Meie Elu = Our life, September 9, 1982

              ,JWeie Elu" nr. 36 (1697) 1982
NÄITA!
dauikud — välja ieidma, et meie ole­me
olnud need, kes on teinud vahet
iriimese ja inimese vahel. Meie oleme
I juba ammugi oma „käe" alla pan­nud
lepinguile, mis tunnistavad' küll
iisraeli rahva õigust olemasolule, ise­seisvusele
ja suveräänsusele,, 'kuid ei:
luba sedasatma palestiina rahvale.
Neil onjküll lubafud .kuski- elada —
aga kusf "seda ei tea keegi, ja kuidas,
seda teame veelgi vähem. ICuni vii­mase
ajani'on seda seisukohta üle­val
peetud ning igasugused hukta-mõistvani
hääled summutatud meie
esindajate pdolt UNO-s.
-f Kui tapatalgud on möödas, kui
ierviis on puru, siis tuleb hakata
kokku kbrjaiiia kildusid. Põgenenud,
näljutatud ja 'koduta inimesed vaja­vad
hoolitsust ja peavarju. Tuhan­ded
on 'kogutud taas okastraadi
iahä vängilaagreisse. Tuhan-
|ied saadetakse välja hulkuma mit­mesugustesse
maadesse. Paljud neist
öeldakse olevat, kurjategijad, kes onv
hukutanud iisraellaste naisi või lapsi.
Aga kas see om nüüd heastatud tuhat
korda suurema laste arvuga, või kuu.-^
luvad^ need eventuaalseh ikkagi, jäli- ^
tamisele? . '
• Tulevik muidugi näitab, & või
kui p alju mehi— kurjategijaid või
sõjavange- jääb teadmatult kaotsi,
nagu öelda'kse olevat juhtunud^ eel­miste
'Iisraeli sõdade järel. Kas
maailm muudab oma seadusi, et ene- ;
sökaitsel pn omad piirid, või mo-
-raali,]et ei või hukata süiütuid, kuigi '
mõni kurjktegija pääseks? Või tuleb
lubada>- et (võimahkuX^kurjätegija
pihta kuuli võib lasta l abi lapse? '
'Selle kõige kõrval cn maijandus-lik
probleem — kes kannab Iisraeli
enesekaitse kulud? Tuhandeid ma- •
ju ön purustatud, eluas ?meid hävitar *
tud, varandusi kaotatuiij, Tuhandeilt
perdkonnilt on võetud ülevalpidaja,
veelgi tuhanded dh muutunud inva­liidideks.
On vist kindü, et ",>võitja
° ei maksa kulusid". Aga me oleme
siiski "inimesed tsiviliseeritud, kul­tuurilises
maailmas. fNii ei saa me
lasta surra rahvast nälga, haavadesse
ja janusse! Me võibki loome oma
, ohvrite jaoks mõne abii'stamisorgani-isatsiooni,
lähetame punaseristi pak­ke
ja. võib-olla laseme ikäiku taas ühe
„Marshalli plaani". fMuidugi kõik '
meie, Ameerika kulul. Agä e!ks ole —
k^s ;lõhub, see maikskul -" ~-
iBANORMÄÄLSUSED
karvased tudengid ja günmasiastid
— blokeerisid terve nädala istumis-streigiga
ligipääsu 'USA aatomrdva- •
de punkritele Tübingeni, läheduses
Engstingenis. Istusid maanteel", kraa­pisid
kitarre, läikisid 'y,rahuviisisid" ja
diskuteerisid. Kui sõjaväeautol oli
vaja läbi sõita, siis kandsid politsei­nikud
demonstrandid teeveerele na­gu
olnuks need ijaiutud. Aatomrelva-de
punkreid valvab-Bundeswehri ük­sus^
Selle üksuse komandör Modera-vi
seletusel ei taha sõdurid demonst-rante
provotseerida, ehkki seetõttu
on tugevdatud vahtikbnde ja piiratud
linnalubasid.
Samal ajal on sagenenud pommi-ja
süüteatentaate ameerika kasar-
. rjiutele ^ja ohvitserideklubidele'.
•Ei ole juhtunud liagema, et sama­suguseid
demonstratsioone oldcs,
toimunud tsoonipiiril, ikus need nor­maalse
mõistuse järgi otsustades
oleks õiges paigas.
NUDISTID
- Ikka enam ja enam levineb siin
alastikultuur. Kui eelmistel aastatel
.veel 'katmatud päevitajad lõidi laineid
ja tõid löökridu pressis, siis tänavu,
mil siin eriti kuum suvi, teatavad
ajalehed ainult siis, kui juhtub mi­dagi
erilist. 'Nagu näiteks Münchenis,
kus kartmatu noor daam sõitis mitu
jaamavahet trammis ja ikadus sii^s
^' ühte parki. Paljudes siseujulates on
j juba nudistid lubatud külalisteks.
Münchenis Isari kallastel ei pööra
enam keegi ennast ümber kui i)äeb
nudistide parvi päevitamas. Ruhri
piirkonnas Duisbürgis ja Essenis on
tekstiili vaba päevitamine ametlikult
Iiibatud,, mõnes paigas veel mitte.
. Proteste nudistide vastu on suhteli­selt
vähe> enamuses vanemate daa­mide
poolt.
"""••""Piiniiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiitiiitii^
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi^ärandused ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele Ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtlcapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa-r
miseks. - Eesti Maja, 958 Broad-
" view Ave. Toronto, Oht. M4k 2R6
4-
,3leie Elu" m. 36 (1697) 1982 NEOAPÄEVAL, 9. SEPTEMBMl - THURSMY, SEPTEMBER 9
ESTIENN VÕI ML
Glenview Public Schöo
17:00-.18:00 Lapsed
18:00-19:00 Naised
]19:00--20:30 Teismelisedi
:30-21:30 Naised
Lawrence ja Avenue Rdlo
Glenview Public School
Bayview ja Sheppard
Bayview Junior High School
Don Mills ja Lawrence
Norman Ingram School
Runnymede ja Bloor
. Eunnyinede Public School*
Äiegistreerhnine toimub teisipäeval, 7. septembril kell
North York1§
NELJAPÄEV
REEDE
REEDE
Valikrühmad, senior eM,
noorte eliit/laste eliit
18:00—19:00 Lapsed
19:00—20:00 Teismelised
17:30—18:30 Lapsed
18:30—19:30 Teismelised
17:30—18:30 Lapsed
18:30—19:30 Teismelised
19:30—20:30 Naised
1:00—20:30 GlenView Public School, 401 Eosewell
Bayview ja Sheppard
Bayview Junior tligh School
Südalinnas
JesseKetchum Public School
Victoria Park ja St. ClasK'
Crescent School *
St.| Clair ja Yonge
. Deer Park Public School *
Mt Pleasant ja Davisville
Hodgson Public School
— St. Clair ja Yonge
Deer Park Public School *
Ave. Tunnid algavad 13. septembril.
18:00—19:00—Teismelised
19:00-20:00 Naised
18:30—20:00 Endised võhnlejadl
20:00—21.30 Senior eliit
Intomiatsiooniks 889-7889 E. KOÖ]^ või 465-7020 L. Viinamäe. Võistlusvõimlemise informatsioon saadaval telefoni teel
16:30—18:00 Lapsed
18:00^19:30 Teismelised
12:45—14:00 Lapsed
14:00—15:30 Teismelised
10:00—11:00 JLapsed
11:00—12:00 Lapsed ,
112:00— 1:30 Teismelised
12:45— 2:00 Lapsed '
2:00— 3:30 Teismelised ja noorte
* — Allmaaraudtee läheduses
n n
Uus kooS
EESTI NOORI
Vestlus kooW fuhataja Edgar .Marten^igo
Ajal, mil üha enam kostub pessimistlikke hääli eestluse edasi­kandmisest,
seisiab ees erakordselt tähtis sündmus. Lisaks algkoo­lile
ja keskkoolile, avatakse 17. septembril Torontos Eesti Täien-dusgümnaasium.
Kuidas see uus õppeasutus teoks sai ja mida šeä!
õpetatakse, jutustas „Meie Elule" gümnaasiumi juhataja Edgar
Marten.
— Toronto Eesti Keskkbolile jä-
, relkoöli asutamise mõte liikus 'kooli- .
' ringkondades juba mõnda aega. Mai­nisin
seda oma sõnavõtus ka kesk­kooli
11982 aasta lõpuaktusel. Tõu-
' keks, mis sundis arutlusist tegudeni,
oi jõudmine arusaamisele — kui se-:
da ei tehta nüüd, lastakse soodne
moment mööduda ja kavatsusist ei
jõuta Tcunagi kaugemale. On ju lähe­nemas
Esto '84, millega seoses akti;
viseerub eestlaskond andes hoogu ja
innustust igale rahvuslikule ettevõt­tele.
Sellega on aeg tõesti' sobiv kat-setaniiseks.
. Kuidas;jõEti'tegelikuLasutamS-.-':
seni?
--Kevadisel keskkooli väljasõidul
Ameerikasse 'arutati küsimust nii
õpetajate kui ka õpilaste hulgas. Sa­muti
i.noorte väljasõidu järelpeol
Eesti Majas juuni keskpaiku. Kujila-tl
noorte arvamisi ja seisukohti kpor
li tüübi tegevuslaadi ja õppetöö si-sustamiie
kohta. Nii võiks ütelda,, et;
kooli sünni juures on olnud tegevad
õpilaskond, õpetajad ja koolikdmi-tee
liikmed.
Sellele järgnes keskkooli õppenõu­kogu
ja koolikomitee ühine -koos^
olek 28. juunil 1982 Eesti Majas, kus
otsustati ellu kutsuda Toronto Eesti
Täiiendu^gümnaasium, mille organi­seerimine
jäeti keskkooli õppejõudu­de
kanda. Administratiivselt kuulub
kool Toronto Eesti .Koolikomitee,
haldusesse, mis loob kindla aluse
korrapäraseks koolitööks. . Määrati
kindlaks kooli alguspäev 17. sep­tembril
1^82, kell 8 õhtul Eesti Ma­jas.
• • — Mis Oli õppekavas? ., . -I;'
1 — Suvevaheaega on kasutatud õp­pekavade
ettevalmistamiseks ja koo­lipäevade
sisustamisega seoses ole­vate
kiipmuste lahendamiseks.' Esi-lalgsete
.'kavade kohaselt kujtmeks
'ikoolipäev, tmis koosneb neljast 40
llminutilisest õppetunnist, järgmi-
• seks:
' 1. tund: pühendatud eesti Icccle
i,kirjaliküle ja suulisele arendamisele,
irõhuga praktilise keeleoskuse oma-imisele,
lauseõpetuse ja sõnavara
Itäicndaniisele, tuletusõpetuse jälgi­misele,,
kõnetehnika arendamisele
.. jne. .•,
2. tund — pühendatud eesli kirjan­dusele,
alustades õppeaastat Arved
Viirlaid'i „Ristidela hauad" ühise lu­gemisega,
analüüsiga ja teose sünd­muste
taustal ja ajal toimuvate
. murranguliste sündmustega tutvu­misega.
. 3. tund — loengud.väliskõn^lcjailt,
filmid ja ettekanded — diskussioo­nid,
kasutades erinevate elukutsete
ja huvialadega lektoreid..
4. õppetund — on iseicgevusrüh-made
tund. Kavas on esimest pool­aastat
alustada ajakirjanduse- ja
teatriringi ellukutsumisega.
'Koos keskkooliga jätkatakse kor­duvate
ürituste korraldamist: jõulu­puu,
omaloominguõhtu, talipäevad,
kevadpäevad jne. Osa kooliõhtuid
lõpetatakse seltskondliku koosviibi­misega
või tantsuga,, andes võima­lusi
tihedaks omavaheliseks suhtle-miselcs.
Teisel õppepoolaastal kor­raldatakse
eriringina moodsate tant­sude
kursused.
/.---Kes. on'õpilased?-V • •.
— Kooli võetakse vastu eesti kesk­koolide
lõpetajaid, samuti noori, kes
omavad tugeva 'keelelise taseme ja
sooritavad vastavad katsed.
Koolikursuse kestvus on kaks aas-tat.'
Koolitöö toimub reede õhtuti
Eesti Majas 7—10-ni Igal teisel näda­lal,
jättes sellega 2 reedet igas kuus
' vabaks. f ^
Kuna algatus on uudne, on tähtis
ja vajalik noorte, lastevanemate ja
kogu eesti ühiskonna kaasabi ja toe-tus.
• <^ •
• — Eesti • noored! '• Toronto Eest!
Täiendusgümnaasiumi uksed on tei­le
avatud. Ütleme teile teretule^nast,
ütl|3s koolijuhataja Edgar Martenl
lõpetades. • ' •.
STIINIASTELE ÄUTONOOMN
OMAVALITSUS
USA president Ronald Reagan teatas TV saates Califomiast, et
mhu taastamiseks Lähis-idas tuleks moodustada Jordani jõe lää­nekaldal
Jordaaniasse kuuluv palestiinlaste autonoomne osa. Sin­na
kuuluks kä Gaza rannik (Gaza Strip). President Reagani arva­tes
ei ole lootu.st, et Lähis-Ida rahuneks enne kui juudid lahkuvad
lordani jõe läänepoolselt kaldalt.
lOOMESEI Oli ALLVEELAEVU
Meie Elu" kaastööliselt) — Mitte ainult Rootsis,
vaid ka Soomes on sel suvel nähtud võõraid allveelaevu. Soome
id on nüüd oma piiriterritooriumi kontrolli tõhusta-segi
Põhja-Soome vetes nähti ühe kaluri radaril tund­matu
päritoluga allveelaeva; nagu ütles üks Hailuoto saare kaluli:'
ajalehtedele.
merevalvur
nud, kuna
alustab tööd
Eesti gümnaasiumi õppetöö T.E.S.
Täienduskoolis' algab testi Majas,
9S8 Broadviev^ Ave. Toronto> reedel,
17. septembril s.a. kell 20.00.
Gümnaasiumi võetakse vastu neidi
kes on lõpetanud Toronto Eesti
Keskkooli kursuse või mõne teise
eesti täienduskeskkooli või kes oma
eesti keele oskuse ja eestiaineliste
teadmiste osas on saavutanud tase-me,
mis võimaldab neile vastava erS-körra
alusel kooli sisseastumise. Re­gistreerimine
toimub esimesel kooli­päeval
kohapeal.
Toronto Eesti Gümnaasium töötab
reede õhtuti Eesti Majas täiendus-kooli
eriiüübilisele iseloomule ko­handatud
gümnaasiumi õppekavade
alusel ja ulatuses, mida võimaldab
kasutadaolev aeg koos eriprojektide,
eriürituste ja huviala ringide tege­vusega.
Kursuse pikkukseks on kaks
. aastat.,
•. , , KOOLIKOMITEE
— — — — ; föfggp imbitb
Mädalakreoiiika 1^
(Algus esiküljel)
, varustavad teda tehnilise varustuse-
'ga mida N. Liit vajab Sibdri gaasi-tuhtmc
ehitamiseks. Inglise ja Prant­suse
valitsused on president Rcaga-
- niga selles suhtes sõjajalal.
^ iV Filipiinide valitsus laskis arretee-^
Žrida 23 tööHste ametiübinfi^ute juhti,
kuna nemad püüdsid kahjustada rii-gi
inajandust ette plaanitsetiad strei-ÜLIKONNAD
— KOSTDÜMIB
kvaliteet materjalid
T RJverview Gardena (Bloor-Jane
Swbway Stn.) Toronto, Ont.MöS ^E-ö
Tel. ^unmm
Rudi 5L Schneidcr
Kalur väitis, et ta!v jälgis oma ra­daril
tundrAatu allveelaeva pool tun­di
juunikuus, aga ei tahtnud ./hullu­meelse
pabereid" omale saada, et
teatada sellest piirivalvele. Ranta-suo'l
oli meeles sündmus aastal 1974,
mil kaks kalurit nägid palja silmaga
tundmata allveelaeva Lo'htaja ees.
Nii Lohtaja kui ka Hailuoto saar
asuvad Põhjalahes ning ametlike
andmete järgi olevat need veed liiga
madalad allveelaevade liiikumiseks.
Madalusest hoolimata neid siiski siin
nähakse, Lõuna-'Soome saarestiku
sügavatest vetest rääkimata. Neid
nähakse, aga„-mitteametliikult", na­gu
ajalehed annavad mõista.
JUHUSLIKULT FõHJA-SOOMES,? •.
' On kindel, et need tundmatud all­veelaevad
ei peatu siin juhuslikult;,
nii Lohtaja kui t a UlkokalläJHailuQ-tq
sündmused osutavad, et „külalis-tel'
on hästi teada siht. Igakord on.
samaaegselt toimunud neil aladel ka .
Soome armee harjutuslas'kmised.
Näiteks Karjala Lennosto lennu­väel
maikuu lõDus nind Satakunna
Lennostol iuunjkuu keskel ja lapi­maa
Lennosto manöövris seal. 14---
19. juunil.- On tõenäolik, et ..külali­sed"
teadsid neist manöövritest ,
Samuti paljud oululased mäleta­vad
seika, mis hõlmas vene kauba­laeva.
Mõne aasta eest saabus Oulu
vene kaubalaev, mis ametivõimudele
iLindmatu. Seda lihtsalt polnud siia
oodatagi. Laeval öeldud, et nende si­hiks
olevat olnud õieli Aafrika, aea
mlllegil põhjusel antud määrus Ou­lu
tulla laadungile järele, millest
keegi mitte midagi ei teadnud! Laev
poaius mõni päev reidi toda ime­likku
„laadungit" oodates. Ootasja,
ootas, 'kunii lähedal asuval suurel
lennuväljal Oulunsaloš toimunud
lennuväe operatsioonid olid möödas.
Reidilt oli nimelt selgesti näha
maanduvad ning tõusvad sõjalennu­kid
ja jälgida ka mõnevõrra nende
liikumist.
AHVENAMAA VETES v
Juunis, mil rootslased otsisid
kaht tundmatut ,,külalist" isegi
jalahcst. pandi kä Soomes tähele
kuidas keegi ..külaHne" ületas riigi­piiri
sõites i^hvenamaa demilitarisee-ritud
(lepingule kirjutati alla 1922.
a., kinnitati 'Moskvas 1940. a. ning
Pariisi rahulepingus 1947) territoo­riumi
läbi lõuna poole. Siseminister
Mikko Jokela järgi olevat see olnud
esimene (?) .'kord, mil allveelaev i l ­mus
riigi territoriaalvetesse. Soo­me
rannavalve jälgis laeva üsna
kaua ja valvelaev „Kuikka" heitis
väikseid hoiatusipomme, mis pole
ohtlikud. ,Xülälised". teavad kind­lasti,
et nii rootslased ikui ka soom­lased
ei julge kasutada ehtsaid .pom-nie.
Ja nii soomlased koos rootslas­tega
ainult hoiatavad, „lundmatud
turistid" aga pra,'ktiseerivad tulevi-'
ku jaoks. • / : .
Mis puutub Soome merepiiri, siis
ulatub see 4 meremiili kõige kauge­ma
saare rarinast. Rootsi osas aga
piir on märgatavalt 'kaugemal; Root­si
rannaveed on^ pealegi Soome oma­dest
palju sügavamad ja nii pole või­matu,
et seal ka tundmatud allvee­laevad
suudavad paremini manööve-rida.
.<>^>oi»fKBftiK»ikcB»(>aiM>«a»<>a»<Mis><va»4t«iiMM3a<>aiM
'na uus„!\/IEIE ELU" tellija aitab kaa
sa sisukamale ajalehele.
Palestiinlaste asumine Jordani jõe
läänekaldale ja Gaza rannikule toi­muks
viieaastasel üleminekuperioo­dil.
Samal ajal tõmbuks sealt tagasi
juutide administratsioon ja asemele
asufes Jordaania administratsioon,
korra ja julgeoleku hoidmise; ees­märgil.
Esimesena tõstis üles palestiinlas-tele
autonoomse osa modustamise
Jordani jõe läänekaldal Egiptuse
president Sadat. Nüüd kordas- seda
president Reagan ja palju kindlamal
kujul. Ta nõudis, et Iisrael lõpetaks
kohe uute juutide asunduste raja­mise
Jordani jõe läänekaldal. ,
.JUUDID POLE NÕUS
President Reagani ettepanek, moo­dustada
palestiinlaste autonoomne
osa Jordani jõe läänekaldal, kuulu­vusega
Jordaaniasse, kutsus esile
suure pahameeletormi juutide seas
Iisraelis ja mujal maailmas. Saades
kirja president Reaganüt tema ette­paneku
kohta. Iisraeli peaminister'
Begin kutsus kokku valitsuse era­korraliseks
koosolekuks. Seal leiti,
et president Reagani ettepanek ei ole
kooskõlas Carnp Davidi kokkuleppe­ga.
Palestiinlaste autonoomne osa
Jordani jõe läänekaldal Jordaania
piirides oleks aluseks Palestiina ise­seisva
riigi asutamisele sellel terri­tooriumil.
Iisrael selle moodusta­mist
mingil juhul lubada ei või.
Iisrael omalt poolt on valmis and­ma
palestiinlastele ulatuslik omava-
Htsus sellel territooriumil ja palju
soodsamal kujul kui seda oli pales-tiinlastel
400 aastat türklaste valitse­mise
ajal) 30 aastat inglaste ja 19
aastat Jordaania ülemvalitsuse all.
Palestiinlased peaks tundma end ko­dus
Jordani jõe läänekaldal, nagu
tunnevad end kodus palestiinlased,
kes elavad Tel Avivis ja Haifas. '
•JORDAANIA -
PALESTIINLASTE EHK
Isiraeli sõjaministri seletuse koha­selt
Jordaania on juba iseseisev pa­lestiinlaste
riik. Selle elanikest suur
o.sa on palestiinlased. Kuningas Hus-sein
on lubanud sirma asuda 1500
PLO liiget koos perekoridadega. Pa-lestnna
põgenikud kes asuks sinna,
pea'ks tundma "'end kui oma iseseis­vas
riigis.
lisraelivaHtsus on valmis alusta­ma
läbirääkimise palestüna rahva
esindajatega lähemal ajal, et hakata
korraldama nende asumist Jordani
jõe läänepoolsele 'kaldale. Iisrael ei
tunnista PLO-d palestiina rahva sea­duslikuks
esindajaks. 'See on.ainult
üks eraldi teotsev terroristide orga­nisatsioon
je< mitte palestiina rah^a*
esindus.
PLO juht Yasser Arafat ei poolda
kummatki kava. Tema seisukohalt
Palestiina oli iseseisev riik ja peab
. selleks jälle saama. Millised on te­ma
kavad selle saavutamiseks ei ole
veel teada. Ta on lubanud siiski kaa­luda
president Reagani ettepanekut,
enne kui ta oma seisukoha selle
sulites avaldab.
Araabia riikide valitsiused, peale
Iraaki, pooldavad president Reagani
ettepanekut. Seda pooldab ka endi­ne
USA president Jimmy Carter, Ka­nada
valitsus ja teised NATO riigid
.Euroopas. Sellega hakkavad relvade
asemel nüüd rääkima Lähis-Idas
diplomaadid j ^ loota tuleb, et nemad
leiavad sobiva lahenduse. "
A.N.
Siberi gaasijuhe
ohustab NATO
ÜSA presidendi Ronald Reagani jä­relandmatus
sanktsioonide vähenda­miseks
N. Liidu suhtes, mis kehtes­tati
pärast N. Liidu surve avaldamist
Poolale ja seal valitseva sõjaväelise
diktatuuri toetamist, on ajanud tera.
vaks vahekorra USA ja teiste NATO:
riikide vahel Euroopas. Inglismaa,
Prantsusmaa, L-Saksamaa ja Itaalia
on huvitatud Siberi gaasist ja valmis
varustama N. Liitu kõigi vajaliste
tehniliste seadmetega, masinate ja
instrumentidega, mis vajalikud gaa-sitoru
ehitamiseks. President Reagan
seda ei poolda. Ta loeb seda liiga
suureks N. Liidu majanduslikuks
toetamiseks, mis võimaldab N. Lii­dul
suurendada oma sõjalist võim­sust.
Siberi gaasi l|[asutamisega Eu-roopa
riigid muutuvad olenevateks
majanduslikult N. Liidust ja N. Liit
võib tpnida selle juures kuni $6 mil­jardit!
aastas.
Euroopa riigid, eesotsas Prantsus­maaga
ja Inglismaaga ei arvesta se­da
ja, on valmis varustama N. Liitu
kõigega, mis M. Liidule vajalik gaa-sitorui
eiiitamiseks, et Siberi gaas
jõuaks võimalikult kiiresti Euroo»
passe. Esimene saadetis seadmeid
läks Prantsusmaalt juba laevaga tee*
le Riia sadamasse. Reagan keelus­tas
nüüd selle USA tütarfirma varus­tamise
PrantsusmaaL *
Teadaanrse eesti
võimlemisjuhtidele
Kanadas
Esimene Esto '84 võimlemlslavas-
*"se instrueerimiskoosolek toimub
26. sept. Toronto Eesti Majas algu­dega
kl 10 h. Informatsiooniks tel
«89-7889 või kiriutada: 52 Forest
^ark Cr., Thomhill, Ont. L3T 2?7.
..MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
|ä seisab eesti ühiskonna teenistu­ses.
:
nas.
Armeenia terroristid
kogunevad Küprose
saareb
Türgi valitsuse andmeil on Armee- '
nia terroristid, keda õpetati välja
PLO laagrites Liibanonis, kogunemas
Küprose saarele, et mägestikus oma
väljaõpet jätkata ning ^almistuda
Armeenia vabastamiseks fTürgi võ8-
mu alt. Kreeklaste juht Küprosel ei­tab
seda, kuid türklaste teatel on
üks Prantsusmaa armeenlane val­mistamas
õppelaagrit Troodos mä­gestikus
uute armeenia vabadusvõit­lejate
ettevalrdistamiseks. Selle ar­mee,
arvult 1200 meest, eesmärgiks
on Armeenia vabastamine. Väljaõpe
teostub N. Liidu kulul tema relvade
ja laskemoonaga. Võibolla on see
üks põhjuseid, miks PLO juht Yassar
Arafat pärast lahkumist Beirutist
külastas Kreeka peaministrit Atee-
1 Arts.Võrk ja Eesti Veiderdajate
1 Ühing _:esitavad Torontos ühiselt
kolm esietendust ühel õhtul: „Super-
, Esto", ,;KarupuIma äärmised või­malused"
ja „Ürgärkamilsae.g". Sa-
' mas söök, jook ja kunstinäitus ning
I kohalalgatatud spontaanne tegevus.
,.Super-Esto" ahnab Peeter Sepp'a
kuju Elmar Maripuu elustuses; „Ka-rupulma
äärmised võimalused" on
video-film äsja toimunud Seedrioru
Kunstinädala tulemusena; „Ürgär-kamisaeg"
on Metsaülikooli teatri-huviringi
looming.
1-.