Meie Elu = Our life, July 5, 1984

              „Mete Elu" Bff. 27 (1792) 188<l
BDDEfB
et
Sõ
00
ii
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
Hou8e,958 Broadview Ave., Toronto; PntCanadarM^
Toimetajad: H. Rel?ane ja S.Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B.Pprming, 473 LiihmannDr.,NewMiIford,NJ..ÜŠA.
T
..Meie Elu" väijaaiidjaks on Eesti Kirjastus
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu*V toimetus ja talitus Eesti Majas,. 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont.M4K 2R6Canada - Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. Id 9 hm.-"
5 p.l., esmasp. ja neljap. k l 9 hm.^8 o.
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a. S40.00,6 k. I 2 2 . Ö 0 ,
3 ki|15.50. USA-sse - r 1 a. $44^00,6 k. $25.00,3 k. $17.00. Üle-
, meremaadesse - l a . $48.00. 6,k. $26.00, 3 k. $19,00. •
Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhu^pstilisa ÜSA-sse:.l a. $30.80; 6 k. $15.40. Õhupostilisa
illemejemaade.sse: 1.a. $58.00, 6 k. $29.00. '
siknumber — 75(1:
Kuulutushinnad: 1 töil ühel veeral - esiküljel 1 5 .5
tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75.
Vaba maailma heledad rannad
valguse süleluses sinu^^^"
Föhja Jäämerest Antarktikani, I
Atlandi kallastelt
Vaikse ookeani voogudeni.
Tulgem kokku maailma valguse ranna!
nagu kord esiisade hiies!
Olge tervitatud Uude Maailma,
teie vanast ja väärikast rahvast —
rahvast, kelle pilk süngeimas ööski
on alati julge ja noori
Kellele laulad sina saatusest
Kellele tantsid sa rõõmuks?
Kellele hõiskad õnne?
Why do we Gelebrate
The Estonian World
Festival?
Meie ootame teid. Ja teie tulete.
Vanad ja noored. Kaasas seljako­tid,
käeotsas kohvrid. Tulete kaa­sas
reisikihk, särasilmad ja kohta-misootus.
Et siis sulada ühte, am-
Mutada jai tuua eeäti vaimu, vastu
võtta siit täpselt sedasama. Tulete
uudishimust, kuid hingesügavuses
aetuna rahvustundest, mis peab
kord lõkkele lööma ka sünni- ja
kodumaal, siis kui Kodumaa on
jälle vaba. Sest Vaba Kodumaa on
meie usk ja lootus. I
MEIE TERVITAME TEID SELLE
USU JA LOOTUSE NIMEL
Kõige sellega, mis m^il siin Eesti
päevade raames pakkuda on. Kuid
ka sellega, mis on teie lisand Eesti
Päevadele; Paljud meie kodude
uksed on avatud, mitte ainult kava-
Oised üritused, kus tahame teid näha.
.Meie sini-must-valge pühitseb
mi aastal oma sajandat aastapäeva.
Kuid meie kokkutulekud on vane­mad
kui see. Meie ees laual on ürik:
;,Programm piddo-lauljatele Eesti
ourel rSmopiddui Tartus 17 - 21.
lunil 1869^' See oli esimene tild-laulupidu
ja see oli rõõmulaulupi-
Meie soöviine, et kesti Päevad
1984ia. kujuneks suureks rõõmu-
Ikokkutulekuks, nii saabujaile kui
ka vastuvõtjaile. jKas ei olnud aasta
1869 selleks alguseks, 'kus eesti
mhvas püüdles, et lahendada oma
muresid ja Raskusi? Juba meie ema­keel
aastal 1869 näitab> kui kaugel
tagasi ajaloos too sühdmus toimus.
Ku^d suure rõõmuga.
Puudusid autod ja iennukid. Puu­dus
Tartu raudtee. Hobuvankreil
sõitsid laulukoorid maakondadest
kohale. See |teekon|d kestis päevi.
Laulupeod, juhtivad tegelased
olid mehed, kelle nimi on aiiimu
ainult eesti rahva kultuurajaloo
mrgudel. Miks nad tulid Ja kes
Biei^ kutsus? Samast 1869.a. laulu­peo
programmist loeme: „HakkB?
tpse kõnet saab redaktor Jannsen ja
mmi
petaja kandidaat Hurt piddama".
Siit see arenes. Järgnesid teised
suurlaulupebd Ja kokkutulekud,
kuhu tuhanded eestlased kokku tu­lid.
See ei meeldinud Vene riigivõi­mule,
kuid tuldi kokku rõõmulsui
ja mida sai teha riigivõim, kui rahvas
rõõmsal meelel ja sõbralikult kok­ku
tuleb? Kuid siis loodi ja õnnista­ti
Otepääl 1884.a. sini-must-valge ja
neist said rahvusvärvid, mis sek­kusid
eesti rahva kogunemistel nii
mõnigikord. Nende värvide all või­deldi
ja võideti meie Vabadussõda.
Neist said Eesti riigivärvid ja nüüd
Eesti päevadel 1984 lehvib see
ühendavalt ka siin, nagu see luge­matuid
kordi on üle maailma lehvi­nud
meie pagulusse siirdumise
päevist peale.
Meie rahvusvärvid on ainult
ühendav sümbol.Kuid selle süm­boli
alt kahduvad meie püüdlused
ja ideed meie rahva hulka, kes on
rahvuslikult ja poliitiliselt eluküps.
Selles peitubki meie rahva tuge­vus,
sest vaimseid väärtusi ei suuda
olematuks teha isegi punane sund-
Võim kodumaal.
Meie vabaduspüüdlused elavad,
igas ürituses: laulus, spordis, kuns­tis,
kirjanduses ning muusikas.
Meie kodumaalt lahkunud vane­mates.
Ning nüüd rohkem ja roh­kem
ka noortes. Noored on juba
•s
a sina? Ja sina!
Kaugelt sind vaagivad
vendade küsivad pilgud.
Isade pilgud säältpoolt Toonelal
Kas laulda sa üldse veel suudad,
äravalitu,
vaba maailma heledal rannal?
Miks ei? Miks ei! i
Minu laul on rõõm nende silmi
Minu rdõm on lootus nende hinge.
Nemad kindlamalt teavad kui mina isiBo
Me rahvas end rahvaks on laulnud!
Me rahvas end vabaks on laulnud!
Sini-must-valge lippude hoovus
vii koju läkitus võõrsilt:
Sinule laulame, õde ja vend,
sinule, isa ja ema,
maale, mis Peipsirannalt
Läänemere saartele käib!
Eestimaa kohal taevas on kõrgeim, \
valguse kodu on Emajõe kaldal.
Maarjamaal kiigub me laulude häll!
suurem aa
(Algus esiküljel) -'^
Valge (majandus). Liikmed: August
Jurs (rongkäik), Herbert Kasenurm
(laulupidu), Härnald Toomsalu (lii-kumislavastus),
Laas Leivat (kong-^
ressid), Lydia Aruvald (peasekretär).
Estõ peakomiteesse kuuluvad peale
juhatuse ka kõikide toimkondade ja
ürituste toimkondade juhatajad.
USA-s, Rootsis ja Austraalias on
omad Estõ komiteed ja teistes maa-astunud
tegijate ridadesse, sest des esindajad,
neil on jõudu, uusi ialente ja tege-vjisindu.
See on eesti rahva edasi­areng
Ja sellest peame otsima ka
tulevikku.
Eesti Päevad 1984 on ainult üks
lüli Eesti Päevade ahelikus, mis
aastaid tagasi algas Torontost. Se­da
enam tervitame neid päevi, nen­de
korraldajaid ja osavõtjaid. Sest
meie soovime, et jällekordselt sä­ravad
eestlaste silmad meie „rõ-mopiddol"
ja et nad kannaksid
südames tuld-Vabadustuld.
Dr. Andel Aruja märgib informat­siooni
levitamisel raskusena seda, et
inimesed sageli loevad ajalehti ker-gelt^
jättes vahele olulisi teateid. Nii
tulevad järelpärimised, mida või­nuks
vältida. Kõiki küsijaid on püü
sefo hour, and the
setting will be the Forum, Ontario
Place, Sunday, July 8,1:00 p.m., the
Grand Opening Geremonies of
ESTO '84. Thousands of Estonians
will have arrived from Australia,
Sweden, Germany, the United
States, South America, and from all
over the free world.
The countdown started immedi-ately
upon the close of ESTO '80 in
Stockholm. The short weekof July 8
to is will be the culmination of
hundreds of preparatory and plan-ning
meetings, of harnessing the
spirit and ener^y of organizers as
well as participants.
It'11 be a week packed with fren-zied
activity. With Estorama at On­tario
Place, Sparkles Disco atop the
GN Tower, Esto Vision and the
Song Festival at Maple Leaf Gar-dens,
the ceremonial procession
through downtown Toronto and
mass rally at city hall square, the
boat cruises on Lake Ontario, the
dozens of concerts, theatre perfor-mances,
conferenees and social
events, Estonians will find it diffi-cult
to snatch a few hours of wel-come
sleep as the week rolls along^
But stamina will come from the
hypodermic of cultural adrenalin
that ESTO '84 inevitably injects
intoall who participate. The world
class musicians, the young folk
dancers and gymnasts, the actors,
artists and athletes will draw from
the reserves of enthusiasm and
energy built up over the last four
years,
The organizatioii of this mass
celebration has been sustained by
hundreds of committee members
and has been the expenditure of
vast f esources, both human and
financiaL Then one asks the inevi-table
question, WHY? Is it because
Estonians want to satisfy a malnou-rished
collective ego by demon-strating
to the world that they can
bring this massive festival ofH Is it
because they have nothing better to
do? Or do Estonians need a period-ic
whiri of frantic bustle to work off
excess fervour?
There are many answers. Th®
systematic Russl^cation and Sovl-etization
of Estonian culture iii
their occupied homeland contin-ues
unabated, as the USSR delibe-rately
applies pressure to force the
disäppearance of over 4000 years
of a distinctive heritage. Throiigh
censorship, language and educati-onal
legislation, intimidation, the
arrest, prosecution and imprison-ment
of anyone daring to espouse
the cause of Estonian cultural and
national independence, Moscow
wields its 40-year-old control of a
once democratically independent
people.
So the raison d'etre of ESTO '84
and its three predecessors, is to
show our defiance against the bully
knuckles of Soviet Gommunism.
The USSR perhaps caii roll over
Afghanistan with no more mõral
besitation than an exterminator
spraying pesticide, or can try to
bend the resolve of the Solidarity
movement in Poland. In the long
term they won't succeed. Ifs ESTO
'84, and similar observances of cul­tural
and political resistance that
will remind the free as well as
captive world that freedom-loving
peoples will deny the Soviet Union
satisfaction of seeing its subjuga-ted
nations surrender.
ESTO '84 has its coun^erpart in
occupied Estonia. The mass Song
Festival held every five years in the
Estonian capital of Tallinn is the
most obvious way Estonians can
stiil demonstrate their determina-tion
to withstand Soviet dominati-on.>
They exploit this opportunity
effectively by giving It a distinctive
Estonian, non-Soviet flavour.
Šimilarly ESTO '84 has a sort of
abstraction about it that makes it
uniquely valuable: it is a devotion
not to a specific place, gene pool,
cuisine, or even cultural tradition,
but to a political and historic vi-sion,
a promise and the idea of
freedom.
GOME GELEBRATE WITH US!
Laas Leivat
Estonian GentralCounciS
in Ganada
NEEME J Ä R VI
HELIPLAADID SAADAVAL
ALAN TEDER ® Tel. 465-5382 õhtuti
msa
Dr. Endel Aruja
REerREAÜTOCOLUŠION
TEEN IGASUGUSEID AUTOKERE PARANDUSI
Räägitakse eesti keelt. — R. POLASHEK
Helistage: 251 -4544^. Külastage: 37 Magnificent Rd., Etobicoke
UUA
Eesti Kodus üks parematest korteri-
Puudus on aitajatest. Paljudel on kü­lalisi,
keda kaua pole näinud, kõigil
on palju tegemist. Kellelgi pole aega
tulla abiks informatsioonilauda,
pääsmete- ja mälestusesemete müü- M Ü U A
naalselt 2 magamistoaga, pesupese­mise
ruum ja õhujahutus.
Telefon: 281-3102
illillllilllinilllllllllllllitilllliSlllllilllllllllH
gilauda. Sõpru tuleb ^ ^"iutusmasinald odavalt
ühiste külaliste eest tuleb ka hoolit- ^ j ü i o j « » o i i r » «sk«»
seda-ütles informat. sektsiooni esi- T,^"^' T J r
mees, .avaldades lootust, et abi siiski ^^^^^ • Helistada 7 8 2 - 1 8 46
tuleb õigel ajal. ^58 315 Douglas Ave. Toronto.
VEEL HÄID KORTEREICT SAADAVAL EELMÜÜGI HINDADEGA
UUES EESTI KORTERIMAJAS
1050 rtj. korterid $87.000. 93.000.—
2 magamistuba, 2 vannituba, pesuköök korteris, öhüjahutus, rõdu,
maaalune parkimine, Qhiskonnaruumid, saun, masseerimise vann.
Kõrge kvaliteet. Ainult 20 korterit majas. Vaatamiseks 101 Gas-sandra
Blvd..Don Mills» Helistada 444-6405 ehk 444-2897.
färjekordsed eestlaste pidupäevad
c^n algamas. Tuhanded on teel Toron­tosse
ja enamus ettevalmistusigi on
jõudnud faa^i, mida j kõrvalseisjad
võivad lõplikuks pidadi Ning võib
olla polegi oluline, kas |ga inglis keelt
mitteoskav peoline saab paugupealt
aru. mida tähendavad ..estolift" ja
muud, ÜEP tarvis Torontos väljahu-putatud
keelendid. Kindlasti on meil
küllalt kakskeelseid kaasmaalasi,
kes külalistele selgeks teemad, et. ka
siin autod ainult horisontaalselt lii­guvad.
Arvatavasti pole põhjust erili­selt
ärritüda,kui kõrvuti eesti lipu
austamisega on kort'aldaj^l kavas
ÜEP ausäraga ka Toronto |inna juu-beliorayat
kroonida. Pole nije ju min­gi
värviline vähemusrahvus kes eba­viisakalt
ainult oma trumimi taob.
Pahaks võib olla ei võiks j)anna ka
0 ©. ®
seda, et vabadusnõudluse pääkõne-jaks
kutsutu vaid kohaliku massi­meedia
esindajate tähelepanu suu­dab
köita. Kõik need, mõnede mee­lest
tühised ja teiste arvates tähtsad
puudused,ei suuda märgatavalt muu­ta
algava pidustuse meeliülendavat
toimet. Arvukad tegelased on näinud
tohutult palju vaeva ja teinud oma
parima ÜEP igakülgseks õnnestumi­seks.
Nüüd on ainult veel vaja, et
rahvas oma suurearvulise osavõtuga
avaldaks tunnustust ja tänu suure-vaeva
- nägijaile. KAS VÕIKS iga
eestlane eelseisva nädala pühendada
intensiivseks eestlaseks olemisele?
Igal üritusel osaledes, ning teisi sinna
kaasa tuues Saame tõhusalt kinnitpi^
da ÜEP motot: hulgakesi koos on
kergem olla eestlane.
HARRI KIVILO
EESTI ALUMIINIUM
^üüd saadaval uued Euroopa stiilis thermoaknad,
kolmes värvis, kahe-Ja kolmekordse klaasiga.
Tasuta hindamine.
|}{®9ist(sgd päeval töökoda tel. 832-2238. Kodus 769-093^c
OSSO INVESTMENTS INC.,
10335 Keele St., Maple, Ontario LpJ 1E©
OOME MOTEL
Nl AGAR AL
Horvitab Esto'84 külalisL
13055 Lündy's Lane (Hwy No. 20 West)
NIAGARA FALLS. CANADA
Tel. 416/1-227-0891
Omanikud: PIRJO & RAIMO LEHTONEN
(CBS
J
475-6337
tervitab Esto'84 külalisi,
/niis sisaldab mh
konsul Ilmar Heinsooga, on müügil
la Elus", li^t. Pleasanfi Poko's,
ja sooma
tl
ja
SÖÖGITUBA ELUTUBA
M A G A M I S T U BA
STEREO/VIDEO ÜHIKUD - LAMBID J A L A E L A M B ID
Soodsad hinnad. Isiklik teenindamin®, tasuta kojutoomiaio Toroe^tosao
ja lähikonda.
7310 WOODBII^i AVE. - MARKHA^ - PÕHJAPOOL STgELES AVE. E.
,.l^eie Elu" nr. 27 (1792) 1984
am
ypuheiskamine Maailmalaager „l|
Maailma
avati
KOTKAJÄRVE („Meie Elu" kaal
Marsihelide saatel sammus pühad
kus lipulaulu helide saatel kerkij
Bussid Rootsist tulnud skautlike
noortega saabusid juba reede, 29 juu­ni
õhtul Kanada „eelvägl" mitme­test
sektoritest oli seal juba mitmed
päevad varem, eelkõige perenaised,
eesotsas majandusjuhi gdr. Anne
Orunuk'aga. Väsimust saabujais pol­nud
märgata, küll aga laulu, uljust ja I
naeru, kaugele öötundldesse.
Lpupäeval, 30-1 juunil algas vara­kult
pärissaabumine. Kuldne päike
puistas kiiri kõikidele ühtlaselt.üks-kõlk
kust maailmakaarest saabujad
Kotkajärvele jõudsid. Nii sai ka tel-|
gid kuivalt kuivale maale üles pan-'
dud ning õhtuks oli põlislaas muutu­nud
ligi 600-le noorele ..mets^ko-duks"
luuleks ja lauluks. Ilusate mä-1
lestüatfe kögiöiriiilBisitttitaHBimiBiKr i
^' TutVürtiislOke algas samö päeval
õhtul kell 9:00 lõkkeorus. Õhtu soe jal
tähti vilkumas taevalael. Ja korraga!
olid lõkkeoru amfiteatrltaolised kül-|
jed tihedasti noori ja ka neid sinnaI
toonud vanemaid ja sõpru täis, 1
Kas meie noori on ikka veel niil
palju, kes kaugetest ilmakaartest jäl-|
givad lõkketule kutset vÕÕra taeval
all? — seal nad olid, silmad säral jal
suud naerul. Sääskedele tehtud suit­sukate
tegi lõkkeliste olemise muga-l
.vaks. j
Tutvumislõket juhtis m/l tegevus-juht
skm. Jaan Lepp elutule ja kaasat­õmbava
bravuuriga. Lõkkelistele üt-1
les südamlikke tervitusi m/l juht
skm. Egbert Runge ja abijuht ngdr.l
Anne-Mai Kaunismaa lisas leekivalcl
tulele viimasest m/l-ist „Vikerkaa-|
rest" Rootsis, kaasatoodud söed, ühi-|
nemaks „Eesti Lipu'V laagri sütega,
niimoodi süte kaudu ühendades kõi­ki
9-t mitmel maal asetleidnud maail-malaagreid.
Siit lähevad need jälle
edasi järgmisesse, hoides niimoodi
tule elavana paljude eelmiste ja tule­vaste
generatsioonide südameis.
luba oli jõutud ka oma all-laagri-tele
hüüded koostada, millega tut­vustati
endit yõi oma tegevust —
hellakesed, hundud, skaudid, gaidid,
vanemgaidld, vanemskaudud, juh­tide
all-laager, pereemad ja tervis-holdlased,
aratid/õed.
Külalised tõid külakosti, kes laulu-|
ga, kes sõnalist. Kuna kolm suure­mat
eesti noorte maaala nime seotud]
järve ning metsa nimega - Kotka­järve,
Järvemetsa, Metsakodu —
sündis samas ka m/l „Ee8ti Lipu"l
laagrile hüüe; „Kotkajärve metsako­du!"
- mida suure rõõmuga ka mit­med
korrad hüüti nii, et laas ja järv
kajasid. Laagri laulu looja skm. Enn
Kiilaspea õpetas kitarri saatel laagri
laulu, lõkkeliste jälgides ekraanile
lastud sõnu ja nii saabuski rahvus­vahelist
skautlike noorte õhtulaulu
Tapto't lauldes tutvumislõkkelej
lõpp. Mindi üles köögi juurde,lootu-ses
perenalstell suupärasele serveü-]
rimlsele.
Ja siis saabus esimene uneöö met-|
sakodus Kanada tähistaeva all.
PIDULIK AVAMINE
Järgmisel hommikul, pühapäeval
1. juulil kell 10:00 toimus m/l pidulik
avamine. Mäeveerule asetatud laut
taha, mis kaetud lipusinise linaga]
asusid m/l juhid skm. Egbert Runge
ngdr. Anne-Mai Kaunismaa, nend^
seljataha vanematekogu liikmed, tei^
sed juhid ja külalised.
Paraadijuhiks oli Erik Runge skin
Enn Kiilaspea valveüksusest. Ku
paraadljuhi vastava käsu peale ük
sused oma lippude, vimplite ja juhti
de järele alustasid lipur ehk Antoi
õunapuu-väljale marssimist ja nei(
pr