Meie Elu = Our life, September 19, 1985

              , SEPTEMBER 19 „Meie Elu" nr. 38 (1855) 1985
tl
II
01
II
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd;, Estonian
House,958 Broadview A V C M TorontOrOnt. Canada, M4K 2R6
;:' -v^ •Tel:466-0951 ' ,.• ' ' /^
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 LuhmannDr., NawMilford, NJ.,USA.
Tel. (201) 262-0773.
' „Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus
Asut, A.Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu''\toimetus ja talitus Eesti Majas. 958
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada - Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9
i 5p.l., esmasp.janeljap. kl. 9hm.—8õ.
,.MEIE E L U " lellimishinnad: Kanadas 1 a. S43.0P, 6 k. S24.00,
3 k. $15.00. USA-sse (USS) 1 a. S47.00, 6 k. S25.00, 3 k. S16.(5|0.
Ülemeremaadesse 1 a. S52.00, 6 k. S28.00, 3 k. S18.00.'
Kiripostilisa: Kanadas l a . S28.50, 6 k. §14.25, 3 k. $7.00.
USA-sse 1 cj. S33.00, 6 k.'S16,50, 3 k. S8.0Ü. Õhupostirisa üle-meremaadeSse:
1 a. S62.00, 6 k. S31.00, 3 k. S15.50.
Üksiknumber — 7581)
R.uulutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel S6.00,
tekstiis S5.00. .
feW!T\i«ui
,j|]|||||||)|||jgg]||||||||||||||||||||||||||i||||i||i|||||||||i
omm
r
eemi
on üheks suuremaks probleemiks
Nõukogude Liidu spionaazhivõrk
Läänes, mis töötab juät aatomrelva-de
küsimuse toe^misel. Keegi ei
tea, paljuks on nõukogude spioone
Lääneks Need ei ole ainult vene
saatkondade töötajad. Neile lisan­duvad
nende ajgendid vastavates
maades. Peale selle töötavad v^sta-
^vate maade kodanikud Nõukogude
kasuks, nagu see on selgunud prot­sessidest
siin ja seal. Märgime ai­nult
USA-d ja Laäne-Saksamaad.
Hilisemaks spionaazhipommiks
on Inglismaa korraldus 25 nõuko­gude
spiooni lafikumiseks Inglis­maalt
kolme nädala jooksul. Huvi­tav
on selle juures, et Briti valitsus
Ise ei olnud ^eadlik nende spiooni­de'
olemslsolust. Need tegi teata^
vaks nõukoglide enda kõrgem spio-laazhijuht
Gordievski, kes koos
oma informatsiooniga astus üle
Inglismaa poolele. Olles KGB juht
Inglismaal, oli Gordievskil teada
informatsioon täpsustes nõukogu­de
luureorganite tegevusest Inglis­maal.
Väljasaatmisele kuuluvate
isikute hulgasttolid kuus nõukogu­de
saatkonna kposšeisust.
Gordievski on tugeva kooliga
KGB-lane. On töötanud varem sel
alal Skandinaavias ja Inglismaal ja
peaks seega olema heaks allikaks
lääneriikidele nõukogude spio-
Eaazhi küsimustes. 25 lahkuma
sunnitu hulgas oli ka 5 nn. ajakir­janikku
ja kaks tõlki, kes olid ühen­duses
rahvusvaheliste organisatsi­oonidega
Londonis.
Kuid LondoniS| huvitavad võime
põhjused, miks Gordievski üle
jooksis Briti pbolele ja palus asüü­li,
mis temale ka anti. On küsimus,
et edasi tegutsede^ olnuks tal hoo­pis
ro\kem võimalusi oma uude
ülejooksiku missiooni süvenemi­seks.
Kuid arvatavasti oli see nii, et
Gordievski tällaalused KGB juhina
muutusid kuidagi tuliseks ja ta pi­das
õigeks endakindluse mõttes
poqlt vahetada. Gordievskil oma
positsioonis olnuks käepärast kogu
KGB aktiivsus Inglisniaal, kui ka
inglise enda agendid värvatud KGB
Gordievski luureagendi karjäär
on siiski silmapaistvaim Kopen-haagenis,
kus asus KGB suurim arv
kaastöölisi. Gordievski oli erinev
teistest nõukogude diplomaatidest.
Riietus läänelikult, huvitus spor­dist.
Ta huvitus artistidest, muusi­kameestest.
Taani TV toimetaja ise­loomustas
teda lahtisena mõtetes
ja jutus, isegi katoliiklust mõistva­na.
Võimelisena kõnelema teema­del
läänemaailmast. Taanis ei
mõistetud, et see oligi Gordievski
taktika, millega ta lõi ligipääsu ini­mestele,
kelle juures nõukogude
inimese tavaline taktika ei tööta.
Mis iganes teeb Gordievski nüüd
lääne poolel, jääb ta ka siin kahtlu­saluseks
ja jälitatavaks.
Nagu tavaliselt, reageerib Mosk­va
omapoolse diplomaatilise rep-ressaaliaga.
Moskvas ongi juba tea­tatud,
et 25 Briti diplomaati ja era­isikut
on sunnitud Nõukogude Lii­dust
lahkuma kui soovimatud isi­kud.
Nendest kuulub 18 saatkonna
koosseisu, viis on ajakirjanikud ja
kaks on ärimehed. Inglismaa on
lubanud vastata ka omapoolse väl­jaheitmisega
lisaks endisele 25-le.
Inglismaa nimetab Moskva aktsi­ooni
kättemaksuliseks, sest Inglis­maa
sundis lahkuma oma julgeole­ku
pärast. Inglismaa kinnitab, et
mitte ükski Moskvast lahkuma
sunnitud isik ei ole tegelenud vas-ftulüurelistes
ülesannetes.
TASS nimetab Briti valitsuse
sammu provokatiivseks ja põhjen­damatuks.
Briti välisminister on
Moskva aktsiooni hukka mõistnud
ja juhib tähelepanu, et see aktsioon
rikub Briti ja Nõukogude Liidu va­hekordi.
Moskva otsuses nähakse
ka Mihail Gorbatchevi tugevat kätt,
kuigi Gbrbachev on viimastel näda­latel
püüdnud paremate vahekor­dade
poole Läänega. Näib, et need
püüdlused\ jäävad sordiini alla pi-kema'ks
ajaks. '
Küsimus näib ehk üllatavana, kui
mõelda neile põgenikele, kes „ka-he
kompsuga käe otsas" lahkusid
kodumaalt ca nelikümmend aastat
tagasi laia ja tundmata maailma.
Aga aeg on läbi mitmesuguste vilet­suste
ja vapustuste teinud nendest
üsna edukad pagulased — ehk pi­sut
juba „pärismaala8edki" — eriti
vähe nooremas generatsioonis. Ja
raha küsimus ei tee enam suurt
muret oma puudumise, vai^ roh
kem käepärast oleku tõttu.
Raskest ,algusest murti läbi, kuni
tekkisid oma majadl, autod — sageli
enam kui üks — minkkasukad ja juba
lennukidki; ei ole puudust rahast ka
lendamiseks ringi laias maailmas,
Pühal maal (mitu korda), Kreekas
Egiptuses ja Hiinas — lähematest
kohtadest rääkimata. Florida on na­gu
oma uksealune! Suured peopäe­vad
jätavad veerand miljonilisi üle- •
jääke ja head tulu teevad ka mõned
muud ettevõtted. Niisiis õitsevad ka
igasugused korjandused, kapitalid ja
kultuurilised projektid (kaasa arva­tud
suusarajad). Kuhugi tekib ka pro­fessuur,
millest on kasu selle poo­lest,
et temast saab rääkida kui uh­kusest.
Niisiis raha on! Ja siis tekibki
küsimus, kui huvi on, kuidas seda
paigutada otstarbekalt. See on mitte
panka intressidele, vaid eestlaskon­na
ülesanneteks seoses kahe suure
eesmärgiga: eestlust säilitada ja või­delda
kodumaa iseseisvuse ja vaba­duse
eest. Need mõlemad oleme kuu­lutanud
tähtsailus ja töötamise nen­des
suundades oluliseks, Noorem
generatsioon on hästi koolitatud,
enamasti hästi sitüeeritud ja vanema­te
tiiva alt väljas. Niisiis on ka pere­kondliku
edasiarengu mure väike.'
Sageli pole lastele midagi jätta, neil
on enestel juba rohkem. Vänusepäe-vade
mured ka ei koorma palju, sest
ühiskond hoolitseb ülesaamisest hai­gustest
ja vanuseajast.
Põhimõtteliselt ei keelduta ju toe­tuse
andmist siia ja sinna, kui seda
cüsitakse. See pole probleem, kui
olles saabunud kustki Veenetsiast
või Havaist, leiad kodus kirjakese,
palvega anda kaks dollarit skautide­le,
näiteks Austraaliasse sõiduks,
Saksamaa eesti lastekodujaoksjne.,
ja on lahtist raha üle jäänud. Kui seda
pole justtarvis oma lastelegi" (kes
käivad lennukijuhtimise • tundides).
Noh, ütleme, et erand kinnitab reeg-.
lit ja lugu pole nii paha. Keegi on
arvestanud, et meil on üle maaljjna
üle saja igasuguse kapitali uihbes
samade eesmärkidega. Igale poole on
jätkunud — piskut!
See ,,piskut" pole öeldud mitte
halvas mõttes, või kellelegi: ettehei­teks,
vaid meenutamiseks, et nende
piskudega pulveriseeritakse meie
majanduslikku tagatist seatud üles­annete
teostamise suunas. Paljudest
vitstest saab küll head luuda, aga
mitte luuavart, kui on vaja „lüüa
luuavarrega!" Ja tarvidus sellisteks -
suuremateks jõukoondusteks on, või
peaks olema, küllalt ilmne. Oli üsna
sant tunne, kui lätlased organiseeri­sid
hiljutist suureulatuslikku ettevõ­tet
Rahvusvahelise Tribunalina, ja
meil oli nendele kuludeks pakkuda
vaid suhteliselt peenraha. Mille pea­le
lätlased lõid meile niiöelda käega
ja ütlesid — me teeme ise! Ja nad
tegidki!
Aga neil oli ka, kust võtta raha.
Nagu teada, on nad kogunud juba üle
miljonilise kapitali just niisuguseiks
suuremaiks ettevõtmisteks. Juba aas­taid
tagasi, Madriidi konverentsi ajal'
tuli meie esindajail või saadikuil sõi­ta
lätlaste reejalastel. Leedulased
hakkasid koguma juba oma viisteist
aastat tagasi ja neil on nüüd olemas
suuremgi summa kui lätlastel. Uk­rainlased,
teatavasti, ja isegi juudid
koguvad võitlusraha.
Eestlased asusid kujundama oma
Ülemaailmset Vabadusfondi ka mõ­ned
aastad tagasi, ja nüüd on see ka
saavutatud, see on organisatoorselt.
Fondi kujundajaks oli Ülemaailmne
Eesti Kesknõukogu, aga raha peab
muidugi tulema annetuste näol meie
kaasmaalastelt. Fond on isegi kujun­danud
nägusa voldiku enese tutvus-tamiseks-
õpetuseks, kuidas ja kuhu
annetused suunata.
Aga kes on seda näinud? -Ilmsell
väga vähesed. Ja vabadusfondist üld­se
on ehk olnud kuulda Ameerikas,
aga Kanadas vist üldsegi mitte! Aga
ometi on Ülemaailmse Eesti- Kesk­nõukogu
liikmeiks ka Kanada esin­dajad.
Nad on seal ka koosolekutel
käinud ja hääletanud kaasa eelmise
aasta kuulutamisele vabadusfondi
aastaks! On küll õigus küsida, kuhu
on jäänud vastav informatsioon?
Miks on meil küll olemas Üle­maailmne
Vabadusfond, aga sellest
keegi ei tea?
On loomulik pidada seda ettevõtet
meie ühiseks ettevõtteks ülemaailm­selt.
Või on midagi, mis räägib selle
vastu? Kas kõik suuremad maad pole
selles asjas ühel meelel? Kas ehk ei
saada üle niinimetatud „kolkapolii-tikast"
— meie pole sellega seotud ja
ajame vaid edasi omaenda asjakesi.
Olgugi, et kõnetoolis kõneleme ühi­sest
vaenlasest! Aga talitame igaüks
omaette ja ehk oleme kadedad, et kui
raha hakkab suunduma sinna, siis
jääb meile vähem. Nagu ,,kurjad kee­led"
tikuvad rääkima.
Ometi on oluline, et kõik meie
suuremad rahvusgrupid paneksid
käed külge!
LR.
TORONTO EESn ÜHISPANK
958 Broadview Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6
ühenduses on jõud
Kinnosvaira laenud 9.75%
beklikud laenud alates 11.00%
li^formatsiooniks helistag®
465-4659
Majanduselu
eissiitiiiiiiiQ9!Hii3iiiiintiiiiiiiiiHniiiiiiiHiiHin^^
LUGEJA KIRJUTAB "
„Meie Elu" avaldah meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi ---- ka
neid mis ei vihtu ajalehe seisultoh-tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
\aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesohivuse
korral jätta avaldamata.
Kuusalu rootsi
Möödunud nädalate jooksul on le­hes
palju'kirjutatud Kuusalu kirikust
ja Lauritsapäeva pidustustest.
Minule juhtus kätte väike raamat,
Grammatik der Ehtnische Sprache,
mis on kirju!tatud Kuusalu kirikuõpe­taja
Eduard Ahrens*! poolt ja Tallin­nas
aastal 1843 välja antud. See võib
olla üks vanei^aid ..Tallinna murra­ku"
sõnaraamatuid. "
Selles õpetaja Ahrens mainib, et
koha nimi Kusal (saksa keeles) ja
Kuusalu (eesti keeles) on tuletatud
rootsi keelest —iGudsval (saksa kee­les
Gottesv\^ahl^ sellega vist Jumala
Parandamatu haigus
jjAids" levimas
Kainadas
Seni parandamatu haigus AIDS
on levimas Kanadas. Seni on
kindlaks tehtud 302 juhtu, 150 nen­dest
on juba surnud. Kui AIDS le­vib
Kanadas sellises kiiruses nagu
seni, siis arstide arvestuse kohaselt
võib Kanadas olla juba aastal 1988
10 000 haiget.
Olukord on alarmeeriv. Korja­takse
raha uurimisteks ja selgitava
kirjanduse levitamiseks, kuidas
AIDS leviku vastu võidelda ja la­boratoorsete
uurimuste teostami"
seks, et parandada neid haigeid.
Praeguseks eesmärgiks on välti­da,
et haige ei levitaks seda surma­vat
haigust. Selline haiglaravi võib
kesta kuni 75 päeva ja maksta kuni
S42U00.
AIDS haiguse uurimiseks on
gutud viimasel ajal $2 miljonit.
valitud). Gotlandi Gudsval olevat ol­nud
ühe kloostri nimi Gotlandi šaa-
¥ahetuskaubandus
spioonidega
Viimastel aastatel on mitmes de­mokraatlikus
riigis avastatud spioo­ne
ja riigi saladuste müüjaid. Ühen­driikides
on üks protsess teise järele.
Nõukogude Liidus ei ole reetureid.
Nii seletavad sealtpoolt tulnud asja­mehed
ja turistid. Seal on kõik.valit-su"
se poliitikaga täiesti nõus — selle­pärast
pole ei opositsiooni ega ree­tureid.
On mõningaid huligaane ja
hullumeelseid.
Ko-eksistentši või detanti ajal läks
spioonide vahetamine eriti moodi.
See imepärane kaubandus käib täna­päevani.
Kust saab Nõukogude Liit spioo­ne,
keda vahetada?
Moskva või Leningradi tänaval
teh akse haarang — ameerika äri­mees,
kes oli ettevaatamata valuuta­ga;
saatkonna ametnik, kes oli vene
tüdrukule sügavale silma vaadanud;
turist, kes sadamas laevas pildistas
— need on kõik CIA poolt sinna
saadetud ja teolt tabatud. Ühelgi
neist, nn. CIA agentidest, pole olnud
vähimatki kokkupuudet Nõukogude
riiklike saladustega. Sealseid saladu­si
hoitakse salajas. Kõige spioonim
Ühendriikide spioon oli Gary Pov^ers,
ke U2 pardalt Venemaad pildistas.
Spioonide vahetamisega on Nõuko­gud
saanud oma poisid ilusasti kätte,
kuid see polegi kõige tähtsam. Sajad
spioonid Ühendriikides, kes pole
veel tabatud ja tuhanded, kes mõtle­vad
seda ametit proovida ning need,
kes Marxi ja tema skismat armasta­vad
— need on vahetuskaubanduse
tõttu veendunud,' et neile iialgi ei
juhtu vähematki halba, sest Nõuko­gude
Onu tulöb suure häda puhu
appi ja päästab.
Mida on Ühendriigid selle kauban­dusega
saavutanud?
On kätte saadud hulk Ameerika
kodanikke, kes olid alusetuh süüdis­tatud
või mingi lavastuse ohvrid, on
kätte saadud Nõukogude dissidente,
kes olid sealsele valitsusele peava­luks;
võib-oUa on saadud lubadus
mõnesaja juudi emigreerumiseks..
Ainukese hiilgava .erandina on V.
T E A T E I D E E S T I ST
KAmU POOLib
(Ilmar Jüri poeg Poori abikaasa).
Helistada — 279-2269
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.
ai»<V«»04B»<>«»<>«m>«n><>«B^>4aM>4B»<>«B!»<><IX»<>«I»^^
Bukovsky vahetamine. Temast on
kujunenud siin tubli nõunik ja kom-munismi-
västane tegur.
idrun on kuiv!
Majanduslik ajakiri „Report on
Business " annab huvitavaid and­meid
Kanada ettevõtete kohta.
Üllatav on, et Bell Canada Enter­prises
on kõigist teistest ettevõte-test
kaugel ees, aastatuluga 940 mil­jonit,
küünitamas miljardit. Viie
suurema panga kasum on kokku
1,64 miljardit ja nende varandused
on 338 miljardit. Pankade tulud on ^ "
arvatavasti veelgi suuremad, kuid
osa neist on juhitud varade (assets)
pealkirja alla, seaduslikus korras.
Osa sellest 338 miljardist on hästi
nähtav kõigile. Need on pilvelõh­kujad
suurlinnades ja sajad kaunid
ehitused igalpool väiksemates lin­nades.
Pangad on suutnud aastate
jooksul koguda suuri rikkusi.
järgnevalt suuremad , profiidi-saajad
on õlifirmad. Kolme suu­rema
kontserni profiil on kokku 1,3
miljardit, kuid nende varad on
„kõigest" 18 miljardit. Suurte ka­susaajate
hulgas on veel viinavab-Ühendriikides
pn päevakorral me-reväespiooni
Walker ja Co.protsess
ja hiljem vahetu skauplemine.
Kelle vastu? Kust saavad Nõuko­gud
spioone, keda vahetada?
Ühendriikide juutide ..lobbyT' on
mitu ettepanekut — Sahhaarov, Sha-ransky
Jt., või ehk 500 juudile emi­greerumise
luba . . . Arvestades mi­neviku
sündmusi ja tänapäeva
meeleolusid Ühendriikides — see
võib nii toimudai kas üks või kõik
variandid koos.
(3)
Terrorismi vastu võitlemises on
peanõue — vältida kõik,, ka vähi-madki.
järeleandmised terroristidele.
a tabamise korral olgu karistused
rängad, enamasti surmanuhtlus.
Reeturite puhul peaks kehtima just
samasugused reeglid. Surm ja mitte
väljavahetamine. Lõtvus ja järele­andmine
selles olukorras edutab ku­ritegevuse
kasvu.
Sõjavangide vahetamine on aus ja
õiglane tegu, kasulik mõlemale poo-ele.
Spioonide vahetamine Ühen­driikide
ja Nõukogude vahel, nii na­gu
see on olnud,pole muud, kui kau­ba
müümine Nõukogudele„puura-hade"
vastu.
H. RIGA
tiivselt sotsialismi^arendama ja lae­nude
mittemaksmist propageerima
kui vaesele riikide õigust pankade
poolt neilt röövitud rahadele, õhuta­des
nn. „ Võlgnike streiki"
Ühendriikides asuv panganduse
hiiglane IMF (International Mone-rikud
Seagram ja Hiram, kumbki tary Fund) ja ka World Bank koos
umbes 0,3 miljardi profiidiga ja 5 ühendriikide rahaasutustega seisa-miljardi
varadega. Õlletööstused vad kurva fakti ees - antud laenud,
on kaugel taga - Carling'i tulu on või suurem osa neist, ei laeku iialgi.
54 miljonit ja Molsonil— 51 mil­jonit.
Tuhandest ettevõttest, mida aja­kiri
vaatleb, on Umbes 1/3 töötanud
kahjudega. Kuid kui leida profiidi
Moratooriumid ei aita enam võla-vankrit
edasi ajada. Kanada olukord
pole parem.,
Tagantjärele vaadates peab nenti-mskuspunkt,
siis on selge, et Ka- mä, et mitmed pangad tegid ülekohut
nada majandus on üldiselt väga farmeritele ja väikeettevõtjatele, kui
heas korras. neid maksujõuetuse pärast oksjonile
sunniti. Need pisivõlad oma rahva
KONTRAST põllumeestelt pigistati, kuimiljardi-
Kuid Kanada riik on võlgades, na- lised välisvõlgade kustutamised on
gu kõik teised riigid, suured ja väi- tulemas! Samuti oleks ülekohtune
kesed. Iga hinge arvel Kanadas on karistada neid riike, mis kõigest jõust
üle $5000.-võlga. Kanada riigi eelar- on püüdnud Võlgu tasuda (võrdle
vet on igal aastal raske ots-otsaga kok- Soome, mis oma sõjavõla tasus, Nõu-kü
saada, kuna iga-aastane võla ja kogude Liit, mis otse keeldub „Lend-protsentide
mahamaks haarab suure lease" eest tasumast). Tublid riigid
osa riigi sissetulekutest. See kohu- peaks osa saama, kui üldine võlgade
vait suur ja täiesti ebaproduktiivne kustutamine teostub,
koorem on aasta-aastalt kasvanud ja |
sellest vabanemist pole ette näha. ÕIGE SAMM
Pankade poolt^kogutud suurte va- Pole vaja olla majandusteadlane
rade kõrvutamisel Kanada valitsuse või prohvet, et näha mis tulemas on.
trügimisega, et aasta-eelarvet kulda- Kõik riigid ja pangad seisavad möö-gi
kokku saada — kontrast muutub dapääsematu otsuse ees — võlad
väga teravaks. Pankade soodustatud peab kustutatama! «Kas seda tehtakse
olukord äratab mõtte, kas kodanik- vabatahtlikult ja univ.ersaalselt; või
konna esmajärguline ülesanne on sunnituna ja selekteerivalt; varem
pankade ülesehitamine või riigi, kui või hiljem; heaga või kurjaga — tu-terviku,
heaolu saavutamine. Seal- lemused peegelduvad järgnevate
juures paistab, et pankade varandus- aastate maaiimapoliitilises pales.
test 1/10 tagasisuunamine ijgile — Laenud anti ju selleks, et abivajav
päästaks paari aasta jooksul Kanada riik vabaneks näljast ja stabilisee-võlgadest.
Päästaks muredest ja ma- ruks majanduslikult, mitte selleks, et
jandus puhkeks õitsele. vaesest riigist viimast elujõu-natu-
' Kanadat ei saa vaadelda erinevalt kest väljapigistada ja suurlinnades
Ühendriikidest. Nende mured on pilvelõhkujaid ehitada. Olukord on
ühised või vähemalt sarnased, nendo aga mitmel põhjusel just niisuguseks
rõõmud siiski erinevad. Ühendriiki- kujunenud. Ahnus ei tphiks maailma
delonsamutimureoma võlgadega ja auku ajada,
suured raskused aasta-eelarvete
koostamisel.
V Ä L I S L A E N U D
Pikkamööda on Ühendriikide ja
sealsete pankade mure kasvanud vä­ga
tõsiseks probleemiks. Omalajal
anti laene liiga'kergekäeliselt kõigi­le
maailma riikidele, ka kommunis-mimaadele.
Nüüd võlgades siplevad
riigid ei suuda enam maksta võla-protsentegi,
rääkimata põhivõla ta­sumisest.
Peale selle on Kuuba Castro, olu­korda
ärakasutades, asunud väga ak-
Kui valitsused ja pangad ajamärke
ei taha mõista, siis jõutakse mõne
aasia pärast selleni, et väga paljudes
riikides lekib revolutsiooniline olu­kord
(milliseid näiteid, juba on), et
võlgu sihilikult ei tasuta ja pangad
natsionaliseeritakse.
Võlgade mõõdukas (s.o. suure osa,
kui mitte kõik) kustutamine annak^
kõigile riikidele tugeva tõuke majan­duslikule
tõusule, mille tähtsust ja
mõju praegu hinnata ei mõisteta.
Ja pool muna on alati rohkem kui
tühi koor. i
H. RIGA.
STOP
SICURITY
k ONE STOP SECURITY SYSTEMS
Tulekahju ja murdvarguse häiresüsteemid.
ALEXANDER TRASS % Tel. 881-4303
Uus ettepanek Gorbatshevilt
Moskvast tulnud teate kohaselt
on kavatsus N. Liidu võimumehel
Mihhail Gorbätshevil teha ettepa­nek
president Ronald Reaganile,
kui nad kohtuvad Genfis 19. nov., et
N . Liit vähendab oma strateegiliste
relvade arsenali 40% võrra, kui vas­tutasuks
U S A lõpetab oma uurimi­sed
Strateegilise Kaitse Initsiatiivi
alal. See oleks üheks eelduseks
võidujooksu lõpetamiseks relvas­tuse
suurendamise alal.
Millise väärtuse annab sellele
ettepanekule USA administrat­sioon,
ei ole veel selgumiid.
nMeie Elul
a a
Saan
meri!
kuuli
Kanada
teatas Halil
sel on kavt
ga kuulutal
Arktika sai
da sisemel
kontrolli h
saartevahel
tada Polaai
ja, mis oh
aasta ringi
ja ehitus v(
$500 miljoi
VälisminI
selle juurel
deklaratsiol
ajal, et mit|
teise riigi
ga tahetak;
kuuluvate
meri, eriti
tuntud läbil
mereteeks.
Välisminil
vastuseisja
le on USAI
arvata, et tii|
gitamiseks
poole Haagj
Küsimus
seks pärast]
saarte piiri
maaõli ladcl
tänapäeva t(
teostatav.
BON AIR
PAll
kühnutuskuJ
• 31 aai
. Tel.
Kalevil
alustab togci
tombril. AvI
hundudolii l |
saalis ning sl
l i G s l i Majas
Hundupar\
vasiu uusi poi
palun tulgo a
Kutsume kl
ei ole veel ni
meie ridadesj
Koondused
mikul
Sügiste;
k<
Pühap. 8.
baptisti k()gi|
vushooaega.
teenistusel k(|
bõolsetest us
cu kombel vd
laeva viisil d
lõpule viival
segakoori lau
tusel. ÕhtusJ
jutlustas pasti
duktist ja sij
Laulis all As
7. sept. õli
olekul esitas
vaale Kogudil
kides ära su
eesti suvilateJ
ku laagril. Vii|
noorte osas
Anne Kaups
tel, Vancouvd
Toompuu. Au
oli puhkusel,
pastor Harry
Eels(Msval ;|
kogudus kK)ti
si, mis ka l a i
huvitada. Nii|
29, sept. kodi
mille raames
lisena dr. Taiil
20. okt. õhtul
lismisjoni-õhtl
kavas ,, Kodul
kutsutud Hiiu
lasi, muhulasil
lilasi. Arvalavl
hiidlane dr.
nov. korraldal
misjoni-paeval
vad kogudusi]
järjekordse i-laarsed
jumah
luluskoosolekl
kirikus, 883 1
selt kl. 11.00 h
tel. koosoleku]
vat suurt,ekrj
lustreerimisekl
Tegevust oi|
kõrval ka no(
Kipperi taktik]
esinemine on
de kõrval lood
ka rea solistej
tab õppetegevj
nedes, 22. sepi
Kaaseestlas(
osa võtma ba]
sist. Lähemat!
pastor Raidilt,