Meie Elu = Our life, December 28, 1978

              Ottawa»,;; om:» : ' I. .• : :-
^ ^ W ü B o i i j - . .
„Meie Elu" toimetus, ja talitus Eesti
Majas, 958 Broadview Ave., Toronto,
Önt. M4K 2RÖ, Canada © Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmi­ne
igal toop., kl. 9 h-5 p.l., esmasp. ja
neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
Tellimishinnad: Kanadas: 1 a.$24.00,
6 k. $1100, 3 k. $8.50. USA-sse: 1 a.
$26.00, 6 k. 14.00, 3 k|; 9.00. üiemere-maadesse:
1 a. $30.00, 6 k. $16.00,
3. k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas:
1 a. $13.50, 6 k. $6.75. Kiri ja lennü-postilisa
USA-sse: 1 a. $14.50, 6 k.
$7.25. Lenriupostilisa.. Ülemeremaa-desse:
1. a. $23. 50, 6 k. $11,75. .
Üksiknumber —.50c. • ! • v
' Kuulu tushinnad: 1 toll ühel veerul:
esiküljel: $3.75, tekstis $3.50, kuulu­tuste
küljel $3.25. ^
Second Class Mall .MegistratioE No. 1354.
„OUR LIFE" - „MEIE ELU"
— Estonian Weekly,1 Published by
Estonian Publishing Co. Toronto
Ltd., Estonian House, 958 Broad­view
Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K.2R6 <D Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S,
Veidenbaum.
Toimetaja New Yorgis B. Par-ming,
473 Luhmann Dr., New Mil-ford,
N.J., USA. Tel. (201) 2624)773
„MEIE ELU" väljaandjaks on
Eesti Kirjastus ^Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
Nr. 52 (1507) 1978 NELJAPÄEVAL, 28. DETSEMBRIL — THURSDAY, DECEMBER 28 XXIX aastakäik
Aasta 1978 Önyvajumas aegade
määratusse merre, J£oös sellega
taanduvad mineviku radadele selle
aasta jooksu| tehtud tööd ja saavu­tused,
täitunud ja täitmata jäänud
lootused ja unistused, rõõmud ja
mured — see kõik jääb sinna aega,
mille Jkohta kord öeldakse: ,,Ojaa,
see juhtus ju aastal 1978".
Ja inimene oma loomupärase opti­mismiga,
oma uute lootuste ja oo­tustega
läheb vastu uuele aastale,
uutele töödele ja ülesannetele.
Kaiiada eestlased võivad rahuldus­tundega
tagasi vaadata möödunud
aastale. Meie organisatsioonide töö
oli endiselt vilgas jk väsimatu, meie
traditsioonilised pidupäevad olid
Qsavõturohked, alates E. V. 60. aas-,
tapaeva aktustega. Eesti Abistamis­komitee
suur-projekt „Eesti Kodu"
on edukalt lõpule vüdud ja selle kau­du
on tekkinud uus eestlaste keskus,
kus toimub aktiivne seltskondlik ja
rahvuskultuuriline^ tegeviis. Eestlaste
panus Metr<oY Karavanile oli jälle-kordselfc/
silmapaistvalt^ edukas, mis
aitas tutvustada Kanada rahvale
meie kultuurilist omapära ja rahvus­likke
taotlusi. (
Need on saavutused ja ettevõtmi­sed,
millest saanid rõõmu tunda
eestlastena jä mis annavad meile us­ku
ja lootust vastu minnes uuele
aastale ja uutele ettevõtmistele. Ke­vadel
toimuv Põhja-Ameerika eest­laste
laulupidu kujuneb kahtlema­tult
jällekordseks selle kontinendi
eestlaste suurkogunemisekš siin To­rontos.
Järgmiste t). Ej Päevade ette­valmistused
Kanada osas jõuavad
oma kõrgpunkti 1979 aasta jooksul.
Jõulud tõid lume Torontosse. Kui
pühade laupäeval kirikuteed veel
õlid paljad, siis esimese jõulupüha
hommikul üllatas ilus talveilm valge
lumerüüga.
Eesti jõulujumalateenistuste! oli
rohkesti rahvast. Vana-Andrese kirik
oli tulvil ja Peetri kirikus kõik kolm
teenistust, nii et kõigile ei jätkunud
istekohti. Kplmainu koguduse jõulu-teenistusel
oli üle kahesaja kirikuli­se
ja väiksem arv Jakobi koguduse
teenistusel. Jumalateenistusi kaunis­tasid
koorid ja solistid.
Pühade laupäeval süüdati surnu­aedades
küünlad kalmudel. Kuna
eestlaste matusekohad on kalmistul
lähestikku, siis leegitsevad tulukesed
pakkusid jõuluööl erilise pildi.
Kui sellele lisanduvad veel meie tra­ditsioonilised
suvised rahvakogune­mised,
siis märkame, et 1979 saab
olema tulvil rahvuslikku aktiivsust.
Selle rahvusliku aktiivsuse mo­tiiviks
on meie ühine tunnetus, et
oleme eestlased ja tahame jääda
eestlasteks. Veel enam — seda rah­vuslikku
motivatsiooni jcannab meie
ühine tunnetus, et Eesti rahval ko­dumaal
on õigus olla vaba ja isesei­sev
ja et meil vabadel eestlastel la­sub
kohustus oma kodurahva vaba­duse
eest kõneleda ja võidelda.
Selles vaimus soovin Kanada eest­lastele
, •' •
: ÕNNE- JA EDURIKAST
UUT AASTAT!
!KN esimees Udo Petersoos
— Kui ma vaatan (tagasi vast-mööduiiud aastasse, 1978, siis on nagii
raske tõmmata piiri ainult ühe kalendriaasta vältesse, ilma et mõtted £u<
läheks tagasi kaugemale. Meie elu, tegevus ja võitlus on nagu katkendita
linik, mis voogab ühest aastast/teise, ja seda on raske tükeldada kalendri­aastate
vaheldumisega, ütles Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimees Udo
Petersoo aastavahetusel ,^leie Elule".
Rohke osavõtt ;
jõul u teenistustest
iiltonis •
(„Meie Elu" kaastööliselt)>r-Väimsaks demonstratsiooniks inimõiguste rikkumise vastu kõi­gis
diktatuurriikides kujunes Frankfurdis tegutseva Inimõiguste Seltsi' poolt organiseeritud näljastreik, vaikiv
protestrongkäik ja meeleavaldus Bonnis 1(K dets., mil moodus 30 aastat inimõiguste deklaratsiooni kuulutami­sest
Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni poolt. Demonstratsioonil olid esindatud 25 organisatsiooni umbes
2000-nde osavõtjaga. Säksainäa eestlaste osavõtu meeleavaldusest organiseeris eestlaste keskkomitee. Demon­stratsiooni
puhul linnas levitatud lendlehele allakirjutanute hulgas seisis ka Eesti ühiskond Saksa Liiduvabarii­gis,
üle kolme tuimi lehvis meie sini-must-valge Bonni tänavail ja hiljem turuplatsil keskkomitee esimehe X
Västriku õlal.
Esmalt mu mõtted peatuvad Eest- Eesti nimele. Selle ettevõtte saavu-
' laste Kesknõukogu Kanadpsviimase tusi auhinnastati nii mitmelgi alal —
koosseisu liikmete juures, ja võib- j rohkem kui- ühtegi teist paviljoni,
olla eriti nende juures/kes praegu- .See ei juhtunud iseendast! Seal töö-
Abipraost T. Nõmmik'ul olid jõuln
pühad tegevusrohked.
Reedel oli Taara puhkekodus jõu*
lukpos viibimine, millele järgnes lau­latus
ja jõululaupäeval 3 teenistust
— Hamiltonis, Torontos ja Kitchene-ris.'
Esimese püha hommikul jälle
Torontos, ja sama päeva õhtupoolel
Südburys. Kuna,sinna sõiduks sobi­vat
lennu ega rongiühendust ei oi
hud,' võttis ta teekonna ette autoga.
Hamiltonis ja Kitcheneris toimu­nud
jõulüteenistustest võttis osa ena­mik
seal elunevaid kaasmaalasi.
Jõuluõhtul kasutatud suur kirik
Hamiltonis, mis mahutab umbes 600,
oli • viimase kohani täis. Jõulumeele­olu
loomiseks aitas kaasa Hamiltoni
ühendatud koor Ö. Kopvillemi juha^
tusel. . "/
Jõulukõne pidas mõlemil teenis­tustel
Usuteaduse Instituudi õpilane
Hans Kivi, kes oma jutluse aluseks
oli võtnud Luuga evangeeliumi ps.
20. .. . . /!--.,/./'
Teenisid abipraost Tõnis Nõmmik
ja Hans Kivi. Kuna Kitcherieri kuu
lutuspunktis ei ole alalist organisti,
siis andis oma kaasabi seekord pr.
Pahn, kes selleks Torontost kohale
sõitis.
Vargad ei saanud
Protestaktsioon alustati kolmepäe­vase
näljastreigiga Bonni raekoja
ette püstitatud telgis, kus sooritasid
näljastreiki; 110 inimest peamiselt
Rumeeniast, N. Liidust ja Saksamaa
idatsoonist sakslase.d. Samas telgis
koguti ka allkirju poliitvangide va­bastamiseks
idablokis kui ka teisal,
kus inimõigusi tallatakse jalgadega.
N. • Liidu, Rumeenia ja Ida-Saksa
saatkonnad ei võtnud kogutud all-kirjalehti
vastu. Samade saatkonda­de
ees seisid inimõiguslased hoiatus-yalves.
Allkirjalehti ei võtnud vastu
ka liiduministeerium sise-saksa küsi­mustes
põhjendusega, et Ida-Saksa
nõustuvat poliitvangide vabaksost­mist
ainult tingimusel kui see ei tule
avaldamisele publikatsioonides. SPD-fraktsioon
keeldus vastu võtmast
inimõiguslaste delegatsiooni, mistõt-
%\ ?iilkirjalehed tulid saata postiga.
Ainult GDU/CSU-fraktsiooni ; poolt,
võeti delegatsioon ja nimekirjad po­liitvangide
nimedega vastu, teatas
Bonnis ilmuv erapooletu päevaleht
„General Anzeiger",
*****
9U
DISTSIPLINEERITUD
V. Laidsaar.
kui jõuti linna südamikus asuvale
Protestrongkäigust osavõtjad- ko-1 turuplatsilei Tänu osavõtjate distsi-gunesid
Friedrich Ebert-Brücke all! pinnile osutus politsei ja haiglaauto-asuval
parkplatsil. Seal kõlasid kõigi, de kohalolek ülearuseks. •
orjastatud rahvaste keeled ja l e h v i - ^ . o , .
., ,. j . i . . • - , ., • TERVITUSI
ad• ÜPM4jm: ^ rmimoiguste nk-, P R 0 M i N E N T , D E „ ; V
kurnist habimargistavaid transparen-: ,
te. Eriti rohkearvuliselt olid esinda-1 Avar turuväljak/oli kiiresti täis
tud vietnamlased, kes olid koos s ü i c . rahvast, transparente ja. lippe. Liht­laste
ja lapsevankritega. Palju h a k . ' sai puutribüünil, mille taga seisis
Eestlasi Bpnmk protestrpngkäigiDs. Ees, vasakult — A. Kokk, J. Västrik,
Foto. — A. Kokk
aiMeie Elu" toimetus jä
talitus on suletud
teup©evö/s 30. detsembril
: sesse koosseisu1 enam ei kandideeri-
; nud. Töös ja tegevuses vahel puudub
aeg, või pahatihti ununevad tanusõ-
:had. Olgu need öeldud siinjuures sii­ralt
kõigile', kes andsid oma - panuse
. EKN-u üheksandas koosseisus — pal­jud
neist aga juba aastaid ja aastaid
•: varem-. v 1 • • •//
Samal aja] aga kanduVd mõtted ka
' mujale meie rahva ühisesse panuses­se,
mida ei tähista ega piira mitte
aastad, vaid teod ja saavutused ise.
Sellel aeglaselt voogaval aastate lini­kul
paistavad silma kahed Ülemaa­ilmsed
Eesti Päevad, millede heaks
kordaminekuks ohverdasid loenda­matud
meie rahva liikmed, kõikidel
rahvuslikel aladel, oma aega ja jõu-du,
ilma et.keegi oleks küsinud mida
/ ^ema ise otseselt sellest kasu saab.
Hüvituse ja kasu sellest ühispanu-fcest
sai meie rahvas ja Eesti Vaim.
Ja kolmandad Ülemaailmsed Eesti.
Päevad kumavad juba ees!
Veel kerkib silmade ette Tallinna
Paviljon, /
Metro Karavani raames, mis on ala­ti,
kuid just eriliselt möödunud aas­tal,
tõmmanud\ erilist tähelepanu
tasid sajad meie rahvuskaaslased,
suurem osa neist noored, ilma et pal­jude
nende nimesid oleks kusagil et-te
toodud, või avalikke tänusõnu nei­le
'öeldud. Ma olen aga kindel, et
meie ühiskond ühineb siinjuures mi­nuga
ja avaldab tunnustust ja tänu
neile kõigile — Tallinna Paviljoni ju­hatusele,
kunstnikele/esinejatele kui
ka just võibolla neile kes Vaikselt
õrna töö tegid ja siis väsinuna õhtu
hilja koju läksid. Loodame, et seda
tahet ja jõudu jätkub ka tulevikus.
Kui jätkuks leheruumi; siis võiks
loetleda võibolla- lehekülgede viisi
meie rahvusgrupi panust ja tööindu
Peame aga siiski piirduma ja liht­salt,
kuid siiralt, ütlema suurima tä­nu
kõikidele, kes oma isiklikust ajast
on andnud nii palju oma rahvale.
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
• oma praeguses koosseisus on tun­duvalt
noorenenud
ja koondab jõudu uute ettevõtete ja
ülesannete teostamiseks. Juba kolrn
aastat tagasi alustas EKN, koos Läti,'
Leedu, Ukraina ja Valgevene keskor­ganisatsioonidega
aktsiooni, mis ku-
(Järg. lk. 3)
Möödunud nädala neljapäeva öösel
murti sisse Toronto Eesti Majas asu:
vasse H. Kivi reisibüroosse. Sisse­murd
toimus välisukse raami lõhku­misega
milleks oli käsutatud kaasa­toodud
raskemaid tööriistu.
Büroos murti lahti lukustatud ka­pid,
otsides nähtavasti ainult raha,
kuna väljakirjutatud nimelised sõi­dupiletid
jätsid vargad tähele pane­mata:
; \ • .
samuti ei olnud nad hüvitatud bü­roos
asuvaist arve ja kirjutusmasi-naist.
Eelmisel õhtul tehti valmis Abis­tamiskomitee
juhatuse poolt Taara
vanadekodus asuvaile kaasmaalaste­le
jõulukingituseks määratud jõulu/
ümbrikud, niis tulid väljaandmisele
reedel toimuval jõulukoosviibimisel.
Need asusid pakina kirjutuslaual
täiesti nähtaval kohal.
Kuna. neid peeti väljasaatmata
jõulukaartideks,- ei pööranud sisse­murdjad
neile üldse tähelepanu. See­ga
ei jäänud vanadekodu elanikud il­ma
oma jõulukinkidest. i
kas silma ka kroaate. Eestlase kesk­komitee
esimees kõndis rahvamur­rus
edasi-tagasi meie rahvuslipp õlal,
et eestlased leiaksid oma grupi. 'Ni­mekamatest
eestlastest hakkasid sil­ma
keskkomitee abiesimees Jaan Sä-rev
ja esinduskogu liige, dirigent Vil­lu
Laidsaar, kes oli kohal koos pe­rega.
Noore generatsiooni olid too­nud
kohale perekond Küngas Kölnist
ja perek. Pulst Düsseldorf ist. Bonnis
viibis sel päeval ka Elmar Reisen-berg.
./.'/
Pärast, üle tunni kestnud kogune­mist:
hakkas rongkäik liikuma süda­linna
suunas. Eesotsas marssisid
Inimõiguste Seltsi esindajad, kellele
järgnes näljastreigist osavõtnute
grupp. Järgnesid üksikud rahvusgru­pid
ja organisatsioonid oma lippude
ja loosungitega. Kõige .originaalse­malt
transparendilt võis lugeda:
..Tere tulemast 1980. a. Nõukogude
Liitu — maailma suurimasse vangi-majja!".
Tänusõnad osutatud asüül-õiguse
eest seisid vietnami grupi
ühel paljudest plakatitest. Eestlaste
poolt 'kantud kolmel transparendil
nõuti vabadust ja inimõigusi Eestile
ja Balti riikidele.:.
Tugevate politseijõudude kaitsel
liikus pikk.rongkäik tund aega enne
loosung pealkirjaga '..Inimõigused on
tähtsamad-kui kaubandus" ütles ava­sõna
Inimõiguste Seltsi esimees
prof. Hellmuth Nitsche, tsiteerides
nimeka saksa sotsiaaldemokraadi
Kurt Schumacheri sõnu: ,„Kes üle­kohtu
puhul vaikib, teeb ennast
kaassüüdlaseks." ; Kõneleja rõhutas
vajadust, et inimõigusi saab taastada
pideva, nõudmisega. Harrastatav pin-gelõdvendamispöliitika
peaks olema
seoses inimõiguste respekteerima
sega
CIA direktor sdelb
Pahandused une CIA inhi ja tema
nn. mereväe mafiast ametkonna vas­tu
on kasvanud nii suureks, cl "-Wash­ingtonis"
/ räägitakse, et admiralist
CIA. direktorile-ja president J. Carte­ri
koolivennale otsitakse teist kohta.
Mõnelt poolt arvatakse, et Mosk-
CDU-partei nimel tervitas inimõi-'v a m e e l n e admiral paigutatakse veel- /
guslasi Eestist päritolev Saksa liidu- j gi tähtsamale kohale Euroopasse
päeva nimekamaid liikmeid Olafvon j ^ T O jõudude; juhiks. Kes saab
Wrangel, Ta toonitas kristdemokraa-tide
solidaarsust inimõiguslastega
ning kinnitas, et CDÜ sihiks on le­pingutest
kinnipidamine, mitte aga
lepingute murdmise- toetamine. Von
Wrangeli sõnavõttu katkestasid
heakskiitvad aplausid.
Liberaalide partei, FDP nimel ter­vitas,
kokkutulnuid liidupäeva liige
Rolf Merker. 7
Marulise aplausiga võeti vastu
CSU-partei esindaja dr. Richard Jae-geri
mehiselt julge sõnavõtt. Kõnele­ja
häbimärgistas lääneriikide rooma­mist
N. Liidu sõjalise jõu ees, tähen-
(Järglk. 3)
uueks CIA direktoriksV ei ole veel
kindel. • •
- 1ELK Peetri Kogudus
»ntsert-juma!afeenisfus driiiyIauqgci
Vama-Aasta hommikul pühapäeval, 31. dets.
kell 1! hommikul Peetri kirikus.
naoni saafys
Olukordade tundjad kinnitavad, et
olukord S.audi-AJ-aäbias on väga tõsi-:
ne. SaudirÄraabiat ootab mässuliste
ohvitseride riigipööre. Iraanis on sõ­javägi
shahhile truu. Saudi-Araabias
on aga juba pikemat aega kääruni--
sed sõjaväes, kus kavatsetakse või­mu
ülevõtmist.: /
SA L I 19 ällcskirjisfamisel
Endine SÄLT II läbirääkija Paul
Warnke, kes/, omast kohast loobus,,
seletas ajakirjanikele, et ŠALT II •
järgneb varsti SALT III ja sellele
SALT IV jne. Kuid need lepped ei
muuda palju relvastuse olukorda. N.
Liit neid ei pea.
Orelil Ihga-Pia Korjus
ESIMENE EESTI MUUSIKA
"^/^NVEMNTŠ. O v . ' - ' 1 '