1984-04-19-01 |
Previous | 1 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
r I
Kui hingamispäev oli möödunud ja
hakkas koitma nädala esimese päeva
hommikul..,
' 'Meenub kuskil nälitud maal
— Jeesus pimeduse valduses
ristipuul. Ent taevataustal on
kiirgamas koidukuma. Uus
päev on saabumas.
Süur-reede ja ülestõusmispüha
ulatavad üksteisele käe ja
kuulutavad võfdukast Elust,
keda surm ei suutnud oma'
kammitks pidada.
Me võime analoogiat leida
ka looduses. Talvekülma ja 1
tuiskudega võjitlev kevade on
selle peegelpildiks. Taevased
väeti sulatavad elutu lumekatte
— ja päikene omahella soojusega
meelitab puud punglema
ja lilled õitsema. Kuid me ei
pühitse üksnes mingit tärkava
looduse kevadpüha, vaid eelkõige
Elu Issanda vaimset võitu
surma ja sjaatana võimutsemise
üle. Kristlane mõistab elu
sügavamalt — elu; mis embab
kogu kosmost. Elu, mis ilmneb
Jumala tarkuses — emt veelgi
enam, Tema lunastavas armastuses,
mille ilmütajiaks on |u-maia
Poeg Jeesus Kristus.
Läbi aegade kordub ristid-raama.
Pimeduse jõugud on
vallutanud Kolgata künka. Pimedus
pn sügav ja sünge. Issanda
jün^ridki bn heidutatud.
— Parim parimatest, enesekindel
Peetrus salgas oma Õpetaja
kolmel puhul ja juudas reetis
Ta tühiste seeklite eest.
Kui ärme oleme hirmutatud
olukorra süngusest. Püüame ka
surmavarjlui valdkonnas näha
elustavat koidusära. Sammudes
koos koiduga Jeesuse hauale,
me avastame ,^ ka tänapäeval
avatud haua ja eluvalguse kiirguse
manala, varjude vallast.
Taevast saabub abiväge. Issanda
ingel, Jumala saadik,
veeretab päratu vägivalla kivi
kääpa avalt ja istub võidukalt
sellele. Hirmuvalitsusel ja valel
pole püsivat jaksu'armastust
ja tõde hoida surmakütkes.
Hauast helgib eluvaimus ja kostab
ingli kuulutus: „Arge kartke!
Te otsite Jeesust, kes on
risti löödud. Teda ei ole siin,
sest Ta on üles tõusnud, nõnda
kui Ta ütles."
Kristuse usus on elu tsentraalne,
universumi südames
pulbitseb ^lu. Me austame Elu
Jumalat ja Elu Õnnistegijat. Elu
ei ole ainult maine, vaid eelkõige
vaimne. Meie ihus pesitseb
suremata hiilg, mis pärineb
:....V:/.Matt:-2a,,i--
JMMalalt ja on suunatud Jumala
poole. f,Nõnda saab põrm jälle
mulda, nagu ta on olnud, ja
vaim läheb jumala juurde, kes
tema on andnud."
Ülestõusnud Elu Issanda
rõõmusõnumile tuginedes me
saavutame sisuka elu — Jumalat
austades ja kaasinimesi teenides.
Ka risti kandes ja kriisi-aegadel
võivad tumeneda puh-tetähed,
ent usus kogutakse
end jälle ja ületatakse probleemide
kuristikud.
Jeesuse Kristusega võideti
vana ning loodi uus ajastu, mil
loojus käsuõpetuslik rangus ja
koitis elavasse südamesse kirjutatud
armuõpetus. Me oleme
vabad ka siis, kui saatanlik
režiim meid rõhub. Veendunud
usklikku ei suuda ajusid pesev
propaganda võrgutada. Koos^
Elu Issandaga seistakse ja või-'
detakse.
Armastus juhtis mõningad'
naised Issanda hauale. Koidukiired
kuulutasid uut hommikut
ja uut elu, mis ületat kalmu.
Elu, mis siinpoolsuses muudab
risti õnnistuseks ja surma läveks
igaviku õndusse — kus
pole enam ööd ja kus Jumal ise
on lahkunuile valguseks.
Kee^i kuulus luuletaja oli valinud
Šveitsi mägestiku karjase
onni oma loomingu paigaks.
Usutlev ajakirjanik küsis —
kuidas teie geenius mahub sellesse
kitsasse hütti — kas teie
luule muusa tiivad pole sellises
ümbruses kärbitud?
Luuletaja avas onni akna ja
vaata — oivaline vaade tervitas
neid. „Kahjuks ei saa ma teile
hejkel näidata kaunimat —
koitu, võrratut kunstnikku. Temale
võlgnen ma oma inspiratsiooni.
Tulge tagasi homme varahommikul,
siis kogete ise, et
ma^i liialda." Enamikus magatakse
maha elu kaunimad perioodid.
Elu Issand püüab meid aktiviseerida,
et me tajuksime —
hommik koidab! — jä kuuluksime
hoogsalt nende perre, kes
esimesel nädala päeval, mida
me pühitseme pühapäevana,
veendunult tunnetaksime Elu
võitu saatana vägede üle — olles
seega koidu lapsed, kelle päralt
on maine õnn jä taevane
PRAOST OSKAR PUHM
TE AJALEHT PAGULUSES
Second Class Mail Registration Mo. 1354.
Nr. 16 (1781) 1984 NELJAPÄEVAL 19. APRILLIL - THURSDAY, APRIL 19 XXkv aastakäik
emaga eesti keelt
STOKHOLM - Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskusele on teatatud, et Mart Niklus
alustas Tshistopoli Vanglas 27. Ejärtsil näljastreiki peale seda, kui temalt nõuti emaga kohtumisel
kõnelemist vene keeles.
Elfriede Niklus, Mart Nikluse 75-
aastane haige ema sooritas arsti hoiatusest
hoolimata Tartust 1.500 km
pikkuse teekonna Tatari autonoomses
vabariigis asuvasse Tshistopoli
linna lootuses, et tal õnnestub sealsesse
vanglasse erirezhiimile mõistetud
poega kohata. Saabunud esmaspäeval,
26. märtsil koos saatjaga
Tshistopoli, pöördus Elfriede Niklus
vangla juhtkonna poole külastusloa
saamiseks. Mitmetunnise ootamise
järele saadi vanglaülema abi kapten
Lvovi jutule, kes peale telefonillst
nõupidamist arvatavasti nõukogude
kinnipidamiskohtade peayalitsusega
Moskvas, andis firandloä kahetunni-liseks
kokkusaamiseks tingimusel, et
ema ja poja vaheline kõnelus toimub
vene keeles. Kuna Mart Nikluse
ema ei valda küpaldašelt vene keelt,
siis nõufetus vaiigla ülema abi selle-
.ga, et Elfriedej Nikluse ;eestlasest
saatja täidab tõlgi ülesandeid, ja et
ema poolt mõeldud küsimused esitatakse
kontrolli võimaldamiseks
kirjalikult vene keeles.
Sisenenud klaasvaheseinaga eraldatud
kokkusaamise ruumi jäädi
Mart Niklust ootama. Kuid poja asemel
tuli teade, et ta loobub vene keel^
kasutamise tingimusel emaga kol(-
kusääiBiöegti":/Vte
ema oli pojale söötnud kongi tungiva
kirjaliku palve. Ilmus Mart Niklus
kahe valvuri saatel külastusruumi,
kus emal õnnestus kolmeaastase va-
ELFRIEDE NIKLUS
MART NIKLUS
heaja järel poega näha ja teda isegi
kaelustada.
ALUSTAS NÄLJASTREIKI
, Mart Niklus tervitas ema ja viimase
saatjat eesti keeles, teatades, et ta
keeldub emaga vene keelt kasuta-rriast.'
Seepeale nõudsid.valvurid vene
keeles kõnelemist ja haarasid
Mart Niklusest kinni, kes jõudisenne
vägivaldset äralohistamist veel teatada,
et ta alustab järgmisel päeval
^.t; 27;-niärtöil}näljäsfe kestab
seni, kuni tal lubatakse emaga
bkkušaamisel kasutada eesti keelt.
Tl ei lõpeta näljastreiki ka siis, kui
teia ähvardab Jüri Kuke saatus. Ema
ja saatja kuulsid veel, kui Mart Niklus
juba vangla korridori jõudnult
karjatas: „Nad peksavad mindi".
Ette mitte ohustada haige poja elu
ja katkestada ta näljastreik, pöördus
Elfriede Niklus 29. märtsil Moskvas
nõukogude Kinnipidamiskohtade
Peavalitsuse poole palvega, et tal
lubatakse pojaga kohtuda Tartu linnas,
kus kokkusaamisel on võimalik
kasutada eesti keelt. .
Elfriede Niklus iseloomustas viieminutilise
kohtumise järele poja välimust
järgmiselt: kaelustamisel
tundsin alati suletud, väga halva
ventilatsiooniga kambri kopitanud
lõhna. Pojal oli näos näljapaistetus.
Ta olid seljas räbalad vangiriided,
pükstes olevatest aukudest paistis
paljas ihu. Temast olid järel ainult
paljad kondid.
JUHTIV VABADUSVÕITLEJA
Mart Niklus on sündinud 22. septembril
1934 Tartus, kus lõpetas 1957
areteeriti esimest korda 1958 ia mõis-ülikooli
bioloog-zooloogina. Teda
teti sotsiaalseid väärnähteid kujutavate
fotode läände saatmise eest 10-a.
sunnitööle ja 3-a. sundasumiseie.
Vabanes 1966. Peale mitmeid lühiajalisi
vahistamisi areteeriti uuesti
29. aprillil 1980 ja mõisteti 6. jaanuaril
1981 ..nõukogudevastase agitatsiooni
ja propaganda" eest lO-a. sunnitööle
ja 5-a. sundasumiseie. Viidi
Uurali jalal asuvasse Kutshino orja-töölaagrisse,
kus teda juulis 1983 karistati
..süstemaatilise rezhiimi rikkumise"
eest 3-a. vangla erirezhiimile
mõistmisega. Asub alates 20.
juulist 1983 Tshistopoli vanglas.
Mart Niklus on juhtiva vabadusvõitlejana
alla kirjutanud Balti apellile
ning reale teistele avaldustele,
millistes protesteeritakse N. Liidu
poolt teostatava rahvaste enesemääramise
õiguse ja inimõiguste rikkumise
vastu. Ta on arendanud Eesti,
Läti jaLeedu vabadusvõitlejate koostööd.
Kutshino laagris viibides teatas
Mart Niklus koos Leedu vabadusvõitleja
Viktoras Petkusega, et nad
on otsustanud liituda Ukraina Hel-singi-
grupida. N.Liidu Poliitvangide
Päeval, 30. oktoobril 1983 teo.stas
Mart Niklus koos 12 ukraina ja teistesse
rahvustesse "kuuluvate poliit-i
! vangidega Tshistopoli vanglas näljastreigi
protestiks halvenenud kin-
[nipidamise tingimuste, halbade toit-iusolude
ja peksmise vastu.
•
Kaaseestlased! Aidakem Mart
Niklust päästa elu ohustavast näljastreigist.
Toetagem ta ema taotlust
kohtumise lubamiseks Tartus Eesti
NSV siseministrile Marko Tibarile
Tallinnasse telefonil nr 663611 helistamisega
või vastava taotluse saatmisega
aadressil: Pikk 61, 200001
Tallinn, Eesti NSV. Nõudkem Mart
Nikluse vabastamist tasuta saadavate
postkaartide Moskva ja Tallinna
punavõimureile lähetamisega. Saatke
talle tiTvitusi. kasutades tasuta
saadavaid vangla aadressiga trükitud
kirjaümbrikuid või lähetades tervitused
järgmisel aadressil: USSR,
422950 Tatarskaya ASSR, G. Chisto-pol,
Uchrezhdenie UE-148/st-4,
NtKLUS, Mart.. Eesti Vangistatud
Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus,
Box 34018, S-100 26 Stockholm,
Sverige. Ppstzhiiro nr 500104-5.
RÕÕMSAID
ÜLES-TÕUSMISPÜHI
soovib
,.MEIE ELU"
toimetus
ja talitus
näitas
jõudu maailmamerede
Äsja lõppenud Põhja-Atlandi riikide
suurele meremanöövrile, kus
selgitati laövastiku võitluse tõhusust,
eriti lennukite ja allveelaevade
rünnakute vastu, järgnes Nõukogude
laevastikkude tulek maailmameredele.
Ajutiselt nad valitsesid
mereteid, hagu tegid seda varem
inglased paarisaja aasta jook-:
suL
Jõulisemalt Nõukogude laevastikud
valitsesid Põhja-Atlandi ookeani,
kus kohtusid vene Põhja- ja Balti-mere
laevastikud. Nendega ühines
Kuuba saare piirkonnas viibinud
16,500 tonnine lennukitekandja
„Leningrad". Nõukogude laevastikud
Vahemeres, India ookeanis ja Lõuna-
Hiina meres hakkasid avaldama erilist
aktiivsust. Nähtavasti Moskval
oli kontrol^misel mitme mere laevastiku
ko-ordineeritud juhtimine
globaalses ulatuses.
Raskuspunktiks selles globaalses
meremanöövris kujunes Põhja-
Baltimere laevastiku võitlus lennuväe
rünnakute ja allveelaevade kallaletungide
vastu Põhja-Atlandil. Kasutamata
jäi dessantüksuste saatmine
maale, nende varustamine ja tos-tamine
laevastiku poolt, nagu oli
NATO riikide meremanöövrite kavas,
kus 12,000-mehelinedessantük-sus
maabus Põhja-Norra rannas ja
vallutas teatud maa-ala mereväe ja
lennuväe toetusel. Nõukogude mere-manööver
oli puht kaitse iseloomuga;'
•
Nõukogude mereraanööver Põhja-
Atlandil teostus ruumis, mis on NATO
riikide eriliseks huvialaks kui
NATO riike ühendav põhjapoolne
ühendustee. Nõukogude laevastiku
liikumist jälgiti rannavalvepostide,
lennukite ja allveelaevade poolt.
Nõukogude kindralstaap oli sellest
tõenäoliselt täiesti teadlik ja tema
üheks eesmärgiks võis olla koguda
andmeid, kui varakult ja kui täpsalt
NATO luure suutis avastada ja jälgida
Nõukogude laevastiku liikumist
ja tegevust.
Mereväe manööver algas 28. märtsil
Põhjamere laevastiku ilmumisega
Norra põhjapoolse ranniku piirkonda
nähtava ülesandega hoida „vaen-lane"
eemal Nõukogude põhjapoolsest
rannikust. Laevastik liikus edasi
poole piki Norra rannikut, ku-tomjõul
hingristle
ni ühines Baltimore laevastikuga,
mis meremanöövrist osa võtma tuli.
Keskseks üksuseks selles ühendar
tud laevastikus oli ülimoodne, aa-iikuv
22,000-tonnine la-a
„Kirov". Kokku võttis
osa meremaanöövrist 100 sõjalaeva,
samapalju abilaevu, 20 aatom-all-veelaeva
ja hulk võitlus- ja luurelennukeid
abilaevadelt.
Inglise mereluure arvates oli selle
manöövri eesmärgiks selgitada, kui
tõhusalt nõukogude laevastik suudab
tõkestada vaenlase lähenemist
Kola poolsaarele ja Murmanski merebaasile.
Samal ajal kaitstes end
vaenlase allveelaevade ja lennukite
rünnakute vastu. Mereväemanööv-rid
lõppesid 5 -ndal aprillil ja laevastikud
hakkasid liikuma tagasi oma
baasidesse.
Milliseid õpiseid see Nõukogude
suurim meremanööver andis, pole
Läänes teada. NATO riikide meremanööver
teostati avalikult ja sellest
teatati ette mitu nädalat. Nõukogude
meremanöövrist ette ei teatatud. Kas
juhuslikult või ettekavatsetult, see
manööver tõi Nõukogude laevastikud
maailmameredele NATO 35-
aastapäeva puhul, demonstreerimaks
Nõukogude võimu ja hoiatamaks
NATO riike, et Nõukogude
riigikaitse nii maal kui merel on esmaklassiline
ning küllalt tugev. .
NÄDALA
KROONIKA
WASHINGTON - ArgentiinaV
on riigivõlga 43 miljardit dollarit.
Riigil puudub raha võlaprotsentide
maksmiseks. Et riiki päBsta,on mitmed
Lõuna-Ameerika riigid ja USA
otsustanud laenata Argentiinale
veel 500 miljonit dollarit riigivõla
protsentide maksmiseks. Argentiinat
enesel oli selleks otstarbeks
ainult $100 miljonit.
UPSALA — Rootsi seismograafilise
instituudi teate kohaselt venelased
katsetasid maa all tuumapommi
Kazahstanis. See oli venelastel
juba jcoliMas
katsestami^e sellel aastal. Möödunud'
aastal registreeriti Rootsis 48
maa-aluse tuumapommi katses-tust,
kõik U. Liidus.
QUEBEC CITY - Peaminister
RE. Trudeau veenis prantsuse päritoluga
kanadalasi, et„prant8use
jõud" on püsiv Kanadas ja varem
või hiljem kogu Kanada peab muutuma
ametlikult kaksikkeelseks.
Peaminister on viimastel nädalatel
oma poliitilisi mõtteavaldusi tihendanud
ja hakanud enesele uut populaarsust
üles ehitama. On avaldatud
arvamist, et juhul, kui uueks
liberaalide partei liidriks ei valita
meest, keda Trudeau sooviks sellel
kohal näha, siis tema ise oma kohalt
tagasi ei astu ja läheb vastu
järgmistele valimistele parteiliidrina
ja võidab Mulroney.
OTTAWA - Peaminsiter P. E.
Trudeau seletas parlamendis, et
Kanada põhirahvastel on õigus
nõuda omavalitsust ja see õigus
tuleb neile kindlustada Põhiseaduse
vastava muudatuse kaudu. Põhiseadust
on võimalik muuta, kui selleks
annavad nõusoleku 7 provintsi,
kokku rohkem kui 50% Kanada
elanikkonnast.
VANCOUVER - Lääne-Kanadaa
kujuneb populaarsemaks liberaalide
partei liidri kandidaadiks |ean
Chretien.Tema kõnekoosolekutele
on tulnud kuulajaid 2 kuni 3 kordoi
(Järg Ihk. 3)
„Meie Elu" toimetus
ja talitus on suletud
Suurel-Reedel, 20. api^c
ja laupäeval, 21. apr.
r. E. AlANOVSKLUBl
I
o^Qljapäeval, 26. sprillil 1984
kell 7.30 õ. Eesti Majas
LOENG
Prif. dr. JAANTERASMÄE
,,ALASKA MAASTIK
JA TAIMESTIK"
Kõik teretulnud!
A.N. :
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, April 19, 1984 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1984-04-19 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E840419 |
Description
| Title | 1984-04-19-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | r I Kui hingamispäev oli möödunud ja hakkas koitma nädala esimese päeva hommikul.., ' 'Meenub kuskil nälitud maal — Jeesus pimeduse valduses ristipuul. Ent taevataustal on kiirgamas koidukuma. Uus päev on saabumas. Süur-reede ja ülestõusmispüha ulatavad üksteisele käe ja kuulutavad võfdukast Elust, keda surm ei suutnud oma' kammitks pidada. Me võime analoogiat leida ka looduses. Talvekülma ja 1 tuiskudega võjitlev kevade on selle peegelpildiks. Taevased väeti sulatavad elutu lumekatte — ja päikene omahella soojusega meelitab puud punglema ja lilled õitsema. Kuid me ei pühitse üksnes mingit tärkava looduse kevadpüha, vaid eelkõige Elu Issanda vaimset võitu surma ja sjaatana võimutsemise üle. Kristlane mõistab elu sügavamalt — elu; mis embab kogu kosmost. Elu, mis ilmneb Jumala tarkuses — emt veelgi enam, Tema lunastavas armastuses, mille ilmütajiaks on |u-maia Poeg Jeesus Kristus. Läbi aegade kordub ristid-raama. Pimeduse jõugud on vallutanud Kolgata künka. Pimedus pn sügav ja sünge. Issanda jün^ridki bn heidutatud. — Parim parimatest, enesekindel Peetrus salgas oma Õpetaja kolmel puhul ja juudas reetis Ta tühiste seeklite eest. Kui ärme oleme hirmutatud olukorra süngusest. Püüame ka surmavarjlui valdkonnas näha elustavat koidusära. Sammudes koos koiduga Jeesuse hauale, me avastame ,^ ka tänapäeval avatud haua ja eluvalguse kiirguse manala, varjude vallast. Taevast saabub abiväge. Issanda ingel, Jumala saadik, veeretab päratu vägivalla kivi kääpa avalt ja istub võidukalt sellele. Hirmuvalitsusel ja valel pole püsivat jaksu'armastust ja tõde hoida surmakütkes. Hauast helgib eluvaimus ja kostab ingli kuulutus: „Arge kartke! Te otsite Jeesust, kes on risti löödud. Teda ei ole siin, sest Ta on üles tõusnud, nõnda kui Ta ütles." Kristuse usus on elu tsentraalne, universumi südames pulbitseb ^lu. Me austame Elu Jumalat ja Elu Õnnistegijat. Elu ei ole ainult maine, vaid eelkõige vaimne. Meie ihus pesitseb suremata hiilg, mis pärineb :....V:/.Matt:-2a,,i-- JMMalalt ja on suunatud Jumala poole. f,Nõnda saab põrm jälle mulda, nagu ta on olnud, ja vaim läheb jumala juurde, kes tema on andnud." Ülestõusnud Elu Issanda rõõmusõnumile tuginedes me saavutame sisuka elu — Jumalat austades ja kaasinimesi teenides. Ka risti kandes ja kriisi-aegadel võivad tumeneda puh-tetähed, ent usus kogutakse end jälle ja ületatakse probleemide kuristikud. Jeesuse Kristusega võideti vana ning loodi uus ajastu, mil loojus käsuõpetuslik rangus ja koitis elavasse südamesse kirjutatud armuõpetus. Me oleme vabad ka siis, kui saatanlik režiim meid rõhub. Veendunud usklikku ei suuda ajusid pesev propaganda võrgutada. Koos^ Elu Issandaga seistakse ja või-' detakse. Armastus juhtis mõningad' naised Issanda hauale. Koidukiired kuulutasid uut hommikut ja uut elu, mis ületat kalmu. Elu, mis siinpoolsuses muudab risti õnnistuseks ja surma läveks igaviku õndusse — kus pole enam ööd ja kus Jumal ise on lahkunuile valguseks. Kee^i kuulus luuletaja oli valinud Šveitsi mägestiku karjase onni oma loomingu paigaks. Usutlev ajakirjanik küsis — kuidas teie geenius mahub sellesse kitsasse hütti — kas teie luule muusa tiivad pole sellises ümbruses kärbitud? Luuletaja avas onni akna ja vaata — oivaline vaade tervitas neid. „Kahjuks ei saa ma teile hejkel näidata kaunimat — koitu, võrratut kunstnikku. Temale võlgnen ma oma inspiratsiooni. Tulge tagasi homme varahommikul, siis kogete ise, et ma^i liialda." Enamikus magatakse maha elu kaunimad perioodid. Elu Issand püüab meid aktiviseerida, et me tajuksime — hommik koidab! — jä kuuluksime hoogsalt nende perre, kes esimesel nädala päeval, mida me pühitseme pühapäevana, veendunult tunnetaksime Elu võitu saatana vägede üle — olles seega koidu lapsed, kelle päralt on maine õnn jä taevane PRAOST OSKAR PUHM TE AJALEHT PAGULUSES Second Class Mail Registration Mo. 1354. Nr. 16 (1781) 1984 NELJAPÄEVAL 19. APRILLIL - THURSDAY, APRIL 19 XXkv aastakäik emaga eesti keelt STOKHOLM - Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskusele on teatatud, et Mart Niklus alustas Tshistopoli Vanglas 27. Ejärtsil näljastreiki peale seda, kui temalt nõuti emaga kohtumisel kõnelemist vene keeles. Elfriede Niklus, Mart Nikluse 75- aastane haige ema sooritas arsti hoiatusest hoolimata Tartust 1.500 km pikkuse teekonna Tatari autonoomses vabariigis asuvasse Tshistopoli linna lootuses, et tal õnnestub sealsesse vanglasse erirezhiimile mõistetud poega kohata. Saabunud esmaspäeval, 26. märtsil koos saatjaga Tshistopoli, pöördus Elfriede Niklus vangla juhtkonna poole külastusloa saamiseks. Mitmetunnise ootamise järele saadi vanglaülema abi kapten Lvovi jutule, kes peale telefonillst nõupidamist arvatavasti nõukogude kinnipidamiskohtade peayalitsusega Moskvas, andis firandloä kahetunni-liseks kokkusaamiseks tingimusel, et ema ja poja vaheline kõnelus toimub vene keeles. Kuna Mart Nikluse ema ei valda küpaldašelt vene keelt, siis nõufetus vaiigla ülema abi selle- .ga, et Elfriedej Nikluse ;eestlasest saatja täidab tõlgi ülesandeid, ja et ema poolt mõeldud küsimused esitatakse kontrolli võimaldamiseks kirjalikult vene keeles. Sisenenud klaasvaheseinaga eraldatud kokkusaamise ruumi jäädi Mart Niklust ootama. Kuid poja asemel tuli teade, et ta loobub vene keel^ kasutamise tingimusel emaga kol(- kusääiBiöegti":/Vte ema oli pojale söötnud kongi tungiva kirjaliku palve. Ilmus Mart Niklus kahe valvuri saatel külastusruumi, kus emal õnnestus kolmeaastase va- ELFRIEDE NIKLUS MART NIKLUS heaja järel poega näha ja teda isegi kaelustada. ALUSTAS NÄLJASTREIKI , Mart Niklus tervitas ema ja viimase saatjat eesti keeles, teatades, et ta keeldub emaga vene keelt kasuta-rriast.' Seepeale nõudsid.valvurid vene keeles kõnelemist ja haarasid Mart Niklusest kinni, kes jõudisenne vägivaldset äralohistamist veel teatada, et ta alustab järgmisel päeval ^.t; 27;-niärtöil}näljäsfe kestab seni, kuni tal lubatakse emaga bkkušaamisel kasutada eesti keelt. Tl ei lõpeta näljastreiki ka siis, kui teia ähvardab Jüri Kuke saatus. Ema ja saatja kuulsid veel, kui Mart Niklus juba vangla korridori jõudnult karjatas: „Nad peksavad mindi". Ette mitte ohustada haige poja elu ja katkestada ta näljastreik, pöördus Elfriede Niklus 29. märtsil Moskvas nõukogude Kinnipidamiskohtade Peavalitsuse poole palvega, et tal lubatakse pojaga kohtuda Tartu linnas, kus kokkusaamisel on võimalik kasutada eesti keelt. . Elfriede Niklus iseloomustas viieminutilise kohtumise järele poja välimust järgmiselt: kaelustamisel tundsin alati suletud, väga halva ventilatsiooniga kambri kopitanud lõhna. Pojal oli näos näljapaistetus. Ta olid seljas räbalad vangiriided, pükstes olevatest aukudest paistis paljas ihu. Temast olid järel ainult paljad kondid. JUHTIV VABADUSVÕITLEJA Mart Niklus on sündinud 22. septembril 1934 Tartus, kus lõpetas 1957 areteeriti esimest korda 1958 ia mõis-ülikooli bioloog-zooloogina. Teda teti sotsiaalseid väärnähteid kujutavate fotode läände saatmise eest 10-a. sunnitööle ja 3-a. sundasumiseie. Vabanes 1966. Peale mitmeid lühiajalisi vahistamisi areteeriti uuesti 29. aprillil 1980 ja mõisteti 6. jaanuaril 1981 ..nõukogudevastase agitatsiooni ja propaganda" eest lO-a. sunnitööle ja 5-a. sundasumiseie. Viidi Uurali jalal asuvasse Kutshino orja-töölaagrisse, kus teda juulis 1983 karistati ..süstemaatilise rezhiimi rikkumise" eest 3-a. vangla erirezhiimile mõistmisega. Asub alates 20. juulist 1983 Tshistopoli vanglas. Mart Niklus on juhtiva vabadusvõitlejana alla kirjutanud Balti apellile ning reale teistele avaldustele, millistes protesteeritakse N. Liidu poolt teostatava rahvaste enesemääramise õiguse ja inimõiguste rikkumise vastu. Ta on arendanud Eesti, Läti jaLeedu vabadusvõitlejate koostööd. Kutshino laagris viibides teatas Mart Niklus koos Leedu vabadusvõitleja Viktoras Petkusega, et nad on otsustanud liituda Ukraina Hel-singi- grupida. N.Liidu Poliitvangide Päeval, 30. oktoobril 1983 teo.stas Mart Niklus koos 12 ukraina ja teistesse rahvustesse "kuuluvate poliit-i ! vangidega Tshistopoli vanglas näljastreigi protestiks halvenenud kin- [nipidamise tingimuste, halbade toit-iusolude ja peksmise vastu. • Kaaseestlased! Aidakem Mart Niklust päästa elu ohustavast näljastreigist. Toetagem ta ema taotlust kohtumise lubamiseks Tartus Eesti NSV siseministrile Marko Tibarile Tallinnasse telefonil nr 663611 helistamisega või vastava taotluse saatmisega aadressil: Pikk 61, 200001 Tallinn, Eesti NSV. Nõudkem Mart Nikluse vabastamist tasuta saadavate postkaartide Moskva ja Tallinna punavõimureile lähetamisega. Saatke talle tiTvitusi. kasutades tasuta saadavaid vangla aadressiga trükitud kirjaümbrikuid või lähetades tervitused järgmisel aadressil: USSR, 422950 Tatarskaya ASSR, G. Chisto-pol, Uchrezhdenie UE-148/st-4, NtKLUS, Mart.. Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus, Box 34018, S-100 26 Stockholm, Sverige. Ppstzhiiro nr 500104-5. RÕÕMSAID ÜLES-TÕUSMISPÜHI soovib ,.MEIE ELU" toimetus ja talitus näitas jõudu maailmamerede Äsja lõppenud Põhja-Atlandi riikide suurele meremanöövrile, kus selgitati laövastiku võitluse tõhusust, eriti lennukite ja allveelaevade rünnakute vastu, järgnes Nõukogude laevastikkude tulek maailmameredele. Ajutiselt nad valitsesid mereteid, hagu tegid seda varem inglased paarisaja aasta jook-: suL Jõulisemalt Nõukogude laevastikud valitsesid Põhja-Atlandi ookeani, kus kohtusid vene Põhja- ja Balti-mere laevastikud. Nendega ühines Kuuba saare piirkonnas viibinud 16,500 tonnine lennukitekandja „Leningrad". Nõukogude laevastikud Vahemeres, India ookeanis ja Lõuna- Hiina meres hakkasid avaldama erilist aktiivsust. Nähtavasti Moskval oli kontrol^misel mitme mere laevastiku ko-ordineeritud juhtimine globaalses ulatuses. Raskuspunktiks selles globaalses meremanöövris kujunes Põhja- Baltimere laevastiku võitlus lennuväe rünnakute ja allveelaevade kallaletungide vastu Põhja-Atlandil. Kasutamata jäi dessantüksuste saatmine maale, nende varustamine ja tos-tamine laevastiku poolt, nagu oli NATO riikide meremanöövrite kavas, kus 12,000-mehelinedessantük-sus maabus Põhja-Norra rannas ja vallutas teatud maa-ala mereväe ja lennuväe toetusel. Nõukogude mere-manööver oli puht kaitse iseloomuga;' • Nõukogude mereraanööver Põhja- Atlandil teostus ruumis, mis on NATO riikide eriliseks huvialaks kui NATO riike ühendav põhjapoolne ühendustee. Nõukogude laevastiku liikumist jälgiti rannavalvepostide, lennukite ja allveelaevade poolt. Nõukogude kindralstaap oli sellest tõenäoliselt täiesti teadlik ja tema üheks eesmärgiks võis olla koguda andmeid, kui varakult ja kui täpsalt NATO luure suutis avastada ja jälgida Nõukogude laevastiku liikumist ja tegevust. Mereväe manööver algas 28. märtsil Põhjamere laevastiku ilmumisega Norra põhjapoolse ranniku piirkonda nähtava ülesandega hoida „vaen-lane" eemal Nõukogude põhjapoolsest rannikust. Laevastik liikus edasi poole piki Norra rannikut, ku-tomjõul hingristle ni ühines Baltimore laevastikuga, mis meremanöövrist osa võtma tuli. Keskseks üksuseks selles ühendar tud laevastikus oli ülimoodne, aa-iikuv 22,000-tonnine la-a „Kirov". Kokku võttis osa meremaanöövrist 100 sõjalaeva, samapalju abilaevu, 20 aatom-all-veelaeva ja hulk võitlus- ja luurelennukeid abilaevadelt. Inglise mereluure arvates oli selle manöövri eesmärgiks selgitada, kui tõhusalt nõukogude laevastik suudab tõkestada vaenlase lähenemist Kola poolsaarele ja Murmanski merebaasile. Samal ajal kaitstes end vaenlase allveelaevade ja lennukite rünnakute vastu. Mereväemanööv-rid lõppesid 5 -ndal aprillil ja laevastikud hakkasid liikuma tagasi oma baasidesse. Milliseid õpiseid see Nõukogude suurim meremanööver andis, pole Läänes teada. NATO riikide meremanööver teostati avalikult ja sellest teatati ette mitu nädalat. Nõukogude meremanöövrist ette ei teatatud. Kas juhuslikult või ettekavatsetult, see manööver tõi Nõukogude laevastikud maailmameredele NATO 35- aastapäeva puhul, demonstreerimaks Nõukogude võimu ja hoiatamaks NATO riike, et Nõukogude riigikaitse nii maal kui merel on esmaklassiline ning küllalt tugev. . NÄDALA KROONIKA WASHINGTON - ArgentiinaV on riigivõlga 43 miljardit dollarit. Riigil puudub raha võlaprotsentide maksmiseks. Et riiki päBsta,on mitmed Lõuna-Ameerika riigid ja USA otsustanud laenata Argentiinale veel 500 miljonit dollarit riigivõla protsentide maksmiseks. Argentiinat enesel oli selleks otstarbeks ainult $100 miljonit. UPSALA — Rootsi seismograafilise instituudi teate kohaselt venelased katsetasid maa all tuumapommi Kazahstanis. See oli venelastel juba jcoliMas katsestami^e sellel aastal. Möödunud' aastal registreeriti Rootsis 48 maa-aluse tuumapommi katses-tust, kõik U. Liidus. QUEBEC CITY - Peaminister RE. Trudeau veenis prantsuse päritoluga kanadalasi, et„prant8use jõud" on püsiv Kanadas ja varem või hiljem kogu Kanada peab muutuma ametlikult kaksikkeelseks. Peaminister on viimastel nädalatel oma poliitilisi mõtteavaldusi tihendanud ja hakanud enesele uut populaarsust üles ehitama. On avaldatud arvamist, et juhul, kui uueks liberaalide partei liidriks ei valita meest, keda Trudeau sooviks sellel kohal näha, siis tema ise oma kohalt tagasi ei astu ja läheb vastu järgmistele valimistele parteiliidrina ja võidab Mulroney. OTTAWA - Peaminsiter P. E. Trudeau seletas parlamendis, et Kanada põhirahvastel on õigus nõuda omavalitsust ja see õigus tuleb neile kindlustada Põhiseaduse vastava muudatuse kaudu. Põhiseadust on võimalik muuta, kui selleks annavad nõusoleku 7 provintsi, kokku rohkem kui 50% Kanada elanikkonnast. VANCOUVER - Lääne-Kanadaa kujuneb populaarsemaks liberaalide partei liidri kandidaadiks |ean Chretien.Tema kõnekoosolekutele on tulnud kuulajaid 2 kuni 3 kordoi (Järg Ihk. 3) „Meie Elu" toimetus ja talitus on suletud Suurel-Reedel, 20. api^c ja laupäeval, 21. apr. r. E. AlANOVSKLUBl I o^Qljapäeval, 26. sprillil 1984 kell 7.30 õ. Eesti Majas LOENG Prif. dr. JAANTERASMÄE ,,ALASKA MAASTIK JA TAIMESTIK" Kõik teretulnud! A.N. : |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-04-19-01
