Meie Elu = Our life, July 16, 1987

              mmam
Elu" nr. 29 {1M8) 1987
[lOHISPANK
[e., Toronto,
0.75%
>0-3:00
UOO
on
laugemal nad meist elul-nii
apartheidi apostlid
isedl näevad värvilistes
[uuvillanoppimisega või
Ilsega tegeleb, või val-mdiifiikuga
ringi kõnnib.
siis enam apartheidil
ligratsioonipoliitikaga?"
loppjäreldus on, et kui
lanadapärast apartheidi
lis oleks ainuke õige tegu
iaviskamine Common-jes
Kanada immigrat-ta
avaliku arvamuse
lille tagajärjel valitsus
(rändas ja erinevate kul-loluga
rahvustele sisse-
|üsi avardama hakkas.
ühest äärmusest teise,
jilnud pähe küsida, mil-idab
Kanada absorbee-omapäradega
immi-
Imata oma läänelikku
avaldub tema rahva
|spidamistes, millele ju
)iste ja seadusandlus on
Iste eri kultuuride tun-oivaline
nii kaua kui
omapära ei ole lepita-
Blus mõne teise omaga.
JDobbs 26 a tagasi mai-jete
tekkimise • võima-
I vastuolude tulemuse-
J öeldud mõnitamiseks.
Ivaks on need tõesti
cohtades, kuhu suure-
5va kultuurilise pärito-
|p.alaši. on kogunenud,
lõrvgi lennukitäie in-
I kanadalaste vastu mi-ii
immigrantide poolt
omavahelise vaenu
jldus.
K.:u.
lA:
E LEIUS
^iOM1P.2P8
p 751-7757
NE 640-7893
|iii)iiiiiHiiiiiiiiiitiiiniiiiiiniitiiiit
(apital Kanadas
Jtiendi-pärandused Ja
loh tulumaksuvabad,
pmetused noortele ja
organisatsioonidele
japital Kanadas
ivaba kviitungi saa-fl
Maja, 958 Broad-ito,
Ont. M4K 2R6
^liiiiiiimiiiiiiHiuiiiiiiiiiiiuiiiiiiii
[is otsustavad välja-funktsionäärid.
kel
:iturnee kunstilisest
i " kuuleb, on ära^
|ne tenor Veiko (või
Ta laulis veel kaasa
Berwaldhallenis,
iopme sõitva laeva
ihtul.
^.TEATAJA"
t
Vi
m •1
1
i
i
.CXB
NELJAPÄEVAL, 16. JUULIL - , JULY16 3
0 0 0
(Algus esiküljel)
kõiki örganisatsiGone kui ka üksik­isikuid
astuma eeltööle selle aktsioo­ni
läbiviimiseks kasutades ära kõik
võimalused ja kontaktid ja internat­sionaalsed
llooduskaitse organisat­sioonid,
usaldada kdordineerimise
ülesanded EKN sekretariaadile, et
otsekohe asuda materjali valmista­misele
ja levitamisele, soovitades
EKN juurde avada aktsiooni erifond
taksivaba staatusega ja ülesandega
otsekohe alustada korjandusega; Pa­luda
ESXaae juhatust määrata kon-taktipidaja
EKN juures Torontos, et
ESTO-88 juhatust kaasa tõmmata."
Ettepanek võeti vastu. Samuti otsus­tati
jäädvustada videole dr. ja härra
Loo'de poolt koostatud diapositiivi­de
näitus „Eesti - meie vaimu va-rasalv*',
et sedapaljundada ja levitada
teistesse keskustesse. Koosolek lõp­pes
kell 10.45 e.l.
Eesti Liit Läänerannikul üldkogu koosolek Vancouveris
äänerannikü E esti
(Algus esiküljel).
Foto — V. Johanson
» 0
ülikoolid...
(Algus esiküljel)
kord ka Ontario meistriks. Algul mõ­lemad
mängisid edurivis, kuid hiljem
Jaan Brent asus kaitsemängijaks.
AJAKIRJANDUS
Nende värbamine Ohio osariigi
Miami Ülikooli äratas Ontario aja­kirjanduses
suurt tähelepanu. Sünd­must
kirjeldasid kaks kohalikku ja
kaks Toronto suurlehte. Esimesena
ilmus sündmuse kirjeldus 30. mail
Oshawa ,,The Times'is" pealkirja all
„Luiks top area draftees", kus kirjel­dati
nende värbamist Oshawa „Ge-nerals'i"
meeskonda. Sama ajaleht
uuesti 3. juunil pealkirja all „Luiks
eyeing college route" kirjeldas juba
nende värbamist Miami ülikooli.
Seal oli toodud ka juba nende suur
pih. ,,Times'i" kirjutaja Duncan Hall
kirjutas seal kuidas Oshav/a „Gene-rals"
kaotas nende poolt värvatud
kaksikvennad Luik'id, kes võtsid
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
Eesti Rahvuslaste Kogu
VÄRVIMISE TOO
soodsa hinnaga
467-0936
465-0837
Väljaõppinud tööjõud.
Maakondlikii Esinduskogu pooU
d&rganiseeritud rQisigrupp jõudis
Sagasi jahedatest mägedest Toron­to
„8auna" reede ä^tuVolies ränna­kud
lennuteel ja ratastel vaheldu­vas
maastikus Vfiihelduva ilmasti­kuga
11 päeva Lääpe-Kanadas.
Teelt pöördus perekondlikel põlh-justel
tagasi kuus, n^nde hulgas
reisijuht E. Ainsaar, kelle asendas
ÄrniKäärid I I
Ühisreis algas 138 osavõtjaga 3IIB.
Jiunil Vancouveri, kus võeti osa
Lääneranniku Eesti Päevadest,
käidi Victorias ja suunduti siis
kolme bussiga läbi Kaljuniägestiku
Banffi, kust algas kojureis Calgary
kaudu. Reisigrupp kohtub uuesti
oktoobrikuus, et Vahetada matka-muljeid
ja vaadata teel tehtud üles­võtteid.
'
Meie tulevik", aukonsul Jaak Trei- leht. Täile järgnesid mannekeenid ;olin väiksekene", ja triolt, Lia Gra-man
pidas peokõne (tekst teisal] ja nahast ja puukiudestveimistatudür- ven, Evi Kuusk, Leida Kuusk, „ M a
Ühenfjatud koor laulis Fr; Sae^el- pides, käes nuppeline nuL lillesideme võtaks". Klaveril Tho-manni„
Kaunimad laulud" Thoinas Liiklusega muutus riietus. Näidati mas Kirves. Tehnilised abilised: Pille vastu Ohio osariigi Miami ülikooli
Kirve juhatusel. vanu moode, Napoleoni, Empire ja Bunnel ja Andres Loo. pakkumise. Sellele järgnes kohe To-
Saatemuusika eest hoolitses Ülo Yictoria-aegseid. Rahvusliku ärka- ronto suurlehe „ Sun'i" kaks kirju-
Valdma ja teadustfiTjaks olid Viive misajaga tulid tust. Esiteks 31. mail lühiteade nende
Truu ja Toivo Klaar. Avaaktuse kor- tarvitama rahvarõivaid. 20. sajandi Peale kolme, olid esinejad kõik värbamisest Oshawa „Generals'i" ja
raldajaks oli Helve Raun-Ranniste. 30. aastate alul moodi läinud mila- noored talendid, enamuses kohali- seejärel 4. juunil pikem kirjutis peal-
Avaaktusele järgnes vastuvõtt tege- nees (jersey) ja sama aastakümne lõ- kud, kes said end tutvustada laiemale kirja all„Itsadoubledose of Luiks".
lastele, mis oli samuti väga soliidne, pul moes olnud maskuliinsed kos- publikule võib-olla esimest korda. Seal oli toodud ka mõlemate näo-
Hostessiks oli Milvi Puusepp. tüümid ja sõjaväe-hall. Kolm last Kindlasti oli lõbus ja nauditav jälgi- pildid. Lance Hornby kirjeldas selles
esinesid setu motiivides, kusjuures da tibatillukesi suurte pillidega oma |Pikemalt nende elukäiku ja interv-
K0NTI5ERT-JUMÄLATEENISTUS . ühel neist meeldis ikka ja jälle ennast kunsti pakkumas. Kogu etendus jät- Jueeris neid mõlemaid, kes märkisid,
' LEPkontsert-jumalateenistuspee- näitama tulla. Moodsas riides poisid, tis ehtsa varietee mulje, sest esinejaid et nad pidasid ülikooli p^akkumist
tineljapäeval, 2. juunil ChristChurch meesteülikonnad ja palju naiste oli mitmesuguses vanuses ja mitme- paremaks, sest neil mõlemil on hari-katedraalis.
Prelüüdiks oli Ülo Vald- kampsuneid— ilusate ja moodsate suguse tasemega. Esitati soololaulu, duse omamine eiskohal ja hokimäng
mavalinudJ.S.Bachi„Passacagliac- mustritega varrastel või telgedel koo- balletti, viiulimängu ja prooviti trum- teisel. Hiljem intervjueeriti ka nende
molli". Sisenes piiskoplik protses- tudriideid —kleite ja mantleid. Laste me. Noortest oli parim Maarit Vaga, isa Ando Luik'i.
sioon. Tervituse ja palve ütles jutlus- vineelriidest vihmamantleid; ööpesu kes laulis Charles Ives'i „Evening" ja Järgnes Scarborough's ilmuva
taja Edgar Toompuu, evangeeliumi ja pesu (seksipoolne osa). Väga ilus P. Tammeveski„Kodumuld" (sõnad MMirror'i" reporteri Tony Fuchs'i
luges ülempreester Eugen Ruus, usu- hall kostüüm. Ka rahvarõivaid kan- Ilmar Rebane). Täiskasvanute seast kirjutis 13. juunil pealkirja all
tunnistuse õp. Rein Neggo, palve dev grupp. Ilusad ballikleidid. Kokku paistis silma etleja Aime Martinson-—Miami hockey ^a^s to see double
kodumaa eest - evangelist Endel 80 eset. Rahvas jäi rahule. Ajaloolise Andra New Yorgist ja kandlemängija with Luiks" koos nende suure pildi-
SiitamjajutlusepidaspiiskopK. Raud- osa koostas Erna Laanemäe. Moe- Martin Kink. Balletiga esines Ingrid ga. Selles oli märgitud samuti nende
KULDAj HÕBEDAT
Soovin osta kanada hõbG-dollaiteid
ja maailma
kuldmünte.
OLAFSÕRRA
8^9-1963
JUURDEEHITUSED
ja
S^EMONTTÖÖD MAJADELE
(tasuta eelarve)
MARVA CONSTRUCTIOI^
ttel. 427-7010 igal ajal
E. VERDER
Prantsusmaalt
sepp. Ühendatud segakoor esitas A. näituse koordineerijad olid: Ellen ja
Kapp'i „Siin vaikse templi pinnal Linda Kallas (Vancouver), Heike Ka-püha"
Zoja Vaga juhatusel ja H. ruks (Seattle), AaraKubbo(Portland>
Lepnurme „Ülistus" Thomas Kirve ja Asta Auksmann (Los Angeles).
juhatusel. Soolodega esinesid Her- Saatemuusika eest hoolitses Tarmo
bert Kirves J. Tamvefk'i„ Õhtu rahu- Viitre. •
ga"; Epp-KarikeJürima^SoninW.A.
Mozarti„Halleluujaga" ningFr. Sae- PENSIONÄRIDE KOHVIK
Eesti keel ja ajalugu
Soide - väga hea dzhässtantsus, elulugu, füüsilised kehaehitused, tu- Prantsuse ajakirjanduses teatati, et
flöödil Markus Timusk, viiulil Art- ' levikukavatsused ning põhjused alates käesoleva aasta jaanuarist
hur-Lemb ja Julia-Tiia Kitching, miks nad lükkasid tagasi Michigani Nõukogude Eesti autojuhid, keda on
tshellol Alexander ja Melissa Har- ülikoolide pakkumised. Lõppeks karistatud purjus peaga sõitmise pä-ding,
trummidega Krista Leesment ja kõige pikem ja üksikasjalikum kirju- rast, peavad nüüd panema oma auto-kalveril
Ivo Tanner. Ütlemata hea oli tis ilmus 23. juunil Toronto „Star'is" dele erilised autonumbrid,
muidugi Portlandi lauluansambel kirjutatud Paul Hunter'i poolt. Seal Need autonumbrid algavad tähega
koosseisus: Liina Teose — klaveril, avaldatud suure kolmeveerulise "0", mis on venekeelse sõna „opa8-
belmanni „Palvega". Orelisoolo J.S. Pensionäride kohviku programmi Erik Teose - kitarril ja lauljad Rai- ppiillddii aallllkkiirrjjaakkss oollii paandduudd „„Thheeyy ssttaayy nosfi" (hädaoht) esimene täht. Nii on
Bachi „Fuuga c-molli" esitas Ülo koostamisel sooviti, et saaks palju mondMerilö, Asta Kalmann, Andr together". Kirjutises. oli ka eriosa viinaarmastavad autojuhid avalik-
Valdma, kes oli ka organistiks teenis- naerda ja see neil õnnestus tõepoo- Porköpovicb, Mati Sööt, Aldeana pealkirjaga „NHL dream". Selles kusele ja muidugi ka miilitsatele sig-
Torpnto ülikoolis algavad eelole­val
sügisel nii eesti keele l^ursused
kui ka ajaloo kursused mis sisaldavad
suure annuse eesti ajalugu. Need on
üsna noored ained, eriti ajaloo osas,
seepärast oleks vajalik pisut laiemat
reklaami teha, milleks paljud lugejad
saaksid ehk kaasa aidata oma noorte
tuttavate juures. '
Doktor Hain Rebas, tuleva aasta
külalisprofessor eestia^irielisel õppe­toolil,
saabub koos perte^onnaga To­rontosse
augusti kuu teislel nädalal ja
võtab osa ka Kotkajärve Metsaijili-koölist.
Hain Rebas on Göteborgis
koolitatud ja sealses ülikoolis ka
kümme aastat4öötanud, kuid viima­sed
kuus aastat on ta olnud Saksa­maal*
Kieli ülikooli põhjamaade aja­loo
professoriks. Tema avaldatud
kaks raamatelt ja paarkümmend tea­duslikku
muud tööd käsitavad nii va­nemat,
orduaega, kui ka käesoleva
sajandi eesti ajalugu. |
Ülikooli ajaloo osakonnas polnud
loengute täpne pealkiri ja kellaajad
veel kättesaadavad, kuid teada on, et
käsitatakse põhjamaade ajalugu kus
eesti osa on suurem kui tavaliselt.
Üliõpilastele > määratud (undergra-duate)
kursus on kolmanda aasta ta­semel.
Edasiõppfijate (grad\iate) kur­sus
on ka kavasj.
Peaks ehk lisania, et loengutele
registreeritakse ka vanemaid inime­si,
pensionäre (65-a. või üle) koguni
õppemaksüvabalt. Ja ka vabakuula­jaid
(auditors) võetakse, mis sobiks
hästi neile kes karidavad, et eksamilt
läbi ei saa. Allakirjutanu võttis osa
professor Parmingu „graduate'V kur­susest
ja nautis seda yäga, võib-olla
isegi õppis midagi, Tähen'dab, uut oli
seal väga palju, aga ajapuudusel (ja
vana pea ja silm ka) ei saanud ette­nähtud
lugemise hulgaga ja kiritöö"
dega kuidagi ^sammu pidada. Kind­last
läbikukkamisest päästjs vaba­kuulaja
staatus. Muide, ühekp kursu­sekaaslaseks
oli üks vanem^ lätlane.
Silmapaistvalt hästi näis töötavat
üks noor daam kes oli tü'kk aega
olnud Moskva Kanada saatkonnas.
Eesti keele kursusi on ülikooli ka­lendris
kaks. Elementary Estonian
(ESTIOOY) juurde on küll tunniplaa­nis
märgitud, et seda sü^gisel ei ko^
raldata, aga on piõhjušt arvatav et kui
küllalt paljud seda soovivad, siis
peaks seda käima saama. Õppejõud
igatahes oni seekord olemas. Inte^
mediate Estonian (EST200Y) loengud
ja harjutused on esmaspäeviti ja koi-,
mapäeviti kella 7-9 õhtul, koht tea­tatakse
hiljem. \
Uueks eesti keele lektoriks on Hä^
ri Mürk, kes viimati õppis ja õpetas
Indiana ülikoolis,, Bloomingtonis.
^kuuldavasti on tal käsil ka ülikooli
tasemele kohase eesti keele Õppe­raamatu
koostamine. Kuna need
kursused on õhtuti, siis tahaks loota,
et neist võtaVad osa nii tudengid, kes
saavad eesti keele hinnet kasutada
oma õppekavas, kui ka need kes on
tööl. Ka teiskeelsed abielupooled ja|
(|urameerijad saaksid omale edu-punkte
neist kursustest o^a võttes!
tusel. Kogudus laulis kolm laulu: lest. (Imeosavad näitlejad!) Rudolf
„Eesti, mu armas isademaa", ,,Mir Olljum laulis neli laulu — „Vaikne
jõud sind tahan armastada" ja „l^üll kena kohakene", ,,Tallinn", ,,Istun
kannab kindel kalju". Palvele kodu- üksinda" ja ,,Kui mu vanaisake" —
maa eest järgnes „ Su üle Jumal vai- Elmar Külmani klaverisaatel. Au-vakü".
Postlüüdiks oli L van Beet- gust Kaarna kõneles loo võrukeste
hoveni ,,Kõik taevad laul'vad'' Ülo keeles ja Vancouveri kuulus rida-
Valdmalt. Jutluse aluseks oli piiskop tantsu trupp Aimete Westenbergeri
valinud Heebrea kirja 12. peatükist juhatusel tantsi| 5 tantsu. (Kungh
12. salmi. Ta rõhutas vajadust olla rahvas. Vanaaegne valss, Gondola,
alandlik ja saada tugevaks Jumala Krokk polka ja Kalevite kants.) Osa-abiga
U.SUS. ,,Inimese vaim on lön- võtjaid oli 335.
kav, kukkuv ja komistav. Pühakiri ei
ole halisiev, vaid kindel, selge ja jõu- EESTI —
Une. AlustateraapiatTeeomajalad MEIE VAIMU VARASÄLV
tugevaks. Teraapia on valus. Kes Laine ja Heino Loo poolt kavan-suudab
valu vastu võtta ja harjutada, datud programm 630 diapositiivist
saab tugevaks ja terveks. Vaiifilises oli kahtlematult meie rahvuskultuü-mõttes
pühakiri ütleb: alusta ja seal rilisest seisukohast vaadatuna parim
on keegi, kes ruttab sulle vastu. Mine programm LEP-I. Programmi lihtsus,
Jeesuse, oma Issanda juurde ja Tema sõnaline väljendusviis ja sisu viisid
annab meile jõuduja tuge." kuulaja/nägija tagasi Eestimaa pih-
Samal hommikul tuli teade, et Karl nale, kus eestlase vaim võis vabadu-
Linnas on surnud. Õpetaja Vaga oli ses Õitsel'e puhkeda. Seal, kus meid ei
ainuke, kes reageeris kirikus ja pai- seganud suurrahvaste kvantitatiivne
vetas Linnase perekonna eest. ülepakkumine — seal saime säilitada
oma esivanemate vaimu puhtana.
MOEMÄiTUS Sama puhtana anti see edasi siin -
Moenäitus, 2. juuli lõunapaiku oli kaugel Eestimaa mullast.,. '
einega ja tõi kokku hulk rahvast. Programmi sõnastus, kavandüs ja
Kahjuks ei saa ütelda, et see moenäi- kõne oli dr. Laine Loo'lt; fotod Ja
tus pleks olnud rahvuslikku laadi, helilint Heino Loo'It; deklamatsioon
Pigemini oli see kiili rõivaste näitus Elsa Jaako'lt; saatemuusika: Tubin,
Sööt ja Helve Maurer. Vanemad ar- kirjeldasid vennad oma tulevikuka-tistid
olid Raimond Tralla, kes esitas vatsustest peale ülikooli lõpetamist.
Udo Kasemetsa „Muhulane" ja Toi- Kavatsevad hokimängus jõuda nii-vo
Kuula „Sügismeeleolu". jaan kaugele, et nad pääseksid elukutse-
Wister Vancouverist esitas mahlaka Ustena mängima NHL meeskonda,
sõnatagavaraga komöödia „Abielu-büroo".
Artiste saatsid vajaduse kor^ HARALD RAIGNA
ral^klaveril Ülo Valdriiä, Barbära " " ' ; . .
Pritchard ja Imbi Harding. Varietee
korraldajateks olid: Maret Kivisild ja
Mai Swan. Etendusele oli pandud Iga uus HMEIE ELU" tellija aitab kaa^
nimeks „Sinimandria".-
LAULUPIDU. •
Laulupidu oli nimetatud ,,Laena
mulle kannelt Vanemuine". See meie
suurürituste kõige populaarsem
programm oli koostatud väga maitse­kalt
ja esitati ka eeskujulikult. Tea­dustajaks
oli dr. Ardo Hansson, dek­lameerijaks
Saima Jäälaid ja orelil/
klaveril Ülo Valdma.
Sisenesid laulupeo embleem ja l i ­pud
rahvarõivais noorte saatel. Laul­jate
defilee sisenes kahelt poolt käsi­käes
lavale. Lauldi 0 Canada.
. Ühendatud koor oli valinud esime­seks
lauluks Elmar Rajaloo ,,Las mi­na
hakkan laulemaie" Thomas Kir­ve
juhatusel, nagu tahaks ütelda:
„Tänu tuhat meie lauluvara rikasta­mise
eest! Puhka rahus!" (Elmar Ra­jaloo
läks igaviku teele 11. juunil
Sydneys.) Esitati M. Saare „Allik"
sa sisukamale ajalehele.
aliseeritud!
Kui Karl Linnase väljaandmisest
N. Liitu oli prantsuse ajakirjanduses
pikki lehekülgi, siis ei äratanud tema
surmateade siin mingit tähelepanu.
Raadios anti ainult paarilauseline
TASS'i sõnum, fnille mõned ajalehed
sama pikalt ära tõid. Linnase surma
põhjuseks Leningradi haiglas anti
kas siis südamerabandus või,,raske
haigus" ilma kommentaarideta.
Vajatakse
osalise ajaga
ÜROOÄMETNIKKU
• Ingliskeele oskus vajalik.
Sooviavaldused „Meie Elu" talitusse,
958 Broadview Ave., Toronto, Ont: M4K 2R6
Informatsioon telefonil 466-0951
läbi ajaloo. Esimesena astus välja Lemba, Eller, Võrk, Bach, eesti rah-mees,
käes õun ja rõivastuseks viigi- vaviise; Reet Hendriksonilt „Kui ma Rein Neggo juhatusel; K. Türnpu
„.K e„v ad. e tunn^e " Zoja V„a gna .j uha. tusel viru viisi veeretusel, vana tantsu kee- Näitusi oli mitu — käsitöönäitus,
•uhatuler lär , ?v^° rutusel lennutanudpärjapaelu. Vaik- maalide.näitus ja filateelia näitus,
\i \A u 1^^^"®^ / ses õies on me tänu, südamesoojus viimane üpris väikses m'õõdus. Käsi-v.
ammaii. Kes esitas j. bipeimse sini-must-valgelsidemes." Kõikide- töö näitus oli kahjuks üle kuhjatud
le juhtidele ja solistidele jagati vai- väikesesse ruumi ega saanud jätta
geid nšlgiõisi, seotud sini-must-val- seda muljet, mis oleks kindlasti õi­gete
paeltega. Teadustaja Ardo nud võimalik suuremas ruumis. Pal-
Hansson ühendas teated värssidega ju oli ilusaid eestipäraseid käsitöid,
, . . . ,. . , X . „Kalevipojast", mis andsid sellele ehteid, kinkeesemeid ja riietusese-kooriesmemine
oh julge Diktsioc^^ üritusele kauni rahvusliku värvingu, meid. See näitus oleks olnud üks
jaeestikeelro^^^^^^^ korraldajateks olid Tho- ilusamaid, kui oleks vaid kasutatud
..Finlandia" ja E. Võrgu „Isamaale".
Lastekoor Milvi Taylori juhtimisel
laulis põimiku eesti lauludest. Kooris
oli 26 last kõikidest lääneranniku
keskustest ja üks Torontost. Laste-kindlalt
ja selgelt. mas Kirves ja dr. Eugen Ruus. Rahva- „Eesti Kodu" v kuhu sõit bussiga oli
Järgnes Ühenda ud koor. Esitati P.^^ koordineerijaks Susan imelihtne. Need. meie kirikumaja
w,!o'^y7^''' Tl . " " ^ ^ ^ MuldjasõnastusninglavastusVeera ruumid.olid kogu LE? ajal tühjad ja
hatusel; V. Loigu „Ilutegija" Thomas QunaDuult
Kirve juhatusel ja S. Purre ,,Jaani­õhtul"
Zoja Vaga juhatusel. Bariton
Herbert Kirves esitas rahvaviisi, Kal­jo
Raidi seatud „Ära viies" ja „Kus
on. kus on kurva kodu?" L. Virk-hausi
seatud. Klaveril saatis Thomas
Kirves. Laulupeo viimaseks lauluks
oli Ühendatud koorilt p. Saebelman-uksed
lukustatud. See oli suureks
pettumuseks neile mitmele sajale
väljastpoolt tulnud külalisele, kes
siia tulid esmakordselt.
Maalide suhtes võib vaid niipalju
ütelda, et kokku oli toodud igasuguse
tasemega maale. Mitmed neist ama­tööride
katsetused, mida õpiti mõni
aasta tagasi korraldatud maalimise
kursusel.
18, Lääneranniku Eesti PäevadiB lõpetamise defilee udus, vihmas ja
poris Gpouse mäel Vsncoivens. AU, vasakd pöi^Tts - " M a i ^ ^ I t o . " A ^ g :
Hilja HEiassomio . : Foto — V. Johanson tänasega ühendanud. Tänu teile, kes iseseisvusaegne Eesti.
TEATER, NÄITUSED JA
PALJU MUUD
Meie suurpidustuste kavasse kuu­lub
kindlasti, ka teater ja näitused.
Kuna ka siin läänerannikul on mitu
teatrit, siis sai esinemisaega Vancou-
' rr ^ „ . vieri Eesti Seltsi teatriring, kes esitas
""^'^^ Aksel Valgma „Kõige kurja juur".
. /^l" ... . . Tegelased olid loomulikult kõik ama- ^^aU oli korljaldatud kolmele erine-
Vaheajale järgnes rahv^^^^^^^ töörid ja mass naudib neidki. Alul oh ^^j^ vanuserühmale, mis andis või-
"^h* v^ l mäng igav, kuid lõpupoole läks upris ^^^^^ Orkester vanematele
olid Peeter Soide, Lima Teose ja Erik elavaks. Naabritalu perepoeg (Ar- oli siiski liiga kõva. kuigi lubati ma-
Teose. Esitati järgmised tantsud: mas Kivisild) oleks võinud olla natu- ^^^^ j^õige rohkem nautis balli kõi-
Mustjala paansrong. Piru polka V i - ke vähem purjus ja peretiitred olek- noorem rühm, kes lõbustusest üle-fniif
/^l''*?^^''"^^^ sid võinudkõvemmikõnelda-laga ^^^^.^^^^ ^^^^^ galli korralda-poiKa,
Mustjala kõrge, Viru polka, ei kuuldud neid. Näidendi lavastasid > oli Milvi Puusepp
Kolmõgeski, Kaasassim, Kolmõpaa- Laine Nääb ja Hedy Wister. Lava-ri
tants, 1, 2,3, 4, 5, Kuusalu kadril, seade oli Eino Varkki'lt. Tegelased: Üldiselt oli' kava liigselt tihe, kuigi
Kivikasukas, Marupolka, Vastatside Önnetooma peremees Toomas Aru oli ka lünki ja selle vastu ka ülekuh-tants
ja Tuljak. Segavad olid kilju- osas Kostja Rannaoja, tema naine jatudperiopde. Ilmselt oli programmi
mised ja ülearused vehklemised, mis Riia — Leida Mäekivi, nende tütred koordineerija kas nüüd täiesti koge-nagu
ei ole meie rahva omapära. Salme — Marvi Pühvel-Wilson ning musteta, või l i i g M heatahtlik ja yõi-
Samuti olid mõnel liigselt „moodsad Meeta - Anu Rehtlane, teenija Ju- maldas aega kõikidele, kes LEP
rahvarõivad" (mingist läikivast sü- hannes Kink - Jaan Wister, teenija juhatuse üleskutsele - tulla ja ai-dist
triibulised seelikud). Rohkelt oli Miili Säärik - Laine Nääb, naabri- data LEP heaks kordaminekuks -
näha pastlaid jalas. Esimees lõpetas talu perepoeg Ludyig Kuusik — Ar- ülilahkelt vastu tuli. Igaüks näitas
hästi kordaläinud laulupeo sõnade- mas Kivisild, advokaat Rein Rebane oma andeid ja nii võisime esmakord­se:
„ Ütlen tänu kõigi nimel, teile — Peeter Lohuaru, konstaabel Mar- selt kogeda, et on olemas ka niisugu-tulehoidjaile,
kalli vara kandjaile, tin Pikk - Ants Rehtlane ja karja- ne etendus, mida nimetati „rahva-peo
avaaktuseks".
V.J.