Meie Elu = Our life, June 7, 1979

              Ju" nr. 23 (1530) 1979
LE
idnud. Oli kuulda ko-
Kanada peaks oma
|<;ema ja enam mitte
)üüdma kontrollida
[iitsi leppeid või nen-t
a arvatud. ülevaate
järgmisel aastal
[urnile heideti ette,
senini on olnud Hi­line-
Nõukogude L i i - :
uninisteerium ei ole
lagi ette võtnud, et;
sundida Helsingi
ttitma. •: Peaminister
ji ette seda, et ta mi-pmrtee.
tööd sellega
lital]) kinni pidada
laatiast."
okkutulek. näitas i l -
organisatsioonide:
pahameelt valitsuse:-.
I kuidas valitsus on
Ismini mitte täitnud ••
mis peaminister
•õttis siis kui doku-lutati.
.-.
| ä , Ukraina-Kanada
|es et kogu ukrain-
Kanadas suhtub
|iga Helsingi konve--
-e. Ta ütles: ,.Ukrai-lon
.täielikult kaota-lingi
kokkuleppe tu-lab
asjatuks Helsin-fi
jätkamist seni ku-lekõne
Vundamenti
leitud." •
pa Ppgenike Abista- :
qdent Adam.-MykyV-.
arvamisi veelgi te-h
heitis välisminis-
Isuulise solgi" (ver-ukimist-
oma sõna-
|i jatkukonverentsil •
?t Kanada valitsus
midagi teinud; et.
riike korrale kutsu-
[ihendamise lubadu-k
komiteest osavõt-piitilised.
Jiri Corn
, Rahvuslikust
Is, oli. nõus, et vaht­ra
vähe. ära teinud
[ilekul. Kuid sellest
la kanada diplomaa­d
i saavutada, samu-ütelda
nende par-
:ohlarkes moodus-legatsiooni.
j .
Iteeriumi Esindaja
kanada esindajaid
•et Kanada oli seal
läga tugevalt esita-
-lsingi 'kokkuleppe
ires laastus on Ka^-
••kõnd pettunud ja
oma .rahulolema-iskord
las on
ikraafls
iada üldvalimised
l i , et praegune va­jas
on ebademo-
!a valijate õiget ta­lisid
viia üksteisest
[Westil.
limistel liberaalid
[sendiga äraantud
istasid liberaalide
M aastal nad said
laotasid. Konserva-
35% häältest ja
'd said ainult 1%
|ci saavutasid „suu~
| i on veelgi pahem.
läänes. Nad võit-
[ariotf ainult-kahes
kuid neile anti .
|ää|test. Quebec'is
— 75-cst valimis-
2 valisid konser­vis
nendele oma
?>t. NDP sai üldva-phta
kuid 20% ära­sest
tuleb järel-valimiskorra
juu-
:eegelda rahva õi-
;>rmi. .küsimusega
ied isikud ja selie
ilesandeks. ka Ka-
[misjonile. Viimane
)ovituse, et parla-
|uurendaiaks 60-ne
jendega tasandada
ja .äraantud haäN
istatud esindajate
. kohaselt näiteks
te. juures', liberaa-v
4 " ' juurde läänes,
Pbecis ja DNP On-tõenäone,
et libe-kkavad
Clarki va-see
Kanada väli--
|seeriks.
i i
„Meie Elu". nr. 23 (153©) 1979 NEOÄFÄEVAL, 1, JUUNIL - ' THURspÄ¥> MNE1
Bait! üldkommersil Heidelbergis tähistasid sünnipäevi Korp! Vironia vilist­lane
Oskar Kerson Londonist (paremal) kes sai 92 aastaseks ja Koip! Uga­la
vilistlane August Sumberg Torontost (keskel) kellel täitus 68 aastat;
Vasakul Korp! Sakala vilistlane Ilmar Mankin, kes elab Heidelbergi lähe­duses.
•
alts yl
Heidelberais
Üliõpilaskorporatsioonid kogune­sid
16. korda Heidelbergis balti üld-kommersiks.
Seekord oli osavõtjaid
üle 200 ja perekonnaliikmeid umbes
sada. Puudus ,aga mõtte algataja
Korp! Normannia vilistlane Adam
Grünbaum, kes suri päev varem. Te­da
meenutati kokkutulekul ja leina
tõttu jäi ära perekonnaõhtu tants.
Reedeks, 11. maiks oli kogunenud
kommersist, osavõtjaid mitmelt
poolt, eriti aga Saksamaalt.. Eesti
korporatsioonidest "olid esindatud
Vironia, Fraternitas Estica, Sakala,
Ugala ja külalisena Eesti Üliõpilaste
Selts. '
Eestlasi oli Rootsist, Austraaliast
ja Inglismaalt, kust oli tülniuLKorp!
Vironia liige Oskarj Kerson* kes Hei­delbergis
pühitses oma; 92 a. sünni­päeva.
Ainukesena Torontost võttis
osa Korp! Ugala vilistlane August
Sumberg:
Reede õhtul oli perekonnaõhtu,
laupäeval kommefss ja pühapäeval
laevasõit Neckaril. traditsiooni ko­haselt
- lauldi I kommersi eel-tsere-moonial
riigihümnid. Eesti hümni
juhatas August Sumberg. Peokõne
akadeemiale pidas Korp!. Ugala vi­listlane
Erich Karro Rootsist.
Nagu August Sumberg „Meie Elu­le"
jutustas, möödus kommeršs sõb-
"23
SÜITE 404, REXDÄLE, V
. M9V:3Y7;-- Tel.'745-4622
ralikus vaimus vanu mälestusi mee­nutades.
Tartust pärinevad saksa
korporatsioonid tegutsevad ' Saksa­maal
edasi .ja! võtavad juurde uusi
liikmeid. Vanemad vilistlased meel­sasti
kõnelevad eesti keelt, loevad
eesti raamatuid ja külastavad Eestit.
August Sumberg märkis, et laevasõit
viis ajalooliselt huvitavasse ümbru­sesse,
kust kunagi oli kulgenud Gus­tav
Adolfi sõjatee. Sinna J ä i elama
eestlasi, lätlasi ja rootslasi, kellede
järeltulijaid ümbruskonnas praegugi
asub. Ta oli leidnud Heidelbergi te­lefoniraamatust
hulk eestipäraseid
nimesid. .
UUDISi
& - Suveaeg: 3. 6.—14, 9.
$ Talveaeg: 15.9.—31. 5.
Mummuni reservatsiooni aeg: 30 päeva mm
Maksu tähtpäev: 3C 1 päeva enne ärasõitu
Talvehooajal Suvehooaj
CALGARY $519.00 $660.00
MONTREAL $435.00. $566.00
NÖRTH BAY ..... $543,00 $674.00
OTTAWA.................. $459.00 $590.00
SASKATOOKt $519.00. $660.00
SAULT STE. MAR] IE $489.00 $620.00
nüüd võimatuse nmtida SOOME SUVE täiemõot-
90 päeva. Aga km teie aeg on piiratud lühe­maajaliseks
puhkuseks! siis on see aeg ka kohanda-use
aja valik oleks väga paindlik ja sobiv.
ic Lastepiletid: 2/3 täiskasvanute piletihinnast (2—S 1-aastased)
Sülelapsed: 10% täiskasvanute piletihinnast (alla 2-aastaseä)
Tühistamisrnaks: $50.00
Hinnad järgmistest Ita Helsingisse, Turasse või
;resse.
Talvehooajal
$547.00
.. $489.00
.. $459.00
SUBBURY
TÖUNDER BAY/......,.
TORONTO ... .......
VANCOUVER .;.
..WtNDŠOR.;.;..:;.-..
WINNIPEG .......
«,• « ««oq« ö s ««««•••*«
IMtllttlllt«lH«IUMI
$541.00
S678.G0
$620.00
$590.00
$695.00
$672.00
, v Ülaltoodud hinnad vajavad valitsuse ametlikku kinnitust.
Võtke ühendust oma reisibürooga või.'järgnevate Finnairi
3 KietgvSfreefl
Toröfi*oBOni
MSC 1B5
1416) 362-151
25 Presicäenf EfenNedy Äve(
Montreal, Que.
H3A IK3
uti.iuii iniTnrnonpF,i'ii"imii n
Reserveerige .meie
w i AMO lÄING, 757-5080
91 Eglimton Äve.
KORRALDAME HOTELLIDE .RESERVATSIOONE, AUTODE. RENTIMIST,
RINGSÕITE. (SIGHT-SEEING TOURS) ^ V ; w \ . \ V:^. ••
Ontario Provintsivalitsüse poolt loaga vafustatud. Litsentsi nr. 1141985.
Seda kõige on võimalik reserveerida
ainult ühe telefonikõnega.,
Korraldame viisasid ja passe.
TEHKE RESERVATSIOONID ÜLALNIMETATUD LENDUDELE EESTI REISIBÜROO . KAUOk
TELEFON 466-4813
TORONTO EESTL MAJA, 958 BROADVIEW AVE. TORONTO, ONT. .M4K. 2R6
m
! J.
(Algus, esiküljel)
andmed' kuna selle ulatus on loetud
riiklikuks saladuseks!
-fc Rahva eest on varjul hoitud plaa­ni
ehitada Viimsisse /naftasadam,
mille rajajateks kutsutakse .Vene­maalt
12.000 töölist. Viimaste tarvis
ongi mõeldud uus elamurajoon. Las­namäel.
Naftasadama \ rakendamine
toob kaasa Soome lahe veelgi suure­ma
saastumise ohu.
ic Vene okupandid on intensiivista­nud
maavarade röövimist Eestist.
Kavas on tunduvalt suurendada Saa­remaalt
dolomiidi väljavedu Vene^
maale. Selleks laiendatakse ka Saa­remaa
sadamaid. Suurendatakse ka
uraani toodangut, kuna on-avastatud
uusi leiukohti Rakvere ümbruses.
Sillamäel jätkub uraani kaevandami­ne.
See on eestlastele suletud linn.
Sinna pääseb vaid erilubadega,: nägu
Pakliskissegi, kus.asub aatomallvee-
! ae va de baas. . •• ':
:-
i(- Üha raskem on saada kauplustest
tarbekaupu ja toiduaineid. On ni­mel
t suurendajud. Venemaale saat­mise
norme.
^ "Hiljuti vapustas lapsevanemaid;
teade,, et Kilingi-Nõmmel toimuvad
mais-juunis 1979 lästeaiakasyatajai-le
vene keele kursused.-. On nimelt
otsustatud viia eesti lasteaedadesse
sisse vene keele õpetamine.
KGB püüab leida iga hinna eest
inimeste tagakiusamiseks ja nuhki­miseks
uusi. vorme, ühendades neid
vanade stalinistlike .meetoditega.
KGB põhimureks on,, kuidas kaht­lastest
isikutest enne olümpiamänge
lahti saada. Rahulolematus .on, muu­tunud
üha laialdasemaks. Kuid kõi­giga
pole ju- võimalik arveid klaari­da.
Teiste hirmutamiseks 'valitakse
välja vaid mõned üksikud.
Ametivõimude surve kultuuritege­lastele
ja üliõpilastelegi on muutu­nud
halastamatumaks,; kuna paljud
neist on ;hakanud ilmutama üha
enam, võimudele ebameeldivaid ja
lubamatuid mõtteavaldusi. Viimane
KGB aktsioon oli suunatud Tartus
ilmunud illegaalse kultuurilehe
„PooIpäevaleht" vastu, mille välja­andjana
kahtlustatakse noort kirja­meest
Hubert Jakobsit.
USKLIKE TAGAKIUSAMINE :
Ka usuliste • veendumuste pärast
on suurendatud repressioone. Üli­koolist
on noori inimesi välja heide­tud
üksnes sellepärast, et neid kaht­lustatakse
'.osavõtu pärast põranda
alusest usuliikumisest. On teada juh
turneid, kus noored on saadetud usu­liste
veendumuste pärast vaimuhaig­lasse..
Kõige võikam oli, lugu tartlase
Ivan Ikkoneniga, kellest oli juttu.ka
välismaistes eesti lehtedes. Suurene­nud
on kiriku lõhestamise aktsioo­nid.
Egas muidu, poleks peapiisko­piks
määratud KGB tegelane Edgar
Hark. Püütakse saada jälile, põran­daalusele/
kirikule. Praegu. korraldab
KGB major: Valdür Timusk usklike
Paavst võeti Poolas
Poola päritoluga uus paavst Johan
Paul II viibib 9 päevasel külaskäigul
oma kodumaal, Poolas, kus teda võe­ti
vastu kui.riigipead. See on esma­kordne
juhus, kus Roomai paavst te
las.tab kommunistlikku riiki. Teda
olid vastuvõtmas ka Poola kommu­nistlik
peaminister ,E.. Kiereck j.t.
võimukandjad ning tema auks oli
ülesrivistatud Poola puna-armee. au-
•tuhdt ukraifslast
!ew Yorgis
teeelaste „töötlemist". Ta püüab ni ,, .. ^ . . .,
milt: usklikele ette kirjutada, mida ^ f ' 1 - Paavst.. tervuasid suured
nood : peaksid v ä l i s a j a k i r j a n i k e l e ! ^ v f h u l®d : - l a . ^ « s a v i Vojduvai-olümpiarhänsude
ajal rääkima ja mi-1 J a k u l v , l b l s m e s s ü u ] e m ü ) o m m
da mitte. Silmakirjaks on lubatud,
et antakse võimalus isegi usuajakir-'
ja'välja anda. Sisu.määrab kindlaks
loomuiikuls KGB' — lubatud on vaid
.kirjutised rahu võitlusest ja Jdr.iku-uudised.
. !.• \
• .Rangemaks oil läinud ka postitsen­suur:
Suurem jagu välismaale saade­tud
kirjadest ei jõua pärale, KGB on
muutunud nüüd isegi .nii jultunuks,
et avalikult lausa kuulutab, et kaht­laste
isikute kirjad on konfiskeeri­tud.
Ulatuslikumalt toimub ka muu­de
inimõiguste rikkumine.- Okupatsi­oonivõim
on ajanud x)ma tagakiusa­misega
paljud inimesed.lausa meele­heitele.
Kuid ametimehed ei luba- ra-hu
loiema tuil emigreerida — neid
hoitakse maailma suurimas 'koon­duslaagris,
'mille nimi on Nõukogu­de
Liit.
JÕHKRAD MIILITSAD;
Mida viletsamaks on läinud elu,
seda rangemaks on muutunud aja­kirjanduse
tsensuur. , Kuidas saab
siis puudusest rääkida, kui ametli­kult
on kõike ikka rohkem kui mul­lu".
Vohab korruptsioon ja ametnike
omavoli. Eriti jõhkraks on muutu-,
nud vene miilitsad. Tallinnas hotell
...Tallinn" ees sõitis, möödunud aasta
septembris miilitsaauto EÄO 84-41
surnuks I keskkooli õpilase Kaido
Metsa.; Põhjustajad — vene miilitsa-mehed
— püüdsid süüdlaseks teha
teisi autojuhte. Ön ilmutatud otsese
sadismi märke. Nii peksis vene rhii-litsakursant
Gussarov Tallinnas
Keskturu lähedal möödunud aasta
mais eesti poisil neerud jalaga lahti
mese. Sellele külastusele antakse vä­ga
suurt •poliitilist tähtsust, K6iti;
mimi.smivastased püüavad: paavsti
külastust ära kasutada oma kasuks,
Kommunistid' jälle oma kasuks - nai*
dates maailmale, et kommunism on
nii leplik usu suhtes, et paavst isegi
võitr kommunistlikku maad külas ia­da.
Paavst ei rünnanud otse kommu­nistlikku
korda, kuid rääkis inimõi-sustest.:
• •'•.
'1.0. -reisiiehnukl
• Seoses Ghieago 0'Hare lennuväl­jal
.toimunud suure/lennuõnnetuse
Ühenduses vahetuse teel hiljuti N.
Liidu vangilaagrist.vabanenud poliit­vangi,
ukraina rahvuslase Valentin
Morozi auks organiseeritud avaliku
tervitamisega kogunes ligemale 34u-hat
ukrainlast äsja New Yorgi -iinna
keskraamatukogu pargis. Nad seisid
kannatlikult vihmavalangute all, et
kuulata Morozi sõnavõttu, laulsid
vaimustusega "ukraina. rahvuslikke
laule, ja nõudsid vabadust ning ise­seisvust
Ukrainale. Kohal' oli suur
hulk ukraina noorust, — kooliõpilasi
ja [liõpilasi, paljud ukraina rahva­riie,
s. Samuti-.olid esindatud ikesta-tüd
rahvaste komitee juhtivad tege­lased
ja nende rahvusgruppide esin-
Gused, kusjuures eestlasi esindasid
W E. Vabadussõjalaste Ühingu esi-'
mtv ; koos.juhatusliikmete grupiga..
V, Moroz kutsus ukrainlasi üles
olema rahvuslased: Ta lisasj et amee­riklastele
tuleb selgitada, et' see ei
ole mitte; mingi natsism. Viimane
esineb omamoodscl kujul küll hoo­pis
N. Liidus.'.Natside'KŽ-laagnd on
ammu kadunud, : kommunistide
kontsentratsioonilaagrid aga püsi­vad.:
Moroz ütles, et. ta on vaimusta
ee ©ii inyyoii
ooiteems iiascery — 484 ^lueen
Abist€9insskomifee — Eesti Majas
ga, kus 272 reisijat said surma, kiti ;tüd'- nähes ÜSA:s energilisi .rähvu'š-:
DC-10 . reisilennuki konstruktsioon
olevat vigane, mille tõttu kinnitus-,
poldi murdumise tõttu üks lennuki
mootor kukkus alla. Selle.tõttu kee­lati
kõikidel DC-10 lennukitel lennud,
enne kui nad on uuesti inspekteeri-tud
ja sõidukõlbulikuks tunnistatud.
Selle järele peatati ajutiselt ka kõik
Euroopa lennuväljadel ja mujal ole­vad
DC-10 lennukid. .•'
Uganda
Tansaania
vabas tamisarmee koos
üksus tesa vallutas Icü
Amini viimase linna, Arura ilma suu­remate
võitlusteta. Seega arvatakse,
et sõda bn Ugandas seekord lõppe­nud.
Kuid Idi Aminist ei olnud jäl­gegi.
Elanikud rääkisid, et Idi Amini
üksnes sellepärast, et too oli koha^- j oli näha oma sünnilinnas viimati
kule venelasele midagi pahasti ütel- kuu aega tagasi. Iisraeli rhõrvako-nud,
kui venelane oli norima tulnud
Gussarov jäi karistuseta, kuigi tun-mando
viibis Ugandas, et I. Amini
küüditada, mis aga oli võimatu ja ei
nistajad nõudsid asja uurimist: Hoo- olnud korraldust teda tappa, kuigi
pis tunnistajaid hakati hiljem taga' ta. oli mitu korda täpsüsküttide püs-kiusama.
;; s i k i r b u peal.' ]•
ükke ukraina'noori/ Kreml'valetab,
nagu/oleks : Ameerikas ukrainlaste
rahvuslikel kokkutulekul!' ainulLkä­putäis"
inimesi. Juba ÜSA-sse saabu­mise
teisel päeval ta olnud veendu­nud,
et N. Liit on tegelikult kaota­nud
võitluse Ukraina vastu. Oma kõ­ne
lõpul ta hüüdis: „Surm Nõukogu­de
Vene imperialismile, vabadus Uk­rainale!"
Seejärele sajad 'ukraina
noored möödusid Morozist,;. teda
kättpidi kui ukraina rahvuskangelast
tervitades. . ;v..
EI
6
MAALID MÜÜGI, suures valikus.
Helistage ette 22S-559i
390 Princess Ave., Willowdale
„MEIE ELU"
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
..MEIE ELU"
N.Y.E. Vabadussõjalaste •Ühingu
aastakoosolekul, kulgesid = arutlused
pikemalt tegevuskavaliste' küsimuste
juures. Eriti sõeluti seda — kuidas
oh võimalik, vabast maailmast köise
efektiivsemart abistada. N. Vene või
ees ti.; k.om m un i suikelt funkt s i on aa r i-delt
vangistatud eesti vabadusyöitle-jaid
ja nende omakseid. Selleks on
ühingu juures kutsutud ellu -ka QY\::
line . aktsioonitoimkond, ' — • samuti
. kui ,/Tshehhi Põrgu" materjalide, ko­gumiseks
ja korraldamiseks, mis on
ülemaailmne aktsioon NYEVÜ alga­tusest.
Ühing alustas aasta algul ka­he
eesti kindrali 'mälestamist avali-ku
üritusega, kelledeks olid ühendu­ses
hende 100-a. sünni-märkpäevaga
A. Larka ja E. Põdder. Seda ala ot­sustati
viljeleda püsivalt ja praegu
on ettevalmistusel kindral laan Soot-si
mälestamine, kelle, sünnist samu­ti
möödub',varsti: sada aastat, Mäles­tatakse
avalike ürituste läbi ka teisi
eesti silmapaistvaid sõjamehi ja väe­juhte
nende ümmarguste märkpäeva-de
puhul. Mitmepalgelist, koostööd
arendatakse USA soome sõjavetera­nidega.
Tegevus- ja majandusaruan­ded,;
samuti tegevuskava kinnitati
üksmeelselt ja juhatusele, mille ees­otsas
on E. Lipping, avaldati tehtud
tiheda töö eest tänu. Esimees ja ju­hatus
valiti terves koosseisus tagasi.
Läbirääkimistel rõhutati vajadust
toetada E. V. valitsus eksiilis tööd ja
vaagiti plusse ja miinuseid — mis
tulenevad n.n. kultuurisidemete
arendamise pinnalt kodumaa ja yä-
MINGIT .
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA.
K. Päts - 1918
.1: t
HOGAN' PONTIAG .BUIGK
348 Danforth Ave,
Telefon äris: 461-3561 ••"•'
BUICK
LEMANS;'
PHOENIX
FIREBIRD
SUNBIRD
CENTURY- '.:
ACADIAN
SKYHAWK
G.M.C, Veoautod
Pruugitud autod
liseestlaste vahel. Jätkatakse aktsioo­ni
New Yorgi ja selle ümbruse rah­vaesindajate
ja senaatorite juures, et
nad toetaks Kongressis Balti Reso­lutsiooni.
Selles käigus on juba mõ­nedelt
neist saadud ka nõusolek.
r
1
I V