Meie Elu = Our life, July 16, 1987

              \\\
lu" nr. 29 (1949) 1987
taadiga Gustav Suitsu
|i is kõneleja. kuula j as-eesti
rahva raske aja-
)ige kiuste on aga eest-leie
ja kultuuri säilita-
|amal ajal, kui mitmed
Id on oma agressiivsete
Kl ära. sulanud. Miks
identsust kaotanud
istab kõneleja: Eestla-
Be vabadusele on siiras
titu, ratsionaalne ning
l emotsionaalne, Üle-ja
kirglikult ja on val-lle
tegudele oma õigus-
|agu see spontaanselt
Vabadussõjas selliste
lagu see, mis saavutati
|nde lõpetas kõneleja
Reinvaidi sõnul ar-
Isuutlik lõpetama vae-rähvuste
vahel.
kutsus esile tänuliku
elava kiiduavalduse.
Ijtekanded Montreali
liit helikunstniku Ovid
[usel. Lauldi K.Türn-
H. Känd'i „Kaüger'
irsakabi". Ettekanded
Jtva aplausiga,
les pr.-Martens, täna-
I üksmeelne koostöö
lleku võimalikuks te­les
ühise hümni laul-ist
siirdus seepeale
(saali, kus Eesti Seltsi
pakuti võileibu, küp-
];i suupisteid ja kohvi
Isooje ja küln^i jooke,
ijus kohalikesse suvi-llastama.
II koguneti jälle. See-
|raber, mis juba vara-iseväljaku
vahemäa-
I Peagi, tõusid jaaniku
laotuse poole ja su-
^s hakkas kostma
r ' / ' : ' , -ts- - ;
vices
Avonue Eft8t
)nt. M1R 2Y6
.uvepaev
iiile hästi tuntud
Kaadi Altosaar ja
itsijad. Eeskavale ,
litus" ja üksteisega .
itakse kindlasti p>
[Piletite arv on pü­videga
on varutud,
(olid ja päikesevar-liletid
on müügil:
2j^.-3375, Ingrid
|ThejDdor Adamtau
|iKübarsepp —751-
Öotarne uusi liik-
:)ONpiSE juhatus
„Meie E k " MF. 29 {1949) 198? THURSDAY, JULYIS
KIRJANDUS • KUNST
• KULTUUR
ms
zhürii eeimees, ei ole m\(iidugi ju­huslik,
selle ai||i on Rein Raamat
tõesti ära teeninud oma aastatepik-kuse
visa tooga.
ingliskeelset
raamatut
.BflniätU fllllllOSEa Hiljuti jõudsid Toronto lugejate
kätte kaks ingliskeelset raamatut;
eesti autoreilt, mis käsitavad meile
tuttavaid.sõja-aastaid kodumaal, põ-
^ ' genemist Rootsi }a uue elu alustamist
Prantsusmaal d i Järjekordselt miautor toob' joonisfilmi maailma Ameerikas. Raamatute tiitlid on
külas eesti filmimees Rein Raamat esmakordselt sisse näitleja.
Nimelt seekord oli ta rähvusvahe- Film on sügavalt humanistlik, näi­lise
joonisfilmide festivali zhürii dates meile inimese ja looduse üht-esimees,
mis toimus Anhecy'8.,See, sust, ühtekuuluvust. Väga meister-et
üks eesti mecjs oli juba nii tõsise lik on kunstniku Rein Tammiku töö.
™u;;«s; .i. ^ k . . . . _ . ... j^-.^g^ Üleliidulisel festivalil 1977.
aastal saigi ,,Kütt" I preemia, samuti
anti talle audiplom Oberhauseni fes­tivalil
.1977. aastal. Omamoodi karge,
" puhas, emotsionaalne lüüriline ja eriti
Onia hariduse on saanud ta Tallin- eestlasele väga liigutav film on Raa­na
Riiklikus Kunstiinstituudis, mille matu „Põld". See teos on otsast lõ-ta
lõpetas 1957.,aastal maalikunsti puni autorifilm, sest siin on ta juba
erialal. Tööle asus ta „Tallinnfil- ise stsenarist, kunstnik ja ühtlasi ka . filosoofi hariduse sai ta Kuressaares,
mi", kus töötas nukufilmis joonista- filmi lavastaja. 1980. aastal valmis Stockholmis, Bostonis ning Mont-jana.
Edasi siirdus ta samas asutuses film,. Suur Toll", mis ongi filmi era- realis. Viimases linnas saavutas ta
tehtavasse mängufilmi, kus nelja- muinaskangelasest. Selle filmi era-teist
aasta jooksul oH kunstnik-la- kordne väärtuö seisneb ka muidugi
vastaja väga paljudele eesti mängu- Jüri Arraku kunstnikutöös, kes/on
filmidele: Kuid see oli alles eeltöö, Eestis momendil üks kõige omapära-ettevalmistusaegjoonisfilniile,
mille sem kunstnik, olles näiteks suure
algatajaks-loojaks osutuski Eestis südamesoojusega jäädvustanud meie
Rein Raamat, organiseerides enda eesti kirjanduse.ja kunsti suurkujude
ümber loomingulise grupi, kes hak- portreed maalis. Nimetaksin ainult Kanadas St. Johnis ning Vancouve-kas
tegelema selle uue filmiliigiga. mõned:„L. Koidula", „L.Soonpää", "s. Ta ön elukutselt lasteaednik ja
Sellest grupist on nüüdsek^jjuba ise- ..A.H. Tammsaare", „G. Ernesaks" psühhiaatria haigla'õde. Rootsi põ-seisvalttegutsevateks
joonisfilmi au- jne. jne. Filmile, „Suur Toll" annab genesE. Lige üle Soome ja Kanadas-toriteks
välja kasvanud Priit Pärn ja väga müstilise hõngu ka Lepo Sume- se tuli ta väikesel jahil „Atlanta"..
Aavo Paistik. Samuti on Raamatu ra muusika. See film saigi I preemia Kanada kirikuis on ta korduvalt kõ-teene
see, et ta koondas enda ümber Vilniuses 1981. aastal. Varnas I koht nelenud oma põgenemisest ja tutvus-eesti
kõige andekamad graafikud, mis .ja n preemia Ottawas. ' tanud Eestit. Pärast oma mehe V.
S
Eesti muusikaga
sümfooniakoiitsert
Vancouveris
Teisipäeval, 30.| juunil juhatao
Taavo Virkhaus vincouveri süm­fooniaorkestrit,!
suurepäraselt esi-taäes
peamiselt eesti muusikat.
Vancouveri BümfooniaorkesteE'
oli palgatud Eesti Kultuuri Ühingu
poolt,! et esitatud programmiga an­da
tõuget Eesti Päevadele Vancou­veris.
Kuigi etendus tömbas juurde
peamiselt eestlasi, „see qli prog­ramm,
mida ma ei häbeneks män­gida
ühegi orkestriga ükskõik kus/'
ütles T. Virkhaus ajakirjandusele.
Muusika ei kõlanud mitte võõralt
nendele, kes on süvenenud lääne
klassilisse muusika traditsiooni,
kuna kõik heliloojad said oma koo­li
ja mõju Euroopa muusika tradit­sioonidest
Siiski oli iga helilooja
mõjustatud ka eesti kultuuripäran­dist
Peamine sümfooniline töö kont­serdil
oli Tubina Neljas sümfoonia.
Seda helitööd esitati Kanadas es­makordselt
Eduard Tubin (1905-
82) rajas oma temaatilise materjali
eesti rahvamuusikalt. Söe kaunilt
lüüriline töö mängiti ja juhatati
kirglikult ja jõuliselt
Kahest teisest tööst oli üks Pärt*i
oma (sünd. 1935), ilmselt üks täna­päeva
kultuse kuju Lääne-Euroo-
Toronto Vana-Andrese kiriku kuid selleks vaba aeg ongi ja igaisu- pas. Ja Rudolf Tobias (1873-1918).
doktorikraadi McGill ülikoolilt Ta kõrvalsaali^ seinal ripub kaunis sega ootan puhkepaigale minemist. Tobiase ballaad «ilmaneitsi" Kale-on
teeninud pastorina USA kogudusi plüatsijoonis „Tornide VäljakTallin- et saan täiesti pühenduda meelistege- vipojast esitati kenasti ja dramaati
„Gry from the abyss" ja „Elise" ning
nende autorid on Floridas elav dr. Neid jõulupuuehteid teeb V. H i i r veelSO'tükki, ©t eesti'
Henry Süld ja yancouverlanna Elise ga^da t e m komplekt. Foto - E. Eerme
Lige. Esimese kirjastaja on ExposK,
tion Press of Florida ja teist kirjastas (
Trinity Press, Langley, B..C. H. Sülla
raamatu hinnaks on 15 USA dollarit
ja E. Lige raamat maksab 12 Kanada
dollarit. Raamatud on müügil Toron­to
baptisti koguduse kirjanduslaual .
a eesti ajalehtede juures.
Henry Süld sündis ja kasvas iiles
Saaremaal,-meremehe, teoloogi ning
^jMone aasta pärast
akendun täisajaliselt
oma
ja töötas pikemat aega ülikooli pro­fessorina.
Dr. Süld on abielus amee­riklannaga.
Eliše Lige on pärit Harjumaalt"
Rootsi aastail elas ta Karlstadis ja
nas" ja õpetaja Udö Petersoo ameti­ruumis
samaselt peenelt väljatööta­tud
joonistus. See on tema lapsepõl­ve
kodukiriküst, Jõelähtme kirikust,
kus ta isa Elmar Petersoo oli pikemat
ongi tõstnud eesti joonisfilmi maail­ma
joonisfi mide parerhikku.
Nimetaksin siin temla kolmanda
Rein Raamatu kõige hüvitamaks Aasa surma abiellus ta kolmandat 1935. aastal Tallinnasse ja seal ta lõ-filmiks
on „Põrgu", kus ta kasutab korda Pitt Meadow, B.C. eestlase J. petas Õpingud, ei saanud aga kunsti-kolmeEd.
Viiralti graafilist lehte: Ligega.
Mõlemad nimetatud raamatud on
filmi ,,Lend
selles filmis näemegi sünteesi graa-
,,Jutlustaja",„Kabaree" ja ,,Põrgu",
kunstnikku Aili Vinti, Selle tÖö eest saigi ta preemia Kiie­vis
1984. aastal, diplomi Londonis ja
filisest selgusest ja värvide'harmoo- zhürii eripreemia 1985. aastal Prant-niast.
See film jutustab kõige suure- susmaal, Annecys. Lõpuks tuli tema
mast unistusest iga inimese juures— käe alt välja teine autorifilm ,;Ker-janu
lennata. Oma. järgmises filmis jus". Selles filmis näeme jaimetleme sattumata seejuures sentimentaalsu-
„Tulilind", tõotas fa koos Leonard Raamatu tugevust käsitleda värve ja sesse ning nutulugudesse. Loomuli-
Läpiniga, kes on eesti noo
vusele" ütles maalija. liselt kolo^atuu^Bop^ani Epp-Ka-
V. Hiire loomingut on jätkunud rike Iürima-Sonin'i poolt, kes on
eestlaste kodudesse Torontos, Van- Lexingtoni muusikadirektor Mas-couveris,
USA-s, Rootsis ja Austraa- sachusettsMs. Jürinla-Sonin laulie
lias. Enim on seda tema korterimaja selgelt ja briljantselt, lüürilise töö­aega
õpetajaks. Mõlemate JDonistus- ruumide seintel, poja Toivo, kes tee- nigä ja täpse helikõrgusega,
te autoriks on Valentin Hiir. nib politseis, ja teise poja, Raivo, „Cantu8 Benjamin Britten'i mä-
Eestis, Haapsalus, oli juba algkoo- kodus Anjeerikas, kes samuti on vas- lestuseks" Arvo Pärfilt juhatas sis-lis
joonistusõpetaja Triik (kunstnik tutaval kohal insenerina. - se programmi. Pärt on esimene
N. Triigi vend) ütelnud erilise joonis- Poja Toivo Hiire kodus oli vana- eestlane, kes katsetab kaasaegsete
tusandega poisile, V. Hiirele, et sa isal võimalusi oma annet väljendada vormidega, nagu iiminimalism**—
pojalaste Ricky ja Kathryni tubade kompositsiooni tehnika, mis töötab
seinte maalimisel, tehes need ruumid võimalikult väheste elementidega,
lastele elavaks ümbruseks. sel juhul A-mazhoorne skaala. See
Kui riieil paljudel on probleemiks, oli kontserdil kõige ideaalsemalt
mida teha pensionile minnes, siis kõlav muusika. Iseloomult müstiline
seda probleemi siin ei tunta.
pead küll kunagi kunstikooli mine­ma.
Kui selle poisi perekond asus
sobivad kink-ida kanadalastele ning
ameeriklastele. Kuigi eriliste kirjan­duslike
pretensioonideta kirjutatud,
kirjeldavad nad siiralt ning tõetruult
me maa ning rahva raskeid aastaid.
kooli.
Loomuliku ande ja hilisema kuns­tiga
tutvumise ajel tekkis hiljemgi Sooviks oleks, et sellist tööd ja
'tarvidus joonistamiseks, katsetamisi loomingut oleks võimalik rahvus-maalimiseks,
et midagi nähtust jääd- kaaslasil näha näitusena. V. Hiir a^
vustada. Enamiku oma vabast ajast vab, et selline võimalus võiks tõesti
ja salapärane. Kompositsioon oli
liigutavas esituses, hästi mängitud
ja juhatud.
Ainuke mitte-eestlase komposit­sioon
oli Beethoven*! Esimene kla-pühendab
y . Hiir taidlemisele. See realiseeruda, kuid enne seda on as- vericoncerlo Tiiu Haamerilt, kes
muutus juba paarikümne aasta eest
nagu vajaduseks või sisemiseks kut-jasthuvitatuil
võimalik neid ostu ja on residents-kunstnik Grande
tellimise teel omandada ja neid ta ko- Prairie Regional Coilege'is, Alber-ineeleolu.'
.Tänapäeya. küllaltjci,/,a|-'. kult inimesi, paiku' ning sündmusi sumuseks.
toetudes, mis kindlasti tõstab raama- deks olid puule põletamist'tehnikas
tute väärtust ja teeb nad huvitavaks metsamaastikud. Pärast mitmeid
lugejatele.
kunstnike vaimne isa geomeetrilise sionaalses'maailmas tunneme ^ d a antakse edasi isiklikele kogemustele ' Esimesiks märgistatavateks töö^
kunsti viljelemisel eesti maalikuns- filmi vaadates suurt inimlikkust.ja ' '
tis. Sellesfilmisonkaksprotagonisti, poeetilist lähenemist elule, mida ar-tulilind
ja suur must kass, kellede gielus nii harva näeme,
tegutsemist jälgime kahes yastandli- Igal juhul vaadates neid filme 20.
kus maailmas — must ja valge. Mui- juunil Pariisis, Ponjpidou Kultuuri-dugi
selles võitluses võidab ,,tuli- tsentrumis, oli mul järjekordselt
lind". Selle filmi üheks vaga oluli-, põhjust nhke olla, et olen eestlane-seks
komponendiks on eesti noore- Pariisis ja võin rahvusvahelise pub-dus
Don Mills'is nähagi, kuigi vä­hemal'määral.
'
• - EE -
m,a|>.9!ve'väga omapärase ^helilooja
Rein Rannäpi muusika. Täiesti oma­näoline
on aga film ,,Kütt", kus fil-likuga
nautida eesti kunsti.
ENE RÄMMELD
katsetusi leidis ta sobiva puu, mille
ühtlane ja erilise toimega pind oli
sobivaks varjundirikkale eneseväl­jendusele.
Selleks oli palsamipuu,
mille liistudest ta liimis kokku laie­mad
pinnad, saades niiviisi 25 x 75
E.K.K.T. avaldab tänu aupeakon- cm suurused lauad põletamiseks,
sul Ilmar Heinsoole, teistele aupat- Sellest katsetusest pärineb ligi 10
roonidele, toetajatele - Eesti Siht- jnetsamaastikku.
kapital Kanadas, Oma Press Ltd, To­ronto
Ühispank, isikuile V. Avarlaid,
0. Kaunismaa, A. Nüüd, H. & A.
Tomband, H. Vallner, S. Veiden-baum,
E. Vellner ja neile toetajatele
kes ei soovi, endid avaldada ning
kõigile kes võtsid osa meie avaõhtust
Metsa alt jätkus lisamotiive, ja eriti
värviderikkusest ja vormidest tule­nesid
mitmed õlivärves maalid. Neis
on paljudel seeni oma vahelduvas
vormis ja värvis. Järgneb uus motii­vistik
ja tehniline väljendus. Selleks
on eesti kaunid neiud ja noormehed
ja ka külastasid meie näitust. Suurim rahvarõivais, kuid väsivärvidega
tanu žuriile - Vello Hubelile, Kai maalituna. See on rikkalik materjal
Kritzwiserile ja Igor Kuchinskyle.
Kõiki tänades lugupidavalt E.K.K.T.
. juhatus
Möödunud aasta augustisjlinasta- avarad ning pole võrreldavad hiassi-tud
televisioonifilmi üks i.episood, de omaga. i
„Baltic Chic" oli vändatu^c^ Tallin- Nõukogude eliidist on kõige silma-nas,
mida ühenduses sealse moete- paistvam ja ka kõige suuremate või-gevusega
oli kutsutud Põhjamaa maiustega Nõukogude praeguse või-
Pariisiks. Huvipunktiks oli Tallin- mukandjaGorbatshovi kaasa Raissa,
na Moemaja tegevus ja saavutused kes riietub võrdlemisi maitsekalt ja
ning keskseks kujuks Krista Ka- mõjutatult välismaa moeloomingust.
jandu. . Paar aastat tagasi ätatas.ajakirjan-ll
duses erilist tähelepanu Raissa kü-
Filmi produtsendid pidid Vene- laskäik Pariisi, kus ta, teda jägiriud
maal ringi rännates kuulnud^olema reporterite andmeil, oli külastanud
Tallinna osatähtsusest Nõukogude mitmeid moesalonge ja täiendanud
Liidu moeloomingus; Peamiseks in- vürstlikult oma garderoobi,
formatsiooni allikaks ja sõnumi.
m..
oma suure värvide rikkuse ja vormi­dega,
millele lisandub liikumine iga­päevases
töös ja pidupäevil. Alusdcs
on neile autoriteetne teos „Eesti rah­varõivad",
mis on ilmunud mitmetes
trükkides, viimane mõne aasta eest
Rootsis. .
Rahvarõivaste arv on suür, mis esi­nenud
kihelkondade ja maakondade
piires. Vahepeal, mõne aasta eest, on
pliiats mänglevalt liikunud inimfi­guure
jäädvustades.. Samuti ka eesti
linnade vaadete jäädvustamisel, kus­juures
eriti on meie kirikud väga
ÜHING EESTI TULEVIK
Heritage Future Society
„MEIE ELU'V asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teenistu­ses.'
.
tas. Tiiu Haamer mängis väljendus-rikkalt
rütmilise vitaalsusega, saa­vutades
lopsaka kulminatsiooni
kolmandas tempos.
Arvesse võttes eestlaste kanna­tusi
19. ja 20. sajandil, tuleb imesta­da
kui palju ilu sünnib nii paljudest
pisaratest See oli ilus ja haarav
õhtu kõikidele muusika sõpradele.
kuid eriliselt
eestlastele.
suurepärane õhtu
CECILIA
.,MEIE ELU"
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
'„MEIE ELU"
Foto - E. Eerme
kandjaks pidi tõenäolikult oHema
Tallinna Moemaja poolt väljaantav
moeajakiri ,,Silue^tt'\ mis onilmunud
1958. aastast, enamik aega neli
numbrit aastas. (Neist viimarte, ike-vadnumber
(Nr. 1(98) 1987] on järje­korras
98r Ajakirja trükiarv, on
350.000 eksemplari, sellest pesti kee­les
52.000 jä vene 1 keeles 298.000.,
mille enamus rändab Venemaa suur­linnadesse,
nagu Moskva jt.
Ajakiri on vaheldusrikas. Selles on
kasulikku ja kasutatavat, kuid ka
üli- ja ultramoodsat, mis jäi
• Välismaiste eeskujude ja saaduste
eelistamine nende kvaliteedi kui ka
moodsuse tõttu näib Nõukogude Lii­dus
olevat üldine. Kõik, mis välis-maah
tuleb,on hinnas ja vahel või­vad
tehingud areneda olukorrani,
kus turistilt kaubeldakse ta teksas-püksid
jalast, rääkimata muudest,
lääneliku päritoluga esemeist musta­tum
objektidena.
Ühing kutsub liikmeid
"'jdJ^Ü^'^ Informatsiooni saatmi­seks
teatage oma nimi
ja aadress -416-766-
5107. _
See ei kohusta liikmeks astuma.
r
SGarborough'st, kes selleks puhuks
Moskvasse sõidutati. ,
Kuid ükskõik milliseid ajakirju ei-trükita
ega levitata, jääbmoelooming
ja -tööstus takerduma plaanimajan-^
Pealinna Moskva koorekiht on
muutumas vägagi moeteadlikuks,
mis On suurel määral valitsuse poolt duse süsteemi ning sellest tingitud
seal- soodustatud, kuna järjest suuremal materjalide valiku ja kvaliteedi taha.
pool raudset kardinat unistuste' ja arvul pealinna ja üldse suurlinnu Nagu prof. Parming eelpool nimeta-muinasjutu
maailmaks. Muuhulgas külastavaile turistidele tahetakse tud filmi kommenteerides märkis, ei
on esitatud ka kaasaegset, millesse Nõukogude Liitu näidata moodsa, samniu moeloojad ega vastavad töös-on
põimitud rahvuslikke liiotiive, edasijõudnud ja Jõuka ning moetead- tused käsikäes. Tööstuse reageeri-mis
näib olevat Tallinna moeloojate liku ühiskonnana. Venelaste usaldama-, inineturunõuetele on aeglane ja tä-lemmikharrastuseks.
Eelpool maini- tus ja üleolekutunne provintslaste, nane tellimine võib produktsiooni
tud filmiski algas Tallinna ^oemaja eriti aga ääremaade väikerahvaste ja minna ja rahuldamist leida mitte
mpeesitus just rõivastusega, mille nendesaavutustesuhtesonpõhjusta- kuude vaid alles aasta või mitme
jutires oli rakendatud eestipäralseid nud moeloomingus pilku pöörama pärast. Järjest esile kerkivad moed ja
sugemeid. Ajakirjas leidub lõikele- maailma moekeskustele. Appi on suunadvajavad, kui mitte kohest, siis
hega varustatud osakond jsevalmis- toodud Saksamaa tuntud moeajakiri vähemalt kiiret reageerimist,
tajaile, mis annab tavalisele koda- ,,Burda", millele on antud luba vene- ,,Siluett" on olnud võrdlemisi edu-nikule
ideesid originaalse rõivastu- keelse väljaande trükkimiseks ja le- kas. Võistleja ilmumine võib mõne-se
soetamiseks, olenevalt isiku^ või- vitamiseks N. Liidus. Ennekuulmata võrraminetadapopulaarsust jamuu-malustest
jasoovitudningsoovitatud ja-nähtamata asi N. Liidus! ta selle provintsi ajakirjaks, kuid,,Si-materjali
olemasolust. Venekeelse ,,Burda" stardipaugu- luett" ja Tallinna.Moemaja jäävad
Venekeelse väljaande trükiarvust na korraldati Moskvas moenäitus siiski mõjutama Eesti säilimist „Balti
ja hinnast (2,5 rubla) võib järeldada, maailmakuulsate mannekeenide elegantsi" esindajana ja Lääne eel-et
ajakiri levib peaasjalikult suu'rlin- osavõtul. Nende hulgas oli ka amee- postina. Selle tagab rahva loov vaim
nade kooreklassis, Icelle võipialused rika modellivõistlustel tähelepanu ja võimed. **
moega kaasas käimiseks on üsnagi äratanud koolitüdruk Torontost, L.K-s
Kuid muutuse eneseväljenduses
on toonud uus idee: — rahvarõivad
miniatüüridena. Selleks on kumerale
pinnale joonistatud rahvatantsijad.
Jõulukuuse ehetel on kujundatud
eesti noori — jõulupuu täis rahva-tantsijaid!
Sellesise ideesse on V. Hiire minia
Tiia eriti kiindunud, omades siiani
juba 10 jõuluehet, kuid soovib neid
saada 60.
Need on maalitud õhukesest klaa­sist
lumena sätendavaile kuulidele.
..Nende maalimine on aegavõttev,
BON AIR APPLIANCE SERVICE
PARANDAME
külmutuskappe ja pliite — igat liik!
^ 31 aastat tööpraktikat
Tel. 533.9334 - Peter '
DARRELL KEN
REALESTATELTaREALlDR
268 Jane Sircet, Toronto', Ont. M6S 3Z2
MASTERCRAFT
PAINTING & DECORATING
Läti-Eesti firma
Soodsad hinnad - 30 aasta praktika
Helistage 439-2538
BSi
Olen teie teenistuses kinnis­varade
ostu vöi .müügi puhul
Metro Toronto ja Ontario
ulatuses.
Tasuta
hindamine
© Hüpoteek-laenude
korraldamin
Esindaja
UVIA HOLMBERG
kodus 233-6482
kontoris 766-4088
BBBEOB
TELLIMINE AVATUD —
põnev ajalooliste romaanide seeria eestlaste
muistsest vabadusvõitlusest
FLAMES OF HONOR"
Tellida/rahakaart U.S. $16.- CULTURALMODEllS ENN 0. SCÕIVA toos
Route 6 '
Columbia, Ct. U.S.A. 06237
laamat B: „LORDS OFTHE WESTERN SEA" (saatud A. SV^älgu rorirtaanilo) saa»
davai sama hinnaga/Tellides S v5i rohkem eks. korraga, maha arvata $2.~
iga raamatu pealt. I
AINULAADSED ROMAANID EESTI TEEMADEL INGLISKEELT LUGEJAILE.