Meie Elu = Our life, April 24, 1980

              w
^.Meie Elu" nr. 17 (1S75) 198©
,Meie Ek" nr
lega.
Ilsel, m V 2.70 2.30
k-ell, r. :. ^
Jris, r ..
15.00 -
. . . . JI —
6.00 -
| . . . . . . . . ä.50 -
iu808, t. 3,'6o 2.C0
. . . . . . . . 1.20 -
«II ~ 120
|u . . . . ..
5gu
läla. I-.
Jqu . . . . —
jurId ..' Z
ssler .. „
-. - 1.50
Id . . . . -
• - 3.00
...1.50 -
JSrg-
Rumor
Rannit
lonogr. -:- t.{X)
26. aprillil, algusega
|om. peetakse Torontos,
j, JEes t las te Kesknõukogu
Ikevädine üldkoosolek,
[igab palvusega õp. A.
jryitussõnavotuga aupea-leinsoo
poolt. Aktuaalse-
)robieemidest kõneleb
Eesti Kesknõukogu
toimetaja Harald Raud-forgilst.
Järgnevad pool-
Jise ülevaade ja tegevus-
Isimused vabadusvõitlus-
Iskultuurilisel, Vabadus-ludel
tegevusaladel. Päe-ka
EKN Põhikirja par.
Juhatule ettepanek
I on määrata EKN vali-iaadiksseatavate
vanuse
senise 23 aasta ašeni^i
^ada^nne
lekäärü Lastevanemate
Hab oma tegevuse käes-js
aastaga, mis täitub
litee alustati 1976 a. Sü-tlme
ja poole aasta jook-
I Jõekääru Suvekodu tu-
Uarton'i ja lisatööga Su-kordaminekuks.
Kbmi-i
ka rohkem; lastevane-du
abistamiseks kaasa
kitatuid La$teyanemate
js;ti elustamiseks) palu-
Toronto Eesti Nais-laisrinq
südamega annetajaid.
Luulub haisringi liikme-jooksul
ei ole istunud
Jväid sõrmede vahel on
J liikunud kas nõel, var-pl
või' mõni muu. käsi-li;
ena säras 30. märtsil
bkmises saalis rikkalik
kõigile loterii külašta-
V.d paari tunni jooksul
Ita töö.
.^mustavad kõige enam
[üd sõdurid Saksamaal
eelneval suvel Eesti
)tsi. Puhastulu loteriist
ide katteks ja:taskura-
|d, et omapoolse väike-ieme
aidanud vähenda-
(nu-võlakoörmat mida
sõdurile.
|nu kõigile toeta j aile.
Inekut ESTO m ;
ätl Invaliide Toetav
dsring ToroBtös
siauirtamm". Kuivnõel 1942.
Kui te tegutsete Oritarios ärilisel alal
ning olete yõimeline soetama uusi
töökohti 5. mai ja 26. oktoobri
ajavahemikul 1980. aastal, siis võite
apelleerida Ontario Yöuth
.Employment Program'i poole ja
taotleda teie poolt palgatud noortele
palkade maksmiseks toetust $1.25
tunnis (maksimaalselt kuni 50 dollarit
nädalas).
5. maid 1980. See tingimus maksab
kõigis kohtades kus te kavatsete
tööjõudu palgata.
Töötajate kvalifikatsioon.
Noored inimesed, keda te võite tööle
palgata, peavad olema 15—24 aastased.
Nad peavad elama Ontarios ning
omama siinse kvalifikatsiooni. Nad ei
tohi olla tööandjale sugulased nagu iee
on ette nähtud Ontario Youth •
Emplovment Acfis.
varemeis". Etšing 1951,
SAKSAMAAL, ROOTSIS
TAAS PARIISIS
Kodumaal viibides, kevadel 1944.
ai, aktsepteerib Wiiralt kutse Viinist
esinemiseks seal näitusega, kuhu ta
varsti ka isiklikult köhale sõidab et­tevalmistusi
tegema. Näitus toimus­ki
ühekuise kestvusega 17. juunis^
alates. Esitatud oli 60 tööd,' nende
hulgas ka kodumaal loodud viimase-aja
looming. Edu ja vaimustus oli
§uui<^.kuna samas; alles 1937 oli ta
• tunnustatud parimaks graafikuks ja
vääristatud kuldmedaliga. Näituse
kataloogis prof .dr.- ^ukwitz-Kleehov
wn andis kiitva ülevaate W-i kuns­tist
ja arvustus oli ülistav. See oli
Häielinetriumph kunstnikule.
Sõjasündmused aga arenevad ning
W. ei pääse Saksamaalt enam kodu­maale
ega ka Pariisi. Ta veedab pool
" aastat Saksamaal, k^ DP-ina Flens-burgi
laagris, kust veel enne kapitu­latsiooni
pääseb Kop'enhaageni ja
sealt Stokho|mi. Seal võimaldatakse
tal töö Nordiska Museet'is. Ta loo­bub
asumast sinna ja elab Stokhol-
. mis;vabakunstnikuna, võttes osa mõ­nest
näitusest.
Saksamaal'veedetud aeg on loomin­guliselt
tühi ja seda võiks mõneti öel­da
ka Rootsis enam kui aasta veede­tud
aja kohta. Ta teeb mõned port­reed
ja esineb näitustel. Koos Edu­ard
Õiega .1946 suvel võtab ette reisi
Lapimaale, lootes sealt leida rahu ja
inspireerivat ainestikku. Kavatsetud
kahekuine sealolek' toob aea mõle-mad
kunstniklud tagasi Stokholmi
vaevalt üks kuu äraolles. Tulemu­seks
oli vaid üks graafiline kuivnõe-la
teostuses maastik naise, tütarlap­se
ja kit^fega ..VaisaluOta". Ta ei ko­hane
Rootsis. Ja jubai varasügisel
on ta ' I
(1949), ^Üksindus" (1951),„Maalija"
(1951 ).„Tüdruk varemete ees" (1951),
,,Seehra": (1952, lõpetamata) jt. Sel­lest
viimasest - loominguperioodist
märgiksin veel töid, milles nähtavale
tuleb kunstnik olukordi, nähes ja k i r r .
jeldades — etsingud ,,Diktaätor",
..Deporteeritud", „Elu varemetes",
„Poee,t kõneleb kividele" (ofort) jt.
ÜLDISELT WIIRALT! KUNSTIST .
Antud ülevaade on kronoloogiline
yaatlemini^,; et seletada kunstniku
arenemisteid ja mitmekesiseid moon­dumisi.
Puudutamata on see, mis
võiks lisada efektset publitsiteeti. Si­hiks
on olnud kunstniku vaimse-loo-ja
isiku esile toomine,.mis ületab
kõik muu. Wiiralti tööd on imetlus­väärsed
oma meetodilises täiuslikku­ses,
erilaadsuses ja kujundamisjulgu-ses.
Ta on iseenda sõltumatu valit­seja,
t a on meister kõigis mõelda­vais
graafilistes vormides, leiutades
uusi menetlusi) olemasolevaid avär^
danüd ja Uitnud mitmeid nüansside
rikastamiseks. See tehniliste võima;
luste küllus ori võimaldanud tal vor­mida
tuhandeid stimulatsioone oma
tugeva isikupärasusega. Ta stiil ja
vorm on vabad igasugustest mõju­tustest,,
seistes väljaspool iga võrd-
OYEP kavandati nii teie kui ka noorte
inimeste huvides, kes tahavad töötada.
See võimaldab teil palgata noori
inimesi i5-st eluaastast kuni 24 elu­aastani
teie poolt organiseeritud eri­töödele
kusjuures meie aitame kaasa
neile palkade maksmisel.
Maksimaalne toetus katab 600C töö­tundi
igas kohas, kust on esitatud
sooviavaldus uutele töÖ^kohtadele
toetuse saamiseks. Te ^ või te näiteks
palgata 10 noort inimest 15-ks nädalaks
või 15 noort inimest 10-ks nädalaks.
Teil tuleb palgata iga töölevõetud noor
keskmiselt 25-ks tunniks nädalas ning
tööperiood peab kestma vähemalt
kuus nädalat.
Tööandjate kvaliftkatsipon. '
Te olete vastuvõetav tööandja sel juhul
kui te-olete Oritarios ettevõtjana
tegutsenud vähemalt üks aasta enne
• Kõik töökohad peavad
.Majandushkule toetusele kvalifitseeri­miseks
peavad soetatud töökohad
olema lisandiks regulaarsetele ja hoo-ajaUstele-
tQökohtäd,ele, mis normaal­selt
rakendatakse programmi 25
nädalase perioodi kestel. Kõne alla
tulevad eriprojektid kontorites, üldiste
parandustööde alal, uurimistegevuses
.jnc\ r •'• ^-r- '
- Apelleerige \varakult. • ,\; .
Toetussumiiiado!! piiratud.
Sooviavalduste esitamise viimaseks
tähtajaks on 2. juuli 1980. aastal või
isegi varem kui kõik ettenähtud
summad on kasutatud. Andke oma
sooviavaldus sisse niipea kui võimalik.
Enne noorte palkamist tehke kindlaks,
et teil oleks kirjalik nõusolek toetuste
saamiseks. ^
Kas vajate;rohkem informatsiooni? :
Täielike juhtnööride ja üksikasjalise;
mformatsiooni saamiseks programmi
kohta helistage või kirjutage. Meil on
hea meel kui saame teid aidata.
Ministry of Intergovernmental
Affairs, Subsidies Branch,
Queen's Park, Toronto M7A 2R8.
- Tasuta telefon 1-800-268-7592.
Motro Torontos telefon 965-0570.
Põhja'Ontarios (kus kõneleja area
on 807) tuleb kasutada telefoni:
(416) 965^570 collect. V ,
WilliamDavis
Premief
TAAS PARIISIS
Kui ta 1926. a.|StiperldiUmi lõppedes"
• veel tundmatu .kunstnikuna köisi
. raskustele vaatamata jäi: sinna kuns"^
tide ja kunstnil^e maailmalinna, siis
nüüd küll seal ja rrjaailmas tunnus­tatuna,
eelistab ta endiselt raskusi,
ja tundmatuseni muutunud Pariisi
Rootsi .„lihapattide" j,uürest. .
» Jällegi on raskusi ja võtab aega
kohanemine. Juba sobjvjj ateljee leid­mine
võtab aega. Kuid 1947. aasia
loomingut märgistab kuus graafilist
teostust. Kuni kunstniku lahkumise­ni
(8. jaan. 1954) vältas^loominguline
töö veel 1952. aaital, seega võiks se-da
Wiiralti uut Pariisi epohhi piirit­leda
kuue aastaga. See ön olnud pro-
, duktiivne ja jällegi wiirartlikult u"s.
Nende ridade kirjutaja silme eest on
läbi käinud 35:uut graafilist,lehte ja
mitrneiä joonistusi. Ta ön graafikale
andmast üha uut, tuues enam maali­lisust
oma kunstnikuprofiili., Pariisi
kunstiteadlane ja kriit|ik Phiiippe
Šchuwer ajakirjas Wiiraltist -,La
Gourier" (Pariis 1951; nr. 53) kirju-tab:.
„Demonite ja inglite geniaalne
kunstnik on loomas nüüd Õnne har­moonilist,
maailma". .iSellele lisab
tuntud leedu graafik Vytautas Jony-
. nas: „Wiiralt — joone ja yärvi võit
materjaU üle, ölgugi^me kohtame ju­ba
varemalt tema loomingus töid.
mäaliHse elementidega, Vaimustab ta
just oma viimaseil aasiail graafilise
maalilisuse avastamisest'. Tööd, mil­ledes
need mõtted on realiseeritud
mõjuvad efi,ti tugevalt — ;,Okaäpid"
E. Wiiralt n - „ P o e e t
õnne Laikvegaoleme saanud ühe,
lugeva ja meeldiva kontsert-vokaal-solisti.
Kontsert möödunud pühapäe­val
Peetri kirikus tõi kunstnikule
jällekordse teenitud võidu. See oli
lauljatari Kanadas olles tema viies
kontsert, esimene äga vaimuliku si-^
suga. Kiili vaimulik ja kirikus, ei
saaks seda paigutada eeiarvamusliku
tavalise kirikukontserdi liiki.
Viibet tagasi, tehes ja mõnd võrd­lusjooni
tõmmates lauljatari möödu­nud
aasta kontserdiga Hart Houseis,
osutus Peetri kirik akustikalt pare­maks
ja kava oli huvitavam. Eelmi­sel,
hea ja õnnestunud, tuli täisajali-ne
konlšerl esineja! üksi täita. Näili­se
pingeta ja värskusega isegi lõpuJ
osas — tõend laulja heast koolist ja
füüsilisest võimest. Samuti näitas pi­kemas
,,liederite" tsüklis laulja loo­mupärast
jä ulatuslikku sisseelamise
interpreedi võimet.
Antud kirjeldatud kontseirt oli kä­ki-
V
lust. Ta jön ainulaadne. Pildi jutustav
moment ja detailide peensus on ava­ram
kui kQllelgv teisel, maaliline ja
valgusvarjuga. Stiililt realist, on ta
oma tundeerksuselt keskaja.meistri­te
traditsiooni järglane. Isegi nii fan­tastilistes
kompositsioonides kui
„Fürgu" ja „Kabaree" on need an­tud
äärmise realismigcv, hoolimata
nende ebatõelisusest, ülesehitatud re-aalmaailma
detailidel.
Hoolimata sellest, et W. veetis oma
loomingulise ,'tegeyuse aja peamiselt
Pariisis, on tema kunst jäänud
erandlikuks nähteks selles kunstide
miljöös. Veel enam aga ütleb Pierre;
Mü rna h d :• „W i i rai t on, v il j e 1 n ud oma
kunsti risti läbi Euroopa, kusjuures
vastandina nii tihti esinevale, on ta
osanud jääda puutumatuks ning säi-
. litanud oma rahvusliku omapära".
,>Wiirall on hoidnud puhtana oma
põhjamaise aususe ja iseseisvuse,
teatava romantilise, idüllise kvalitee­di,
mis koos temaga tuli ^ lõunasse
: Baltikumisr', kirjutas inglise kunsti-;
ajaloolane : Basil Burdett' graafika­kunsti
almanahhis „The Print Col-lector
s Querterly".(1936, 2). Ja saksa
-kunstiajaloolane, Berhini. ülikooli
dotsent. J.. Junkersdorf kirjutab:„Vi-kerkaarena
Põhja- ja Lääne-Euroopa
vahel jääb eesti suure graafikameist^
ri kuju kiirgavalt püsima"..
Üle 80 pikema kirjutsie, essee ja
kriitika on Wiiralti üle esialsselt re­gistreeritud.
Paljuid neist sirvinud,
on need: täis tunustust ja imetlust,
alates juba 1927. aastast. Nende kõf-val
nieie oma ringest, kunstnik, kir­jutab
Wiiraltist veel 1975. aastal:
„Kunstniku teosed ei äratanud kuns­tiga
üleküllastüriud Pariisis tähelpa-nu
kuni 1935 aastani, mil olukord vä­hehaaval
hakkas paranema. ,,Mont-'
parriasse" tutvuste kaudu õnnestus
tal saada raamatute illustreerimisi ja
turistide telHmisi erootilise sisuga
joonistustele, mida ta oli sunnitud
täitma hädasunnil" (Joann Saarniit,
Meie Elu": 1975, nr. 9). Jäädvustan
selle oma ülevaate juurde kui kuri-
: üosumi. Samas veel: ^Isiklik kokku­puutumine
Ed. Wiiraltiga oli nuil
Stokholmis 1947: a.", mis näitab J;-
S-i pinnapealsust, kuna'WiiraU oli
siis juba ammu Pariisis.
Eduard Wiiralti tööd nõuavad
vaatlejailt palju tähelepanu, süvene­misaega
ning omajagu suurt kunsti-kasvatust
ja -mõistmist, et neile lä­heneda
ja neist õieti aru saada.
Lõpetaksin meie kunstiajaloo pro­fessor
Armin Tuulsega, mida ta väl­jendas
Wiiralti lahkumise järele:
.,Nüüd, kus kunstnik on läinud iga­vikku,
peaks olema meie järeljätma-
V tuks püüdeks ja kohustus&kS/säilita­da
tema pärandit eesti kultuurile".
Wiiralti loomingu lai ampula igas
aspektis, hüvitav ja inspireeriv, võiks
anda meie kunstiajaloolastele käsit­lus-
ja uurimisainet kõijgema teadu.sl.
-kraadide taotlemiseks.
vait huvitavam, vaheldusrikkam.
Lauljataril oli küll kandvam osa sel­les,
kuid tal oli ka „hinge tagasitõm­bamiseks"
aeg. Lisa ja vaheldus anti
noorkunstnike poolt ning lauljatar
esines nende kammerorkestri saatel.
Esimene kontserdi pala oligi en­nast
tutvustava 9'-liikmeliselt orkest­rilt
koos hapsikordilt — Kaljo Raidi
„Largette" viiulile ja orkestrile. Viiu­lil
Carölyn Gundy. Järgnes Õnne
Laikvelt kolm aariat: G. F. Händeli
„Messiasest" (Ta juurde tulge kõik!)
ja „Joosuast" (Oh! had i Jubal's
lyref ning Rich. Straussi ,,Zueig-nung".
Orkester esines dirigentita,
hästi kooshoituna kontsertmeistri
Carolyn Gundy ja hapsikordil Inga
Korjuse poolt. Need solistile nõudli­kud
aariad oma variatsioonkäikude-ga,
eriti „loosuast", tõid esile solisti
üleoleku igas astmes.
Vahepeal hapsikordil Heidi Kla-mas
esitas Bachi prelüüdi ja Michael
Sadul samalt komponistilt allegro.
Selle järele sopranilt Mozarti „I1 Re
Fastore'st" aaria (rondo), mis küll
mitte otse vaimulik musikaal, kuid
lähedane, pakkudes solistile teislaa-di
pala ja tõlgitsuse.
Lühike meditatsioon oli praost
Puhmilt, mille ees kogudus laulis
,Jssand, mu Jumal, Sind tahan ma
lauluga kiita". Orelile lisandus altari
eest trompetil saade Ingvar Liitojalt.
Kontsert teisel poolel oli ypkaal-duett
Evi Valgelt ja Margil Vilalt
Händeli ,,Juudas Makabäusist" —
„0o taevalik rahu", milles konserva­tooriumis
eelviimases astmes õppiv
noor Evi Valge tähelepandav oli
oma suurepärase' puhta ja kõlalise
häälematerjaliga. Lootusi andev sop­ran.
Heidi Laikve, juba tuntud flö-tistina,
esitas G. Bizeti menueti ja
orkester Händeli sonaadist (op. 2, nr.
5) ofertöoriumi.
Solistilt kuulsime veel Haydeni
^Loomisest" aaria ning eesti auto­reist
Mart Saare „Unustamata laul"
ja Mihkel Lüudigu„Minu altar", Lõ­puks
laulis solist Gounod-Bacht ,^õh.
vili mä Sinu ees" (Ave Maria).
Nõudlikud aariad nõuavad vokaal^
set jõudu ja hääletehnikat. Et neid
laulda peab omama põhja. Seda on
Õnne Laikvel. Tal on veel enam: ta
looja ja loomingu tunnetuses toob
välja loova vaimu tunnetuse ja süga­vuse.
Noorte kammerorkestri või­meid
ja taset kinnitab seegi, et vaid
ühe prooviga koos solistiga^ saade oli
: vaba. :tähelepandavamalsl: dissonant-sidesto.
• :
7 Grasitbrook Av(e. (Finch Plasa)
(Finchi nurgal, Bathursti ja Yonge vahel)
TELEFON 225-0824
Äri avatud: teišip.,kolmap.,neljap. 9—6, reedel 9—7, laup. 9—4.
(Esmaspäeviti suletud)
JAGAS
ingtoiu
Kanada Etniliste Ajakirjanike
Klubi käesoleva aasta auhinnad sik
mapaistv^te teenete eest ajakirjan­duse,
TV ja raadio programmide
koostamise alal said kolmapäeval, 15.
apr. klubi pidulikul õhtusöögil^ To­ronto
Press Klubi ruumides „Toron-to
SUN" peatoimetaja Peter Worth-ingtön,
Alla Konjhõdzich, kes olnud
tegev ajakirjanduse alal 55 aastat ja
toimetab praegu ..sloveeni ..ajalehte
„Bratstvo"; Imre S. Molnar, 50 a. te­gev
ajakirjanduse alal ja ungari ajal.
„Magyar Hirlap'V 'toimetaja; Peter
Robenko, ajakirjanikuna olnud tegev
20 aastat, toimetab ajal. ;,Liubystol"
ja „Lenko News"; Carol Kesnik, poo-lokelsete
raadioprogrammide koosta­ja,
mitmekultuurilisuse aial ja Pauli^
ne Tong MTV mitmekultuuriliste
programmide koostaja inglise kee­les.
Õhtusöögist võttis osa 150 isi­kut,
kokku 34 rahvusest.
MAIBAL
Aplaus ja roosid solistile; orkestri­le
ja noorte talentide ning pärast
rikkalikus kohvilauas õnnesoovid ja
tunnustussõnad kinnitasid kontserdi
head taset ja õnnestumist.
Külaliskõnelejaks oli palutud niit- .
mekultuurilisuse minister Jim Fle­ming.
Tema kirjaliku tervituse luges
ette sen; S. Haidašh. Selgus, et minsi-ter
nõrmaliseerib vahekorrad etnili­se
ajakirjandusega jä moodustamisel
on uusjmitmekurtuurilisuse nõuko­gu.
Eelmise valitsuse poolt moodus^
tatud nõukogu ei eksisteeri enam.
Tervitusi tõid vpel NDP ja Toronto
linnavalitsuse esindaja. '
Tormilise aplausi osaliseks sai; „To-ronto
' SUN" peatoimetaja .Peter
Wörthington oma auhinna vastuvõt­misel.
Klubi väärista.s teda pideva
sideme pidamise eest etnilise ajakir­jandusega
ja etniliste rähvusgruppi-.
dega.-Auhinda vastuvõtes P. Wörth­ington
mainis, et etnilise päritoluga
kanadlaste ülesandeks ön Kanada
tervikluse, alalhoidmine. Teie tulite
Kanadasse» mitte Quebecisse, Alber-tasse
või mujale. Teie olete annud
sellele -maale täie ülesehitava panu­se
ja mitte sugugi vähem kui nfeed
kes loevad endist Kanadat asutanud
rahvasteks. Nendel ei ole mingisugu­seid
õigusi nõuda enestele erilisi.ee-liseid.
Seiske Kanada ühtsuse eest,
kuid' hingelt jääge selleks kellena
teie tulite sellele maale, viljelege
oma rahva keelt ning rahvuslikku
kultuuri. /
Eeskavalises 'osas esinesid mitme
rahvusgrupi silmapaistvad künstni-
Vestluses „Meie Elu" kaastöölise­ga
P. Wörthington avaldas^ tunnusta­vaid
sõnu eestlaste kohta ja soovis,
et eestlased! tunneks end hästi Kana­das.,
\