1977-02-18-01 |
Previous | 1 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
GEffERAL AGQÜISITXQNS f
...Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti
Majas, 958, Broadview Ave., Toronto,
Ont. M4K2R6,.Canada© Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine
igal tööp.,' kl. 9h.-5 p.l., esmasp. ia
neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl..9. h.-l p.l
Tellimishinnad Kanadas: 1. a. $20 00
k: SH .00, 3 k, 17.00. USA-sse: l a .
), .6 k. 11.50, 3 k. $7.50. Ülemere-maadesse:.!
a. $24.00, 6 k. $13.00, 3 k.
$8.00. ; I- -
Kiri- ja lennuposti lisa: Kanadas ja
üSA-s: l a . 110.50, 6 k. $5.25..
6-1
Ülemeremaadesse: 1 a. $23.50, 6 k.
$.11.75.'Üksiknumber ,350. Kuulütus-hinnad:
1 toll ühel veenil: esiküljel
13.50, tekstis $3.25. kuulutuste küljel
$3.00. : Secörid Clašs Mail Registr.aiion No. 1354.
„OUR LIFE" - „MEIE ELU"
•—«'.Estonian Weekly. Published by
Estonian Publishing Co.. Toronto
Ltd., Estonian. House, 958 -Broadview
Ave., Toronto, Ont. • Canada.
M4K 2R6 © Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S.
Veidenbaum.
Toimetaja New Yorgis B. Par-ming
473 Luhmann Dr., New Mil-ford/
NJ.,USA. Tel. (201) 262-0773
,,MEIE ELU" väljaandjaks on
Eesti Kirjastup Kanadas. ;
Asut. A.Weileri; algatusel 1950.
Nr. 7 (1410) 1977
i nrrirr
REEPEL,18.VEEBRUARIL - FRIDAY, FEBRtJARY 18 XXVIII aastakäik
jüllatudavõis taas meie noorte erksast jä/entusiastlikust tegevusest möödunud laupäeva õhtul, mil toimus
St. LawrenceCenter' Town-Hall-is Toronto ja väljastpoolt kohale tulnud noortekooride ühiskontsert — Laulupäev.
Kokku esines kuus koori seitsme juhi taktikepi all, viimaseist kolm paguluses kõrgemais muusika-õppe-asutisis
oma harrouse saanud. Täissaal kuulajaid, kellede hulgas palju noori, võis osa saada noorusliku kõla ja
vaimustusega esitatud meie koorimuusika paremikust. Koosseisust suurim oli New Yorgi noorte segakoor Esto-
Atlantis, kes ka kandvama osa kontserdist täitis, lauldes oma juhtide Maaja Duesberg-Roosi ja Erik Veski juhatusel
esimese poole osa programmist ja oli'-kaasas ühenikooride ettekandeis. r
Lembitu Ristsoo tutvustas Laulu- ne noorte, laul tänasele ja homsele
päeva aupatrooiic j - aupeakonsul II- Eestile!", lõpetas kõneleja. ••
mar Heinsood; mäe-strosid Anton Ka- Tervituse oli saatnud koos .rooside-semetsa
ja Roman Toid, kusjuures ga E. Rahvuskomitee Ühendriikides
tütarlapsed neile andsid roose. noorte kultuurtoimkond.
EKK; poolt ütles lühikese tervituse. Edasi kandis kirjanik Aarand Roos
inglise- ia eesti keeles Ilmar Hein- . ette pühenduse Laulupäeyäle:
soo, mainides; et'.eestlased on alati „Näeme oma vaimusilmaga, kui-clnud;
laulev rahvas, ja et suured das/Ajalugu., mineviku-.' hämaruses
laulupeod; on tihedalt,'seotud rahvus- veab vägikaigast esimese eestlasega
liku ärkamisajaga. Kõlagu ka täna- ja avastab temas aine uueks rahvaks.
Ta laseb eestlasel armuda oma ema-keelesse
ja kogeda, et sellise kõlaga
ei kõnele keegi muu. Ta näitab eestlasele
kultuurirahvaste tõusu ja langust,
kuid ei sega tema heledat verd
ühegagi. Ajalugu, müüb: eestlase orjana
maha, kuid ta kogeb varsti, et
eestlase! on visa hing ja laseb tal hobuseid
vahule ajada, et teistest rahvustest
mööduda. Ajalugu.laseb .eestlasel
oma rahvale õnne tuua, kuid
eraldab tä siis muust maailmast. Ja
eestlane, uurib maa- ning taevavahe-
]isi tarkusi ja tuleb tõetundmisele, et
ta peab valgustama tulevasi päevi.
. Mis. eestlasel kõik oli, kui. tal oli
oma riik! Kuid ajalugu on karm ja
sallib, oma seltskonnas vaid tule ja
rauaga karis tatud-karastatud rahvaid
— jä ega ta meid ei jäta!
Noored tulevad igast ilmakaarest
merepõhja vajunud Atlaatist •üjpiiijl.
eesti; keele abil. Ja Ajalugu paneb
meks, et- see omapärane imepärase
kõlaga keel, millega kõik alguse-'sai,-
ei oli otsa saanud. ;•
Kord ühendatakse eesti sesakee-
'ed, kaotatakse segameeled ja Eestis
'ilgab- uus elu sest noored laulavad
kätte vabaduse!"
Järgnes kooride esinemine'. Koorid
olid: Es to-Ätlantis N.Yorgist, Heile-fajacl
Hamiltonist ja Torontost Va-nemgaidide
.Koor, Peetri Koguduse,
Moörtekoor. Lootus, Vana-Anclrese
Koguduse 'Noortekoor ja Segakoor
Leelo. • ;
Esimese osa kattis; täielikult Segakoor
Esto-Atlantis Maaja Duesberg-
Roosi .juhtimisel. Lauldi J.- Aaviku
,Meie laulame", A., Vedro „Midri-
Hnd", R: P ä t s i „ Pill oli' helle" ja ^Pulmalaul'',
K., Raidi, „Kuri perenaine",
R. Tobiase „Eks teie tea", „Murtud
roos" ja ,;Varaš"-,M. Härma „Tule
koju" ja „Tuljak'. Klaveril oli kaastegev
Erik Veski K. Raidi ja R. Tobiase
„Eks teie tea" juures.
Kava teine pool algas Hamiltoni
Helletajate kahe lauluga Olaf Kop-villemi
juhtimisel/klaveril Eva Ram-mo.
Lauldi O. Kopvillemi seatud
„Lastelaulud" ja J. Zeiger/R Toi
„Kanneldaja",
\ .;'.-(Järž""lk.':3)"-,:
Noorte Laulupäev on lõppenud. Ühendkoori ees,-vasakult: Gunnar Mitt, Aarand Roos, Oiaf Kopvillem, Erik Veski,
Katrin Kxiuskne-Veski, Jaak Kivik, Eerik Purje ja Maaja Duesberg-Röos. Foto— Q. Haamer
STOKHOLM —- Tartust läänemaailma jõudnud andmeil on Mart Niklus,
keda arreteeriti 8.. oktoobril-1.a. vanglast välja lastud.
• NEW YORK (M. E.) — Rahvuskomitee
esinduskogu koosolekul selgus,
et organisatsioonidele välja saadetud
küsimusele vastanuist on vahekorraga
10:2 soovinud, et järgmised 'Üle-,
maailmsed. Eesti Päevad (ESTO '80)
peetakse Rootsis. Vastamine selle j & e ajal juba
ankeedi alusel, mis oli täiesti uus
moodus asukohamaa selgitamiseks,
on olnud üldiselt loid ja teiseltpoolt
Mart Niklus
vahistati Tartu
seitsmendas
keskkoolis,
Lina tänav
2. tundideeta.
neiud põlevate küünaldega meenutavad oma isade maad, mis 59.
aastat tagasi sai vabaduse ja selle taas kaotas. Leedu Vabariigi aastapäeva
tähistatakse pühapäeval 20. veebruaril Leedu Hallis, 2185 Stavebank Rd.r
Mississauga algusega kl. 4 omarahväle ja tund aega hiljem ingliskeelt kõnelejatele.
'
EELTEADE: ^.
LEMBIT AYESSONI
Finnish Social Club, 126 Manville Road, Scarboro
Laupäeval, 26, veebruaril, kl. 7.30 õ.
ängih
Soome Relvavennad Toronto Klubi
kultuurilaureaadid ja
;-stipendiaadid
6. märtsil Town tiall
mõned ^esinduskogu liikmed ütlesid,
et mitmed organisatsioonid on ka
kaebanud, et nad ei ole üldse saanudki
niisugust küsimuslehte. ERKU
peasekretär E. Vallaste seletas seepeale,
et ankeet on saadetud kalendri
andmestiku alusel" välja kõigile
USA eesti organisatsioonidele, kaa-saarvatult
nende nn. iseseisvad osakonnad
hagu laulukoorid, rahvatantsurühmad
jne.
ERKU juhatus lubas saabunud
andmed saata edasi ülemaailmsele
Eesti Kesknõukogule, kes seda ankeeti
algatas, ent ,,...see ei ole sugugi
mitte Rahvuskomitee juhatuse
seisukoht vaid nende organisatsioonide
vastus", -—tähendas juhatusÜi-ge
V. Nigol, kes toimis koosoleku
ühe juhatajana. ERKU juhatusliik-meist
osa pooldavad, et jühül kui pidustused
tulevad Rootsis,^ siis neid
kas peetaks hoopis 1981. a., seega senisest
4-aasta tsüklist välja langevalt
või igal'juhul mitte üheaegselt Piirita
reidil aset leidva olümpiaregatta-ga.
.Neile ..seisukohtadele ..vaidlesid
esinduskogu liikmed vastu. Juulis on
Rootsis ametlik puhkusekuu jä sellel
ajal tuleks siis korraldamisele ka
ESTO '80.: ••.."'•
30. septemb
ril. 1.a. ia teda,
peeti miilitsas
õhtuni
vahi all. Kinnipidamise.
ajal sooritati; ta kodus läbiotsimine
kus juures miilitsa, pool t kon ['iskoeri
ti terve 'rida'poliitiliselt süütuid pabereid.
Ka võeti -ta kirjutusmasinas'
proovid kahtluse esitamisega, et 1?
on oma.' kirjutusmasinal •paljundanud'
keelatud, kirjandust. .- '••••'
Pärast miilitsast vabanemist töötas
ta edasi asetäitja keelteõpetaja
rd. samas koolis. Andes oma kavakohast,
õppetundi 8. oktoobril 1.a. arreteeriti
ta koolis keset päeva. Arretee
rimise põhjuseks toodi' ette Eesti
NSV kriminaalkoodeksi paragrahv
,182, see tähendab „vastuhakkamine
miilitsale." 30.. septembril. Arreteerimisel
rebis ta katki oma Nõukogude
Liidu passi, teatades, et ta soovib
Nõukogude kodakondsusest lahkuda.
ja ka teatavaile ringkondadele siin
mõrudäks pilliks alla neelata, sest
siit arendati laialdast'västupröpägan
dat pidustuste Rootsis korraldamise
vastu, eriti kohaliku ajalehe juht- ja
lugejakirjade aktsioonis. Arvestades
Kuna Mart Niklus oli KGB poolt
juba varem tema 10-aastase vanglakaristuse
tõttu manatud kui „eesti
natsionalist", siis paigutati ta peagi
Tartust ümber; Tallinna Keskvangla
eriosakonda „Isolaator. 1",' kus ta
sooritas näljastreigi protestiks põhiliseta
arreteerimise vastu. Nõukogude
passi katkirebimise tõttu oli,
karta et teda pannakse psühhiaatri-,
lisele uurimisele, mis tähendanuks.
tema paigutamist mõnesse kurikuulsasse
KGB ..kliinikusse".
• Niipea., kui Mart Nikluse anvtecii-
•^ise trade- jõudis Rootsi pöördus'te-ma
No r rk öpingis asu v. su g u la ne A fn-e
š.t \; I n t ern a t i d n a 1 i.' p o o I e, taotled e s
*erna '.'A.rrinesty Internationaii: kaitse-'
all a võ t m ist... Ain n es ty I n f ern a tj.dn ai i:
,:-al"VLi.svaheline .sekretariaat Londonis
teatas enne iõuluid. et irad on
'M s 11 s i a v ud võ 11 a: M a r t N i k! u s e o m a
kaitsealuseks vangiks ia et tema
heaks hakkavad tegutsema kolm eri-
, Tru^ni. Rootsi Eestlaste Esinduse-noolt
pöörduti Mart Niklusele abi
saamise, -sihiga Stokholmi.külastagu
d- USA' kongressi Euroopa julgeoleku
ja koostöö komisjoni kaasesi-mehe,
Esindajatekoja liikme Dante
Fascelli ja komisjoni staabiülema R.
Speneer Oliveri poole. Wasingtonis.
Mart Nikluse nimi on seotud esimeste
teadetega passiivsest vastupanust
Eestis viiekümnendate aastate
teiselt poolelt. Ta saaMs nimelt .1956.
ia 1957. aastal Leningradi ja Tartut
külastanud Soome' teadlaste ja üliõpilaste
abiga läände 15 ülesvõtet,
mis demonstreerisid sotsiaalseid
eestlaste ülemaailmset pooldavat väärnähteid Tartu ümbruses. Mart
meeleolu, on Rootsis ka praktm
Ankeedi tulemus rõhuva--.enamuse-;: juba selle suui^idustustemõiiestigus- ••
ga Rootsi kasuks on mõneti üllatav--te eelsammudega alustatud. ' (Järg lk. 2)
Pühapäeva^ 27. veebruaril 1977. a. algusega kell 4 p.l.
toimub Toronto Ülikooli aulas (Convocation'-'Hall) King's Cöllege
Eesti Majas
ap., 24. veebr. kl. 8 õ.
Loeng: Agr. J. Oinus
HILLEDE KODUSEID
PAUUNDUSyHSfe".
KÕIK TERETULNUD!
UUSAVÕISTLUSED FÄÄSJÄRVE1
Telef. 69?-757f Pühap.g 6. märhil kl. II e.L
463-4016 Eesti Suusaklybi ¥©r©Ri©s
lesti- . a a s t a p ä e v a
Aktusekõne — EKN Rahvuspoliitilise komisjoni esimees HARALD TEDER.
Tervitused eestlastele Kanadas E. V. aupeakonsul ILMAR HEINSOO.
Langenute mälestamine leitnant PEETER KASS V.R. .2/ 3.
; Tervitus külalistele OSCAR MÜLLERBECK.
; / ^ KONTSERTOSAS KAASTEGEVAD;
'festohia Orkester — UNO KOOK'i juhatusel,
Toronto Eesti Meeskoor — HARRY TOI juhatusel.
Skautide ja gaidide sõnaline põimik — ENE RÜNGE juhatusel
Aktuse auvalve Toronto Eesti noored.
Sissepääs $4.00 koos kavaraamatuga, gaididele, skautidele vormis, õpilastele ja lastele tasuta.
Uksed avatakse kell 3 p.l. TORONTO EESTI SELTS
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, February 18, 1977 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1977-02-18 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E770218 |
Description
| Title | 1977-02-18-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | GEffERAL AGQÜISITXQNS f ...Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958, Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K2R6,.Canada© Tel. 466-0951 Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp.,' kl. 9h.-5 p.l., esmasp. ia neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl..9. h.-l p.l Tellimishinnad Kanadas: 1. a. $20 00 k: SH .00, 3 k, 17.00. USA-sse: l a . ), .6 k. 11.50, 3 k. $7.50. Ülemere-maadesse:.! a. $24.00, 6 k. $13.00, 3 k. $8.00. ; I- - Kiri- ja lennuposti lisa: Kanadas ja üSA-s: l a . 110.50, 6 k. $5.25.. 6-1 Ülemeremaadesse: 1 a. $23.50, 6 k. $.11.75.'Üksiknumber ,350. Kuulütus-hinnad: 1 toll ühel veenil: esiküljel 13.50, tekstis $3.25. kuulutuste küljel $3.00. : Secörid Clašs Mail Registr.aiion No. 1354. „OUR LIFE" - „MEIE ELU" •—«'.Estonian Weekly. Published by Estonian Publishing Co.. Toronto Ltd., Estonian. House, 958 -Broadview Ave., Toronto, Ont. • Canada. M4K 2R6 © Tel. 466-0951 Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New Yorgis B. Par-ming 473 Luhmann Dr., New Mil-ford/ NJ.,USA. Tel. (201) 262-0773 ,,MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastup Kanadas. ; Asut. A.Weileri; algatusel 1950. Nr. 7 (1410) 1977 i nrrirr REEPEL,18.VEEBRUARIL - FRIDAY, FEBRtJARY 18 XXVIII aastakäik jüllatudavõis taas meie noorte erksast jä/entusiastlikust tegevusest möödunud laupäeva õhtul, mil toimus St. LawrenceCenter' Town-Hall-is Toronto ja väljastpoolt kohale tulnud noortekooride ühiskontsert — Laulupäev. Kokku esines kuus koori seitsme juhi taktikepi all, viimaseist kolm paguluses kõrgemais muusika-õppe-asutisis oma harrouse saanud. Täissaal kuulajaid, kellede hulgas palju noori, võis osa saada noorusliku kõla ja vaimustusega esitatud meie koorimuusika paremikust. Koosseisust suurim oli New Yorgi noorte segakoor Esto- Atlantis, kes ka kandvama osa kontserdist täitis, lauldes oma juhtide Maaja Duesberg-Roosi ja Erik Veski juhatusel esimese poole osa programmist ja oli'-kaasas ühenikooride ettekandeis. r Lembitu Ristsoo tutvustas Laulu- ne noorte, laul tänasele ja homsele päeva aupatrooiic j - aupeakonsul II- Eestile!", lõpetas kõneleja. •• mar Heinsood; mäe-strosid Anton Ka- Tervituse oli saatnud koos .rooside-semetsa ja Roman Toid, kusjuures ga E. Rahvuskomitee Ühendriikides tütarlapsed neile andsid roose. noorte kultuurtoimkond. EKK; poolt ütles lühikese tervituse. Edasi kandis kirjanik Aarand Roos inglise- ia eesti keeles Ilmar Hein- . ette pühenduse Laulupäeyäle: soo, mainides; et'.eestlased on alati „Näeme oma vaimusilmaga, kui-clnud; laulev rahvas, ja et suured das/Ajalugu., mineviku-.' hämaruses laulupeod; on tihedalt,'seotud rahvus- veab vägikaigast esimese eestlasega liku ärkamisajaga. Kõlagu ka täna- ja avastab temas aine uueks rahvaks. Ta laseb eestlasel armuda oma ema-keelesse ja kogeda, et sellise kõlaga ei kõnele keegi muu. Ta näitab eestlasele kultuurirahvaste tõusu ja langust, kuid ei sega tema heledat verd ühegagi. Ajalugu, müüb: eestlase orjana maha, kuid ta kogeb varsti, et eestlase! on visa hing ja laseb tal hobuseid vahule ajada, et teistest rahvustest mööduda. Ajalugu.laseb .eestlasel oma rahvale õnne tuua, kuid eraldab tä siis muust maailmast. Ja eestlane, uurib maa- ning taevavahe- ]isi tarkusi ja tuleb tõetundmisele, et ta peab valgustama tulevasi päevi. . Mis. eestlasel kõik oli, kui. tal oli oma riik! Kuid ajalugu on karm ja sallib, oma seltskonnas vaid tule ja rauaga karis tatud-karastatud rahvaid — jä ega ta meid ei jäta! Noored tulevad igast ilmakaarest merepõhja vajunud Atlaatist •üjpiiijl. eesti; keele abil. Ja Ajalugu paneb meks, et- see omapärane imepärase kõlaga keel, millega kõik alguse-'sai,- ei oli otsa saanud. ;• Kord ühendatakse eesti sesakee- 'ed, kaotatakse segameeled ja Eestis 'ilgab- uus elu sest noored laulavad kätte vabaduse!" Järgnes kooride esinemine'. Koorid olid: Es to-Ätlantis N.Yorgist, Heile-fajacl Hamiltonist ja Torontost Va-nemgaidide .Koor, Peetri Koguduse, Moörtekoor. Lootus, Vana-Anclrese Koguduse 'Noortekoor ja Segakoor Leelo. • ; Esimese osa kattis; täielikult Segakoor Esto-Atlantis Maaja Duesberg- Roosi .juhtimisel. Lauldi J.- Aaviku ,Meie laulame", A., Vedro „Midri- Hnd", R: P ä t s i „ Pill oli' helle" ja ^Pulmalaul'', K., Raidi, „Kuri perenaine", R. Tobiase „Eks teie tea", „Murtud roos" ja ,;Varaš"-,M. Härma „Tule koju" ja „Tuljak'. Klaveril oli kaastegev Erik Veski K. Raidi ja R. Tobiase „Eks teie tea" juures. Kava teine pool algas Hamiltoni Helletajate kahe lauluga Olaf Kop-villemi juhtimisel/klaveril Eva Ram-mo. Lauldi O. Kopvillemi seatud „Lastelaulud" ja J. Zeiger/R Toi „Kanneldaja", \ .;'.-(Järž""lk.':3)"-,: Noorte Laulupäev on lõppenud. Ühendkoori ees,-vasakult: Gunnar Mitt, Aarand Roos, Oiaf Kopvillem, Erik Veski, Katrin Kxiuskne-Veski, Jaak Kivik, Eerik Purje ja Maaja Duesberg-Röos. Foto— Q. Haamer STOKHOLM —- Tartust läänemaailma jõudnud andmeil on Mart Niklus, keda arreteeriti 8.. oktoobril-1.a. vanglast välja lastud. • NEW YORK (M. E.) — Rahvuskomitee esinduskogu koosolekul selgus, et organisatsioonidele välja saadetud küsimusele vastanuist on vahekorraga 10:2 soovinud, et järgmised 'Üle-, maailmsed. Eesti Päevad (ESTO '80) peetakse Rootsis. Vastamine selle j & e ajal juba ankeedi alusel, mis oli täiesti uus moodus asukohamaa selgitamiseks, on olnud üldiselt loid ja teiseltpoolt Mart Niklus vahistati Tartu seitsmendas keskkoolis, Lina tänav 2. tundideeta. neiud põlevate küünaldega meenutavad oma isade maad, mis 59. aastat tagasi sai vabaduse ja selle taas kaotas. Leedu Vabariigi aastapäeva tähistatakse pühapäeval 20. veebruaril Leedu Hallis, 2185 Stavebank Rd.r Mississauga algusega kl. 4 omarahväle ja tund aega hiljem ingliskeelt kõnelejatele. ' EELTEADE: ^. LEMBIT AYESSONI Finnish Social Club, 126 Manville Road, Scarboro Laupäeval, 26, veebruaril, kl. 7.30 õ. ängih Soome Relvavennad Toronto Klubi kultuurilaureaadid ja ;-stipendiaadid 6. märtsil Town tiall mõned ^esinduskogu liikmed ütlesid, et mitmed organisatsioonid on ka kaebanud, et nad ei ole üldse saanudki niisugust küsimuslehte. ERKU peasekretär E. Vallaste seletas seepeale, et ankeet on saadetud kalendri andmestiku alusel" välja kõigile USA eesti organisatsioonidele, kaa-saarvatult nende nn. iseseisvad osakonnad hagu laulukoorid, rahvatantsurühmad jne. ERKU juhatus lubas saabunud andmed saata edasi ülemaailmsele Eesti Kesknõukogule, kes seda ankeeti algatas, ent ,,...see ei ole sugugi mitte Rahvuskomitee juhatuse seisukoht vaid nende organisatsioonide vastus", -—tähendas juhatusÜi-ge V. Nigol, kes toimis koosoleku ühe juhatajana. ERKU juhatusliik-meist osa pooldavad, et jühül kui pidustused tulevad Rootsis,^ siis neid kas peetaks hoopis 1981. a., seega senisest 4-aasta tsüklist välja langevalt või igal'juhul mitte üheaegselt Piirita reidil aset leidva olümpiaregatta-ga. .Neile ..seisukohtadele ..vaidlesid esinduskogu liikmed vastu. Juulis on Rootsis ametlik puhkusekuu jä sellel ajal tuleks siis korraldamisele ka ESTO '80.: ••.."'• 30. septemb ril. 1.a. ia teda, peeti miilitsas õhtuni vahi all. Kinnipidamise. ajal sooritati; ta kodus läbiotsimine kus juures miilitsa, pool t kon ['iskoeri ti terve 'rida'poliitiliselt süütuid pabereid. Ka võeti -ta kirjutusmasinas' proovid kahtluse esitamisega, et 1? on oma.' kirjutusmasinal •paljundanud' keelatud, kirjandust. .- '••••' Pärast miilitsast vabanemist töötas ta edasi asetäitja keelteõpetaja rd. samas koolis. Andes oma kavakohast, õppetundi 8. oktoobril 1.a. arreteeriti ta koolis keset päeva. Arretee rimise põhjuseks toodi' ette Eesti NSV kriminaalkoodeksi paragrahv ,182, see tähendab „vastuhakkamine miilitsale." 30.. septembril. Arreteerimisel rebis ta katki oma Nõukogude Liidu passi, teatades, et ta soovib Nõukogude kodakondsusest lahkuda. ja ka teatavaile ringkondadele siin mõrudäks pilliks alla neelata, sest siit arendati laialdast'västupröpägan dat pidustuste Rootsis korraldamise vastu, eriti kohaliku ajalehe juht- ja lugejakirjade aktsioonis. Arvestades Kuna Mart Niklus oli KGB poolt juba varem tema 10-aastase vanglakaristuse tõttu manatud kui „eesti natsionalist", siis paigutati ta peagi Tartust ümber; Tallinna Keskvangla eriosakonda „Isolaator. 1",' kus ta sooritas näljastreigi protestiks põhiliseta arreteerimise vastu. Nõukogude passi katkirebimise tõttu oli, karta et teda pannakse psühhiaatri-, lisele uurimisele, mis tähendanuks. tema paigutamist mõnesse kurikuulsasse KGB ..kliinikusse". • Niipea., kui Mart Nikluse anvtecii- •^ise trade- jõudis Rootsi pöördus'te-ma No r rk öpingis asu v. su g u la ne A fn-e š.t \; I n t ern a t i d n a 1 i.' p o o I e, taotled e s *erna '.'A.rrinesty Internationaii: kaitse-' all a võ t m ist... Ain n es ty I n f ern a tj.dn ai i: ,:-al"VLi.svaheline .sekretariaat Londonis teatas enne iõuluid. et irad on 'M s 11 s i a v ud võ 11 a: M a r t N i k! u s e o m a kaitsealuseks vangiks ia et tema heaks hakkavad tegutsema kolm eri- , Tru^ni. Rootsi Eestlaste Esinduse-noolt pöörduti Mart Niklusele abi saamise, -sihiga Stokholmi.külastagu d- USA' kongressi Euroopa julgeoleku ja koostöö komisjoni kaasesi-mehe, Esindajatekoja liikme Dante Fascelli ja komisjoni staabiülema R. Speneer Oliveri poole. Wasingtonis. Mart Nikluse nimi on seotud esimeste teadetega passiivsest vastupanust Eestis viiekümnendate aastate teiselt poolelt. Ta saaMs nimelt .1956. ia 1957. aastal Leningradi ja Tartut külastanud Soome' teadlaste ja üliõpilaste abiga läände 15 ülesvõtet, mis demonstreerisid sotsiaalseid eestlaste ülemaailmset pooldavat väärnähteid Tartu ümbruses. Mart meeleolu, on Rootsis ka praktm Ankeedi tulemus rõhuva--.enamuse-;: juba selle suui^idustustemõiiestigus- •• ga Rootsi kasuks on mõneti üllatav--te eelsammudega alustatud. ' (Järg lk. 2) Pühapäeva^ 27. veebruaril 1977. a. algusega kell 4 p.l. toimub Toronto Ülikooli aulas (Convocation'-'Hall) King's Cöllege Eesti Majas ap., 24. veebr. kl. 8 õ. Loeng: Agr. J. Oinus HILLEDE KODUSEID PAUUNDUSyHSfe". KÕIK TERETULNUD! UUSAVÕISTLUSED FÄÄSJÄRVE1 Telef. 69?-757f Pühap.g 6. märhil kl. II e.L 463-4016 Eesti Suusaklybi ¥©r©Ri©s lesti- . a a s t a p ä e v a Aktusekõne — EKN Rahvuspoliitilise komisjoni esimees HARALD TEDER. Tervitused eestlastele Kanadas E. V. aupeakonsul ILMAR HEINSOO. Langenute mälestamine leitnant PEETER KASS V.R. .2/ 3. ; Tervitus külalistele OSCAR MÜLLERBECK. ; / ^ KONTSERTOSAS KAASTEGEVAD; 'festohia Orkester — UNO KOOK'i juhatusel, Toronto Eesti Meeskoor — HARRY TOI juhatusel. Skautide ja gaidide sõnaline põimik — ENE RÜNGE juhatusel Aktuse auvalve Toronto Eesti noored. Sissepääs $4.00 koos kavaraamatuga, gaididele, skautidele vormis, õpilastele ja lastele tasuta. Uksed avatakse kell 3 p.l. TORONTO EESTI SELTS |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-02-18-01
