Meie Elu = Our life, September 9, 1982

              V THURSDAY, • SEPTEMBER
18 — isfonicin W@®Ssll^.
Publishedlby Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Esto­nian
Hoiäše, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K2R6 — Tel. 466-0951
Toimetajad*! H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B.Parmirig, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J.,
USA. Tel. (201) 262-0773.
• „MEIE ELU" väljaandjaks bn Eesti Kirjastus Kanadas.
Äsut. A. Weileri algatusel 1950. ,
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada — Tel. 466-0951.
<D
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.
- 5 p.l, esmasp. ja neljap. ki:.9 hm. - 8 õ., laup. kl. 9 h'm.
- l p . 1 . . \ ^
MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a; 134.00, 6 k.
ilS.OO; 3 k! S13.00; USA-sse - 1 a. $37.00, 6 k. $20.00, 3 k.
"-$14.00; Ü^emeremaädesse: 1 a.*'$42.00, 6 k. $2L00, 3 k.
$14.00. Kiripostilisa Kanadas: i a. $23.40, 6 k. $11.70. &
ri- jaõhupostilisa USA-sse: 1 a. $26.00, 6 k. $13.00. Õhu-
.postilisa ülemeremaadesse: ^-a. $4'8.30, 6 k. $24.15. •
Üksiknumber,—.65^. .
,^eie Elu" nr. 36 (1697) 1982
I USÄ-Sf
Meie elame tsiviliseeritud ja kul­tuurilises
maailmas. Me muretseme
linnukeste ja loomakeste pärast, kes
on meile tundmatud ja elavad võ!
ähvardavad välja surra kusM meile
tundmatus köhas; Meie protesteeri­me
ja jagame lendlehti hõberebast©
3 pärast, kellede nahk sobib nii hästi
tsiviliseeritud inimese kasukakraeks.
Me muretseme emade ja laste eest
ja meil on selleks olemas üleilmne
asutus UNO juui*es. Ja me protestee­rime
üihnõigust^ rikkumiste pärast
mõne inimese kohtlemise puhul mõ-nei
(mitte igal!) maal.
Kuulutushinnad: 1 toll ühel
$4.50, kuulutuste küljel $4.21
veerul: esiküljel $5.00, tekstis
Olles külaliskõneleja P.-Ameerika , ta lubaduste pärast. See on osa prae-sõjameeste^
suvepäevadel Seedriorul. gusest vabadusvõitlusest. Organi-
EiPürvee avaldas arvamist, et ,^õn- satsiooni4 töötavad energiliselt. Kin-danimetatud
vabadusvõitlus pagulu- del usk üksi ei aita.
ses on enesepettus. Võitlusega pole
midagi ühist pidustustega Parlamen-dhnäel
Ottawas..'. Milline aja ja
energiaraiskamine!..; palgatud eest^
kostjad võivad olla saamatud Balti
KOOSTÖÖ SUURENEB
Aastaid tagasi, ühel võitlejate
ühingu koosolekul ütles praegune
Ülemaaürtse Eesti Vabadusvõitle-
Aga tegelik elu näitab, et kõik ini­mesed
pole inimesed, kõik lapsed po­le
lapsed ja kõiki ei tufe kaitsta pii­namise
eest. 'Kui ühed inimesed loe­vad
inimesteks kõigi inimõigustega,
õigusega vabadusele ja iseseisvusele
oma rahva hulgas, süs teised on nagu
kärbsed, keda saksa rätsep Grimmi
lugudes lõi maha seitse ühe hoobiga.
Ja oli siis kuulus mees kangelane.
küsimustes", ja lõpetas oma kõne j^te Keskuse esimees August Jurs: ,,7^^? 1^''^^l^rf^;,^!?,'"'f,' I „,t»=.iK.» nipniA WnHiprf ...u.j ^.-.T... t ^1" samuti 61 maksuud palju, s.t.
pateetUise laus^a: „™eme kmd|ad „Meie vabadusvõitlus peab kohane- Z^Z^ Z^^^A T. Id : rnT™:."^!?'^ "adelt tuhandetelt või milionitelt
iiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiyiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
VÕITLEB EDASI
maal) sammub samas suunas (kui
endised sõdalased) ja nende püüdlusi
kroonib kord tammelehine võitja
Selgituseks sellele' ta märgib ees-nema-
ruumis.'.' Kõigi ikestatud' rah­vaste
vabadusvõitlus on kulgenud
seda rada. Vabasse maailma pääse-niiina
hakkasid kommunistliku dik­tatuuri
eest põgenenud rahvusgru- •
nende kodu, hukutasid neid süiili-kult
näljutamisega surmalaagreis, la­sid
põhja laevu süütute põgenikega
või punase ristiga kaitstuid. Me ei
kõnele neist enam ja teeme kära
^Solidaarsuse" asutamise teisel aas­tapäeval
näitas Poola rahvas uuesti,
qt konimuništlik võim Poolas ei ole
vastuvõetav, -frotsiäes sõjaseadust,
karme "käske ja keelde Jaruzelski
diktatuurivalitsüselt ..ihnusid kiimr
ned tuhanded tänavaile paijüdeš lin­nades
ja'nõudsjd oma eluõigust. Elu-õigust
kõigepealt tööle, münväärsele.
elamisele ja üle kõige vabadusele;
Gdanski laevatehaste ruumes icer-kinud
nõuded iseseisvale, riiklikust
korraldusest sõltumatule vabade
' tööIisuniooTi|ide mõte ei õle surma­tud
^oskva'relvajõu varjus ja käsul
kindral Jaruzelski käskude, keeldude
Ja vmgistamistega. „Soiidaarsuse"
vaiml elab edasi. Lootus, et Jaruzels­ki
on üks oma rahva hulgast, to­hiks
ipüüd olla hiihtunud. Jaruzels-ici^
on end pob^a rahva hulgast ju^a
ämniju välja lüHtanüd, kui rahva ree­tur
ja punane karjerist. Temal ei
olegi enam teist | valikut, kui oma
reeturlikku rada edasi minna Mošk-
Tvi käškude^ohaselt; : ;
Nii tõigi Jaruzelski uu^ti välja
oma politseiiiksused ; demönstrante
pplitseiüksiised. Politseiiiksused yõtt-.
ievad lokaalselt linnades ja asula
pool: ,,Vabadust nõutakse löögival-^^^^
mis rusikaga, laskevalmis püssiga,
tesdemonstrantide vastu ja jätävad^^^M^ käsigranaadiga. Seda
väljapoole väid halva mulje. De- saab teha meie rahvas kodumaal ja
monstrat^ioonid räägivad kogU tema õiged sõbrad/ kelledeks on c^-
maailmale vabaduse vajadusest poo- jastatud rahvad vene ikkes... kui
aeg on käes." R, Pürvee naeruvää­ristab
välisestlaste vabadusvõitlust
ja loeb seda asjatuks a:ja ja energia
raiskamiseks! "
Meie sõj apoliitilise'olukorra tund­mise
alal R: Piirvee näib olevat kuu­ril,;
tema kavatsusi maailma vallu- j^^-gaksamaa hukkas miljoneid juu-tamiseks
ja kapitalistliku .korra ha- v dj/ rahvusest: inimesi, naisi jaflapi^
vitamiseks. y^^^^ ^ga; külb meenutame nü^sägeli,
' Vaba maailm ei omistanud sellele .et see, peaks igale-olema õpetuseks
tähelepanu, sest kommunistlik pro^ ja hoiatuseks - me oleme ometi ini-paganda
oli kui kõikjale kostev val­juhääldaja;
mis karjus kõigist teis­test
häältest üle. Idast tulnud põge­nike
juttu ei iuulatud ega asutud.
Ainult viimasel aastakümnel,' kus
kommunistlik diktatuur on ohtlikult;
la rahvale ja annaivad iedasi sõnumi:
vabadus tulel) kord saavutada.
Solidaarsuse vabadusidee reflek-teenib
kõikjal vabas maaihhas, kus
poolakad demonstreerivad solidaar­suses
solidaarsusega. Siimpaatia-demonstratsibone
oli Kanadas Ja
UŠÄ-s jä arvaljävasti paljudes teis­tes
maades. on vann tugevam,
kui võinj ja' vahnü vastu puudub
kommunistideli võim, Poola võitlu^
sed on väga hästi teada ka Balti
maadel ja neid jälgitakse suure põ­nevuse
ja Icjotusegä. Tuleb ainul loo­ta,
et „Anseerika Hääl" oskab teha
oma
de taga, et vabadusvaim elab ja' võib kestel mõistnud surma .Eestis 57 en- kommunismi allakäik. Piirvee
pealt kukkunud. On õige, et eesti levinenudrNv Liidu sõjaline jöüd ko-"
: noorus .oh jul^e ja kartmatu ning; hutavalt: suurenenud j a kommunist- ^ .^auuim IUIH^CMV.
võitleb kodumaal, õigluseta Kona ^hl^,, plaanimajand^^
mesed'ja võitleme ägedalt inimõigus­te
ees|!-^-^ , ••. :
\,Aga-kähjuks toiniüb see - kõik pea­miselt
paberil, või mõnikord plakati­ga
1 i.nnatänaval käies. Aga me ei näi­nud
palju inimõiguste eest võitlejaid
tänaval; möödunud paari kuu jook­sul,
niil Liibanonis paukusid püssid
ja kahin-id, lõhkesidgranaadid ja hä-kirikuisy
koo-.
vastu. Mitte Eesti iseseisvuse taast* aarmase^e vaesusse vnnud,,^^^ ^^.^^^ elumajades ja< linnatänav
miseks vaid isikuvabaduse ja lumoK , tud tõsiselt vptma idast põgenenud, p^,, huvktud olnud mltu-gušte
nõudmiseks N. tudu pohisea. m^^^^^
duseja-Helsinpkokkuleppe^^^^ ja naist re-t
Ä H K a Maal" osKao «ma ^''^ "õ"<^mis& on^kgaalsed^^Vaa;, rahva joitlus;^^^^^ vbiti<^uruks ponunidesl või lasti läbi l^äüSa^ÄS T «t*"™ alt^banemiseks xm uue m^s^ h,^^, j , -ajakirjanduses tekkis
kord relvajõust ja julmusest inimli­ke
vahenditega jagu saada.
kaasatunvaid hääli, siis olid' kohal
dist sõdalast. Paljud äimilt selle
rast,: et nad olid Eesti anneeoh|^^^^ rastV ;
danikud.— välja leidma, et meie ole­me
olnud need, kes on teinud vahet
inimese ja inimese vahel. Meie oleme
juba ammugi oma „käe" alla pan­nud
lepinguile, mi^ tunnistavad küll
iisraeli rahva õigust olemasolule, ise­seisvusele
ja suveräänsusele,, kuid ei
luba sedasajna palestiina rahvale.
Neil on küll lubatud kuski elada —
aga kus, seda ei te^ keegi, ja kuidas,
seda teame vfeelgi vähem. Kuni vii­mase
ajani oji seda seisukoht^ üle­val
peetud ning igasugused hukka­mõistvad
^hääled suriimutatud meie
esindajate poolt UNO-s.
Kui tapatalgud on möödas, kui
serviis on puru, siis tuleb hakata
kokku korjama kudusid. Põgenenud,
näljutatud ja koduta inimesed vaja­vad
hoolitsust ja peavarju. Tuhan­ded
on kogutud taias, okastraadi
taha vangilaagreisse. Tuhan­ded
saadetakse välja hulkuma mit­mesugustesse
maadesse. Paljud neist
öeldakse olevat kurjategijad, kes on
hukutanud iisraellaste naisi või lapsi.
Aga kas see on nüüd heastatud tuhat
korda suurema laste arvuga, või kuu­luvad
need eventuaalselt ikkagi jäli-1
tamisele? I
Tulevik muidugi näitab, kas või
kui palju mehi — kurjaj^egijaid või
sõjavange jääb teadmatult ^.kaotsi,
nagu öeldälcse olevat jiihtunud eeU
miste Iisraeli sõdade järel. Kas
maailm muudab oma seadusi, et ene­sekaitsel
on omad piirijj, või mo­raali,
et ei või hukata süiütuid, kuigi
mõni kurjategija pääseks? Või tuleb
lubadav et (võimaliku) kurjategija
pilita kuuli võib l ä t e läbi lapse?
'Selle kõige kõrval on majaridus-lik
probleem^^ kes kannab Iisraeli '
enesek^tse ; kulud? Tuhandeid ma­ju.
on purus^tud, eluasemeid hävita­tud,
varandiisi kaotatud. Tuhandeilt
perdkonnilt on võetud ülevalpidaja,
veelgi ;tuhanded oirmiiutunud hrva-liidideks.
On vist kmdel) et võitja
eijhiaksa kulusid^'. A^ oleme
siiski inimesed tsivililseeritud, kuiv
tuurilises maailmas. Nii ei saia me
lasta surra rahvast nälga, haavadesse
ja janusse! Me võiboJl loome oma
ohvrite jaoks mõne abi^stamisorgäni-:
iatsiopni, lähetame punaseristi pak­ke
ja võib-olla laseme käiku taas ühe
,,MarshalIi plaani". Muidugi kõik "
meie. Ameerika kulul. Aga öks ole - -
kes lõhub, see maksku! .1-^:. •—•
Ei Jaruzelsld ega tema polttseiüko serid (kindral Brede). Jüri Knlik iest^ ajendavad senisest suuremat
šused ei esiri(k poola rahvast. Kiüd nä end surnuks, kuna ta ei leid^- koostööd, ; et ühisele arusaamisele
nad ön organiseeritud ja relvastatud nud teist teed kommunistliku dikta- jõuda vabade rahvaste koostöö suh-pillufama
surmaohvritega poola rahva vastu ja toetatud teis- ^^uri alt pääsemiseks. Sunnitöö ja fes, praeguse N. Liidu piirides,
marssijate iiulgas ja ime_^^
va jõu poolt, kust soomusüksused on badusvõitlejat. 134 nendest on oma
Kahjuks peame me võimuta ko- E.M.
mislainega, mis on arvuliselt suu­rem,
kui need, kes J[aruzelski poolt
hiljuti vanglast vabastati. Kuna va­litsus
hoiab teadlikult kõrvale regu-iäarvägesid
rahva meeleolude taltsu-
Ikestatud rahvaste vabadusvõitlü-valmis
sisse tungima esimesel tarvi­dusel,
et nõukogude ,,huvisid" kaits­ta.
Poola rahvas on praegu samas
olukorras, ku& olime meie Eestis
tamisel, siis kasutab valitsus ainult ajal, mil Moskva algatas meie väba-eriüksuši,
mis oh toiplekteerilud
selekteerituU veendunud kommunis­tidest,
endistest vangla elanikest ja
kkmmaalidest, kes on diktatuurile
ustavad. Veel ei ole diktatuurivalit-sus
kindel, kas ta saab usaldada re-gulaarüksusi,
kus aega teenivad po­nigi
okupatsiooni. Meie lojaalsetelt
inimestelt politseis ja kaitseliidus
võeti üle relvad ja anti need üle põ°
randaalustele kommunistidele ja
vangiaist vabastattid kriminaalidele,
kellest said miintsaämethikud ja
karistusaja ära kandnud ja 40,.pea-, se edaspidiseks eduks ori praegu aeg.
miseks noored vaevlevad N. Ludu formuleerida ideoloogihsed alused
vanglates ja sunnitöölaagrites. Nen-: ^^^de tulevaseks kooseluks, et va-de
arvude seas ei ole. käesoleval aas- ^aduse saabumisel ei tekiks sisemisi
tal vangistatud ja käristatud vaba- hõõrumisi nende rahvaste vahel.
düsvõitlqaid. Iseseisvuse nõudmm ;Raimpnd Birvee; on võimekas jsik^^ tööliselt) - - . i ^
Eestile kas sõnas Või relvaga käes on 1"^ ^^^^^ lõpetada unelemise: jä a^ Stanley Lesse uiJiriinuše kohaselt va-
GEIŠLINGEN (,^eie; Elu" Tcaas-riigivastane
kuritegu, mida karistä--
takše surmaga. ; • ; ' •
Eestis on iga vabadusvõitleja koh-data
kaasa.
11.0. rahva^^
jad, kelle isad võitlevad SolidäarsMSe omavahel); kes ä^^^ kuulub erilisse Baltimere äärsesse
riseerima. sõjaväe ringkonda,, kus asuvad suü-
A. NÕMMIK
Vabadusvõitlejate Abistamise
toimkonna juhataja Kanadas
• ja EKN Väliskomisjoni liige
ridades. ^
On selge, et poola rahvas on või=
Metu Jaruzelski tugevalt relvastatud oli jubnem mere^ lennuväes^
ja Uiküvate politseiüksuste vastu.
Kuid ometi näitavad-: demonstrat­sioonid,
et üks vabadust ihkav räh­mas
ei^f ole rahul reshiimiga, mis on
dikteeritud Mpskvast, reshiim, mis
ei ole võimeline elanikkonna rhajan-dusllfcku
heaolu kindlustama ja res-him,
mis ei suuda ega taha elemen­taarsemaid
isiklikke vabadusi kind­lustama.
Seepärast ongi poola ini­meste
massilised demonstratsioonid
ja ohvrid jõulisemad kui ^Jaruzelski
Kuid Eesti Vabariigi iUeA^tniiiie red kindlustatud alad ja üle 500,000
i veelgi julmem ja halvem: prakti-- sõdalase maa-, mere- ja lennuväes,
list puhastustööd asusid teostama: Se^e võimu vastti eesti; noõruS' ei lä- •
nõukogude NKVDilägendid meie mi^ \he löögivalmis -rusikaga, laskevalmis .
litsameeste kaitse'all püssiga ega heitevalmis käšigranaa- •.
^ Võitlus Vabaduse. eest f oolas on ^^iga. Oma kuriDade kogemuste varal •
võitlus meie kõiig eest:: Eriti seepä- ^^^^^ kui^augele on või^
rast kuulub vabadusvõitlus
meie sümpaatiate hulka ja see vajab
meie kõikide yannset toetust selle^
lootuses, et vaim m; tugevasti, kui
võim.
Pärast kaotust Falklandi sojas on
LUGEJA KIRJUTA)
„Mtit Elu": svoldaJi mecleöffti ö ö . . . Sametis öö.
oma lugejate mõtteavaldusi — fes Tähed mu akna taga süttivad,
neid mis ei üMw ajalsfie seisuko^- Säravad, vilguvad> virblevad;
eädego. Palume kirjutada kokku- Neid tuharideid, tuhandeid,
vMikült jo lifiodo oma nimi j® M
aadress. Toime^ jäiah endaU õ^»
gu^e lugejate fcirjw redigeerida ja
IwKendada ning
feorrol jätta ov^ldametft.
malik minna. . •
KINDLAST USUST ON VÄHE
Vabadusvõitluslikud organisatsioon sisepolütiline olukord; Argentiinas
nid on teadlikud olukorrast oküpee- "^a terävamaks^müutunud. Pärast-ritud^
Eestis ja sellest, et eesti rah- sõjaaegsesse juhtide kolmikusse jäi
vas jä nende vabadusvõitluslikud 2 eelmise kolmiku kindralit. Varsti
organisatsioonid ootavad ja looda- lülitati sellest välja lennuväe juha-vad
väliseestlastelt .abi ja toetust 4aja kindral Dozo. Teisena lahkus
nende lootusetus võitluses. Nad on J^^^J"^* mereväe juhataja admiral
veendunud selles et nemad omal Änaya. Teda süüdistatakse selles, ei
jõul Eesti iseseisvust ei taasta. Mit-Ealklandis alustati^ tema õhutu-med
appihüüded, memorandumid jä sel ja sõja ajal merevägi, ei teinud
isiklikud kirjad, mis Eestist salaja mitte kui midagi
- välja saadetud pn sisuliselt abipal­ved.
Välisvõitluslikiid organisatsioo­nid
on levitanud neid jä toimetanud
Sõda viis riigi majanduslikesse
raskustesse ja majandusminister as-hetuvad
aastal 2(MM) individualistid
mässümeste vastu. Kes sel ajal veiel
individuaalselt mõtleb, tunnistatak­se
reaktsionäärseks ning peab lask­ma
oma vahnse seisundi psühhiaat­ril
kindlaks teha. Allpool mõned kur
Jukad näited, mis kinnitavad siin
kulgevat tendetsi selle teooria tõesi
tamiseks.
Riigivastased ja hukutajad pea­vad
saama ametnikena riigi poolt
. makstud; v
Riigi eelarve 330 miljardi marga
riigivõlaga nimetatakse rahaministri
poolt täiesti soliidseks (stockšolide).
Majade omavolilisi okupeerijaid
hellitatakse; poliitikute poolt enam
kui majaomanikke. V V ;^
Majanduslikult tasub töötaolek
-rohkem kui töötamine.
Keskkonnakaitsjad protesteerivad.
keskkonnasõbralike • nukleaarjõujaa-made
vastu ja keskkonda saastavate
söejõujaamade poolt.
Saksa kaubamajades varastatakse
aasta jooksul enam kui osanikud
saavad dividende. '
J „Rahüsõbrad": demonstreerivad
maa kaitseks paigutatavate raketti-
See, mis S.S. Scatllcst kirjutas Va-na
Toomase kohta on väga õige. Te-
"gehkult peiuks!d ka niisuguse asjad
, rahvusvaheliselt alluma mingisügu-
; ? 5 e i c patendi v õ i k kaitse seadu-
/ selc (nagu oh ;au|lorikaitse),• nii ;et
: igaüks ei.!saa cgä tohigi neid kasuta-
••; da. Ma ci tea, kuidas on. äga klassi-
' kalisc kunsti kasutamine reklaamiks
Milline pillerkaar ookeani pii
; Nad tantsivad taeva: sanietis \
Nad kutsuvad mind enesega , '
Oh, kuidas ma lendaksin, tantsiksin
nendega^ .
Säälkõrgelr kaugel taevasaalis!
Meenub meie esirajne kohtumine
Kaua tagasi Kodumaal ;
Su, sinisärä silmad • '
Soojalt naeratasid muile \ '
Just nagit tähed, endamisi
mõtisklesin v ; ; •
Kuidas'armastasin neidis
Jätsid maha minu, miks? miks-
'-, -pärast?, • •
soovitud^isiküte kätte, kaasaarvatud
Mart Nikluse ema isiklik kiri USA
;presidendile Ronald Reagan'ile.
Vabadüsvõitlejate abistamisega te­gelevad
; toimkonnad, oma üle­maailmse
keskiise 'juhtiimisel • on
saatnud vangistatud vabadusvõitle-mille
suurus
selle önAr-vahialused
saavad
ust ja linnalubä-ja
nende perekondadele §ädu, panga president Domlhgo €avallo
võibolla tuhandeid toetusp^ke ja lahkus samuti, kuna temal polnud
taotlenud mitmele nende seast luba lootust maksta osaltki riigivõlga.'
N. Liidust lahkumiseks. Mart Niklu- ^ "
§ejä Veljo Kalepiväljanõud^^^
on korduvalt saadetud inärgükirjü
valitsustele. Kui novembris astub
uuesti kokku Madriidi konverents-siis
ori seal juba ees memorandumid! "^^^ on 7,5(M) pesot. lille on tõsiselt,
"millega rünnatakse N; Liitu, täitma- pa^^
tus tagasi. Uus majandusminister fc^itte aga maad ohustavate raket-
Jbrge Vehbe pöördus rahva poole
iileskutsega päästa Arg^tiina au ja
aida ta maksta sõ javõlg,
on $15 miljardit. Peale
gentiinal maksta tähtpäevast üle läi­nud
võlga §2.3 miljardi suuruses.
Riigipangal pole kä selleks katet ja
Inflatsioon Argentiinas pn
100%. Üks dollar on väärt 30,000 Ar­gentiina
pesot ja õhupostikiri Ar-gentünast
kannab marki, mille hin
pQü'Ks olema keelatud ja klassikali-i.
muu!^ika dzhässi tegemine samu- xähed mu akna taga säravad . .
li. Umb^s nn, et kui sa ise ei oska , , , , ; ? • , . . • J midagi lilua, siis ära k l teiste asju: W
üniber solgi. , Milline pillerkaar ookeani pinnal!
*jVana Tooma pärast ^ei tasu vist; Oh, kuidas ma lendaksin, hullaksm
'siiski muretseda, sest niisugused lo- nendega
: busluskohad ]dekoreerlvad ja uuen-.
dayad endid;''iga nelja viie aasta jä-
, rjle ja siis läheb Toomas ikkagi :prü-
•. gimäfjle. ^ •
F.VA ANDERSON ''
OVER 50 YEARS OF GMSALES AND SERVICE
Vahest ehk leiaksin seal kõrgel Su
. sinisära silmad ,
armastasin neid!
I.ENNA ..SAA-REKIVI:
ja rentimine
Äris 291-5054
Kodus 423-5716
5000 Sheppard Ave/E.. Sr.ri.nrough, Ont. MIS 4L9
ide vastu.
Ülikardetavad
vangimajadest
sid. : :\
Bonn finantseerib ,,pDR"-ite tanki­de
autotee ehitamise, mis suundub
lä^ne kaitseliini kõige nõrgemasse
' punkti.
Juhtivad massimeediumid näita-
, vad USA-d; ja. • N. Liitu : moraalselt
; võrdsetena.
Ikka enam kasvavad jõud, kes ta^
havad kukutada seda majandussüs­teemi,
mis toonud inimestele kõige
rohkem õnnistust ja heaolu: kapita-lismi.
•••• V
Nagu omal ajal bokserite ülestõu­su
puhul Hiirias, kõlab siin nüüd nõ-medusse
marssimise hüüd: - „The;
Germäns to the frorit!" Nagu too­kord,
teritavad sakslased ka nüüd
kõrvu. Kuni aastani 2000 on ainult
veel 18 a. aega ja süs on veel vähe-
' seid, kes peavad laskma psühhiaatril
oma vaimse seisundi kindlaks teha
: — kui Stanley Lessel õigus on.
karvased tudengid ja günmasiastid
blokeerisid terve nädala istümis-sbeigiga
jigipääsu^^A aätomreLv^-
de punkritele Tiibrhgeni läheduses
Engstingenis. Istusid maanteel, kraa­pisid
kitarre, laulsid „rahuviisisid" ja
diskuteerisid. (Kui sõjavä'eautol oli
vaja läbi sõita, siis kandsid politsei­nikud
demonstrandid teeveerele na­gu
olnuks need jalutui Äätomrelya-de
punkreid valvabvBurideSwehri ük­sus.
Selle üksuse komandör Modera-vi
seletusel ei taha sõdurid demonst-rante
provotseerida, ehkki seetõttu
on tugevdatud vahtkõnde jä piiratud
linnakibasid. V .
Samal ajal on sagenenud pommi-ja
süüteatentaate ameerika kasän-
• mutele^a. öhvitseride^lubiiiele. •
Ei ole juhtunud lügpma, et sama^
suguseid • demonstratsioone oleks,
toimunud tsoonipiiril, kus need nor­maalse
mõistuse järgi otsustades
oleks õiges paigas.
Ikka enam ja enam levineb siin
alastikultuur. Kui eelmistel aastatel
veel 'katmatud päevitajad lõid laineid
ja tõid löökridu pressis, siis tänavu,
, mil siin eriti kuum suvi, teatavad
ajalehed ainult siis, kui juhtub mi­dagi
erilist. 'Nagu näiteks Münchenis,
kus katmatu noor daam sõitis mitu
jaamavahet trammis ja tadus siis
ühte parki. Paljudes siseujulates on
juba nudistid lubatud külalisteks.
Münchenis Isari kallastel ei pööra
• enam keegi ennast ümber kui näeb
nudistide parvi päevitamas. Ruhri
piirkonnas Duisburgis ja Essenis on
tekstiilivaba päevitamine ametlikult
lubatud, mõnes paigas veel mitte.
Proteste nudistide väštu on suhteli­selt
vähe, enamuses vanemate daa­mide
poolt.
1 • .
-kk
Umbes 700 „rahüjüngrit" — enä-
, muse§ elukutselised protesteerijad •
siiiiniiiiiiniiiiiniiiiiiiiiiiiiMJiim
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendl-pärändused ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
Eesti Maja. 958 Broad-view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
„Mele Elu" nr. 36 (1697) 1982
La
Gl.
TEISIPÄEV
North York
KOLMAPÄE¥
La
Gl
Oa
Ba
Dc
Nc
Ri
Ri
Registreerimine toimub 1
Inlormatsiooniks 889-788
Uus koo!
lESTI GÜM
EES
Vestlus kooli jul
Ajal, mii üha enam kosti
kandmisest, seisab ees eral
Iile ja keskkoolile, avataks
diisgümnaäsiuni. Kuidas se
õpetatakse, jutustas „Mei<
Marten. V'^ . •'•^ .1
— Toronto Eesti Keskkooli
„ relkooli asutamise mõte liikus
. ringkondades juba mõnda aega
nisin seda pma sõnavõtus ka
kooli 1982 aasta lõpuaktusel,
keks, mis sundis arutlusist tcg
oi jõudmine arusaamisele —' k
da ci tehta nüüd, lastakse, s.
moment mööduda ja kayatsus
jõuta kunagi kaugemale.^ On ju
nemas Esto '84, millega' seoses
viseerub eestlaskond andes hoc
innustust igale rahvuslikule, et
tele. Sellega on aeg tõesti' sobi
setamiseks.
— Kuldas jõuti :u ast
seni? ; ....
— Kevadisel keskkooli välja
Ameerikasse arutati küsi mu
õpetajate kui ka õpilaste hulga
muti noorte väljasõidu jär
Eesti Majas juuni keskpaiku. I
tl noorte arvamisi ja seisukohi
li tüübi tegevuslaadi'ja õppel
sustamise kohta. Nii võiks üte
kooli sünn juures on olnud t(
õpilaskond- õpetajad, ja kool
tee liikmed. ' ;
Sellele järgnes keskkooli õp]
kogu ja koölikomitee ühine
olek 28. juunil 1982 Eesli Mäj?
otsustati ellu kutsuda Torontc
Täiendusgü/nnaašium', > mille • seerimine jäeti keskkooli.õppe
de kanda. Administratiivselt 1
kool .Toronto Eesti. Koolik
haldusesse, mis loob kindla
korrapäraseks koolitööks,
kindlaks kooli alguspäev ii
tcmbril 1982, kell 8 õhtul Ees
jas. . -
— Mis on õppekavas?
— Suvevaheacga on kasulat
pckavade ettevairriistamiseks .
lipäevade sisustamisega seos«
vate küsimuste lahendamisck
algsete kavade kohaselt ku
koolipäev, mis koosneb nei
minutilisest õppetunnist, j
1. tund: pühendatud; \eckti
kirjalikule'ja su ui ise! e arenda
rõhuga praktilise keeleoskuse
misele, lauseõpetuse ja sõ
täiendamisele, tuletusõpetust
misele, kõnetehnika arendi
jne. . .
2. tund—.pühendatud eesti
duselc, alustade.^ õppeaastata
Viirlaid'i „Rislideta hauad" ül
gemisega, analüüsiga ja teüs(
muste taustal ja ajal toi
murranguliste sündmustega
mi sega.
3. tund — loengud väliskõnj
filmid ja ettekanded — disk
nid, kasutades erinevate elu
; ja huvialadega lektoreid.
.4. õppetund — on isetege
. (Algus esiküljel)
varustavad teda tehnilise vai
ga mida N. Liit vajab Siber
juhtme ehitamiseks. Inglise j ;
susc valitsused on president
niga selles suhtes sõjajalal.
^ Filipiinide valitsus laskis ;
rJda 23 tööHste ametlübine;iit
kuna nemad püüdsid kahjust
gi majandust ette plaanitsetu
seeriaga. ^