1980-11-13-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
sim on
btei Või°
Idmu&tel
kjud kolad
mui-la
teiste
[id. Meie
on saa-isi
nen-idmuste
Jigi juba
bäli Ida-ekiaš.
leie mai-
Id kooli-sioonide
jed kin-võitlus-
|si järje-rahvas
lata on
[e õigus-mab
ka
itsiooni-samas:
on aas-las
mei°
istu ku-käle
sulele
rah-
|svuse ja
ühine
|des jõukad
kan-ill.
litsus va-võimu
|i kiu ka
ie tegele
ütel-seisu-tsamaid
I ei tohi
it tööd,
jtes nü
roopas
ye öluli-
?ükides.
laailmse
le New
lürimete
|igi ešin-
>braiik
>ukogul
imuud
imatute
iisudes.
tahte 3a
lüsimusi
tähtsate
irtisani-
|de gru-lelaste
list Ja-tisanide
^väärset
miniia
[pp, kes
korral-relva-
[ad ing-
:i miin.
[ejõuga .
see jat-veoki
»
jüüdšid
ii tulisust
en-
J väljas
•tisanid
ji mäge-
Inelased
)artisa-lõlemai
Itaiiis ei
yõidel-tuuakse
selleks
tval oli
raid laip
kaldus-^
Ibad on
laed ot-mstuse
*
ti ei loe,
lauväär-rahvas
tes pää-rr4
1
^ Kanada annab abi Portugalile kolme
lahing-laeva ehitamiseks. Samal-ajal
Kanada oma laevastik ei vasta
praeguse aja nõuetele ja korduvalt
on sõjaväe juhtkond nõudnud valitsuselt
vanade Teise maailmasõja-aegsete
lahing-laeväde asendamist
aegne sõber ja sotsialistlik mõttekaaslane
M. Maniey. Kanada peaminister
saatis
grammi.
1^ Kanada sõjaväe esindaja teatas,
et heleda valguse tekitajaks, mida
nähti pai j ude Alberta provintsi ela-moodsamatega.
Portugali laevastik,' nike poolt, oli.vene satelliit mis lan-ges
maakera külgetõmbe piirkonda •
ja süttis põlema.
Keevitamise töökoja omanik Reagan
Carter loodab, et nüüd, kus presidendivalimised
on lõppenud, lõpevad
ka tema kulul tehtavad naljad.
Ja on tüdmud liöökivaist küsimustest
millist presidendikandidaati ta
pooldab, kuna ta nimes esinevad
mõlema kandidaadi nimed.
Kanada sõjaministeeriumi . üles-,
andel toime pandud küsitlus, mis ,
maksma läks 12.000 dollarit, selgitab
et 58% Kanada meeskodanikke 18—
29 aasta vanusegrupis usuvad järgmise
sõja algusesse lähema 10 aasta
mis tuleb asendamisele koosneb
jem ehitatud laevadest kui on seda
Kanada omad.
1^ Hong. Kongis on kinni varade hinnad
tõusnud ennekuulmatule kõrgusele.
Ühe miilioni 'dollari' eest saab.
veel vaid osta väikese ühekordse maja.
Korraliku kuueruumilise elamu
väärtus on umbes kaks millionit doK
larit ja rentimisel 10.000—14.000 dollarit
kuus.
^ USA kohtuministeeriumi juurdlus-ametnikud
ähvardavad president J.
Carteri vastutusele võtmisega, kui
nad ei saa temalt vabatahtlikult andmeid
tema vennaga teatud asjaolude
kohta mis on ühenduses tema ven^
nale Billyle antud altkäemalcsudega.
Kohtuministeerium tahab presideB-dilt
saada isiklikke märkmeid 44 päeva
kohta, mis õn tehtud altkäemaksu
saamise aja vältel> kuid senini seliele
nõudmisele e! ole vastatud. ,
iK Pakistani ajalehe teatel vene sõ-kestel.
2156 kiisitletud; isikust pool-' ^
davad kohustusliku väeteenistuse
sisseseadmist. Ainult üks kolmandik
nen(!esr sooviks astuda ise väeteenis-tusse.
Kohustusliku väeteenistuse
sisseseadmist pooldatakse kõige rohkem
Ida-Kanadas.
Afganistani kommunistliku valitsuse
president B. Karmal hoiatas
javäed Afganistanis teostavad suure-vipäk^^ • • ....y
ma rünnaku vabadusvõitlejate vastu
enne talve saabumist. Sealse külma
talve tõttu see hiljem enam 'võimalikuks
ei osutu.
iic Jamaika; valitsuse-; vahetuse pphul
ei tunne rõõmu Kanada peamiraster
Trudeau, kuna kukutati tema kaua-dusvõitlejate
toetamise ja varustamise
eest. Äfgamstani riiklikus raadios
edasi antud kõnes ähvardas ta
kasutada sõjalist jõudu kui Pakistani
valitsus ei lõpeta vabadusvõitlejate
toetamist ja sellega Afganistani
siseasjadesse sekkumist.
0 0'
• - Esimest; korda 25 aasta pärast re-'
publikanid said enamuse senatis Ja
suureneva esinduse saadikutekpjas.
Valijaskond nähtavasti eelistab sirge
joonelisemät, kindlakäelisemat, parempoolset
ning patriootilisemat valitsust,
mida Reagan lubas.
leolu ja ähvardati uue üldstreigiga.
Valitsus võib , seda vaevalt lubada,
sest Poola majanduslik olukord on
juba katastroofiline ja N. Liit ei või
lubada üheski satelliitriiigis valitsuse
libisemist kommunistlikult aluselt.
Manöövrite ettekäändel N. Liidu vae-
GOVENTRY („Meie Elu" kaastööliselt) — See oli viinakuu
viiendal päeval, kui siinses kohalikus kirikus toimus eestlaste jumalateenistus,
kust lavaliselt võtab osa paarkümmend ,tmüd ee
last", kui keegi tõi kirikulistele näha„TheSundaytelegraphi" lehekülje;
kus lühiteates oli märgitud, et olevat toimunud talliniias
kooliõpilaste poliitiline demonstratsioon. Demonsträntidest 150
kooliõpilast olevat arreteeritud. Kohe tekkis eesti kirikuliste keskel
kaks leeri. Ühed, nn. kodumaaga-suhtlejad, kelle sugulased on
kodumaal „headel kohtadel" ütlesid: ,, Oh, mis sellest kõigest on
kasu?" Teised: ,>Tore, et eesti noored näitasid oma rahvuslikku
vaimuSeega Isegi väikeses rahvusgrupis ilmnevad ideol
lohed — kollaboratöörid ja rahvuslased.
. osad on Poolas. Ametiühingute esin-
IJüed komiteede esimehed senatis dajad pöördusid Poola ülemkohtu
on lubanud ptsekohe.hakata-.ellu VII- poole ja see otsustas tööliste kasuks.
maReagani poolt valimiskampaanias «
antud lubadusi. Töölisküsimuste komitee
tulevane esimees. 0. Haleh on
suur , ametiühihgute vastane. Ener-giakomitee
esimeheks saab J. Mc-
, Clure, kes pooldab aatom j õu jaamade
ehitamist. Põllumajanduskomisjoni
tulevane esimees J. Helms on tasuta,
toiduainete markide andmise
vastu ja tulevane juriidilise komitee
esimees S. Turmond soovitab surma- Lidu ja teiste kommunistlike riikide
KONVERENTSIL
PUUDUB-PÄEVAKORD ' •
Vladridi konverents, mis • riikide-vahelise
kokkuleppe kohaselt peab
arutama kuivõrd hästi Helsingi, kok-
(jõustus
7. okt. 1977) loeme (§ 42): „NSV Uidu
kodanikul on õigus tervise kaitsele.
Selle õiguse tagavad: kvalifitseeritud
tasuta arstiabi, mida annavad riiklikud
tervishoiuasutused, kodanike raviks
ja tervise tugevdamiseks määratud
asutuste võrgu laiendamine, ohutustehnika
ja töÖtervishoiu arenda- \
mine ning täiustamine, laialdaste po-fülaktikaürituste
korraldamine jne."
— Kuid lood on tegelikult teooria ja
praktika vahel, sellele vihjab Niin
Äjasta Kirovi nim. kalurikolhoosi
ravikeskuse peaarst oma artiklis:
,3^itte abi, vaid kiirabi on vaja" {yL
„Sjrp jä Vasar" 21. märt).
Sel teemal, s.o. arstiabi puudustest
Eesti NSV-s, on varem samas lehes
sõna võtnud ka teised autorid (A. Ellamaa
,Arstiabi vajah abi", M. Tamm
,,Meditsiin, meie ühine asi" ja
R. Aller „Patsiendi mõtteid'). N.
Ajasta kirjutab: „Haigevoodite poolest
Tallinnast vaesemat liiduvabariigi
pealinna ei ole. Mujal on vooditega'
'kindlustatus 10-56% parem. Tallinnas
aga vähenes voodifond nelja aastaga
7%. Tervishoiuorganisatsioon •
on segane ja arstiabi saamine raskendatud
enam kui kunagi varem.
iVÄHE ÕDESID .JA SANITARE , •
Arstiabi andmiseks nüüdistasemel
on vaja täita kaks põhi tingimust:
õpetada välja vajalik hulk meedikuid
ning luua küllaldane materiaal-
" ne baas. Et rheil on vähe õdesid ja
sanitare, oli juttu juba varasemates
selleteemalisteš kirjutistes. Seetõttu
pühenduksin materiaalse baasi käsitlemisele,
kuigi seda on raske teha ilma
piinlikkustimdeta. Meie vabariigis
suurenes üheksandal viisaastakul
haiglavoodite arv ühe suure haigla
jagu. Leedu N'SV-s suudeti ehitada
kuus korda rohkem. Mitmel korral
korrigeeritud (alati vahendamise
suunas) tervishoiuehitiste plaanist
täideti vaid 87%. Ka eelmiste viisaastakute
plaaniülesanded jäid täitmata.
Nii kaob nelja-viieaastaku järel
üks viisaastak meie tervishoiu ehi-kiileppele
ailakirjutanud riigid on ra- tus tegevuses hoopis ära." Kodumai- kuks".
Tekib paratamatult küsimus: mis
ja kes on meie mahajäämuses süüdi?
Meie ei karista mitte süüdlast, vaid
haigeid ja haiglates töötavaid inimesi.
Ilmselt on kõik saanud alguse ebaõigest
planeerimisest. Mitte ükski
teine "liiduvabariik ei ole läinud tervishoiu
arendamisel kõige kergema
vastupanu teed. Põhiline areng on
meil toimunud „sulepea meetodil".
Haiglas (jälle Tallinna VabariikHk
HaiglaJ) oli 230 kohta, ilmu& käskkiri
ning saadi 560 kohta: valvetuba keldrisse,
valvetuppa haiged ja igasse palatisse
topleltpörtsjon voodeid. Piisas
käskkirjadest, et kohandada kõik
vähegi sobivad või hoopis sobimatud
hooned haiglateks. Voodeid sai palju
ning kiitust pealekauba.
„§ÜÜDLASI E l KARISTATA"
Mitte vähem oluline põhjus peitub
selles, et meie vabariigi kõrgemate
organite korraldusi, määrusi ja direktiive
eriti .ehitusalaseid, lihtsalt
ei täideta, sealjuures süüdlasi ei karistata.
Veelgi enam, ka NLKP Keskkomitee
ja NSV Ludu Ministrite
Nõukogu ühised tervishoiumäärused
on jäänud vaid paberile. Need ei de
ju vanema venna heatahtlikud õpetussõnad,
mida see võib kuulda võtta,
võib aga ka kuulmata jätta. Teiste
plaaniülesannetegä nü, ei ole.
t)heksandal viisaastakul pidid valmima
kiirabihaigla (800 voodit), lastehaigla
(300 voodit), ja sadamahaigla
(280 voodit). Uus määrus nõuab 2500
täiendava haiglayoodi käikuandmist.
Aga kaua kulub veel aega, et tasuda
varasemate viisaastaykute võlg, et
panna olemasolevad haiglad tööle
normaaloludes? Kui arstiabi ei saa
abi, veelgi enam kiirabi, siis jääb
Eesti NSV kauaks teiste Uiduvabarii-kide
ees liidripositsioonile oma hai-guspäevade
ja invaliidistumise näitajatega.
Veel kaua tuleb meie meedi-
- kuil töötada oludes, milles tänapäeval,
kahekümnenda sajandi lõpul haigeid
ravida ei tohi. Paljudes meie raviasutustes
peaks ravimine lõpetatama,'
sest sealsed tingimused võivad
saada haige elule ja tervisele öhtli-kendanud
oma lubadusi inimõiguste.
ja vabaduste alal, oli nädala algul ilma
kokkulepitud päevakorrata, N.
. Järgmisel päeval suur konservatiivne
päevaleht „D. I^elegraph" tõi esi-
. küljel suure, rasvase, kaheveerulise
pealkirjaga sõnumi: „Eesti kooliõpilaste
antisovjetlik demö". Sõnum oli
saadetud ajalehe kirjasaatja poolt.
Sõnumile oli juurde lisatud väike
kaart, kus Läänemere ääres asuvad
kolm väikest vabariigi. Sõnumis mai-nit
ka Ants (vussitud ära Adatsiks!)
Kippari, Eesti Poliitvangide Abista-mislkomitee!
esimehe nimi. Spnum'
lõppes kommentaariga: „Kolm' Balti
vabariiki — Eesti, Läti, Leedu,'saic
iseseisvaks a: 1918, pärast tsaari-Ve-nemaä
kokkuvarisemist.; 1939. a..
Nõukogude Liit sõlmis vastastikuse
abistamise-pakti ja anastas nad (Bal-
' ti vabariigid) vägivaldselt. 1941. a.
sakslased okupeerisid need territooriumid
kuni; 1944. a., mil venelased
taas-tulid. Kahju, et „D. Tel." kirjasaatja
ei olnud teadlik Eesti Vaba-
: dussõjast (1918—1920), ilma milleta
kunagi need riigid poleks saanud
vabaks". : •<• : : • • - ;
. Nädalapäevad hiljem sama ajaleht
tõi välispoliitilisel leheküljel suure
pealkirjaga sõnumi: „Lapsed anti-sovjetlikul
demonstratsioonider.;
Sõnumi kirjutajaks „D.: Tel." kirjasaatja
Elga Eliäser Stökholinist: Sõ-.
numi lõpus võisime lugeda: „Kuigi
rahutused pandi toime 18 ja neist
vanemate laste poolt, kiiid on andmeid
et sellest võttis osa ka 12 Tallinna
Tehnikaülikooli üliõpilast,
Marko Tibar, Nõukogude Eesti siseminister,
ütles oma raadiokõnes,
et ,huliganismi ei taluta". Ja sõnum
lõpeb: „Eesti annekteeriti vägivald-
' selt 1940.- a. Noored demonstrandid
lehvitasid vaijult-keelatud iseseisva
nuhtluse rakendamist.
' Reagani suur võit valimistel on
kutsunud esile mitmesuguseid hinnanguid
väljaspool USÄ-d. Euroopa
riikide yalitsüsed suhtuvad poolda-viimati
möödunud aastal Tallinnas
— detsembris ja veebruaris — Tartus.
• ;'• ' '
VENE-DISSIDENDI ; •
ENNUSTUSED
Sama ajaleht avaldas ka kaks pi- 'rääkimisi Egiptusega, et lahendada
kemat, kolmeveerulist juhtkirja ve-. palestiinlaste probleeme. Araabia rii-dissidendi
Andrei Amalrik'i su- gid on jagunenud kahte leeri ja nen.
lest, kes poliitvangina vabanes 1976.' del on vastupidised seisukohad,
ä. ja elab nüüd Pariisis. Ta on erialalt
ajaloolane. Ta sai kuulsaks
oma raamatuga: „Will the Soviet
Union Survive until 1984?" Oma esimeses
juhtkirjas „D. Tel.": „Nõu-vastuseismise
tõttu., Teised Helsingi
kokkuleppele allakirjutanud riigid
soovivad just seda küsimust pikemalt
selgitada, kuid kommunistlik
blokk on selle vastu ja omalt poolt
vait Reaganisse, kui tulevasse USA soovitab tegeleda uute probleemide-presidenti.
Samasugusel seisukohal ga, nagu majanduslik koostöö ja rel-on
Iisrael ja ta tahab jätkata läbi- vastuse vähendamine. - "
Kanada valitsuse seisukoht, on tagasihoidlik
inimõiguste rikkumise
kohta Ida-Euroopa riikides. Ta ei
soovi rünnata' N. Liitu ja on arvamiv
sel, et inimõiguste respekteerimisest
Ida-Euroopa riikides Saab vaevalt
ne arst võtab nüüd abiks Lenini tsitaadi:
„Kõige lihtsam tööline hakkab
sel juhul meie üle irvitama Ta ütleb:
„Mis sa aina näitad, kuidas sa ehitada
tahad, sa näita tegelikult, kuidas
ehitada oskad. Kui sa ei oska, siis ei
lähe meie teed ühte, käi kuradile".
Ja tal on õigus". (1921, Teosed, 33,
köide, lk. 50). •
«VABARIIKLIK HAIGLA"
Need kes toetavad Iraani, on.Reagani
vastased ja need, kes toetavad
Iraaki käesolevas sõjas, suhtuvad viia .samale tasemele kui Läänes.- Ta
positiivselt tulevasse USA presiden- enamvähem pooldab N. Uidu seisu-ti.
N. Liidu esimene hoiak oli nega-
•kogude Liit vaevalt ründab Poolat" : tiivne. Seda korrigeeriti' varsti, jä
Andrei Amalrik kirjutab Balti riiki- nüüd on Moskvas avaldatud arva-de
motiividel: „NSVL vormiliselt mist, et Reaganiga peaks olema või-anastas
Läti, Leedu ja Eesti 1940. a.; malik saavutada kokkulepet relvas-augustis,
pärast nende okupeerimist tüse võidujooksu piiramiseks. Ka-kohta,
et Madridi konverents peaks
rohkem tegelema Ida ja Lääne koostööks
mäjandusliktil alal. .
A.N.
1939. a; Soome vastupanu 1939-
Talvesõjas, et. tunnustada Soome
iseseisvust, kuna tegelikult soomlased
olid juba löödud.
1948. a. NSVL ei otsustanud rünna- rade kasutamise kokkuleppe sõlmi
ta Jugoslaaviat, teades, et sealt võib misel. / 1 . /
nada valitsus suhtub kaunis nega^
tiivselt "Reagani võidusse ja näeb ette
vahekordade teravnemist, eriti
majanduslikul alal ja energia tagava-.
tulla tõsine vastupanu. Invasioon
Ungarisse 1956. a. toimus kartuses,'
et kogu idablokk võib kokku varise--
da, kui Ungaris tekib kodusõda^ ja
see ei osuta vastupanu. Sellest. hoo-'
limata ungarlased "võivad olla tänulikud,
et toimus ülestõus, mille tõttu
neil oh olemas suhteline vabadus
nõukogude blokis ja. võivad seda
naiJtida."
• A. AmalrikL teine juhtkiri kannab.
pealkirja: „Nõukogude töölised võivad
j ärgneda poola seltsimeeste j ühtimisele".
Artikli lõpus kirjutab autor:
„t)ksteist aastat tagasi ma kirjutasin,
et 1980. a. algul on ette näha
NSVl^is tööliste rahutusi ja ma ole-viinud
nad kahte. vaenulikku leeri.
, ... . . • , . . tan, et mu ennustused on saamas
vabariigi sini-must-valge lipukesi la A« ,
nõudsM vabadust l, om.a hstide v.ä..l.j a sEaaetsmt•H i-s^eJe^ < ja ^Vene t '"tSi ^v^õ^iv/atd alla surTu"df'a ilma eri- ^^^^^a , riikide ^ühisrinde :ja
^Pae^ Mjem ,,D. ^Megraph X 8.^; ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
ok^ a;^ldas oma yahsp^^^^ vastatikust kokkulepet/Kui
Iiekuljel k ^ ^ ^ ^
vase pealkirjaga: :„Eesti rahutust .maa, sus; vaevalt NSVL-ile tuleb
.I^akkumist „vennalikuks abistamiseks".
Artikli on tõlkinud vene' kee-
' lest inglise keelde Elisabeth M. Rob-kinnitab.
haruldane teada-anne". Sõnum
oli kirjapandud ,,D. Tel." kirja-
, saatja John Müleri poolt Moskvas.
Kigasaatja märgib ^sõnumi algul:
„Üks nõukogude ajaleht on kinnitanud,
et Tallinnas, Ees^ti pealinnas,
noorus on osa võtnud rahutustest ja
neid võidakse kohtu alla ändä.' Selles
haruldases kinnituses, ämethk uu-p
diste-meedia Eestis, ütleb, et „noo-redõn
rikkunud avalikku korda". —
Sõnumi lõpus, mainitakse: „Ällikas,
üks eesti ajakirjanik, ütles, et võimud
tegutsesid, küna ,,keegi olevat
katsunud provotseerida rahurikku-mist"
— Eesti änastati Nõukogude
Liidu poolt 1940. a. koos kahe^'teise
Balti vabariigiga — Läti ja Leedu —
ja eestlased on säilitanud tugeva
•Tähvusliku uhkuse. Arvatakse, et ve-
•nevastaseid • derno^s•matsioone on
T - * -1 . , , oma enam ühiskeelt ja nende konve-son.
Jätame esia^u vene ajab^^ ,ents õlihitma ühtlustamiseks on
Pariisis oma prohvetlike ennustuste^ korduvalt edasi lükatud. N. Liit tOe-:
ja unistuste juurde ja loodame, et
nood kord täituksid.
Esmaspäeval toimunud Ontario
omavalitsuse valimisel sai Toronto
linnapeaks Arthur Eggleton. Senine
Oktoobrirevolutsiooni,63. aastapäe. linnapea John Sewell, kes võitles hö-va
tähistati - suure pidulikkusega moseksuaalide õiguste eest ja kriti-
Moskvas 7.; nov. • Punasel väljakul. seeris politseid, kaotas napilt. Unna-korraldatud
paraadil' demonstreeri- volmikuks ei saanud ka homosek-ti
N. Liidu sõjalist võinisust ja seal 'suaal George Hislojp, kes lubas kahe
peetud kõnes sõjaminister D, Ustinov, aasta pärast uuesti kandideerida.'
kinnitas, et N. Liit; mingil juhul ei
taha jääda teiseks sõjaliseks suur- ' ' • . ;.. ; ; ... . .
jõuks maailmas. Mitmete' riikide . . .
diplomaatilised esindajad Moskvas
boikoteerisid paraadi, protestiks N.
Liidu sõjalise okupatsiooni vastu Afganistanis.
• ' ' ^
{Kriitilist bensiinipuudust Iraanisi
on hakanud leevendama N. Liit, saates
oma bensiini Teherani, Kust see
toimetatakse edasi rindele sõjama-
Liibüa ja; Süüria, koos Põhia-Korea, sinate varustamiseks. N. Liidu pä-
Kuuba ja N. Liidu .satelliitriikidega'. ntoluga . relvade, jä laskemoonaga
Euroopas toetavad Iraani. Teised varustavad' Iraani Liibüa, Süüria,
Araabia riigid, eesotsas Saudi Araa- Põhja-Korea<ja teised kommunistli-biagä
ja Jordaaniaga toetavad Iraa- J^ud riigid. Miks N. Liit ja teised
ki. Sell' tagajärjel Araabia riikide kommunistlikud riigid varustavad
rinne,-kui õlitootväd riigid, ei iraani tundub kummalisena, kui
niitte arvestada N. Liidu soovi et sõda
Iraani Ja Iraagi vahel veniks pikale
ja kujundaks seal olukorra, kus
Liidu sekkumine kujuneb vajalikuks
Iraam sisemiste rahutuste ja
RIIGID. KAHES LEERIS
Sõda Iraagi ja Iraani tähel on lõh-tab
mõlemaid sõdivaid pooli. Ta teeb
seda nähtavasti selleks, et. sõda veniks
pikale ja kujundaks, Pärsia la- vastuolude tõttu. Iraani varustami-he
piirkonnas olukorra, millest N. tagab seda, et Iraan ei satu krii-
. Liit ^õiks lõigata .profiiti.
15. ja 16. novembril
dr. V; Kasari
22. Ja 23. novembril
• V ür. M. Leesment
la 3®. novembril
e. Tari
'532-9863
•6834
• f U'J i I B I I Jl^.Jl', JOX . l\*J^yK*}- 'fi.^Aw,«^^i »
TÖÖLISTE TEINE VÕIT
Poola tööliste üldstreik 2 kuud tagasi
lõppes mitmete järelandmiste
ja lubadustega valitsuse poolt, kaasaarvatud
lubadus töölistele, moodustada
iseseisvaid ametiühinguid.
Nendest lubadustest valitsus ei ole
kinni pidanud ja loeb tööliste poolt
asutatavad ametiühingud kommunistlikule
parteile alluvaite. See on
tilisse olukorda ega' nõustuks Iraagi
.poolt. pakutava relvarahuga. V
Meie vabariigi tervishoiusüsteemi
allakäigu musternäidis on Tallinna
Vabariikliku 'Haigla saatus. Haigla
lagunes meie kõigi silme all, jõudma-tagi
tähistada oma kahesajandat aas-tapäevca.
Ta lihtsalt lasti haigete ravimiseks
kõlbmatuiks muutuda.
Süüdlasi pole, vaikivaid kaasosalisi
laostumises jätkub. Haigla, mille
ehitamiseks oli omal ajal ette nähtud
18 kuud, on praegu, pärast 40-aastast
puhkuseta tööd lõpuks remontijate
käes. Sealjuures jätkub seal, vaatamata
kapitaalremondile, ka haigete
ravimine. Hoone kapitaal remondiks
on plaanitud 28 kuud. Remondi tegeliku
tempo järgi ei tules^ aga ka 60.
kuud paljuks pidada. 1975. aastal valmis
eelnimetatud haigla uue köögi
projekt. Uus 380000 rubla maksev
köök, mis pidi välja vahetama kima-gise
XIX sajandil valminud köögi,
sest too ei suutnud toita 800—900
haiget, pidi valmima 18 kuuga. —Õn-netuseks
pole Tallinna Vabariiklik
Haigla erandlik nähtus. Üleliiduline
uurimus, mis tehti seisuga 1. jaanuar
1973, osutus, et Eesti NSV ambula-toorsete-
polikliiniliste raviasutuste
hoonetest maal kuulub 77,7% mahakandmisele
ja asendamisele uutega,
20,1 % Vajab kapitaalremonti, ainult
2,2% on tõesti kasutuskõlbulikud.
Linnades oli korras 18,4% hooneist.
Selliste näidetega ei saa ,;uhkeldada"
ükski teine liiduvabariik. Tulles tagasi
Vabariikliku. Haigla juurde, olen
muidugi nõus, et ühe haigla kahesaja
aasta juubel pole võrreldav olümpiaregati
kuulsuse ajalooHse tähtsusega,
kuid selle tööst sõltub igal aastal
20000 statsionaaris ,viibinu ja
100 000 konsultatiivsel vastuvõtul käinu
tervis, sageli ka elu, mida kahjuks
ei saa iga nelja aasta tagant uuendada
või uuesti alustada.
:,SULEPEA MEETOD"; : ,'
1967. aastal oli meie vabariik haiglavoodite
arvult liiduvabariikide hulgas
teisel kohal. Nii oli see ka varem.
Siit algas seisak, mis tegelikult on tagasiminek.
Samal ajal kui teiste liiduvabariikides
ehitati raviasutusi,
meie väid rääkisime sellest. Aastatel
1965—1975 kasvas Nõukogude Liidus
haiglavooditega varustatus 23%, meie
vabariigis aga vaid 1,8%. Leedu
NSV-s oli vastav näitaja 25,2%. Muide,
1960. aastal oli Leedu NSV-s*22%
haiglavoodeid vähem kui Eestis.
Rääkides haiglavoodite hulgast, peab
tingimata rõhutama: vennasvabariikide
haiglad on enamasti ajakohased
ja sanitaarnormidele vastavad, neis
on võimlik rakendada tänapäeva arstiteaduse
saavutusi.
Tunneme kaasa kodumaisele naisarstile,
sealse tervishoiu probleemi
puudulikule lahendusele, eriti Tallinnas,
milline küsimus näib NSVLi
konstitutsioonis ideaalsena, kuid tegelikkuses
on kaugel ideaalist. Sel
puhul meenub siinkohal poola kirja-nil^
u Stefan KisilewsM ütelus poola
rahvusest paavsti (John II) valimise
puhul: ,;Jumal on taevas. Room on
kaugel jä Veiiehiaa lähedar.
ARTO-Reetur
USA
uureasutuse
Endine CIA ametnik, kes on suurem
r^eetur kes paljastatud, tunnistas
end süüdi salajaste, andmete
müümises venelastele.
David Barnetti süüdistatakse relvade,
lahinglaevade ja pommilennu-klte
plaanide venelastele andmises.
Ta tunnistas, et sai tasuks selle eest
umbes sadatuhat dollarit.
. Karistuse vähendamiseks nõustus
süüalune andmeid andma tema poolt
tehtud kahjustustest.
Peale plaanide üleandmise venelastele,,
on ta ka andnud nendele 30 isiku
nimed kes olid ameerika salaluure
teensituses ja on nüüd venelaste
poolt kahjutuks tehtud. Samuti andis
ta venelastele seitsme Nõukogude
Uidu kodaniku nimed keda ameerika
salaluure lootis oma teenistusse
värvata. Tähelpanu äratas Barnett
sellega, et püüdis määramist saada.
osakonda, kus käsitati salajasemaid
küsimusi. Ta on venelastele andmeid
andnudll976. aastast saadik.
iiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiinip^
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused ja testamendi-pärandused
on tulumaksuvabad.
Annetaja soovid täidetakse.
EESTI MAJA, 958, Broadview Ave.
Toronto, Ont. M4K 2R6
lllllllilllillllllllllllllilliiliillilllllllilililllilllllill
• „ME1E ELU" talitus võtab
vastu ajakiri
„TR1INU
tellimisi.
mao
Kõikideks kindlustusteks
LATER&CO LTD
„lnsurance' JS
1482 Bathurst Stp
Toronto M5P3H1
i Tel: 653-7815 ja 653-7816
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, November 13, 1980 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1980-11-13 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E801113 |
Description
| Title | 1980-11-13-03 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
sim on
btei Või°
Idmu&tel
kjud kolad
mui-la
teiste
[id. Meie
on saa-isi
nen-idmuste
Jigi juba
bäli Ida-ekiaš.
leie mai-
Id kooli-sioonide
jed kin-võitlus-
|si järje-rahvas
lata on
[e õigus-mab
ka
itsiooni-samas:
on aas-las
mei°
istu ku-käle
sulele
rah-
|svuse ja
ühine
|des jõukad
kan-ill.
litsus va-võimu
|i kiu ka
ie tegele
ütel-seisu-tsamaid
I ei tohi
it tööd,
jtes nü
roopas
ye öluli-
?ükides.
laailmse
le New
lürimete
|igi ešin-
>braiik
>ukogul
imuud
imatute
iisudes.
tahte 3a
lüsimusi
tähtsate
irtisani-
|de gru-lelaste
list Ja-tisanide
^väärset
miniia
[pp, kes
korral-relva-
[ad ing-
:i miin.
[ejõuga .
see jat-veoki
»
jüüdšid
ii tulisust
en-
J väljas
•tisanid
ji mäge-
Inelased
)artisa-lõlemai
Itaiiis ei
yõidel-tuuakse
selleks
tval oli
raid laip
kaldus-^
Ibad on
laed ot-mstuse
*
ti ei loe,
lauväär-rahvas
tes pää-rr4
1
^ Kanada annab abi Portugalile kolme
lahing-laeva ehitamiseks. Samal-ajal
Kanada oma laevastik ei vasta
praeguse aja nõuetele ja korduvalt
on sõjaväe juhtkond nõudnud valitsuselt
vanade Teise maailmasõja-aegsete
lahing-laeväde asendamist
aegne sõber ja sotsialistlik mõttekaaslane
M. Maniey. Kanada peaminister
saatis
grammi.
1^ Kanada sõjaväe esindaja teatas,
et heleda valguse tekitajaks, mida
nähti pai j ude Alberta provintsi ela-moodsamatega.
Portugali laevastik,' nike poolt, oli.vene satelliit mis lan-ges
maakera külgetõmbe piirkonda •
ja süttis põlema.
Keevitamise töökoja omanik Reagan
Carter loodab, et nüüd, kus presidendivalimised
on lõppenud, lõpevad
ka tema kulul tehtavad naljad.
Ja on tüdmud liöökivaist küsimustest
millist presidendikandidaati ta
pooldab, kuna ta nimes esinevad
mõlema kandidaadi nimed.
Kanada sõjaministeeriumi . üles-,
andel toime pandud küsitlus, mis ,
maksma läks 12.000 dollarit, selgitab
et 58% Kanada meeskodanikke 18—
29 aasta vanusegrupis usuvad järgmise
sõja algusesse lähema 10 aasta
mis tuleb asendamisele koosneb
jem ehitatud laevadest kui on seda
Kanada omad.
1^ Hong. Kongis on kinni varade hinnad
tõusnud ennekuulmatule kõrgusele.
Ühe miilioni 'dollari' eest saab.
veel vaid osta väikese ühekordse maja.
Korraliku kuueruumilise elamu
väärtus on umbes kaks millionit doK
larit ja rentimisel 10.000—14.000 dollarit
kuus.
^ USA kohtuministeeriumi juurdlus-ametnikud
ähvardavad president J.
Carteri vastutusele võtmisega, kui
nad ei saa temalt vabatahtlikult andmeid
tema vennaga teatud asjaolude
kohta mis on ühenduses tema ven^
nale Billyle antud altkäemalcsudega.
Kohtuministeerium tahab presideB-dilt
saada isiklikke märkmeid 44 päeva
kohta, mis õn tehtud altkäemaksu
saamise aja vältel> kuid senini seliele
nõudmisele e! ole vastatud. ,
iK Pakistani ajalehe teatel vene sõ-kestel.
2156 kiisitletud; isikust pool-' ^
davad kohustusliku väeteenistuse
sisseseadmist. Ainult üks kolmandik
nen(!esr sooviks astuda ise väeteenis-tusse.
Kohustusliku väeteenistuse
sisseseadmist pooldatakse kõige rohkem
Ida-Kanadas.
Afganistani kommunistliku valitsuse
president B. Karmal hoiatas
javäed Afganistanis teostavad suure-vipäk^^ • • ....y
ma rünnaku vabadusvõitlejate vastu
enne talve saabumist. Sealse külma
talve tõttu see hiljem enam 'võimalikuks
ei osutu.
iic Jamaika; valitsuse-; vahetuse pphul
ei tunne rõõmu Kanada peamiraster
Trudeau, kuna kukutati tema kaua-dusvõitlejate
toetamise ja varustamise
eest. Äfgamstani riiklikus raadios
edasi antud kõnes ähvardas ta
kasutada sõjalist jõudu kui Pakistani
valitsus ei lõpeta vabadusvõitlejate
toetamist ja sellega Afganistani
siseasjadesse sekkumist.
0 0'
• - Esimest; korda 25 aasta pärast re-'
publikanid said enamuse senatis Ja
suureneva esinduse saadikutekpjas.
Valijaskond nähtavasti eelistab sirge
joonelisemät, kindlakäelisemat, parempoolset
ning patriootilisemat valitsust,
mida Reagan lubas.
leolu ja ähvardati uue üldstreigiga.
Valitsus võib , seda vaevalt lubada,
sest Poola majanduslik olukord on
juba katastroofiline ja N. Liit ei või
lubada üheski satelliitriiigis valitsuse
libisemist kommunistlikult aluselt.
Manöövrite ettekäändel N. Liidu vae-
GOVENTRY („Meie Elu" kaastööliselt) — See oli viinakuu
viiendal päeval, kui siinses kohalikus kirikus toimus eestlaste jumalateenistus,
kust lavaliselt võtab osa paarkümmend ,tmüd ee
last", kui keegi tõi kirikulistele näha„TheSundaytelegraphi" lehekülje;
kus lühiteates oli märgitud, et olevat toimunud talliniias
kooliõpilaste poliitiline demonstratsioon. Demonsträntidest 150
kooliõpilast olevat arreteeritud. Kohe tekkis eesti kirikuliste keskel
kaks leeri. Ühed, nn. kodumaaga-suhtlejad, kelle sugulased on
kodumaal „headel kohtadel" ütlesid: ,, Oh, mis sellest kõigest on
kasu?" Teised: ,>Tore, et eesti noored näitasid oma rahvuslikku
vaimuSeega Isegi väikeses rahvusgrupis ilmnevad ideol
lohed — kollaboratöörid ja rahvuslased.
. osad on Poolas. Ametiühingute esin-
IJüed komiteede esimehed senatis dajad pöördusid Poola ülemkohtu
on lubanud ptsekohe.hakata-.ellu VII- poole ja see otsustas tööliste kasuks.
maReagani poolt valimiskampaanias «
antud lubadusi. Töölisküsimuste komitee
tulevane esimees. 0. Haleh on
suur , ametiühihgute vastane. Ener-giakomitee
esimeheks saab J. Mc-
, Clure, kes pooldab aatom j õu jaamade
ehitamist. Põllumajanduskomisjoni
tulevane esimees J. Helms on tasuta,
toiduainete markide andmise
vastu ja tulevane juriidilise komitee
esimees S. Turmond soovitab surma- Lidu ja teiste kommunistlike riikide
KONVERENTSIL
PUUDUB-PÄEVAKORD ' •
Vladridi konverents, mis • riikide-vahelise
kokkuleppe kohaselt peab
arutama kuivõrd hästi Helsingi, kok-
(jõustus
7. okt. 1977) loeme (§ 42): „NSV Uidu
kodanikul on õigus tervise kaitsele.
Selle õiguse tagavad: kvalifitseeritud
tasuta arstiabi, mida annavad riiklikud
tervishoiuasutused, kodanike raviks
ja tervise tugevdamiseks määratud
asutuste võrgu laiendamine, ohutustehnika
ja töÖtervishoiu arenda- \
mine ning täiustamine, laialdaste po-fülaktikaürituste
korraldamine jne."
— Kuid lood on tegelikult teooria ja
praktika vahel, sellele vihjab Niin
Äjasta Kirovi nim. kalurikolhoosi
ravikeskuse peaarst oma artiklis:
,3^itte abi, vaid kiirabi on vaja" {yL
„Sjrp jä Vasar" 21. märt).
Sel teemal, s.o. arstiabi puudustest
Eesti NSV-s, on varem samas lehes
sõna võtnud ka teised autorid (A. Ellamaa
,Arstiabi vajah abi", M. Tamm
,,Meditsiin, meie ühine asi" ja
R. Aller „Patsiendi mõtteid'). N.
Ajasta kirjutab: „Haigevoodite poolest
Tallinnast vaesemat liiduvabariigi
pealinna ei ole. Mujal on vooditega'
'kindlustatus 10-56% parem. Tallinnas
aga vähenes voodifond nelja aastaga
7%. Tervishoiuorganisatsioon •
on segane ja arstiabi saamine raskendatud
enam kui kunagi varem.
iVÄHE ÕDESID .JA SANITARE , •
Arstiabi andmiseks nüüdistasemel
on vaja täita kaks põhi tingimust:
õpetada välja vajalik hulk meedikuid
ning luua küllaldane materiaal-
" ne baas. Et rheil on vähe õdesid ja
sanitare, oli juttu juba varasemates
selleteemalisteš kirjutistes. Seetõttu
pühenduksin materiaalse baasi käsitlemisele,
kuigi seda on raske teha ilma
piinlikkustimdeta. Meie vabariigis
suurenes üheksandal viisaastakul
haiglavoodite arv ühe suure haigla
jagu. Leedu N'SV-s suudeti ehitada
kuus korda rohkem. Mitmel korral
korrigeeritud (alati vahendamise
suunas) tervishoiuehitiste plaanist
täideti vaid 87%. Ka eelmiste viisaastakute
plaaniülesanded jäid täitmata.
Nii kaob nelja-viieaastaku järel
üks viisaastak meie tervishoiu ehi-kiileppele
ailakirjutanud riigid on ra- tus tegevuses hoopis ära." Kodumai- kuks".
Tekib paratamatult küsimus: mis
ja kes on meie mahajäämuses süüdi?
Meie ei karista mitte süüdlast, vaid
haigeid ja haiglates töötavaid inimesi.
Ilmselt on kõik saanud alguse ebaõigest
planeerimisest. Mitte ükski
teine "liiduvabariik ei ole läinud tervishoiu
arendamisel kõige kergema
vastupanu teed. Põhiline areng on
meil toimunud „sulepea meetodil".
Haiglas (jälle Tallinna VabariikHk
HaiglaJ) oli 230 kohta, ilmu& käskkiri
ning saadi 560 kohta: valvetuba keldrisse,
valvetuppa haiged ja igasse palatisse
topleltpörtsjon voodeid. Piisas
käskkirjadest, et kohandada kõik
vähegi sobivad või hoopis sobimatud
hooned haiglateks. Voodeid sai palju
ning kiitust pealekauba.
„§ÜÜDLASI E l KARISTATA"
Mitte vähem oluline põhjus peitub
selles, et meie vabariigi kõrgemate
organite korraldusi, määrusi ja direktiive
eriti .ehitusalaseid, lihtsalt
ei täideta, sealjuures süüdlasi ei karistata.
Veelgi enam, ka NLKP Keskkomitee
ja NSV Ludu Ministrite
Nõukogu ühised tervishoiumäärused
on jäänud vaid paberile. Need ei de
ju vanema venna heatahtlikud õpetussõnad,
mida see võib kuulda võtta,
võib aga ka kuulmata jätta. Teiste
plaaniülesannetegä nü, ei ole.
t)heksandal viisaastakul pidid valmima
kiirabihaigla (800 voodit), lastehaigla
(300 voodit), ja sadamahaigla
(280 voodit). Uus määrus nõuab 2500
täiendava haiglayoodi käikuandmist.
Aga kaua kulub veel aega, et tasuda
varasemate viisaastaykute võlg, et
panna olemasolevad haiglad tööle
normaaloludes? Kui arstiabi ei saa
abi, veelgi enam kiirabi, siis jääb
Eesti NSV kauaks teiste Uiduvabarii-kide
ees liidripositsioonile oma hai-guspäevade
ja invaliidistumise näitajatega.
Veel kaua tuleb meie meedi-
- kuil töötada oludes, milles tänapäeval,
kahekümnenda sajandi lõpul haigeid
ravida ei tohi. Paljudes meie raviasutustes
peaks ravimine lõpetatama,'
sest sealsed tingimused võivad
saada haige elule ja tervisele öhtli-kendanud
oma lubadusi inimõiguste.
ja vabaduste alal, oli nädala algul ilma
kokkulepitud päevakorrata, N.
. Järgmisel päeval suur konservatiivne
päevaleht „D. I^elegraph" tõi esi-
. küljel suure, rasvase, kaheveerulise
pealkirjaga sõnumi: „Eesti kooliõpilaste
antisovjetlik demö". Sõnum oli
saadetud ajalehe kirjasaatja poolt.
Sõnumile oli juurde lisatud väike
kaart, kus Läänemere ääres asuvad
kolm väikest vabariigi. Sõnumis mai-nit
ka Ants (vussitud ära Adatsiks!)
Kippari, Eesti Poliitvangide Abista-mislkomitee!
esimehe nimi. Spnum'
lõppes kommentaariga: „Kolm' Balti
vabariiki — Eesti, Läti, Leedu,'saic
iseseisvaks a: 1918, pärast tsaari-Ve-nemaä
kokkuvarisemist.; 1939. a..
Nõukogude Liit sõlmis vastastikuse
abistamise-pakti ja anastas nad (Bal-
' ti vabariigid) vägivaldselt. 1941. a.
sakslased okupeerisid need territooriumid
kuni; 1944. a., mil venelased
taas-tulid. Kahju, et „D. Tel." kirjasaatja
ei olnud teadlik Eesti Vaba-
: dussõjast (1918—1920), ilma milleta
kunagi need riigid poleks saanud
vabaks". : •<• : : • • - ;
. Nädalapäevad hiljem sama ajaleht
tõi välispoliitilisel leheküljel suure
pealkirjaga sõnumi: „Lapsed anti-sovjetlikul
demonstratsioonider.;
Sõnumi kirjutajaks „D.: Tel." kirjasaatja
Elga Eliäser Stökholinist: Sõ-.
numi lõpus võisime lugeda: „Kuigi
rahutused pandi toime 18 ja neist
vanemate laste poolt, kiiid on andmeid
et sellest võttis osa ka 12 Tallinna
Tehnikaülikooli üliõpilast,
Marko Tibar, Nõukogude Eesti siseminister,
ütles oma raadiokõnes,
et ,huliganismi ei taluta". Ja sõnum
lõpeb: „Eesti annekteeriti vägivald-
' selt 1940.- a. Noored demonstrandid
lehvitasid vaijult-keelatud iseseisva
nuhtluse rakendamist.
' Reagani suur võit valimistel on
kutsunud esile mitmesuguseid hinnanguid
väljaspool USÄ-d. Euroopa
riikide yalitsüsed suhtuvad poolda-viimati
möödunud aastal Tallinnas
— detsembris ja veebruaris — Tartus.
• ;'• ' '
VENE-DISSIDENDI ; •
ENNUSTUSED
Sama ajaleht avaldas ka kaks pi- 'rääkimisi Egiptusega, et lahendada
kemat, kolmeveerulist juhtkirja ve-. palestiinlaste probleeme. Araabia rii-dissidendi
Andrei Amalrik'i su- gid on jagunenud kahte leeri ja nen.
lest, kes poliitvangina vabanes 1976.' del on vastupidised seisukohad,
ä. ja elab nüüd Pariisis. Ta on erialalt
ajaloolane. Ta sai kuulsaks
oma raamatuga: „Will the Soviet
Union Survive until 1984?" Oma esimeses
juhtkirjas „D. Tel.": „Nõu-vastuseismise
tõttu., Teised Helsingi
kokkuleppele allakirjutanud riigid
soovivad just seda küsimust pikemalt
selgitada, kuid kommunistlik
blokk on selle vastu ja omalt poolt
vait Reaganisse, kui tulevasse USA soovitab tegeleda uute probleemide-presidenti.
Samasugusel seisukohal ga, nagu majanduslik koostöö ja rel-on
Iisrael ja ta tahab jätkata läbi- vastuse vähendamine. - "
Kanada valitsuse seisukoht, on tagasihoidlik
inimõiguste rikkumise
kohta Ida-Euroopa riikides. Ta ei
soovi rünnata' N. Liitu ja on arvamiv
sel, et inimõiguste respekteerimisest
Ida-Euroopa riikides Saab vaevalt
ne arst võtab nüüd abiks Lenini tsitaadi:
„Kõige lihtsam tööline hakkab
sel juhul meie üle irvitama Ta ütleb:
„Mis sa aina näitad, kuidas sa ehitada
tahad, sa näita tegelikult, kuidas
ehitada oskad. Kui sa ei oska, siis ei
lähe meie teed ühte, käi kuradile".
Ja tal on õigus". (1921, Teosed, 33,
köide, lk. 50). •
«VABARIIKLIK HAIGLA"
Need kes toetavad Iraani, on.Reagani
vastased ja need, kes toetavad
Iraaki käesolevas sõjas, suhtuvad viia .samale tasemele kui Läänes.- Ta
positiivselt tulevasse USA presiden- enamvähem pooldab N. Uidu seisu-ti.
N. Liidu esimene hoiak oli nega-
•kogude Liit vaevalt ründab Poolat" : tiivne. Seda korrigeeriti' varsti, jä
Andrei Amalrik kirjutab Balti riiki- nüüd on Moskvas avaldatud arva-de
motiividel: „NSVL vormiliselt mist, et Reaganiga peaks olema või-anastas
Läti, Leedu ja Eesti 1940. a.; malik saavutada kokkulepet relvas-augustis,
pärast nende okupeerimist tüse võidujooksu piiramiseks. Ka-kohta,
et Madridi konverents peaks
rohkem tegelema Ida ja Lääne koostööks
mäjandusliktil alal. .
A.N.
1939. a; Soome vastupanu 1939-
Talvesõjas, et. tunnustada Soome
iseseisvust, kuna tegelikult soomlased
olid juba löödud.
1948. a. NSVL ei otsustanud rünna- rade kasutamise kokkuleppe sõlmi
ta Jugoslaaviat, teades, et sealt võib misel. / 1 . /
nada valitsus suhtub kaunis nega^
tiivselt "Reagani võidusse ja näeb ette
vahekordade teravnemist, eriti
majanduslikul alal ja energia tagava-.
tulla tõsine vastupanu. Invasioon
Ungarisse 1956. a. toimus kartuses,'
et kogu idablokk võib kokku varise--
da, kui Ungaris tekib kodusõda^ ja
see ei osuta vastupanu. Sellest. hoo-'
limata ungarlased "võivad olla tänulikud,
et toimus ülestõus, mille tõttu
neil oh olemas suhteline vabadus
nõukogude blokis ja. võivad seda
naiJtida."
• A. AmalrikL teine juhtkiri kannab.
pealkirja: „Nõukogude töölised võivad
j ärgneda poola seltsimeeste j ühtimisele".
Artikli lõpus kirjutab autor:
„t)ksteist aastat tagasi ma kirjutasin,
et 1980. a. algul on ette näha
NSVl^is tööliste rahutusi ja ma ole-viinud
nad kahte. vaenulikku leeri.
, ... . . • , . . tan, et mu ennustused on saamas
vabariigi sini-must-valge lipukesi la A« ,
nõudsM vabadust l, om.a hstide v.ä..l.j a sEaaetsmt•H i-s^eJe^ < ja ^Vene t '"tSi ^v^õ^iv/atd alla surTu"df'a ilma eri- ^^^^^a , riikide ^ühisrinde :ja
^Pae^ Mjem ,,D. ^Megraph X 8.^; ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
ok^ a;^ldas oma yahsp^^^^ vastatikust kokkulepet/Kui
Iiekuljel k ^ ^ ^ ^
vase pealkirjaga: :„Eesti rahutust .maa, sus; vaevalt NSVL-ile tuleb
.I^akkumist „vennalikuks abistamiseks".
Artikli on tõlkinud vene' kee-
' lest inglise keelde Elisabeth M. Rob-kinnitab.
haruldane teada-anne". Sõnum
oli kirjapandud ,,D. Tel." kirja-
, saatja John Müleri poolt Moskvas.
Kigasaatja märgib ^sõnumi algul:
„Üks nõukogude ajaleht on kinnitanud,
et Tallinnas, Ees^ti pealinnas,
noorus on osa võtnud rahutustest ja
neid võidakse kohtu alla ändä.' Selles
haruldases kinnituses, ämethk uu-p
diste-meedia Eestis, ütleb, et „noo-redõn
rikkunud avalikku korda". —
Sõnumi lõpus, mainitakse: „Ällikas,
üks eesti ajakirjanik, ütles, et võimud
tegutsesid, küna ,,keegi olevat
katsunud provotseerida rahurikku-mist"
— Eesti änastati Nõukogude
Liidu poolt 1940. a. koos kahe^'teise
Balti vabariigiga — Läti ja Leedu —
ja eestlased on säilitanud tugeva
•Tähvusliku uhkuse. Arvatakse, et ve-
•nevastaseid • derno^s•matsioone on
T - * -1 . , , oma enam ühiskeelt ja nende konve-son.
Jätame esia^u vene ajab^^ ,ents õlihitma ühtlustamiseks on
Pariisis oma prohvetlike ennustuste^ korduvalt edasi lükatud. N. Liit tOe-:
ja unistuste juurde ja loodame, et
nood kord täituksid.
Esmaspäeval toimunud Ontario
omavalitsuse valimisel sai Toronto
linnapeaks Arthur Eggleton. Senine
Oktoobrirevolutsiooni,63. aastapäe. linnapea John Sewell, kes võitles hö-va
tähistati - suure pidulikkusega moseksuaalide õiguste eest ja kriti-
Moskvas 7.; nov. • Punasel väljakul. seeris politseid, kaotas napilt. Unna-korraldatud
paraadil' demonstreeri- volmikuks ei saanud ka homosek-ti
N. Liidu sõjalist võinisust ja seal 'suaal George Hislojp, kes lubas kahe
peetud kõnes sõjaminister D, Ustinov, aasta pärast uuesti kandideerida.'
kinnitas, et N. Liit; mingil juhul ei
taha jääda teiseks sõjaliseks suur- ' ' • . ;.. ; ; ... . .
jõuks maailmas. Mitmete' riikide . . .
diplomaatilised esindajad Moskvas
boikoteerisid paraadi, protestiks N.
Liidu sõjalise okupatsiooni vastu Afganistanis.
• ' ' ^
{Kriitilist bensiinipuudust Iraanisi
on hakanud leevendama N. Liit, saates
oma bensiini Teherani, Kust see
toimetatakse edasi rindele sõjama-
Liibüa ja; Süüria, koos Põhia-Korea, sinate varustamiseks. N. Liidu pä-
Kuuba ja N. Liidu .satelliitriikidega'. ntoluga . relvade, jä laskemoonaga
Euroopas toetavad Iraani. Teised varustavad' Iraani Liibüa, Süüria,
Araabia riigid, eesotsas Saudi Araa- Põhja-Korea |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-11-13-03
