Meie Elu = Our life, February 11, 1977

              NAiiöHAi mmm 56231
GENERAL ACQÜISIJIONS SB
ELA onk
;Eilü" toimetus. ]i talitus Eesti
M l j a s ? ^ Broadview" Ave., Toronto,
Ont/M4lC:2R6;Ganada • Tel. 466-0951
Tellimiste utuste vastuvõtmi-ne
igal toop.,-&^;rh.-5 p l , esmasp. ja
neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
Tellimishinnad Kanadas: 1. a. $20.00,
6 k. $11.00, 3 k. $7.00. USA-sse: 1 a.
$21.00, 6 k. 11.50, 3 k. $7.50. Ülemere-maadesse:
1 a. $24.00, 6 k. $13.00, 3 k.
$8.00. - .
Kiri- ja lennuposti lisa: Kanadas ja
USA-s: 1 a.JlO.50, 6 \ . |5.25.
Ülemeremaadesse: 1 a. $23.50, 6 k.
$11.75. Üksiknumber .350.; Kuulutus-
~ hinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel
$3.50, tekstis $3.25, kuulutuste küljel
$3.00.
TLAST PAGULU
:Second.Class'MaiS RegistratioivNo. 1354.
„OUR L I F E "— „MEIE ELJJ"
— Estonian Weekly. Pubiished by
Estonian Publishing Co. Toronto
Ltdv, Estonian House, 958 Broad­view
Ave., Toronto, Oht. Canada.
M4K2R6 © Tel. 466-0951
* • .;
Toimetajad: H. -Rebane ja S.
Veidenbaum.-
Toimetaja New Yorgis B. Par-ming
473 -Ltihmann Dr., New Mil-ford",
N.J...USA. Tel. (201) 262-0773
,,MEIE ELU" väljaandjaks on
üesti Kirjastus -Kanadas.'
Asut. A^YVeileri algatusel 1950.
Nr. 6 (1409) 1977
a u m . II rrrrmr.an^awsu^^' — . . • " n , n n , . . .... . . „ . , . . , . . , , , „ „ . . „ •
REEDEL 11. VEEBRUARIL - . FRIDAY, ;FEBRÜARY. .11
•PK
XXVIII aastakäik
w r m ^ i i f T T M i n nr
.—• On väljavaateid, et eestlaskond saab Ühendriikide uue administratsiooniga koos töötada, ja tunnuseid, et jj^Jfcj^
uus valitsus on Moskva suhtes.nii mõnelgi alal, eriti inimõiguste küsimusestugevama hoiakuga, kui oldi varem, <vV££ -
märkis toimetaja H. Raudsepp New Yorgist pühapäeval Eesti Majas peetud EKN kõnekoosolekul. Uue valitsuse
lähem poliitika arvatakse selguvat aga alles kolme kuu jooksul. Kõneldes olukorrast Quebecis ütles EKN abiesi­mees
P. Möldre .Montrealist, et see on praegu ebamäärane ja alles rahvahääletus toob selguse, kuidas areng eda­si
läheb. Osavõtt EKN kõnekoosolekust oli elav. Eesti Maja väike saal oli tihedalt täis kuulajaid.
Kõnekoosolekul; avas Eestlaste dilegi suureks üllatuseks. Ei ole prae-
Kesknõukogu Kanadas abiesimees gugi selge, mis tõi selle suure võidu
j a väliskomisjoni, esimees L. Leival,! — oli määravaks teguriks lihtsalt
tuues kokkuvõtlikult esile mõnin-' opositsioon Bourasse moraalselt
gaid momente praegusest välispolii­tilisest,
olukorrast. Kõige tähtsam on
meile Ühendriikide tulevase välispo­liitilise
hoiaku küsimus Moskva suh­tes/
Kommunistlikus piirkonnas, nii.
Venemaal kui satelliitriikides on sa­mal
ajal käimas terav surve oposit­sionääride
vastu. Läänepoolsed kom­munismid
on sel puhul tõstnud peh­memat
häält, millega petlikult tahe­takse
meeldida laiematele hulkadele.
..OLUKORRAST.'. QUEBECIS' . \
kõneles lähemalt EKN abiesimees P.
Möldre Montreaiist. Ta andis ülevaa-te
separatistlike gruppide tekkimi­sest
juba pikemat aega tagasi. Tea­tud
tõuke sai serJaratistlik mõte ka
Kanada kahekcelelisuse küsimuse te­ra
varnast ülesvõtmisest. Levesque
ühendas separatistlikud grupid .ühi­seks"
suuremaks liikumiseks. Nende
suur- võit valimistel tuli aga neile en-pankrotis
olnud valitsuse vastu või
soov: Quebeci iseseisvuseks.
Tuntud föderalistlik ajakirjanik
Claude Ryan arvab, et tulevane ralv
vahääletus oleneb sellest, missugusel
kujul Õuebeci valitsus küsimuse rah­vahääletusele
paneb. Kui see on fö­deraalvalitsusega
koostööd taotlev ja
tagasihoidlik, võib see läbi minna,
kui aga otseselt küsitakse, kas soovi­takse
Kanadast lahkulöömist 'või
mitte, tuleb vastus arvatavasti eitav.
Levesque'il on Gallupi viimase kok­kuvõtte,
järgi Quebecis siiski võrd­lemisi
tugev poolehoid. Taktikaliselt
ei kõnelda praegu separatismist,
vaid suveräänsusest. Rahvahääletuse
läbiviimiseks on asutud noortest löö-gi
rühmade • organiseerimisele.
Quebeci valitsus tahab omale roh1
kem võimu. Tegelikult ongi Quebeci,
provintsivalitSLis mitmel alal. juba
Möödunud laupäeval toimus Toronto Holiday Innis suur rahvusvahe­line
massmiiting maailma vabaduse heaks. Sellele mass-kogumisele oli tul­nud
ligemale tuhat inimest. Ametlikult olid esindatud 22 tunnustatudJräb-vüsgruppi..
Balti- rahvaste nimel esines EKN abiesimees L. Leivat ja Eesti
lipp oli kolmandal kohal teiste rahvaste lippude keskel. See rahvakogumi-ne
oli korraldatud kristlikke usuliste gruppide poolt. Eeltöödele aitasid
kaasa ka mõned eestlased, Anne Ranniste j.t.
Nagu peakõneleja ukrainlane prof.
P. T. .Bilaniuk hoiatavalt märkis on
Kirikute maailmaliit suutnud prae­gu
kristliku kiriku rakendada kom­munismi
vankri ette ja kirik ja Roo­ma
paavst teevad kõik, et vaba maa­ilma
ja kristlust sundida kommu­nistlikku
. orjusse. •Miitingul esines
kokku paarkümmend kõnelejat ja
nende hulgas leidus isegi neid, kes
ütlesid mõningaid julgustavaid sõnu.
Mässkogumisel - mängis suur USA.
„Go World Brass Band" ja solistina
. esines suure menuga Lucille Loring.
See oli Torontos esmakordne ju­hus,
kus 22-he Kanada etnilise grupi
liikmed kogunesid nii.suurel arvul
sellelaadilisele kommunismivastasele
mass-koosolekule, et juhtida tähele­panu
praegusele ohtlikule olukorra­le
ja kommunismi ähvardusele. Ko­gumisel
ei olnud kahjuks näha ei Ka­nada
suurte lehtede esindajaid ega
T.V. kameramehi. Poliitilistest tege­lastest
esines sõnavõtuga Ontario
provintsiparjamendi liige Margaret
Campbell. Ontario peaminister W.
Davis ning linnapea D. Crombie olid
saatnud telegrammid. Eestlasi oli
rallil ainult mõned üksikud. Boodiu-
' mil oli L. Leivatiga koos ka EKN lii­ge
E. Altosaar.
KIRIK KAPITULEERUNUD "
•, Prof. Petro T. Bilaniuk oli peakõ­nelejaks
teemal Kristlus ja kom-võimu
oma kätte saanud. Nii ei saa
immigratsioon Quebeci enam toimu­da
ilma Quebeci esindaja nõusoleku-.
ta. Hiljuti Montreali tulnud «pesti
õpetaja pidi 3 nädalat Quebeci nõus­olekut
ootama. Ka televisiooni ja
raadio äial on Quebec- ennast jär­jest
rohkem maksma pannud. Üldse
Quebec piirab provintsis järjest, lii- gg|
duvalitsuse võimu. . i . • • • . •' • •..-. • . • - • ...
Vastukaaluks separatismile pandi' Saarlaste ••.ühingu esimees Kaalep Ots osutab kodüsaare-e TorontoE^sti Majas rel jeef-kaardil. Tema kõrval pr.
- . . . . - . ^ 1 ' rtts,.'Šaul.t Ste; Marie-Saarte IGubi:eshijeeš;'Aügust:Albo jaToronto^Hiidlaste-Seltsi'esimees Ludvig Wahtras;-,.;'-
Foto — S. Preem
m.unismi oht". Ta andis tõhusa üle­vaate
sellest; kuidas kristlik kirik
omal ajal võitles kommunismi vastu.
Paavstid.mõistid korduvalt kommu­nismi.
hukka, kui inimkonna ja krist­luse
kõige suuremat vaenlast. Kõne­leja
refereeris ka A. Solzhenitsõnit
ning märkis, et kommunisitd on hä­vitanud
vähemalt 200 miljonit ilmä-süüta
inimest massmõrvade, küüdita­miste
ja psühhaiatrilisse kliinikuisse
sulgemisega. Ta näitas aga ka. kuidas
samm-sammult kristliku kiriku vas­tupanu
kommunismi ohule vähenes
sedamööda, kuidas vaba maailm jäi
järjest väiksemaks.
Ja paavstide John XXIII, kuid eri­ti
praeguse paavsti Paul VI ajal olu­kord
muutus drastiliselt. 1961. a. al­gasid
läbirääkimised katoliku kiriku
ja kommunistlike võimude vahel.
Paavst Paul VI keelas '220 preestril
kommunismi hukkamõistmise ja
isegi kommunistlikust vägivallast
rääkimise. Paavst suhtus eitavalt Un:
gari kardinal J. Mindszenty'se, kuid
eriti Kiievi patriarhhi J. Slipvi'sse,
kes veetis 18 aastat N. Liidu orja-laägris;
Tal keelati preestrite ame­tisse
õnnistaminegi: 1961. a. Kiriku­te
maailmaliit võttis oma liikmeks
Vene ortodoks kiriku ja siit peale
hakkas Kirikute maailmaliit avali­kult
kommunistlikku agressiooni ni-
• (Järg lk. 3)
veebruari algul alus Quebec-Canada
liikumisele. See.organiseerib aktiiv­seid
inimesi igas valimisringkonnos,
et selgitada, .missuguseid tagajärgi
tooks lahkulöömine Quebec'jle. Prae­gu
käib provintsis, psühholoogiline
võitlus kuni rahvahääletus otsustab
küsimuse: Olukorrale, on iseloomu­lik,
et Quebeci kohtuminister hiljuti
avaldas, et, t a sei pea tarvilikuks
RCMP tegutsemist Quebecis, kuna
Quebec, tulevat sel alal ise endaga
USA UUS POLIITIKA - '•
TUGEVAMA HOIAKUGA :
MOSKVA SUHTES:..
Ülevaate USA uue.poliitika välja-vaateist,
eriti'rahvusvaheliste vahe­kordade
küsimuses andis EKN esin­daja
Ülemaailmses.Eesti Kesknõuko­gus
toimetaja H. Raudsepp, kes orna
sõnavõtu algul andis edasi Eesti Va­bariigi
esindaja. E. Jaaksoni tervitu-
..se. Kõneleja märkis, et J. Garter va­liti
presidendiks vahekorras 51:48 ja
seepärast peab uus administratsioon
arvestama ka opositsiooniga. Ka
kongressis tuleb arvestada sellega, et
see mitte alati ei toeta preisder.ti,
kuna otsustamistel ei peeta- alati kin­ni
partei joonest. Uus president
püüab kõigiga väga kursis olla ja see
võtab aega. Üldiselt arvatakse, et lä­heb
umbes 3 kuud, kui valitsuse po­liitika
lähemalt selgub. President
püüab täita kõiki lubadusi ja nii an­dis
ta kohe osalise amnestia väetee-
(Lähemalt lk, 4)
lill*
l p .
- ;• GEIŠLIMGEM.(.•,<Meie'Elu, i •kaastööliselt) — KGB poolt koostatud eri-ilmiekiri
uinbes'6Ö0Ö-de N. Liidust põgenenu nimega on sattunud vene .emi*
grantide organi satsiooni N.T.S. valdusse, teatab eksiilvenelastc äjalebt
,Fr'ssev". Nimetatud ajaleht avaldas väljavõtteid sellest nimestikust; mis
trükitüd; :Moskvas: •!8ü0--s: ekstr^piaris;;KGB ageiitidek jaynõukogude saat­kondadele
välismail. • •
Nimekiri sisaldab peagu 6.000 nime. sed ühenduse võtmiseks omastega. N.
Iga nime juurde kuulub lühike .elu­lookirjeldus,
foto või isikukirjeldus,
samuti - andmed omaste' ja sõprade
kohta, kes elavad N. Liidus. -Peale
selle on kirjeldus, mis viisil põgenik
N: Liidust pääsenud. .
„Possevi" andmeil on arvukalt põ­genikke
tagaselja- surma mõistetud.
Viimastel aastatel pole langetatud
surmaotsuseid nii sageli kui viieküm­nendatel
aastatel,: kuid põgenenud
punaarmee!ased on ka nüüd mõiste­tud
eranditult tagaselja surma. '„Pcs-sey"
tsiteerib näitena ühe tagaselja
surmaotsuse: •
:• „H. professor, teenistuja nõukogu­de
Teadyste Akadeemia juures. Otsis
välismaareisil' poliitilise asüüli..Mõis­tetud
tagaselja surma 1961. aastal."
Et K.GB-1 on teada põgenike kat-
(Järg lk, 3);
Liidus vale nime .all ja valel aadres­sil;
näitab j äfgmiiie. sissekanne ni­mekirjas:
„C, põgenes 1954. aastal. Kirjutas
1957, a. emale „X" nime all ja aastail
1958-19(38 „Y" nime all/. Kuulub ühte
emigrantide organisatsiooni. Foto
aastast 1962, samuti käekirja proov
olemas."
„N., põgenes 1959. aastal. Kontakt
vanematega . N. Liidus valeäadressil
Itaaliast ja .turistide, kaudu. Elab
Saksa Liiduvabariigis."
•kk \
Metsikumad Kambodzha. sõdurid
tungisid üle Tai piiri jä mõrvasid mi­tukümmend
külaelanikku, naisi ja
lapsi kõride läbilõikamisega. Seda
peetakse üheks metsikumaks mõr­vaks,
mis on; tulnud viimasel ajal
avalikuks, •••'•*
. Rodeesia Manämas asuvast miss-jönikoolist
küüditasid Botsvanast
opereerivad kommunistlikud sissid
E Ma'as 495 koolilast: Nad röövisid koolist
„. > ' -f3 3 -., _ . A raha ja toitaineid ja viisid oma van-neljap.,
17. veeor. kl. 7.30 : g - d 1 6 m i i l i : l ä b i t s u n g i i Botsvanasse.
...'•'... ÜLE-KESKEA/V : 'Sissid nimetavad ennast,Zimbabwe
.Majanduslikud tegurid meie elus" gerilladeks, kellele, ameeriklased ja
. NATO juhtkond on ilmselt ärrita­tud
sellest, et J- Carteri administrat­sioon
kavatseb asendada praegust
ÜSA kindral A. Haigi. kes on NATO
ülemjuhataja, uue mehega. Nad väi­davad,
et tema amet ei ole poliitilist,
vaid sõjalist laadi ettevõte.;
: -MoskvcB; saatis' väljav-.'"-
• v.' USA a]ak-]FJ.dn!\ü ..
Paar nädalat tagasi saatis N. Liidip
välisministeerium Associated Pressi
^cörrespondcndi Georg Krimsky N;
•tHdüst- \ ä: ' ?.. Nüüd ! ca td s USA' 'vä-.
lisministeerium, et T?ssi' korrespon­dent
Vladimir Aleksejevil tuleb kohe
HSÄ-št lahkuda. . .
TÖRÖ^TO EESTI BAJPTISTI KOGUDUSI
I. veebruaril, kell 6 õhtul 883 Broadview Ave. MrikuSo
Teateid Eesti misjonäride tööst, kõne misjonär
VICTOR GOODMANilt.
Muusikalises osas Mr. V. GOÖDMAMl perekond.
i i Ohver Eesti misjonäridele.
KÕIK KUTSUTUD
T.E.B.K. Misjonitoimkond
Möödunud reedel viibisid Toron­tos
sotsiaalministri Mare Lalonde
üks assistente,. N. Prefontaine ja
ametnik Cristirie Liljefors, kes and­sid
etniliste ajalehtede esindajaile
pressikonverentsi, kus selgitati esma­päeval
parlamendile esitatud seadus­eelnõu.
Põhireegliks on, et rin. ,,Õld Age
Security" pensiooni saavad need, kes
on saanud 65-e aastaseks ja ön vähe­malt
10-e aastat, st. 55—65 aastani
Kanadas elanud. Need saavad täieli­ku
pensioni ja sinna juurde kuuluva
lisapensioni, kui neil varandusi ei
ole. Kui aga keegi oli Kanadas ela­nud
näiteks 38-šä aastat ja siis lah-,
kus enne 65-e aastaseks saamist, siis
ta ei saanud midagi. Arvatud välja,
M ta ühe aasta enne 65-e aastaseks
saamist Jälle viibis Kanadas. ^
Ettevõetud muudatused võimalda­vad
neil saada pensioni, kes on vähe­malt
40 aastat Kanadas legaalsel teel
st. immigrandina viibinud täies ula­tuses.
Need, kes on 20 aastat viibi­nud,
saavad poole täispensionist.
Praegu käivad vastastikused läbirää­kimised
mitmete maadega pensioni
seaduste ühtlustamiseks ja pensioni,
de ülekandmiseks.
Kõnelustel selgus ka, et Kanada
pensioni makstakse ka raudeesriide
taha ja tehtud muudatused suuren­davad
neid võimalusi. See hõlmab ka
neid eestlasi, kes näiteks Kanadast
asüvasd'elama USA-ss® v©i mujale.
— sümpoosium: Antoni Truuvert,
Enn Alfred, mag. Ilmar Martens,
Arved Ped j ase
inglased tahavad Rodeesias võimu
üle anda. Kooli pastoril ja 5 õpilasel
õnnestus tshunglis sisside käest põ­geneda.
Eesti Kunstide: Keskuse päev 77
pühat);, 13. veebr. kl. 2
Tartu College
ASi.T. I9.V TORONTOS £ .
reedel, 18. veebr. kl. 8.00 õ, Seneca Collpge teatris
1750 Finch Ave. East, Willowdale esitab oma
25. e.iegevuse
©ERT HELBEMÄE näidendi Juhdn Liiv] eius •
ES Bl
Piduliku 'etenduse aväM HEINSOO-Lavastus:
RIINA REIMIK ja RUDOLF LIPF Lavakujundus: T5INA LIPP-LEPPIK
Peaosas: ALAR;AEDMÄ. (Juhan Liiv^)
Kaastegevad'' RPNA RE1NIK. OUDI KALM, ANNE TÜLL, TIIU KOLGÄ, ELMA VABAMÄE, RUDOLF
LIPP, HARRI LILLIOJA, JAAN LENTŠ, ARVO VABAMÄE, AUGUST TOMBAND,- HARRY MüRK,
HEINO VELLNER, ROBERT;RMG,;'Eesti:TäienduskooH^
Pääsmed eelmüügil alates neljap., 20. jaan. Eesti Abistamiskomitees Eesti; rtajas — 958 Broadview
Ave. telefon — 4M-1344. Poko äris 767 Mt. Pleasant Rd. Telefon — 488-2078.. Elsa Vellner — 27 Lawn-view
Dr. Willowdale Telefon — 223-6927. Seneca College'1 teatri kassas telefon — 491-8877 ja tund
aega enne etenduse algust kohapeal. : / •;
INFORMATSIOONIKS. Kasutada Don Mills Rd. bussi (Päpe Allmaaraudtee jaamast — ida liinil) või
(Finch Ave. ida bussi ^ Finchi allmaaraudtee jaamast —• põhja liinil). Kohapeal laialdane tasuta
autoparkimisala.