea Ühing (tel. 636-1880)' re­gistreerib
taolistele kursustele lapsi
alates viiest kuust. YMCÄ (tel. 921-
5171) korraldab samalaadset kursust
lastele alates pooleteist aastast kuni
kolme aastani. Üks vanemaist peab
koos lapsega vees olema. Tundide
pikkus on 60 min., üks või kaks kor­da
nädalas, kursuse kestus 8 kuni 10
nädalat. Osavõtumaks on 18.— kuni
40— dollarit kursuselt. ' YMCA-s an­takse
lastele 3—6 aastani tavalisi
ujümiskursusi. ä ;
Kui laps saadetakse suf ekodusse,
on soovitav valida niisugune, mille
programmi on võetud ujumine ja Ve­telpääste.
Algaja ärgu mingu kunagi
üksi vette, tema kaaslaseks olgu
. laps, kes juba oskab ujuda ja on ve­telpäästest
teadlik. Pimedas ja äike-setormi
ajal ei: tohi ujuda, samuti
pole ujumine soovitav pärast söö­mist,
tais kõhuga. Tundmatuišt vee­kogudest
tuleb hoiduda, sest Vaikse
veepinna all võivad varitseda sala-voolused.
Hoiduge hüppamast tund-matuisse
veekogudesse, põhi võib lä­hemal
olla kui te - seda eeldate, Ja
ärge ujuge saastatud veekogudes. •
DETROIT.(M.E.)— Detroidis toi­mus
Balti Komitee korraldusel Lee­du
Kultuurimaja saalis poliitiliselt
sisukas küüditamisepäeva mälestu­seks
kontsert-aktus. Samal hömmi-kuDöolel
oli kõrvalasuvas leedu kato­liku
kirikus eukömeenilime. jumala­teenistus.
Liigutava teenistuse ja vaimuliku
kõne pidas. New Yorklst kohale sõit­nud
preester Casimer Pugevicius.'
Preester Pugevicius oli teatavasti
üks Balti delegatsioonist, keda Val­ges
Majas President Carter ja ase­president
Mondale 13. \. juunil vastu
võtsid. Kuna tema on ka Euroopa
osas katoliikliku misjoni direktor,
Leedu sektoris, siis tutvustas ka ko­dumaal
levitatavaid põrandaaluseid
vaimulikke lehti, mis on käsitsi kir­jutatud
ja salaja paljundatud. 'Huvi­tavaiks
osutusid ka mitmesugused
fotod sealsest olukorrast. Kirikusse
toodi ka sõjaveteranide ühingute
poolt kolme rahvuse lipud, millised
altari ette seisma asetati;
Aktusele oli kogunenud ligi 250
inimest. .Vaimuliku kõne ja palvuse
inglise; keeles pidas õp^ dr. M. Soo­vik.
Avasõna ütles komitee sekretär
Raimond; Tralla ja käsitles ajalooli­selt
küüditamiste kaiku ning tõi ka
näiteid mõnede eesti perekondade
kurvast saatusest. Lõpetades R. Tral­la
märkis/ et eriti meie noorsugu
peaks sellest olema põhjalikult iri-.
formeeritud ja ärgu väsigu meie
meel ja mõte seda 2Ö-da sajandi ^hä­bi"
tutvustamast läänemaailmale,
eriti aga USA elanikkonnale!
'. Järgnevalt teadustaja, Tiia Sõmer
tutvustas aukülalisi ja sõna sai lee­du
vaimulik Brooklyn'ist (N.Y.) C.
Pugevicius, kes valgustas eeltööde
tegemjst 13. juuni konverentsi osas
Valges! majasv .!
Leedulane Algis ^Zaparackas esin­das
kuberner W.G..Milliken'ijä lu­ges
ette tema proklamatsiooni. Det­roidi
linnapea prokiamatsiooni lu­ges
ette Kersti Kionka ja kohaliku
Southf ieldi; linnapea oma Juris
Özols. Üllatuse valmistas Michigani
senaator Änthony Deresinski, kes tõi
kaasa Lansingust Senati Resolutsioon
ni '-Mp. 567, lugedes' selle ette.
Teadustaja luges ka ehe-Komitee
juhatuse poolt koostatud Resolutsi­ooni,
mis aktuse külaliste poolt üks­meelselt
heaks kiideti! Resolutsioon
on üldjoontes eelmise aasta omale
sarnane, kuid seekord palutakse eri­list
tähelepanu USA presidendilt, et
tema kõiki samme astuks, • et .vaba­dust
taas taia Balti riiges. Ka maini­takse
viimases lõigus, et mitte kee­gi
„võim" ei saa, ega oma õigust
määrata Balti riikide saatust, vaid
see püha õigus on ainult: eestlasil,
lätlasil ja 'leedulasi!! Ka seda, et
meie riikide sunniviisilist okupatsi­ooni
pole baltlased kunagi tunnusta­nud!
Sisukas aktus lõppes kolme
hümni Jaulmisega ja eesti hümni juh­tis
R. Tralla.
Selleks on olemas mitmesugused
kursused nii lastele kui • täiskasva­nuile.
Kursused algajaile, edasijõud­nuile,
vetelpääste kursused, veebal-leti
kursused. Kursused on veel pen-sioniealistele
ja vigastele.
Kui teil on kavatsus kas paati osta
või üürida või te olete külalistena
sõprade-tuttavate paadis, on esime­seks,
nõudeks ujumisoskus ja tei­seks
muidugi paadi — mootorpaadi
või purjeka — käsitsemisoskus. Ka
sel alal on mitmeid kursusi võimalik
võtta. YMCA-1 näiteks on purjetami1
se kool 10—16 aastastele noortele
mõlemast soost. • ,
Harbouffront (tel. 364-7127) peab
käigus praegu kolme purjetamise
kooli nii lastele kui täiskasvanuile,
õpetust võib saada kas nädalalõpu
päevadel või •nädalapäevadel, õpetu­se
kestus ori kas üks või kaks kuud.
Peale selle ori võimalik võtta kont
sentreeritud ühenädalalist kursust,
Kursuse minimaal hinnaks on 40 dol
larit.
EINATEÄTEID
HILLAR KALLAS SURI
HELSINGIS
toimetaja Hillar Kallas suri 5.
juunil Helsingis 67-aastasena.
Hillar Mihkel Kallas oU sündinud
2. detsembril 1910 Tartus. Ta oli dr.
Oskar Kallase ja kirjanik Aino Kal­lase
poeg.
H. Kallas oli Londonis BBC teenis­tuses
1939—1971. Ta aitas kaasa BBC
saadete loomisel põhjamaade keel­tes,
oli sõja-aastatel BBC soomekeel
Soe vastuvõtt
Kaja-le#/ Detroi
Noortekoor „Kaja" oma kontsert-matka
raames, külastas ka pühapäe­val,
18. juunil Detroiti, et esineda
meie kasutuses olevas läti kiriku
väikses saalis. Kontserdi ajaks oli
saal peagu puupüsti rahvast täis.
Seda olid ka tarmukad noored hästi
ära teeninud, sest nende vaba ja la­dus
esitusviis suutis juba esimeses
osas publikuga sooja sideme luua ja
se teenistuse juhatajaks nmg hiljem .aplausid olid südamest tulevad
Õppige andma esmaabi, eriti
kunstlikku hingamist. St. John Am­bulantsi
teenindus (tel. 923-8411) an­nab^
esmaabikursusi mitmes keeles.
Kahe tunniline „Save-a-Life" kursus,
on tasuta.
St. John Ambulantsi teenindusest
ja Kanada Punasest Ristist (tel. 923-
6692) saab tasuta voldikuid ja bro-shüüre
nii esmaabi kui vetelpääste
kohta. -
Community Information Ceritre of
Metropolitan Toronto (tel. 863-0505)
aitab teid valida sobiva kursuse, seal
töötavad riõuandjaina mitmete keel-tegruppide
esindajad.
Õlihind Kanadas
tõuse!
Veesuusatamisel peab paadis" ole-ms.
kaks inimest; üks, kes paaki ju­hib
ja teine', kes suusatajat jälgib.
Kui veesolija on hädaohus, ärge hü­pake
teda päästma, visake talle pääs-rerõngas
või ulatage talle aer. Uppu-ial
on tavaliselt kombeks päästjast
suures paanikas kinni haarata nii, et
•a tõmbab ta Vee alla ja siis on ühe
uppuja asemele kaks. Kui paat.läheb
ümber, on soovitav mitte ujuma ha­kata,
vaid paadi juurde, jääda, paati
märgatakse, kiiremini kui• üksikut
ujujat. Eemalt veest paistab, rand
petlikult lähedal, seepärast pole soo­vitav
püüda randa ujuda,-kindlam
on alati ümberläinud paadi juurde
.,• õlitootvate maade esindajad koh­tusid
järjekordselt, ŠaudhAraabia ja
Pärsia eestvõttel ,;külmutati" õlihind
järgnevaks aastaks. Kommunistli
kud maad, eesotsas Alzheeriaga taot­lesid
õlihinna' järjekordset tõstmist,
sest USA dollari väärtus, mille alusel
toimub õlimüük on langenud.
Kanadas tõsteti alles hiljuti õlihin-da
3,5 eendi võrra. Majandusminister
teatas järjekordselt,. et liberaalide
valitsus tõstab; jälle toorõli hinda 3,5
cendi võrra gallonilt. Sellega; tuleb
kanadlastel maksta nii kütteõli kui
ka- bensiini eest palju kõrgemat hin­da
kui USA-s. '
ÕPPIGE üJüiHA
Iga inimene peaks ujuda oskama.
Ujumisoskust võib alati täiendada.
selle ingliskeelse Euroopateenistuse
juhatajaks.
Pärast pensionile minekut siirdus
H. Kallas 1971. a. Helsingisse, kus ta
jätkas oma ajakirjanduslikku tege­vust.
Muuseas oli ta 1971—76 Soome
poolametliku pressibüroo ingliskeel­se
telefoniteenistuse toimetajaks.
Hillar Kalljase niatüsetallitus toi*
mus 12. juunil kätolikus Püha Henri
ki kirikus Helsingis.
VELLO UGÄNBI SÜROTD .:
8. juunil suri Stokholmis lühikese
haiguse jareld Vello Ugandi. Vello
Ugandi oli ainuke eestlane Rootsis,
kes pagulasaja algusest kuni tänase­ni
elukutseliselt ja täie tööjõuga
töötas kuulutuste värbamise alal
eesti ajalehtedele. Ta alustas selle te­gevusega
„Teataja" juures juba 1944.
a. Pikema perioodi kuüi 1967. a. töö­tas
ta sellisena „Välis-Eesti" juures.
1968. a. asutas ta oma ajalehe >^Jus
Eesti", mis ilmus 5—6 nwnbrlt aas­tas.
>''••'.••••< ;•>;• *
Buffalõs, Lackawanna, N. Y. suri
ootamatult 14. juunil Viive Luik, 32
aasta vanuselt.
Kirstüpaneku ja matuseteenistuse
toimetas pastor Johan Teras. Haua
juures ütles järelehüüde Buffälo
eestlaste nimel Olga Kotka. Matusest
võttis osa rohkearvuliselt fcuffalo
eestlaste pere ja palju ameerika sõ^-
ru.
Leinas on vanemad ja õde abikaa­saga
siin, tädi perekonnaga Kaha
das ja sugulased Kodu-Eestis.
Chicagos suri 2. juunil raske hai­guse
järele Juhan Raidar |1 aasta
vanuselt. Matuseteenistuse ja mulda,
sängitamise toimetas pastor Johan
Teras Wöodstockis 13. juunil. j
Juhan Raidar sai haavata Teises
Maailmasõjas. 1957. a. kaotas ta au­toõnnetusel
surma läbi oma abikaa­sa
ja tütre.
Leinas on sün'tema head sõbrad —
kaaseestlased ja sugulased kodu­maal.
' ; '
Kontserdi esimene, osa oli osaliselt
tuntud ja ka tundmatuišt paladest
koostatud, milledele nende kunštili
ne juht Liina Merilo oli seade tei­nud.
Ka võis tunda, ~et see musikaal
sus on Merilo'de peres tugevalt ole­mas,
kuna Kalle Merilo tarmukus
instrumentaalse- käsitluse osas oli
sujuv, rütmikas ja nauditav. Kava
teine osa koosnes põimikust tuntud
lauludest, mis olid kõik veel armsa
vaba kodumaa ajast kuuldud ja võis
salgamatult märgata, et need kutsu­sid
publiku hulgas esile, meeleliigu­tust
naudingu osas ^ Kontserdi lõpul
eemaldati toolid ja asetati lauad, et
ühiselt maitsta siinse „noorteringi"
poolt valmistatud palasid koos koh­viga.
Külaliste vastuvõtu osas Ann-
Arboris olid eriti agaralt tegevad dr.
T. Rebane ja ins. L. Maripuu.
PõhjarYemeni president Ahmed H
Ghashmi sai surma, kui Lõunä-Ye
meni saadik avas tema töötoas Lõu-na-
Yemeni ametliku salajase kirja,
milles oli pomm, mis surmas ka kir-jatooja.
LÕuna-Yemen on kommu­nistlik
ja võitlused poolitatud Yeme-ni
vahel on kestnud aastaid. Senini
on mõrvatud sellisel viisil juba 8
Põhja-Yemeni " presidenti. A. H.
Ghashmi oli presidendi ametis ainult
viimased kaheksa küüd.
Põhja-Yemen omab tihedad ja
sõbralikud vahekorrad Saudi-Araa-biaga
ja demokraatlikkude läänerii­kidega.,
:V
VEETKE PUHKUS FLORIDAS
A-IVIAR-IV! OTE
INTRÄCJOASTAt WATERWAY'^ ääres.
: Motellis De-Luxe korterid ja muud tänapäeva mu­gavused.
^ Üks blokk ookeani randa, ligidal öö-'
klubidele ja äridele.
OODSAD SUVEHINNAD •
•i i viie|i€IS10
330MB tel. 305-943-8800
Oman^
Soodsate hindadega puhkuse ja grupireisid
H r
Eesti Maja Torontos RM 203 Lie. 1064361
JOHN E. SOOSAAR, CÄ,
' Chartered Accöuiitatit
, 55 UmveirsSty Äve;> Toronto, Ontario, M5J 2H7^
WMMtmm
võtab tellimisi vastu alumiinium uste, akende ja välisseina katete
.tööde peale (aluminium siding). Neljas värvis alumiiniumist vee­rennid
ilma jätkudeta (ühes tükis). Tasuta hindamine.
Töö kiire ja korralik. ;. „ : .
/' H. OSSO, tel. 884-455* ja 832-2238, Richmond Hill, Onf. :; ;
Met. Iie. nr. B 888 ,
Tartu Pedagoogiumi 1933. a. lõpetajad
poisid" on ootamas andmeid klassikaaslasi
Palun teatage klassikaaslasele järgmisel aadressil: Linda Mäll Ktakk,
2246 N. West Ave., Vineland, New Jersey, 08360.
ÖfeOMfO LINN
"METE ÄRAVPMlSi
KOHTA" V''::j:;'-.i •^•••^
Esfnaspäev, 3. juuli on puhkepäev/^^sel päeval ei oie jäät­mete
äravedu. -•/''
Esmaspäevane äraviimine toimub teisipäeval ja teisipäe­vane
kolmapäeval. '
Seal ei ole vanade ajalehtede, suurte esemete, külmutus­kappide,
aiaprahi äraviimist kolmapäeval, 5. juulil. Ära­viimine
toimub kolmapäeval, 12. juulil 1978.;
Jäätmed palutakse panna välja õigetel äraviimise päeva-
1. M. BREMNER, P. Eng.; FJ.C.E.
Cömmissioner of '.Public Works
Gitv of Toronto
i( Reedest, 23. juunist—1. juulini Ka­ravani
Tallinna paviljon Eesti Majas.
Laup., 1. juulil Suvehari 1978 Seed-riorul.
Kl. 5 õ. Kontsertaktus ja Või-dutuli.
Kl. 9 õ. Vabaõhuteatris ,j.aul
Suveööl".
& Kuni 17. juulini näitus „Lana Ori-ginal"
Civic Garderi Centre'is.
-^r Laup., 29. juulil „KiUamärigud"
Moonstone'is.
uus „MEIE ELU" tellija aitab kaa­sa
sisukamale ajalehele.
EESTI SIHTKAPITAL KANADAS
MEIE ÜHISKONNA
;\TE£räŠltJ$ESi::""•; •"
EESTI MAJA
958 Broadview Ave.
Toronto. Ont. M4K 2R6
Carter jyhibiSSÄ
President J. Carter pidas Texases
tähtsa kõne, kus ta muuseas märkis,
et ta juhib ise USA välispoliitikat ja
süüdistas H. Liitu; j.a' Kuübat agres­siivsuses
ja Aafrika riikide valluta­mises
kommunismile. President mär­kis
muuseas, et meie ameeriklased
ei lase ennast venelastel ninapidi ve­dada.
Ta kaitses oma julgeolekunõu-niku
Z. Br^ezinski range liini välis­poliitikat
Moskva vastu ja ütles, et
ta toetab täielikult seda liini. USA ei
taha olla teisejärguliseks suürvõi
muks ei sõjaliselt ei ka inimõiguste
küsimustes. Kuid ta lisas, et Amee
rika ei sekku sõjaliselt oma jõudu­dega
Aafrika kontinendil!
Rodeesia mustad kommunistlikud
terroristid sooritasid järjekordselt
jubeda veretöö. Seekordseiks nende
ohvreiks osutusid Briti misjonärid,
kes juhtisid ühte misjonikooli ainult
20 miili Mosambiiki piirist, terroris­tid
tulid Mosambiikist ja neil õnnes­tus
pääseda läbi julgeoleku liinist
ning nad mõrvasid kõige julmemal
viisil ühe tosina valgeid misjonäre,
arvatud kaasa mõne kuu vanune
laps. Enamik relvastamata misjonä­re
surmati laskudega, kuid mitmed
j peksti surnuks. Kahel surnuks peks-tul
oli veel elu sees ja need asuvad
raskete haavadega haiglas. Sslle tra­göödia
vastuolu seisah selles, et
ametlikult' kommunistidega koos
töötav ja neile sümpatiseeriv Kiriku­te
Maailmaliit toetab veel praegu
Rodeesias, Namibias ja -Lõunä-Äafri-'
kas mus te xMoskvast relvastatud ter­roriste,
kui Aafrika vabastajaid ning
seega toetab ka misjonäride mõrva­reid."
'••/•''
Naised seisavad alati probleemi
ees: kas kõrvaldada oma mehe nõr­kused
või olla ise-, tema nõrkuseks.
Kui meil endil poleks vigu, siis ei
otsiks meie neid nii elava naudingu­ga
teiste juures.
Mida väiksem on sisalik, seda suu­rem
on tal lootus krokodiliks saada.
\ Kahtkümmend meest aastas ar­mastada
pole mingi kunst. Aga üht
meest kakskümmend aastat siduda
-—see vajab oskust.
Hea tuju on parim riietusese selts­konnas
kandmiseks.
Marksism ei ole ilmavaade, vaid
nalkkav vaimuhajgus»
^ . • • • • : / : - ; : ; - " - - :'
Moraali tõstmiseks tuleb langeta­da
nõudmisi.
Arvatakse, et eeloleval sügisel toi­muvatel
valimistel vabariiklased on
edukad, mis on tingitud praegusest
maksude alandamise kampaaniast
Kalifornia osariigi eeskujul. :
Igavust ei
laiali ajada;
saa politseivõimuga
Enamus inimestest on mõrvarid.
Nad tapavad inimese — iseendas..
Peab olema ettevaatlik inimestega,
kes alatasa räägi vadi mida nad hom­me
teha- tahavad, ent vaikivad selle
üle, mida nad on eile teinud.
;. : Kogunud NIHITS