Meie Elu = Our life, January 10, 1985

              ) AU, „Meie E l u " nr. 2 (1819) 1985
f J......<..Ml|T|||it f (, n J • I • I 1JI. J
te 01
Publishedby Estonian Publishing Cõ. Toronto Ltd., Estonian
Hoiise,958 Broadview Ave„'Toronto, Ont. Gänada, M4K 2R6
Tel. 466-0951 • >
Toimetajad: H. Rebaiie ja S. Veidenbaum. Toimetaja New-
Yorgis B.. Parming, 473 Luhmann Dr., N^w Milford, N.J.,USA.
1 Tel (201) 262-077ži;
' „Meie E l u " väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
1 Asut.A.Weileri algatusel 1950.
„Meie E l u " toimetus ja talitus Eesti Maia>J^8 Broadview
Ave., toronto. Ont. M4K 2R6 Canäd^ - Tel. 466-0951 .
Tellimiste ja 'kujiilutuste vastuvõtmine igal tööp. k l . 9 hm.—
5 p.L, esmasp. ja neljap. k l . 9 hm.--8 õ., laup. k l . 9 h m . - t p . I .
,,MEIE E L U " tellimishinnad: Kanadas l a . $40.00,6 k. $22.0^^^
3k.$15.50. USA-sse-la.^44.00,6k.$25.00,3k.S17.00.Üle-meremaöidesse
i a. $48.00, 6, k. $26.00, 3 k. $19.00.
Kiripostilisa Kanadas,: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilisa l l S A - s s e : , l ; a . $30.80, 6 k. $15.40. Õhuposlilisa.
Ülemere|maadesse: l . a . |58.00, 6 k. $29.00.
• ük
Kuuiutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel $5.50,
• tekstis i5.00, kuulutuste küijel $4.75. ,
Läinud aasta p^olnud majandus­likult
kõige halvem. Ei Kanadale
ega ka USA-le. Kanadas kostab
ometi teatud pettumus siseturu äri­delt,
et Kanada tarbija ei ole küllal­daselt
avanud oma rahapunga sel­leks,
et majandust elustada. Kuid
teisest küljest kurdetakse, et eraka­pital
ei ole end avanud investeeri-misteks
ehk teiste sõiadega aktsia­tesse,'
kust kaudu investeeringud
tekivad. Need on vasturääkivad
kurtmised. Sest kui tarbija asub
lahkekäeliselt kulutama, siis ei jät­ku
t a l raha investeerlnguiks. Pais­tab
nii, etjKanada inimestel on raha
parajasti niipalju, et seda jätkub
vaid sukasäärde või pangakontos­se.-.
• i / , \ '
Nii ei ole usaldus majanduse vas­tu
jõudnud kindluse pürini, sest on
raske ennustada eelolevaid näda­laid
ja kuusid, m^s need palga-te^
nijaile toovad. Seda enam,
et Kanadas on ikk^ veel ppolteist
miljonit töötut ja tööstused koon­davad
ühel või teisil põhjusel töö­tajate
arvu. Üheks koondamiste
põhjuseks on ka masinatepargi mo­derniseerimine
ja ülei^inek elekt­rooniliste
seadmele peale.
See juhatabki sisse sissevaate
Kanada ja USA 1985.a. majandus­ellu.
Probleeme on suuri ja mit­meid.
USA vaatab vastu 200-miljar-diliseleeelarveliseile
puudujäägile
1985, aastal. Kanada aruandeline
puudujääk võib lõppeda 38 miljar­di
dollariga. Seeej ärata usaldust ei
siin- ega sealpool piiri. Nendel
puudujääkidel lasuvate laenuint­resside
koormus ise ulatab miljar-dlitesse
dollaritesse, mida peab
maksma maksumaksja siin ja seal.
Võõrkapitali sissevool on nüüd
Kanadasse avatudIvalitsuse dekla­ratsiooni
kohaselt. Kuigi uks on
kapitalile avatud, tuleb alles ära
opdata kunas ja mij määral see tee
Kanadasse leiab. Meelitusvahen-diks
on tavaliselt kõrged intressi­määrad
ja hea teenijstus. Kuid just
nüüd näitavad intressimäärad siin
järjekordset langust. Intressimää­rade
langus on krediidi sisetarbi-jale
heaks jklgustusej(s. Ometi vä­liskapital
otsib kõrget kasumit.
Kuidas valitsus selle vastolulise
küsimuse lahendab, näitab alles tu­levik.
;.
Reagani valitsus Washingtonis
lahendas selle küsimuses sellega,
et võimaldas võõrkapitalile maksu­vaba
intressi väljaviimise ja see
andis tulemusi: umbes 100 miljar­dit
dollarit vooias väliskapitali
ÜSA-sse sisse, ^elle tulemuseks oli
investeeringute paisumine ning
tööpuuduse osaline vähenemine
ÖSA-s.Teiseks tulemuseks oli USA
dollari tugev kurss välisturgudel
teiste vääringute, ka Kanada dol­lari
kahjuks. Kuid just viimane as­jaolu
oli põhjuks, et USA väliskau­bandus
langes 140 miljardi doilari
^õrra passivasse: tugeva USA dol­lari
tõtt^ ei jõudnud teised maad
vajalikult USA kaupu osta.
USA-le oli 1984 osaliseks retses-sioonis
väljatulemise aastaks. Se­da
vaatamata USA oma hädadele.
Üheks selliseks olid kõikumised
panganduses, kus valitsusel tuli
suurenlaid summasid välja panna,
et mõne panga olukorda päästa.
Nimelt naudivad USA pangad oma
laenupoliitikas suuremaid vaba­dusi
ja osalt hoolimatult, osalt ka
poliitilistel põhjustel ülemääraselt
raha välja laenanud.Mõni^dki suu­remad
laenud on visad sisse tule­ma
ja tähtpäevadest püütakse möö­da
hiilida. Suurimad sellistest lae­nudest
on näiteks Argentiinale ja
Brasiiliale, kellele on tulnud uusi
maksutähtpäevi anda.
Kanada pangad seisavad hoopis
kindlamal alusel, sest siin on tuge­vam
kontroll valitsuse poolt. On
ainuõige, et yalistuse kontroll Ka­nada
pankade üle peab püsima, et
pangad tervel alusel püsiksid.
Kanadale jäävad edasiseks koor­museks
Icohustused, mis kuuluvad
sotsiaalkindluste valdkonda. Esi­mene
neist on töötaolukindlustus,
mis püsib koos töötatööliste hulka­dega.
Teiseks kulupostiks on nn.
universaalsed sotsiaalkindlustu-sed,
nagu perekonna abirahad,
pensionid j m . Mulröney valitsus
on nende kulupostide vaatluse
juurde/asunud ja sõnavõttudest
paistab, et valitsus aoöviks olukor­ras
muudatust tuua selles mõttes, et
suuremate sissetulekutega inime­sed
peaksid oma sotsiaalkindlus­tuse
summadest loobuma väikse-'
ma sissetulekuga isikute kasuks.
See tähendaks aga sotsiaalkindlus­tuse
universaals;use põhimõttest
loobumist ja üleminekut mõnele
teisele süsteemile, mis seda otstar­vet
täidab. See ei tähenda sotsiaal­kindlustuse
summade peatamist
teatud sektorile. Ometi võib see
tähendada suui^emat maksustamist
tulumaksulehe korras.
Sotsiaalküsimuste harutamine
on esile toonud parlamendis äge­daid
sõnavõtte ja isegi obstrukt-siooni
valitsusele parlamendis is­tungeil
ja ähvardab kujuneda töö-takistuseks
valitsusele, millest
oleks ainult kahju. Kuidas küsimu­sest
üle saada, on raske küsimus
näitf^ks pensionide osas, sest aasta­te
kestel on töötajad teinud oma
sissemaksud palgalehe korras ja
kindlad pensionid on kujunenud
valitsuse ja töötaja vahel nagu le­pinguliseks.
Jääb küsimus: kas jul­geb
valitsus lepingu murdjaks ku­juneda,
kuna maksumaksjal jääb
ainult üks valik ome lepingut täita?
Milliseks kujuneb 1985. a. ma­jandus
lõunapool piiri, näitab alles
tulevik. Meiepool piiri paistab juba
nüüd kindlaid probleeme ja nende,
varjud nähtuvad peaministri ja te­ma
valitsusliikmete nägudel.
f o n d i
?Cirovi
Helsingin Sanomat" avaldas kol­me
suure pildiga'propagandlistliku
artikli N. Liidu suurimast kolhoosist,
mis asub Tallinna lähistel. Küsimu­ses
on kalurikolhoos, mis majandab
end nii hästi, et hiljuti ostis 9000
hektari suuruse sovhoosi. Toodan­gust
anti toimetaja Jyrki Maunulale
järgmised arvud: Möödunud aasta
käive 102,3 milj.' rubla (üks rubla
Ülemaailmse Eesti Vabadusfon- käsikirjast .,Lisandusi mõtete ja uu-di
eesmärgiks on kosuda vähemalt diste vahale levikule Eestis", mille
miljon dollarit. Lätlastel on see eestikeelse teksti kirjastab'Eesti Va-summa
juba ammu koos ja nad ka- badusvõitlejate Abistamiskeskus
sutavad selle põhikapitalist saadud Rootsis. Neile kahele suuremale pro-summasid
suure^ eduga vabadus- jektile lisandub terve rida maadeva-võitlulikuks
tööks, üteldakse helise töö koordineerimisega seoseis
„Meie Elule" saadetud ihformat- olevaid ülesandeid,
sioonis, mis annab ka seletuse miks On selge, et selliste tööülesannete
meie Vabadusfond on veel üsna läbiviimine nõuab kulusid ja just
tühi. nende kulutuste katmiseks on loodud
Ülemaailmne Eesti Vabadusfond.
Õigusega võib öelda, et seda tööd
teeb Eesti Rahvuskomitee Ühendrii­kides
juba nagunii, samuti kui võit­lust
Eesti vabaduse taastamiseks
peavad kõikide eestlaste asukoha­maade
keskorganisatsioonid, m i -
leks siis veel Kesknõukogu ja Vaba-dilsfond?
Kõigepealt tuleb konsta-
TORONTO SSTI ÜHISPANK
Broadview Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6
ühenduses on Jõud
SOODSAD LAENUD KAASMAALASTELE
informatsiooniks helistage
465-4659
aeval, 24.
liiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
soome ajalehes
umbes üks ;US. dollar), millest ne­toks
jäänud 2G,7 milj. rubla. Hooli­mata,
et seda artiklis ei öelda, on
Kirovi kalurikolhoos nn. näidiskol-hoos,
mis saab kõike vajalikku rii­gilt,
et välismaa turistidele näidata
häid saavutusi. Selge, et ka kolhoos­nikud
ise peavad midagi tegema oma
heaolu eest^ Seal olevat 6500 liiget ja
tulust tuleb peamine osa just kala-
Eesti
veebruaril 1984 k u u l u t a s Üle­maailmne
Eesti Kesknõukogu 1984-
nda aasta Ülemaailmse Eesti Vaba-dusiFondi
aastaks. Sellega seoses a l ­gas
k a summade k o g u m i n e Vabadus-fondi
ning fondi põhimõtete tutvus­tamiseks
on l a i a l i saadetud nägus
V a b a d u s f o n d i v o l d i k . Ülemaailmse teerida, et Ülemaailmne Eesti K e s k -
Eesti V a b a d u s f o n d i s i h i d ja eesmär- nõukogu m i l g i l v i i s i l ei sega end k o -
gid pole s i i s k i veel üldiselt saanud haliku maa keskorganisatsiooni
tuttavaks. K a o n Vabadusfondiga töösse. Kesknõukogu eesmärk ön
seoses üles kerkinud liipningaid liikmesmaade k e s k o r g a n i s a t s i o o n i -,
küsimusi. j de t öö k o o r d i n e e r i m i n e ja abistami-Üheks
sellaseks segavaks mo- ne ühiste probleemide l a h e n d a m i s e l ,
mendiks on o l n u d asjaolu, et selle Qn küllaltki aktsioone, m i l l e taha on
f o n d i mõte k e r k i s esmakordselt üles vaja kogu pagulaskonna k a a l ja ei
J u b a B a l t i m o r e ' i s toimunud Esto-l mitte ainult ü h e asukohamaa eestlas-
1976. aastal. F o n d i ise aga sai teoks te arv.
alles novembris 1982 seoses Üle- Kuna Kesknõukogu ei sega end
maailmse E e s t i Kesknõukogu inkor- liikmesmaade tegevusse, siis kehtib
poreerimisega.InternalRevenueServi- sama põhimõte, ka V a b a d u s f o n d i
ce poolt tunnustati Vabadusfond summade kogumise kohta üle-
U S A - s maksuvabaks j u u n i s 1983. maailmses ulatuses. V a b a d u s f o n d ei
O n k e r k i n u d küsimus miks see püüa toetussummade saamiseks m i l -
p i k k ajavahemik? Kõige lihtsam vas- gil v i i s i l k o n k u r e e r i d a l i i k m e s m a a de
tus sellele on, et f o n d i sai teoks alles keskorganisatsioonidega, k u i d l o o -
nooremate jõudude juurdetulekuga, dab, et k a a s m a a l a s e d ära näevad V a -
kes ei n ä i n ud n i i p a l j u f o n d i loomise- badusfondi tähtsust Eesti vabadus-ga
seoses o l e v a i d võimalikke rasku- võitluse pikemas p e r s p e k t i i v i s ja
si, v a i d kes selle sammu astusid ilma leiavad s u m m a s i d V a b a d u s f o n d i toe--
muretsemata selle üle,milliseid prob- tamiseks.
leeme o l e k s võinud üles kerkida. Ja
nagu ilmnes, o l i d aastate pikkused K U I D A S T O E T A DA
kartused o l n u d asjatud. Vabadusfondile võib otseselt an­netada
raha või väärtpabereid k i r j u -
ÜLEMAAILMNE E E S T I tades t s e k k „ E s t o n i a n W o r l d Free-
KESKNÕUKOGU dbm F u n d " nimele ja, saates see aad-Ülemaailmse
Eesti Vabadusfondi ressil: Estonian World Freedom
põhiidee o n toetada Ülemaailmse Fund, P . O . B o x 23869, W a s h i n g t o n ,
Eesti Kesknõukogu tegevust majan- DC 20026-3869. V a b a d u s f o n d i võib
d u s l i k u l t , siis mõni sõna ÜEKN-i toetada -ka testamentide tegemise
FLORIDAS ÜÜRIDA suvitajatele No. Miami Beach'is
HCÄHERUUMIÜNE TÄIELIKULT SISUSTATUD KORTER
Lähem informatsioon: Mrs. Mullane. 16950 N.E. 3-rd Court.
No. Miami Beach. Fla. 33162. USA Telefon: 305-651 -6512.
JOHN E. SOOSAR; C A
Chartered Accountani
Syete 1802,181 Unives-sity Ave., Toronto, Ontairõo. IVI5H 3IVI7
Tel. 864-0099
EESTLASTE TURISMIREIS VAHEMERE MAADELE
KOOS LAEVAREISIGA
Parim aastaaeg, 13. kuni 29. maini 1985. a. 17 päeva jooksul kü­lastame
Püha Maad, Rooma, Kreekas Ateena ja Korintust ja
Türgimaad. Reisilaevaga reis Vahemere saartele (ka Efesos ja
Patmose saar). Üldhind ÜS^ 2,266 New Yorgist sisaldab 1. k l .
hotellid, toidud, igapäevased ringreisid, lennud ja laevareisi.
Üle 550 eestlase on nautinud selliseid reise. Informatsiooniks
palume kirjutada: Rev. H. Rüdmik, 783 Artc n Lane N.E.
PORT ST. LUCIE. Florida 33452. USA.
eesmärkide kohta.
ÜEKN püüab edendada ja kai\§ta
inim- ja kodanikuõigusi, eriti teata­des
eesti rahva ja eesti etnilise pärito­luga
isikute ning organisatsioonide
püüdlusi inimõiguste, vabaduse ja
iseseisvuse taastamiseks Eestile.
Eda'ši on ÜEKN-i eesmärgiks abis­tada
eestlasi, keda kiusatakse taga
kaudu.
V a b a d u s f o n d i eesmärgiks o n ko­guda
vähemalt üks m i l j o n dollarit.
See võib tunduda ületamatult suu­re
summana. A g a k u i tagasi vaadata
hiljuti toimunud Esto-le siis selle
suursündmuse läbiviimisega seoses
toetas eesti ühiskond Kanada ma-
HILLSIDEBAKERY
md ^elicäessen
2851 La\A;rence Ave. E., 261-2238
(Hillside Plaza Brimley nurgal)
_ SOOME PAGAR
pagarisaadused ja delikatessid, soome kardemonisai, sepik ja rukki­leib.
Maitsvad tordid ja muud kohapeal küpsetatud euroopamaitse-lised
pagarisaadused. 0 Spetsiaal tordid ja sünnipäeva kringlid tel­limise
peale. • Euroopa delikatessid, konservid, Juustud, sultsusln-gid,
suitsuribid ja soolaheeringad. © Suitsukalkunid tellimise peale.
Omanik AKb" SAARINEN
jandust rohkem kui miljon dollariga.
Nõukogude Liidu poolt nende rah- Võib ju öelda, et selle eest eestlased
vuslifce, poliitiliste või usuliiste tõek- ka midagi said. Kindlasti said - kuid
sipidamiste tõttu, või seetõttu, etnad peamisteks saajateks olime meie ise,
taotlevad inim-ja kodanikuõiguste kuna toetused Vabadusfondi lähe-austamist
ning kultuuripärandi vilje- vad meie orjastatud kodumaa vaba-
. . l e m i s e õigust.
Samuti o n U E K N - i eesmärgiks ko­guda,
analüüsida ja l e v i t a d a andmeid
Nõukogude Eestis v a l i t s e v a rahvus­l
i k u , p p l i i t i l i s e , majandusliku, sot­siaalse
ja usuHse o l u k o r r a kohta.
E t n i l i s - r a h v u s l i k u teadvuse jul­gustamine
on samuti üks ÜEKN-i
eesmärke, püüdes edendada ühis­k
o n d l i k k u koostööd ja traditsiooni-
Hste kultuuriväärtuste alalhoidmist
kõigi eestlaste keskel V a b a s M a a i l ­mas
kirjanduse, kunsti, näituste,
k o k k u t u l e k u t e , teaduslike uurimis-
.tööde k u i k ä teiste intellektuaalsete
harrastuste kaudu. V e e l o n ÜEKN-i
eesmärgiks koordineerida ja abista­da
Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu
l i i k m e s o r g a n i s a t s i o o n i d e tegevust
ühiste probleemide lahendamisel
n i n g j u h t i d a ja hallata Ülemaailmset
Eesti V a b a d u s f o n d i .
Kõike seda tööd teeb Ülemaailmne
E e s t i Kesknõukogu oma liikmesor­ganisatsioonide
kaudu, kusjuures
neiks liikmes-organisatsioonideks
on kõikide eestlaste asukohamaade
k e s k o r g a n i s a t s i o o n i d :
A u s t r a a l i a E e s t i Seltside L i i t , Eest­laste
K e s k k o m i t e e S a k s a L i i d u v a b a -
riigis. Eestlaste Kesknõukogu Kana­das,
E e s t i Rahvuskomitee Ühendrii­kides,
Inglismaa Eestlaste Ühing,
Rootsi Eestlaste E s i n d u s , samuti k u i
ka Eesti Selts .Belgias, Eesti Selts
H o l l a n d i s , Johannesburgi Eesti Selts
ja Eesti Vastastikuse Abistamise
Selts Prantsusmaal."
duse eest võitlemiseks.
Vabad'uses elavatel eestlastel la­sub
kohustus^mis meie peale langes
40 aastat tagasi: võidelda Eesti va­baduse
ja iseseisvuse taastamise
eest. Selle kohustuse täitmine on
meile jätkuvaks ülesandeks ja Üle­maailmne
Eesti Vabadusfond on töö­riistaks
selle ülesande täitmisel.
L U G E i A K I R J U T AB
u n i
. - J .<.
•i
ÜLESANDED ••
Praegu teoksil olevatest suurema­test
projektidest võiks nimetada dr.
Aarand Roosi ingliskeelse Eesti olu­korda
kirjeldava raamatu väljaand­mist
ning ingliskeelse tõlke valmista­mist
kodumaalt salaja välja saadetud
tööstusest (80%). Püügipaate olevat
kokku 26 ja konserve valmib aastas
55-65 milj. Maunula kirjeldab pisut
nagu kadfestades kolhoosi üldilmet,
kuidas see paistab külalisele rikkana
koos paljude kunstiesemetega jne.
Ka piiritusevedamise aegu käsitle­takse
lühidalt,mis tõi palju tulu eest­lastele.
Ei mainitud, kuhu kolhoosi
tooted kaovad, kuna neid pole eest-osta.
s \ » J * i«. » l 1 K,^ Vili l
' • ' ^ \m\\\ \\\\ niMi m
KOGUD I-^
Gkypoaritud kodumaal väljaantud 17 kogu 625
genaalldhQküljd ulatusss ilmuvad Abistamiskeskus®
väijaandol kolmes köites. Esimene köide (ilmus juuli
alguses 1984) sisaldab kroonika kogud I—VII (origi-naalväljaandes
251 lk.), teine köide (ilmub varasügisel,
1984) sisaldab kroonika kogud V i l l - - X I I I (originaalväl-jaandes
225 lk.) ning kolmas köide (ilfnub hllissügiseL
1984) sisaldab kroonika kogud XIV-*XVII j(originaal-viljaandes
149 lk.). Kroonikate trükitud kujul väljaand­mine
Läänes toimub kodumaise vastupanuliikumise
ülesandel. Kroonikate müügist üiejä^V ^umma läheb
Eesti vastupanuliikumise vajaliku doilumentatsiooni-
I , raamatutega jnel
Eeltellimised ja müük:
,,MiIi ILU''fditüs
Broadview Ave., Toronto, Unt. M4K
,Meie E l u " avaldab meehasti
oma lugejate mõtteavaldusi —- ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesohivuse
korral jätta avaldamata.
Mis on Esto raju?
, , M e i e E l u s " nr. 49 i l m u s luuletus
, , T u l i n E s t o r a j u l e " , m i l l e l e p a l j ud ei
leia seletust. Õige! L u u l e o n üldiselt
muidugi väga k o k k u pressitud subs­tants
ja ,,Esto r a j u " võiks võita ära­seletatult
n i i :
R a h u s i l d (Piecebridge) o n üle N i a -
gara jõe ehitatud kõrge terassild Buf-falo
(N.Y.) l i n n a kohal. S i l d on üli­elav
l i i k l u s kuru, mida paljud eest­lasedki
kord või k o r d u v a l t o n läbi­nud.
K u i i lm o n tormine, siis hoia
k i n n i . E s t o ' 8 4 o l i ise t o r m , et h o ia
k i n n i . Säält selle silla kaudu tulid
tuhanded hõimuvelled-õed Estole.
N i a g a r a on k u u l u s jõgi, mis v i ib
nelja Suurjärve vee A t l a n d i poole —
võttes kaasa ka estolaste tervitused
kodumaale.
O n t a r i o s.o. v i i e n d a Suurjärve ää­res
peeti Esto*84, mis p i d u l i s t e mas­silt
jä ürituste hulgalt haaras igat-ühte
rajuna.
. K u i üks laine (avamine Ontario
Places) m'uutus tuhaks, satuti uute
siss^ ja säält edasi pidurdamata tul­va.
Tuhandeaastane eesti kultuur ja
pärimused o n püsinud ja j ä ä v ad pü­sima
kiuste ka. m u r r a n g u aegadest
läbi. „Me kestame üle a j a " H . V i s ­napuu
(vt. E e s t i M a j a portaalilt).
Klui E s t o '84 l õ p p e s — see o r k a a n ;
see stühia; j ä i E e s t i m a a k i h e l k o n d a ­de
(Maakondade Päev) vahele haju­ma,
kaja, mis u n u n e m a t u ja armas
nagu lapselaps.
E e s t i sini-must-valget r a h v u s l i p pu
on'100 aastat rebitud. A j a r a t t a hoo-limiatus
ja meie r a h v a meie võitlevate.
poegade ja tütarde tee k u l g e b edasi
mööda tundmatuid r a d u . N i n g meie
võitluslipu asemele kipub sõrmede
vahele teisigi värve.
E s t o I V o l i s i i s k i etteaimamatu
maru, k u h u s u k e l d u t i ennast unusta­valt.
O l d i nagu pulmas ja nagu i k ka
päris pulmas, ei olda kunagi i l ma
jumalate rüübita.
K u l d a u r a h a Esto•84-le!
' LEMBIT KÕVA