Meie Elu = Our life, November 13, 1980

              „Meie Elu" nr. 46 (16Ö4) m
Published by Estonian PublishingGo. Toronto Ltd., Esto-
Tel. 466-0951
Toimetajaa: Rebane jä S. Veidenbaum. Toimetaja
Yorgis B. Parming, 473 Luhniann Dr., New^^^^M
USA. Tel. (201) 262^0773.
,,MEIE ELU'' väljaandjaks ön Eesti Kirjastus
Asut.A. Weilefi algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont;M4K2R6 Canada — Tel *6-0^
Kui hädavajalik siis õhtul koju tel. 8844558
TeUimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., kl. 9
-5 p.l., esmasp ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup), kl. 9 h.-l |
,,MEIE ELU'' tellimishinnad: Kanadas—
m,3 k. J l LOO; USA-šse 1 a. |32.00, 6 k. $17.00, 3 k.
.50 • Ülemeremaadesse: 1 a. $36.00, 6 k . f 18.00, 3 k.
.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $14.50, 6 k. $7.25. Kiri-ja
lennupostilisa USA-sse: 1 a. |16.50, 6 k, $8.25. Lennu-postilisa
ülemeremaadesse : 1 a . $32.75, 6 k. $16.^
Üksiknumber—.55^.
Kuulutushinnad: I toll ühel veerul: esiküljel |4.
tis $3.75, kuulutuste; küljel $3.50.
iiliiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
20, jaanuarist on Valges Majas üus
president Ronald Reagan, kes saa­vutas
president Jiibmy Carteri üle
hiijgava võidu 1 novembri valii^iis-tel.
Kuna Reagan on USA „klsktee"
republikaane, siis. on tema valikuga
toimunud suur ühiskondlik nihku­mine
paremale. £ui Reagani kam­paania
kõnesid tõsiselt võtta, on USA
valis- ja sisepoliitikas oodata ptõM-Msi
muudatusi.
Viiekümnest osariigist võitis Rea­gan
42 osariigis ja saavutas 469 vall-jahäält
Jimmy Carteri 49 valijähääle
vastu. Nagu märkis tulevane presi­dent,
võitis ta lahkuva presidendi
töörekordi alusel, mis tähendab, et
Jimmy Carteri töörekord oli niivõrd
nõrk, et hääled anti ^Reaganile. See
oii alandav kaotus Carterile, kellel
puiidus kogemus ja osavus tulemusi
saavutada eksisteerivas raskes rah­vusvahelises
ja majanduslikus olu­korras.
Nii rahvusvahelisel areenil,
kui ka ÜSA-s läheb Jimmy Carter
tundmata tulevikku, jätmata midagi
positiivset oma Valge Maja perioo­dist..-'
Carter tegi oma parima ja oma
mõistuse \ kohaselt. Kui kedagi süiS-distada
tulemuste puuduaesi,
suurim vastutus langeb ameerika va­lijaile,
sest Jimmy Carter ei olnud
kuigi imponeeriv ka 1976. ^.valimis­tel.^
Seesama vastutus, langeb vali ja-aparatuurile
ka Reagani välikuji kui
juhtub, et ka Reaganil puuduvad rii­gimehelikud
võuned. Reiganil pär
rast Carterit tuleb läbi teha raske
ülesmäge teekond sealt, kuhu Amee­rika
Ühendriigid on libisenud vahe-
Kõigepealt tuleb tööprotsessi taga­si
viia ameerika tööliskond ja peata­da
inflatsioon. Tuleb taastada USA
rahvusvaheline seisund ja tagasi või­ta
koostööline usaldus liitlasmaade
Juures. Tuleb kiirelt taastada USA
relvajõud valmisolekuks vastaste
agressioonide vastu. Tuleb taastada
Ameerika moraalne koodeks ja ta­gasi
anda endausaldus kodus ja kind^
lus väljas. Reaganil tuleb näidata, et
Valge Maja seisukohad on enda ja
teiste suhtes ausad ja kindlad ja et
seda ausust ja kindlust tuleb teis­tel
arvestada.
Kuid üks asi on presidendi seisu­kohad
ja teine asi on libastunud olu­korrad.
Reagan lubab Ameerikas töö­vaimu
taastada, produktsiooniks ja
arenguks. Ta tahab kärpida tulumak-sud
arvamuses, et raha töötaja käes
on õiglasem, kui valitsuse käes. Sest
raha rahva käes suurendab tarbimu­se
ja paneb uuesti tööstusrattad
käima. Ta lubab likvideerida USA
reetlikkuse sõprade suhtes ja minna
tagasi näiteks Taiwani küsimuse
Juurde, kellega USA katkestas polii­tilistel
kaalutlustel diplomaatilise
vahekorra. Ta ei taha vahekordade
arendamist Nõukogude Liiduga, kus
puudub täiesti inimõiguse austus. Tä
lubas toetada Iisraeli Jeruusalenmia
juutide pealinnaks kujundamise
simuses.
Raha rahva käes, vahekorrad
waniga ja Nõukogude Liiduga, uued
vahekorrad Puna Hiuiaga, õlivarus-tavate
maadega, usaldus NATO rii­kidega
Euroopas, Lõuna Ameerikas
Jne, jne; on kõik libastunud küsi­mused,
mis nõuavad Reaganilt üles­mäge
ronimist. Kõik need küsimu­sed
nõuavad Reaganilt narvikindlust
ja USA tugevust. Seda vihnast, ma­janduslikult
ja relvastuselt, tulebki
Reaganil hakata ülesse ehitama, kui
ta tahab oma kampaaniaaegseid mo­raalseid
põhimõtteid kehtestada.
Reaganil oma moraalsele hoiaku­le
vaatamata, seisab ees rohkeid ko^
mistusi, sest tal puuduvad neis kü­simustes
praktilised kogemused. Ka
ei ole Reagan ei poliitiline geenius
ega tugev isiksus, kes suurima jär­jekindlusega
suudab oma program­mi
läbi viia. Sest igal tema mõttel
on poliitilised tagasilöögid, ..mis
moodustavad labürindi, kuhu ka
Reagan võib eksida.
Ka Reagan vajab rahvaesinduses
tugevat toetust ja oma plaanide teos­tuseks
rohkesti raha. Ka Reagan va­jab
rahvusvahelisi, eriti Lähis Ida
õlisid, sest Carterilt päritud ener-giaprogramm
ei ole vee^ kusagile
jõudnud. Ka Reagan vajab rahvus­vahelisel
areenil teiste rahvaste usal­dust
ja toetust. Ka Reagan peab
mõistma sõja ja rahu küsimusi ja
mimõiguste probleemi sellel taustal.
Jimmy Carter nägi neid problee^
me ja tegeles nendega igaühega
eraldi ja neid üksteisega sidumata.
Kuid Reagan erineb Carterist see­poolest,
et tä näeb neid küsunusi
üksteisega tihedas seoses ja seetõt­tu
moodustavad tema mõtted üldise
plaani ühiskondlik-moraalse taga­põhjaga.
Võib olla just sellepärast
hingab UŠA ja maailm pärast 4. no­vembri
valimisi [kergendustundega
Carteri läbikukkumise puhul. Carter
nelja aasta kestel ei suutnud kuigi
palju õppida probleemide üksteisest
sõltumisest. Tuleb ainult loot»-^, et
Reagan seda suudab ja et Valgest
Majast järgmise nelja aasta jooksul
saab esinduskphast aktsioonikesküs;
. kuhu, maailma pitad m
V.
meid kui
Hawal, Caribbeao j.iri.
!91 EgÜntosi Avi. East (Egliriton-'
I K L - .
. Fleasant
sylvania, Ohio, New Jersey, Michi-
LUGEJA KIRJUTAB^
„Meie Elu" avaldab meeha^i
oma lugejate mõtteavaldusi—- hd
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kol^^lcn-votlikult
ja lisada oma rrni^ ja
aadress. Toimetus jätah endale õi­guse
lugejate kirju redic
lühendada ning mii
korral jätta avaldamata.
0 0
valimiskampaanias taotles, et Amee­rika
kontinendi riigid peaks ükstei­sele
lähenema ja oma maapõue vara­sid
jaotama.
Kuid Euroopas ja mujäi on palrju
riike, kes tervitavad R. Reagani va­limist
presidendiks. R. Reagan lubas
Iisraelile, et kui ta valitakse ipresi-dendiks,
siis ta pooldab, et Jeruusa­lemm
oleks Iisraeli pealinn. Kui Joe
Clark Kanadas taotles peaministriks
]Saades Kanada saatkonda viimist
i. Jeruusalemma, siis tekis sellest to­hutu
süur vastukampaania.
: Egiptuse president A. Sadat ütles,
;et J/Carter oli tema sõber, kuid loo­dab
ka R. Reaganiga toime tulla.
Kuid Egiptuse sõjavägede üleihju-hataja
oli otse vaimustatud R. kea-gani
võidust.
teL (416) 757^5080
Täiendavält„Meie Elu" 16. okt. ar-tikiile
,,Sõome-eestlase moodne kala­traaler",
omanik Erik Liljebergi
kohta lisaksin järgmist: 'tema ja ka
teiste järvsaarelaste eestipoolsed
juured ei tulene Anija meestest, vaid
Käsmu naistest, hulk aega enne sa-,
jandi vahetust.
1860. a. paiku läksid kolm Käsmu
neidu, õeksed Anna, Kai ja Mai Kan-gustid
Soome kalapüüdu, nagu sel
ajal öeldi. Anna ja Kai abiellusid
soome-rootslastest kaluritega. Frid-ric:
h Liljeberg iasus Järvsaarele ela­ma
oma noore naise Annaga 1863.
Nende pojapoeg Erik hoiab tänapäe­vani
aukohal oma vanaisa kirju, mis
läksid üle Peterburgi, Wesenbergi
Kasperwiki Uustalu talusse, ja kus
ta palub neiu Anna kätt, ühtlasi tea­tavaks
tehes, et ta on omandanud
oma saare. Muide, Järvsaar on vist
eestlaste pandud nimi, sest Soomes
tuntakse teda rootsipärase Estlot-ten'i
nime all. Et Erik Soome suuri-ma
kalatraalerile eestikeelse nime pa­ni
on südantsoendav, meile tema su­gulastele
eriti.,
Erik Liljebergi ema, Sofia oli eest­lane.
Eriku vanem vend tÕi omale
ohtlikku teed mööda eesti naise ja
ta mõlemad õed on eestlastega abi­elus.
Järvsaarel elab kolm perekon­da,
kõik käsmulaste ja soome-roots-laste
järeltulijad, kes kõijk räägivad
ka eestikeelt ja on eestimeelt. .
Soome valitsus tahab agu Järvsaärt
nendelt nüüd ära võtta. Ainult Erik
Liljebergir on seal lubatud elulõpuni
elada kui omanik. Kas sellepärast,
et tai Talvesõjas ühe jala Ikaotas, või
siis selle kalatraalimise parast, mille-ga
ta Soome riiki aastakümneid on
V aidanud rikastada.
MAAILMA POtimUNE OLUKORD
ON PINÖELINE
Jaaksoni sSnavStt
töBskogy koosolekul New, Yorgis
imiste eel ennustasime sai J. Carter!
kaotuse osaliseks. 69-aastane ee-dine
Kalifornia kuberner Monäld Reagan sai^ 403 valijameest ja^
praegune president J. Carter ainult 35. Vabariiklased kontrollivad
ka senatit ja suurendasid oma esinduskoja liikniete arvu. Valiti
40 daks USA presidendiks Ronald Reagan, kes lubas oma valimis-kampaanias
panna ameeriklased jälle tööle ning tõsta USA pres^
tiisbi jälle endisele tasemele; Kaotusele vastuminev J. Carter haa­ras
vilimse õlekõrrena kinni sellest, et süüdistas R. Reagani sõja
õhutamises. Kuld see kujunes talle endale tagasilöögiks.
Ronald Reagan oli kaks aega Kalir gani, Texase ja Florida, mis olid
fornia kuberneriks 1966—1974 ja ko- kaua aega vastaspartei kantsid,
he pärast seda algas võitlust, et pää- Kolm liberaalsed demokraatide se-seda
USA presidenditoolile. Ta oli naatorit: G. McGovern, John Culver
möödunud valimistel ka vabariiklas- ja B. Bäyh -kaotasid oma kohad,
te presidendikandidaaty kui kaotas Kuid kõige rõõmustavamaks oli as-
G. Fordile. Kuid ta ei jätnud lootust . jaolu, et äärmiselt pahempoolne
ja töötas väsimatult viimasel 4 aas- New Yorgi rahvasaadik Elizabeth
tal, olles üks J. Carteri Fezhiimi te- Holzman, kes kandideeris senaato-ravämaid
kriitikuid. Rändas ringi riks Nevs/ Yorgist, kaotas. E. Holz-möödä
Ameerika Ühendriike ja pi- man oli üks, kes otsis Balti emigran-das
kõnesid. Ta lubas Ameerika :tide< keskelt ca 40 aastat hiljem „sõ-Ühendriigia
ja selle tööstuse panna jakurjategijaid". Ta oli üks neist,
jälle veerema. Lubas USA nime jäi- kes seisis nn. Ryani „uurimisasuti-le
seada au sisse rahvusvahelisel se" seljataga ja taotles, et N. Liidu
areenil. Ta valiti möödunud suvel „süüdistustele" tuleb anda kohtulik
USA presidendi kandidaadiks Detroh usaldusväärtus. Nende uurimiste
dis. R. Reagani aitasid sündmused, tõttu võeti mitmelt USA kodanikult,
mis toimusid J. Carteri presidendiks arvatud kaasa Rumeenia piiskop 'Ri-oleku
ajal viimasel neljal aastal. J. fa, USA kodakondsus. Võiks arvata,
Carteri peetakse süüdlaseks selles, et kui R. Reagan asub Valgesse
et ÜSA'kaotas Lähis-IdasshahhRe' Majja, siis uus kohtuminister võib-za
Pahlavi itug^' koriservatiivse 0 selle aktsiooni,
tantsi USA saatkonna 52 «iget j ^ ^ j ^ ^ ^ ^^^^ ,
veel praegu moslemi revolutsionääri
Khomeini vangid. Iraani ja Iraagi liidu valitsuse hääle;kandja
vahel leegitseb sõda, mis ähvardab v^^^fda ennustas J. Carteri. voitu
Lähis-Ida õlisid. See sõda töötab N. Ja Moskvas oldi shokeentud, km sai
Liidu kasuks. R; Reagan lubas USA teatavaks, et R^aW Reagan^ sai
iä N Liidu vahekordi seada uuele hmstel; ,,maalibisemisvorf^ . Kä
aluseie Tä lubas ümberkorfaldada kommunistlikus Hiinas oldi peftu-riigiaparatuurijatehasuurtkokku-
""d, et R. R^^^^^^
hoidu ta lubas tõsta USA sõjalist sest ta lubas oma valimiskam-võimsust
ja samal ajal vähendada Panias toetada Taiwani. Suur pettu-kodantke
maksukoormat. ;™"s valitses ka Ottawas Välismi-.
nister M. MacGuigan ja Uusdemo-
DEMOKRAATIBE .KAOTUSED : . ikraatide välispoliitiline kriitik en=,
R. Reagan võitis kõik suuremad nustasid, et USA jä Kanada vahekor-tööstusosariigid:
New Yorgi, Penn- rad halvenevad, sest.R. Reagan oma
Dlemaailmne Eesti Kesknõukogu
astub sUn kokku ajal, mil maailma
üldpolUtiline olukord on äärmiselt
pingeline ja üks kriis järgneb teise­le.
Oh vaid vaja jälgida päevauudi­seid,
et arusaamisele jõuda, kuivõrd
delikaatne on maailma rahu prob­leem.
Praegune sõda Iraaki ja Iraani va­hel
on käärima pannud kogu Uhiš-ilda
rajioonii ning puudutab kõilki
maid, kelle energia allikad on Pärsia
lahe piirkonnas. Suurvõimud on seal
asetatud olukorda, mis kergesti võib
kujuneda kriitiliseks. Nõukogude
Liidu sissetung Afganistani on juba
põhjustanud vahekorra jahenemist
Washingtoni ja Mosikva vahel. Samu­ti
on Kremli imperialistlik edasi­tung
esile kutsunud tõsiseid vaielusi
lääne kaitsevalmiduse üle. Pannakse
uut rõhku sõjaliste jõudude tugev­damise
vajadusele.
Siin peame aga märkima, et kah­juks
ei ole Lääne-Euroopa riigid su­gugi
ühel arvamisel idast varitseva
hädaohu suhtes. Tahetakse ikka aja­da
mingit,.normaalset" äri oma suu­rima
vaenlasega, aidates ehitada Ve­nemaal
uusi tehaseid ning andes sel­leks
ka tohutult suuri laenusid.
on praegu vel lahtine, kuna siin on
tegemist kommunistliku partei või­mu
küsimpstega. Poola' sündmustel
on oma kaugeleulatuvad mõjud ko-ku
Ida-Euroopas ja seda teavad mui­dugi
Kremli võimumehed ja teiste
kommunistlike valitsuste juhid. Meie
ei imesta sugugi, et Eestist on saa­detud
Poola töölistele tervitusi nen­de
streigi puhul. Poola sündmuste
nakkusoht naabermaades ongi juba
esile kutsunud hoiatavaid hääli Ida-
Saksamaal ja Tshehhoslovakkias.
cm
Celsiüs/Fahrenhei^
2.50 pluss Ö.S.'
VILETS
FÕLLUMAJANDUS .
Teisest küljest on aga hariliku ini­mese
elu Nõuk, Liidus muutumas
ikka raskemaks. Suure Venemaa põl­lumajandus
on kommunistliku kor­ra
juures nii viletsasse olukorda ae-tud,
et looduse po^olest viljarikas
maa ei suuda enam toita oma rah­vast.
Söögiainete puudujääke saab
seal katta ainult suurte viljakogude
sisseveoga vabast maailmast. Ka
Eestis annavad nee puudujäägid en-nart
tunda, olgugi, et Eesti võis oma
riikliku iseseisvuse ajal toita oma
rahvast külluses ning samal ajal
eksporterida võid, liha, mune ja tei­si
toitaineid võrdlemisi suures kvan­tumis.
Ikka tõuseb küsimus, mis on
vene kommunism andnud Eestile
peale maapõue varade rüüstamist,
massküüditamisi, kohutavaid kanna-natusi,
viletsust ja häda, rääkimata
meie rahva põhiliste õiguste rikku­mistest.
,
Sama olukord on põhjustanud ka
viimaseid käärimisi Poola tööliskon­nas.
Julged poolakad ütlevad, et an­tud
tingimustes ei saa nemad edasi
töötada, streikidega on nad saavu­tanud
esialgu vähemalt niipalju, et
nad on suutnud ennast organiseeri­da,
kuid selle protsessi lõpptulemus
MOORTE
Eestist kõneledes ei saa meie mai­nimata
jätta viimaseid teateid kooli­laste
protest-demonstratsioonide
kohta Tallinnas ja mujal. Need kin­nitavad
uuesti meie noorte võitlus­vaimu
tugevust ja on ühtlasi järje­kordseks
tõendiks, et meie rahvas
kõigi survete peale vaatamata on
valmis nõudma oma põhüiste õigus­te
taastamist. See tõsiolu annab ka
uut julgustust meie organisatsiooni­dele
vabas maailmas töötada samas
vaimus edasi, nagu nad seda on aas­takümnete
kestel teinud.
ESTO-80 Stokholmis tõendas mei­le
kõigile, et eestlased ei nõustu ku­nagi
Kremli poolt Eestile peale su­rutud
võõra võimuga, mis meie rah­valt
on röövinud tema iseseisvuse ja
vabaduse. Vabade eestlaste ühine
hääl kostab ka Eestisse, andes jõu­du
neile, kes seal praegu peavad kan­natama
kohutava ülekohtu all.
Ameerika Ühendriikide tähtsus va­ba
maailma juhina ja sõjalise võimu
kandjana annab siinsete eesti kui ka
läti ja leedu organisatsioonide tege­vusele
erilise kaalu. Võiksime ütel­da,
et Balti rahvaste huvide seisu­kohast
on see tegevus tälitsamaid
vabas maailmas. Muidugi ei tohi
meie alahinnata seda innukat tööd,
mis tehakse eestlaste keskustes nii
Kanadas, Rootsis ja mujal Euroopas
kui ka Austraalias. Kuid kõige oluli­sem
on siiski tegevus Ühendriikides.
Sellest oli ka tingitud Ülemaailmse
Eesti Kesknõukogu asutamine New
Yorgis. Möödunud aastakümnete
kestel on siinsel Eesti Vabariigi esin­dusel
olnud kõigiti hea ja sõbralik
vahekord Kesknõukoguga.
Meie kõik teame, et Kesknõukogul
on omad organisatoorsed ja muud
probleemid ühenduses paratamatute
väljalangemistega koosseisudes.
Kuid ma olen kindel, et hea tahte ja
energiaga suudetakse neid küsimusi
lahendada ja asuda oma tähtsate
ülesannete täitmisele.
lULM SISSISÕDA AFGANISTANIS
Teatavasti toimub R. Reagani ame­tisse
astumine alles tuleva aastal jaa­nuari
kuul ja senini on presidendi
•köhal veel J. Carter. Kuid otse kohe
algab võimu üleviimine uuele presi­dendile.
Selle vaheaja jooksul peab
R. Reagan nimetama oma uue valit­suse
ja teised juhtivad võimuikand-jkd,
sest USA-s on nn. saagi süsteem.
Uus president vastasparteist tuleb
Valgesse Majja oma uue administ­ratsiooniga.
Võimalikult kiiresti kõr­valdatakse
ka vana valitsuse poolt
määratud juhtivate riigi agentuuri­de
juhid. . .
Ootame ja vaatame, kes need liued
juhid vaba maailma kõige suurema
ja tugevama riigi riigitüürile on.
öeldakse, et uus luud pühib paremi­ni.
J. Garteri administratsiooni peeti,
nii halvaks, et võiks ennast tröösti­da
sellega, et ega uued mehed ei saa
' kunagi mi halvad olla. ^
õnneks on sel korral ka terve ri­da
USA eestlasi vabariiklaste vali­miskampaanias
tegevad, eesotsas en­dise
torontolase Raimond Trallaga.
Loodame, et uus administratsioon
osutab suuremat tähelepanu ka Bai-
.4i riikidele. Eestlased tervitavad uut
USA presidenti ja uusi mehi USA
riigi
Färsiakeelne tekst ühe Afganistani
asula maja seinal näitab julma sissi­sõja
iseloomu. Sellel on lugeda: „Is-lam
on kõrgeim kõigist. Iga salaka­val
käsi, kes haarab islami maa järe­le,
tuleb raiuda maha. Sama tuleb
teha iga agressori käega. UI jäte võit­jate
käed, kes kaitsevad islami, tõste­takse
kõrgele".
Islami nimel', kartmatud Mganista-ni
võitlejad ründavad venelasi (nad
loevad venelasteks igat N. Liidu sõ­durit)
igal juhul sissisõja taktika alu­sel,
ilad kasutavad võitluses venelas­tega
vene relvi ja laskemoona ja on
huvitatud lahingutest suuremate ve­ne
motoriseeritud kolonnidega, sest
siis on sõjasaak suurem. Partisanid
on õppinud hävitama vene veokeid
ja tanke. Helikopterite suurtüki ja
kuulipildujate tule vastu neil ei ole
küllaldast kaitset. Nende ilmumisel
on oluline kiire varjumine.
Keith Leckie, kanadlaiie Torontost,
viibis suvel Afganistanis, õppis tund­ma
sealsete partisanide elu, võitluse
taktikat ja tegi kaasa ühe nende rün­nakutest
vene sõjaväekolonnik See
sai võimalikuks, kui üks partisanide
pealikutest võttis ta kaasa Pakista­nist
ja ööseti rännates viis Jalalabadi
linna lähedusse, kus oli elav partisa­nide
tegevus. Päeval enne nende ko­halejõudmist
oli partisanidel olnud
suurem lahing venelastega Jajajaba-di
linnas. Kasutades rakette kantava­telt
alustelt tulistades partisanid olid
hulga vene sõjaväe veojkeid, tanke,
seitse helikopterit hävitanud ja kah­te
lahingulennukit (MIG\21) vigasta­nud.
Jalalabad vallutati partisanide
poolt. ^
Järgmisel päeval tuli partisanidele
teade Kunanist, ühest Jalalabadi lä­hedasest
linnast, et venelased valmis­tavad
seal ette suuremat rünnakut
Jalalabadi puhastamiseks partisani­dest.
Ühel vähemaL partisanide gru­pil
on kavatsus rünnata venelaste
kolonni, kui see liigub Kunanist Ja­lalabadi
suunas. Kohalik partisanide
juht andis selleks 10 usaldusväärset
meest ja lubas Leckiel kaasa minna
selle grupiga. Partisanide grupp, kes
kallaletungi vene kolonnile korral­das,
oli püüdlikult varustatud relva­dega.
Neil olid kasutada vanad ing­lise
šõjaväepüssid ja üks tanki miin.
Miini paigutamiseks tehti auk tee sü-lutisse
ja moondati hästi. Meeskond
asus suurte kivide taha tee lähedal
asuval nõlvakul. Nõrga lõhkejõuga
miin ei vigastanud tanki ja see jät­kas
liikumist endise kürusega. Parti­sanid
avasid tule meeskonna veoki­tele.
Oli näha, et sõdurid püüdsid
end varjata autodes ja vastu ei tulis­tanud.
Autod jätkasid liikumist en­dise
kiirusega ja varsti olid väljas
partisanide tule ulatusest, Partisanid
juubeldasicl ja kadusid kiiresti mäge­desse.
Järgmisel päeval venelased
ründasid Jalalabadi ja ajasid partisa­nid
sealt välja. Kaotusi oli mõlemal
Venelaste kaotused Afganistanis ei
ole väikesed. Partisanidega võidel­des
surmasaanud venelased tuuakse
Kabuli ja maetakse seal, eriti selleks
varutud kalmistul. Ühel päeval oli
nende surnute seas vene kindrali laip
ja maeti maha Suurte austusavaldus^
tega. Langenud venelaste laibad on
sageli väga purustatud ja käed ot­sast
maha'raiutud, islami karistuse
kombe kohaselt.
Afgänistanlased oma kaotusi ei loe,
kuigi neid on palju. Need on auväär-
/selt langenud võitlejad ja rahvas
ülistab neid, kui Õnnelikke, kes pää­sevad
seitsmendasse taevasse.
(BEI
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiniiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiii^
. Mannineei
NOGRAAFIUNE SÕNASTIK
HIND $7.56
Postiga tellides saatekulu—.5
üügil„MEIE ELU" talituses
958 Broadview Ave, Toronto, Ont. M4K 2R6