Meie Elu = Our life, September 9, 1982

              1
,^eie Elu" nr. 36 (1697) 1982
4
ik Boris Bagger
iORiS BAGGER
He
5tl
Is
la
nast,' kus koduseks. keeleks eesti
keel. Juba 13-aastase gümnasiastina
alustas tundide võtmisega Karlsruhe <
muusikaülikoolis. Samas alustas
regulaarset õppetööd kitarri alal pä­rast
abituuri tegemist. Edasi õppis
veel kuulsate meistrite Julian Brea-mi
ja Narciso Yepese juures, kuu- \
ludes samaaegselt Badeni riigiteatri
orkestri koosseisu.
Aastal 1978 asutas koos teiste
noortega kammermuusika ansambli
„Camerata Karlsruhe" ning alustas • .
duetiharjutusi . sopran ; Elisabeth
Stephaniga, kellega hiljem andis me­nukaid
kontserte ka, ringhäähngus.
.. Järgmisel aastal alustas meistri­kursust
-Siegfritfc} Behreni juures.
Samal aastal feostas „Camerata
Karlsruhe" koosseisus kbntserttur- i
nee Saksamaal ja Skandinaavias.
Järgmisena tegi. diplomeeriltud muu­sikaõpetaja
eksamid riiklikus muu- •,:
- sikaülikoolis Karlsruhes. • Edasi oli
kontsertturnee Saksamaal ja Skandi- ''
naavias ja duokpntserdidr Elisabeth ;
Stephaniga Soomes. Alustas muu-
:sikateaduse stuudiumi -Freiburgisv
Tänavu esines menukalt solistina
„Gamerata Karlsruhe" Icoosseisus
. Liidupresidendi lossis Berliinis ning
; tema ja Blisabeth Stephaniga tehti
ülesvõtteid TV jaoks.
. , Tuleval aastal esineb „Gamerata
.Karlsruhe" Kanadas ja USA-s, ka :.
kuulsas Carnegic Hallis.
: Paljudest kiitvatest arvustustest
avaldame inõned väljavõtted.
. „Tagesspiegel Berlin": ..Brasiilia
komponisti Heitor Villa-Lobose ka-,
he soolopalaga, ühe tundeküllase, :
veidi salongliku prelüüdi ja ägeda- ,
tcmpolise- etüüdiga,- esitas musikaal-^
selt vaimukas kitarrist; kes õppinud
Julian- Breami, Narciso Yepese ja
,• Sicgfried Bchrendi juures, ennast
hiilgavalt."
• ,,LingGncr Tagespost": y,Väljapais-;
tev oli ka kitarrist Boris Baggerl esi­nemine
kas solisti, "saatjana, duos
või sckstetis. Boris Bagger teeb alati
muusikat lotaalselt, nii nagu näiteks
Villa-Lobose etüüdides 6 ja 12 ja
Bücchcrini Fandangos kitarrile ja
tsembalole."
-;„Mittelbayerische Zeitung": ,;Ki---
tarrist Boris Bagger pole üksnes an- ;
: sambli asutajaliige, vaid ka oluline
musikaalne tugi ja . teatud ekstra :
..Camerata Karlsruhele". Ta võiks
• solistina -kogu- programmi täita, mi-
, da ta brasiillase Villa-Lobose.kahesV
raskes; etüüdis virtuooslikult esitas."
• V ,£tclä-Suomcn Sanpmat", Lahti:
ti ,,Tuntud D'-duur kitarrikontserti-(Vi­la
..väldi) võisime ka võimsalt nautida.
Boris Bagger solistina tel jätnud mi­dagi
soovida. Pärast esimest energi­list
osa muutus aeglane osa luuleli-kuks
täiuslikkuseks. Mida- Boris
Bagger oma südamesse tungiva esi-,
ncmisega" meie pakkus, näitab tema A
sügavat, muusikalist siduvust tema
õpetaja Julian Breamiga."
-kk
,^eie Elu" nr. 36 (1697) 1982
iina reisikiri (3)
TUNDRA V Õ LU
ME0APÄEVAL, 9. SEPTEMBRIL - THmSDAY, SEPTEMBER 9 3
Eui Lõiina-Lapimaäl metsa, sain hea noftuLapimaalt, ma ei kül-siis
põhjas on tundra täielik. Väike- metanud. Aihult terve, tugev\ rahvas
sed kääbusmännid ja samblaga kae- on väärt seda looduslikku rikkuma­tud
kääbusk^sed kasvavad sambla- ta ilu, mid^ seal igal sammul koh-sel
pinnal. Kilomeetrite kaupa laiub tasin. Laplased on seda väärt isegi
igat värvi i sammal kääbusmetsa all
ja mägede l^ülgedel. Rohelist ei näe
kusagil.
koos oma „palunõiaga",: kes meid
ristis. Polaarvööst lõunasse üle sõi­tes
sain teise diplomi Rovaniemi lin-.
na turismibüroolt, et olen polaarvöö
ületanud.
REISIKAASLASED
Mis puutub toitu Lapimaal, siis
Bussireis Ylläsist Inarisse oli hü­vitav,
millele ei ole võrdset. Ei väsi­nud
vaatamisest, väsisin ainult istu-ijiisest.
Ei oska matka Lapimaale et­te
kujutalda ilma tundrat nägemata.
^ Inari järv sarnaneb rohkem me­rele
kui järvele, kui' mõelda laine­tele.
Laplastele on jä|^ ;;eri1ji :täh- tahtnud seda mingil
tiš,-seal asus nende :)urnäia,,Ukko"/Lapimaal raimate? ei
see oli rrkkälik ja mai
riistama, et kui
riti põhjapõd
tada toitude
fa; nende maitsevüs
sev. Pean tun-
80 ajal servee-
, siis mä ei
eelarvamisel,
jõua ära imes-arvü
põhjapõdra lihast
Põhjapõdra
kodusaar ja ohvrikvi. Saare niäetip^
pü lubati ka nieie. grupi rahval roni­da.
• praetulthautatult pikkpoiss, põhja-
Rtetates kiirel sõidul läbi^^^ põdra liha 'koos yeiselliha ja soome
.maa, ei suutnud ära imestada, kiii seentega jne,: E i jaksa
suure töö on teinud „Finnäir" selle
ainulaadse (Soome osa avamiseks
iOiaailma turismile, ik^õigis peatus­kohtades
on ehitatud moodsad ho-
VENESTATUD TARTU ÜLIKOOL
. OTstapäeväI õppis sed poolsadöi
eestlasi
„ÜlSõppijaid oli ülikoolis mineval kes vene keelt täiesti oskavad, vana-õppeaastal
priipäaltkuulajate (3) dest kohustati kõiki meid vene kee-ning
rohuteadlastega (85) kokku 1879 les lugema, kes seda keelt mõista-meest.
Nendest õppisivad usuteadus- vad. Praegu peavad pääle usuteadu-konnas
140, õigusteaduskonnas 484, se prohvessorite ainult 4 meest veel
arstiteaduskonnas 807, keele- ja ajap saksa keeli. Ka ülikooli kord muude-looteaduskonnas,
127 ning loodus- Ja ti, 1894 aastal tuli käsk, mis üliõpi-arvuteaduskonnas
233. lastele värvimütsi, kandinise ära
Eestlasi on üliöppijäte hulgas urn- keelas ning Vene ülikoolide tarvita-bes
5 0 ^ 0 meest. Eesti tõugu mehi tava univormi kandmise ette kirju-oli
aga üleüldse ülikoolis palju roh- tas. Ka nimetati Tartu ülikool 1893
kem, sest suur osa Eesti, kännust aastal Jurjevi ülikooliks üniber.
võrsunud mehi ennast eestlasteks ei
tunnista. Üleüldse on Tartu ülikooli
algusest pääle kunnt meie ajani üle
18 000 mehe "siin õpetust saanud,
nende hülgas mitu sada eestlak.
Tartu ülikool on selle saja až^sta
t)LIõPILÄSED . .
üliõpilased olid Tartus elanud ü s ­na
vaba elu, selgub kirjutisest. Nad
katsusid koonduda, kuigi see vaht-suse
poolt oli kõvasti keelatud,' Selle
jooksul palju õpetatud mehi välja P^^^^ vaatamata käidi koos,^ Hiljem
'kiu olukord muutus lahedamaks,
kirjeldada ka­latoite,
Igatmoodii lõ|he (lapii' lõhe
olevat maailma parim), siig, forell.
Sinna juurde väikesed, kollakad soo-rne
kartulid. Muide Lapimaal ei kas-
Ku es
USA-st. Foto — Elna Kungla
tellid -ja motellid erinevates hinna- va kartul, see tuuakse mujalt. Laualt
klassides. Igaüks võib valida ööbi- ei. puudunud ka linnuHha. Värske
mis- ja/j toidukoha Ä t a v a l t tema • või, soorne:'leib ja hapupiim^:-^^^
kandejõule. Asja-ajaniine toimub hommikusöögi u
sooine, rootsi, saksa ja inglise kee- " . . . . ., v ' , v • • .
; Lapireisi tegid kaasa kaks .eesti
iiaariselkä'sbn valmimas moõdne^^^^^^^^^^^^^
-hotellikompleks ,,Kelohovi'', kus jäl­legi
pidjn imetlema püü kasutamist.
les,: Montreali Eesti Pensionäride Klü.
i äsjasel suvepäeval klubi esimees
selt majandusteadlane jä teine aja- Edgar Heinsoo esitas üsnagi huvita
kirjanik ,,New .yorkTimes'i'! jijures.
Ühing, samuti Montreali Eesti Skau-di.'
ja Gaidisõprade Selts, Montreali
Eesti Jaani kogudus,.' akadeemihste
saatnud, kes õpetaja, tohtri, kohtu­mehe,
advokadi, kooliõpetaja ja
muus ametites ka meie rahva keskel
on töötanud ja tema haridust on
tõstnud. Soovime, et meie kodumaa
ülikool ka edaspidi Eesti poegade
kõrgema hariduse keskpaigaks jääks
Ja tublisid mehi kasvataks."
'Nii kirjutas H. Põld Eesti rahva'
tähtraamatus ,,'Sirvilaüar.kui jõulu-
'kuu 12. päeval 1902 möödus sada
aastat kui „õnnis keiser Aleksander
I oma nime Tartu ülikooli asutami-muutusid
ühingud avalikuks. Suur
osa liitus maaköhdade^ järgi; mis
kutsuti korp.pratsioonideks' ehk osa­kondadeks.
•
Iga osakonna mehed kandsid ise­sugust
1 värviliriti: Ja värvimütsi, ka
oli- igal osakonnal oma lipp ja õue-mäVk.
Tahtis mõni luus osakond ellu
tõusta, pidi ta selieks endiste osa­kondade
poolt luba saama.: Kõige
esimene osakond,. „Küronia",, kelle
asutajad 'Kuurania noored, meh^d
olid, tekkis juba aastal 1808. Teised
Äsjaavatud ärist ostsin lambanahast
vesti, mida m nu reisikaaslased
tahtsid ka, aga ei leidnud teist koh­ta
kus neid oleks saada. „Kelohovi"
on ka kuulus talispordi keskus.La­pimaal.
•' .
Omaette põnevaks kujunes Tanka-vaara
külastamine, kus ig.aüks sai
\ jalga kummisäärikud.. Läksime kul­da
otsima. %ee on koht, kus 1930 aas­tal
soomlasipd kulda pesid jõest. Ka
mind valdas kullapalavik; ja nagu
alati, mul oli õnne. Leidsin kulda,
mitte palju, aga leidsih.;
Sodankyiä on keskus rulluva lapi
maastiku keskel. Peamised elatus­alad
on põllundus, nii palju kui klii­ma,
lubab, imetsandus jai põhjapõt--
rade kasvatamine. Sodankyiä piir­kond
on kuulus turistide külastamis-koht
nii suvel kui. talvel oma valgus­tatud
mäekülgedega.'
Riina L Rumvölt'ile meeldib: linnas
töötada. On suurelinna laps. Teenib
pang,as vastutaval kohal. Sõitis Ing­lismaale,
kus sündinud, et näha lap­sepõlve
kodu Manchesteri ligidal
väikeses külas. Käis Shoti|naal ja
sealt reis viis Stokholmi ja Soome.
Ta ütles, et tahtis näha kohta, kus
päike ei lähe looja.
Küsimusele, kas kavatseb tulla To­rontosse
Estole, vastas ta: „Kind-lasti
tulen!"
TÜna K. Loite' on ,Timesi" kaas­tööline.
Ütles, et töökoht onimeeldiv
ja huvitav. Oli õnnelik juhus, et sai.
sinna töökoha pärast magistritööd.
On sündinud New Yorgis ja armas­tab
suurlinna elu. Tiina on olnud ak-va
ja meUe üsnagi aktuaalseks .saa- "organisatsioonide grupid neh sepõhjuskirjale alla ;kirjütas, mille
nud ülevaate sellest, kuidas:aega- ringis: Kuid^ Montreali Eesti Sega- järele see kool, mis jübä poolaastat osakonnad oh ,,Livoma"Liivi-varem
oma tegevust mõisnikkude
erä-asutusena oli alanud, riigi-asutu-siin
mailmas vanemate ini­meste
arv järjest kasvab. Ja kjuidas
kõik see on hakanud silma paistma
ka meie endi väikses maailmas siin
Kasvõi näiteks, küidaš Montreali
koor, Montreali Eesti Naiskoor ja
Montrealj Eesti -Meeslaulu Selts sa­muti
kui Montreali omaette kunagi
•kuulus olnud Eesti Teatritrupp hiil­gavad
nüüd meie albumite veergu­del.
; Piiratud koosseisus. kanfiavad-öma
ülesandeid edasi MontreaÜ Ees-
Eesti Pensionäride Klubi on kujune- ti Täiendüskool ja „KuRpari" rahya-nud
Montreali :eesti organisatsiooni- tantsutrupp, kuid Montreali Spordi-de.
hulgas kõige suuremaks oma liik- klubi ülesanded näivad olevat täide-meskonjna
poolest. Ja. meid paneb ' tud; Neid vnmašeid vabandab äsja­seks
sai hing kõigile' seisustele ava-
: t i ^ - / - ^ . , ; ' - ; : 7 V l
Tartu üliikoöl .oli tolajal vene riik­lik
õpeašutus vene õppeekeelega ja
ainult meestele.
VENESTAMINE
„ T a r t u ülikooli venestamine tõi
maalaste jaoks, „Estonia" eestimaa­laste
jaok§ ning ..Riialaste vennas'-".
'..tits^;;: ^
H." 'Koppel kirjutab: i ,,1882 aastal
katsusivad ka ;Eesti; noored mehed
omale osakonda lasutada, aga vanad
Saksa osakonnad ei annud neile seks
mitte luba. Selle vastu õnnestus lät­lastel
onia osakonda „Letonia't" elu­le
kutsuda! Eestlased asutasivad
suuri muudatusi ülikooli ja üliõp-:;- enestele nüüd üh^^
naguirhetlema, et kuidas meie mn. olu, et ;meie-juurdekasv siin ei ole laste ehisse", l^irjutab B . Põld ja^ ga' BesU t)liõpüaste Seltsi (1883).
vanemaite ininieste arv siih on nagu te just rohkearvuline. Ja; kuvalt selles Eesti Üliõpilaste Seltsi 1890 katsusivad eestlase^ uuestiosa-ühel
ja' samal ajal kasvanud. Nagu et kaunis hulk meie siin ülessevõr-. väljaandel ilmunud kalendris ,,Si'rvi. konda soetada, saivad selleks ka teis-olekV
me kõik korraga koos kasvia- sunud ja endi perekondliku kui ka laud'' (1903), C^i 1887 -aastast peale te poolt k)a> aga nüüd jäi valitsuse
nud niiöelda nendeks vanadeks- iiii- Jukutselise tuleviku ön kannud väi- kõigisse ailapiatesse "ja keskkooli- l^iba tulemata."'
elust New Yorgis.
Ta saatis kaugest Põhjalast tervi-
Vaevalt leidub ;kohta- Lapimaal, tusi Toronto • eestlastele ja kindlasti
kuhu turistb ei oojlata..Laplased on tuleb Estole.
mestekš; Ja hakkab ikõike setja Idu-- jaspoole. Kuid nende sidemed oma
tades nagu igaühele ühteviisi koitma, todudega Montrealis näivad ometi;
. et külWp me olime kõik siin vist sa- toredasti püsiv^^^
tiivne eesti, gaid ja võtab. osa eesti rnasugustes aastatesV kui me olime ii|üd kindlustab omapoolt see fakt.
uhked oma maa
nende sooviks
ei rikuks. ^
ainulaadsu^^sele ja
on, et .keegi seda i lu
/ROVANIEMI
Jällegi pärast päevalt sõitu
sime Rovaniemi, lapi pealinna, kus
ees ootas.mugav öömaja ,;PoIar Ho­tellis".
Rovaniemi teiseks nimeks on
,.Arvar Aalto Linn". Kuulus soome
arhitekt Alvar Aalto: kujundas terve
selle- linna, kuna vana hävines Teise
maailmasõja lõpus sakslaste käe lä­bi.
Räägitakse, et arhitekt kavandas
isegi linna tänavad põhjapõtra sar­vede
kuju järgi, mis olevat linna
kaardil ilus, kuid nüüd inimesi eksi­tav.
„Älvar Aalto Lappia House" on
koht, mida iga turist peaks külasta­ma,
et 5aada pilti laplastest ja Lapi­maast.
Meie lõunasöök toimus Polar
Ounasvaaras", mis jällegi ilus hotell
mäe otsas kust haruldane .vaade ter­vele
ümbrusele.
' \/latkaks Lapimaale soovitan daa­midel
võtta soe vest, kampsun ja
tuulejakk, kaks või kolme paari pik­ki
pükse, sama palju pluuse kõik
sobivates toonides vahetamiseks ja
mugavad kingad mis ei libise. Kaks
kleiti pidulikkudeks õhtusöökideks.
Lisada pearätt, öösärk ja hambahari
ja need kõik pakkida ühte hästi ker­gesse
kohvri või kandekotil ja siis
- võib vilistada, kui mõni vähem koge­nu
sikutab oma mitut rasket kohv-rit,-:
0'- \ • • [ : • • ; : > • ' • ' > • , /'
(Viis oni sobiv .Helsingile, ei ole so­biv
Lapimaale. Helsingi.hotellid võ­tavad
suurema osa ülejäänud kraa­mi
hoiule ilma maksuta, lennujaa­mas
on see väikese tasu eest. Kuigi
Rovaniemis jätsin hüvasti eesti
matkakaaslastega New Yorgist.
Oleksin veel ühe päeva peatunud Ro­vaniemis,
et nautida lapi rahu ja
rohkem tundma õppida linna, mis
ahervaremetest kerkinud ühe'ks
moodsamaks polaarvöötmel. 30-tu-handelist
linna külastab aastas
400 000 turisti.
Kui kord bussile astusin, et sõita
lennuväljale, ja reisi alustada läbi
sunnitud oma koduranna jätma sin- et nende vanemad kuuluvad nüiid
napaika seekord ja otsima endUe sinna muretusse pensiotiäride seisu-uut
paika siin mailmas. See teooria sesse. Ja kõik' see. lubab mei^d siin
näibolevat paikapidav,' kuna tõenäo- nende ridadega tagasi minna meie
liselt kõik need, kes selle kodunt lah- selle uue põlvkonna teemale — rne
kumise teekonna'ette võtsid, olid harjutame nüüd siis endid siin sõb-oma
parimates aastates ja siis varu- ralikkude tervitustega:
tud kõige selle tarviliku ettevõtlik-: ,,Tere pensionär! Millal sa sinna-kuse
ja vastupanuga. Mis omakorda maale jõudsid?"
tõendab, et yõõrsüe jõudes,me kõik .' Tõsi, enamik meist on juba harju-olime
suutlikud uut elu rajama ja nud selle tervitusega, kuid väheteva-vastupanelikud,
kui oli Vaja, Ja oli- • hei lisandub ikka jälle uuesti:
me suutelised.niiviisi kõike seda edu „Jä millal sa või teie\tõesti smila-saavutama
mida me oleme saavuta- maale jõudsite?" ^
*nud ja mille üle me kindlasti võime Ja need küsimused vastatud, kerki-,
nüüd rahulolu tunda. Ja võime nau- väd otsekohe uued küsimused*
desse vene Qppe'keel sisse seatud;
siis ei võinud ka ülikooli teisiti olla.
Airiulf usuteaduskonnas võis saksa­keelseks
jääda.'Teistes teaduskonda­des
hakati aegamööda venekeelt õp-»
pekeeleks^ 'tarvitama. Uuteks proh-vessoriteks
võeti ainult neid vastu.
m
lesti arst
11. ja 12. septembril
dr. M
Karjala Saimaa järvede piirkonda ^^^^ oma albumeid ja tunda rõõmu ,/Kuidas pensionäri elu siis läheb?"
Imatrale; sus pilgud pöörasin taas
põhja. Tundsin, et tahan siia tagasi
tulla, tahan veel. kord Inari järve
näha ja Lapi jumala, Ukko saart kü­lastada.
,
(Järgneb)
meie järelkäsvanud põlvest, kes
omakorda on pidanud läbi • tegem^:
omad raskused, kuid kes ka kÕik
näivad olevat hn hästi assimileeru­nud
nende uue: kodu miljöösse ning
leidnud ja saavutanud oma karjääri.
Teadaanne
Ja sellel teemal meie seltskondli­kud
jutuajamised nüüd lendavad.
Enam ei ole: tarvis seletada, et. kui­das
sul töö läheb ja et kas saite töö­le
sõites sellest lumetormist läbi.
Nüüd tõepoolest ei ole kellegilenam
Kusjuures --^meie kõige s a i u r e m ä k s ' t o üle et tööl oh jälle
rõõmuks — nad on edasi 'fcannud ^..mage päev" või et oh -igavene jä-kõike
seda, mida nende päritolu oo- *a'yb^^^ või rongi oodates ja jõud-tab.
Kuid nendele kuulub nüüd juba . " U d alles koju kaks tundi hiijem. Ja
omaette ülevaade ja nende ridade ; igale küsimusele, et^kuidas siis pen-juures
^ pigem lõpetame selle kir-
S8, ja 19. septembril
dr.-H.^^T^^^^
25. ja 26, septembril
: . dr. LvSauks
522-3824
Ülikoolis õppijaid ikutsuti tolajal ;
üliopilasteks ehk studentideks. Nen-
^deks said Tartus vaid mehed kuigi
mitmes riigis 'oli hakatud juba ka
naisi vastu võtma. Õppeaeg oli 3-^6
aaslat. Sisseastuja pidi olema lõpe­tanud
güninaasiümi .kursuse -^s.t.
pidi koos koduse õpetusega Vähe­malt
kümme aastat koplis käinud
: olema;' Alla 17 aV vanuseid vastu ei
võetud.
Venemaa ülikoolidest oli peale Soo-:
me ülikooli ainult' Tartu ülikool
täielik — s.t. neli fakulteeti. Teis-' •
tes vene ülikoolides puudus usutea­duskond
ja ka arstiteaduskonda pol­nud
kõikidel, \ '
(Kirjutise autor Harald Põld lõpe-^
las Tartu ülikooli ustiteadusköhna •
1903 a. ja a.' 1905 ordineeriti Kase :
koguduse õpetajaks). ; •
jutuse rohkerp sobivalt sissejuhatu­sele-.
. .• . ••••••••:•
Eesti Pensionäride Klubi Torontos
korraldelb väRjasõidu kolmap;, 22.
sept. Whitby läheduses asuvasseXul-:
len Gardens'i. Sõiduhind liikmetel
S5.00 ja külalistel 18.00. Parki sisse-minek..
l&2.60. , Kohapeal restoran ja
kohvik. Registreerimine: F. Möller
tel. 762-6888 teisip., 14. sept. kella
7-9 õ., E. Kumm tel. 461-9303 kol­map.,
15. sept. kella 7—9 õ.
hGldusrikkad purjejahi retked koos
samahuVilise sõbraga. Kuid ta on
oma meremehe staashiga loomuli­kult
veidi elavam ja rändamishuvili-sem
samal ajal kui teised sõbrad
sionäri elu.läheb, kõlab üsna rõõm- 'hoopis, vastuoksa ei leia suurt põh-salt:
. just «õita eeslinnast* Dollard ydes Or-
„Öo'-- pole viga, pole vigal Istub meauxallalinna Montrealis. „Mul ei
päris hästi, istub tõesti päris häsji!" ole ju seal mi^^^^
rahulikult ja ta näib nautivat oma-t
i LIIDUS
jä pool kuud ei tulnud tilka­gi
vihma (Kasahstani Viljäppldudee
le, samadelev milliseid Hi^shtshov
omal ajaL optimistlikult põllustäs, et
pääsCa N. Liitu pidevast viijapuudu-sest.
• :.':;. - v . . . .•
Kuigi tänavu saagid mitmel pooS,
korda idüllilist golfiproovimist naab-; mujal ^ N. Liidus on dnud rahulda-ruses
olevatel golfiväljakutel. Teis- vad, ei jätku nendest, et muuta tõ-
PENSIONÄRID E S I K O H A L . KODÜSED.TOIMETUSED
J a n.tesneed mõned, read eespoolt fy^^, üfoteiselt, kui head ja
^ s Z S m ^ s ü o S n ^ ^ etneed,,mängima panna äratuskella ^v^^^^
^ m r i f S * • - f Sl,meie keskne organisatsioon, k es ---- juht-u -b käima tööl, lisavad siia bussile või rong&il e . liprtp-a miseks Jj a
V d r , , . a K f ^ . . i , u ^ • ,1 - 1 • 1 ^^°"^5a-kinnituse, et õhtusöögi vai- valvates, et nad tööle hiljaks ei jää.
oZ l^^^ liomnliku-rettekitav. Ja kõige selle asemel lesi-
Oma ülesannete ulatiises tõotavad t..vaibapuhastamine, pesumasinaga da edasi voodis, 4ta ükse tagant ju-vastupidiseid
hädasid: mõnel pool
on vihmad jälle põllud i üle üjuta-nud.
i ' :
JUHATUS edasi Montreali Eesti - võitlejate ümberkäimine, pesu üldsseriputa- : ba. varahommikul sinna paigutatud'
ja palju muid seesuguseid tege- ajaleht, kuulata raadiost ilmateated^
"i'si ja toimetamisi, mida yarem ei ja päevauudised ja siis, kui tunned
peetud meessoo ülesandeks': Ja kõik isu tärkamist; liigud aeglaselt köö^i
"^k^d rõõmsad, kui nad sa^-^ poole, revideerid veel ilma läbi aken-
I ivad^,,õrnemalt poolt" s^ ja jõuad siis kõigi nende hommi-l
kiitust. Isegi see vanasti kuul^dud kustepüdrude, keedetud või praetud
vf^ll^^^^^v^^ P^"sionil^
^ • Ji' jäädes mehed pidavat olnud, nais- ning meeiiiga kohvini. Ja siis nen- '
tele ainult jalus, siis ausalt öeldes did koos oma elukaaslasega, et ,,mis
vähe kuulnud ..sellist:
kaebamist. Näib; et on õpitud isegi
üksteisele rohkem lähedalolekut nau-ti";>
a. Ühised ostulkäimised on päris"
lüulhlised pildid „farmerite marke-ja:
,,shopping centrites"^naivad
pildid isegi ülekaalu võtvat
rheie elul ^tõesti viga peaks olema!"
Ja ma usun,: et meie on ka neid,
kes. ka siis veel ei kiirusta väijarut-tamisega,
vaid istuvad maha, lehit-sövad
korraks jälle m.õned albumi­lehed
üle, ja asuvad vaikselt oma
märgikogusid .revideerima! Ja päe-.
esed prognoosid l käesoleva
saagi kohta kõnelevad 160-st miljo­nist
j tonnist, mida tuleb võrrelda
plaani 240 miljoni tonniga. Need
prognoosid oh muidugi tehtud läa-hes,
N. Liidus pole isegi möödunud
aasta lõpptulemust avaldatud. Seega
on probleemid nii tõsi^d kui nad
i^ldse saavad olla; Osalt'pole maail­mas
lihtsalt nii palju vilja müügil
kui N. Liit vajab. Teiseks^on nõuko­gude
sadamate kapatsit^ liiga väi-ke,
et küllaldaseltpsisse vedada. ^Är-vestuste
Ikohaselt olevat impordi
ülemmäär 40 miljonit tonni Ivilja,
kuid sellega katabtl^. Liit ainult poo­le
oma puudujäägist plaaniga võrrel-
••des.'
fciste põlvkondade ees. Ja üheskoos va jooksul siis toimetanud, mida iga-asga
yiitmine kuulub nüüd !ca pike-: iiks ka on soovinud, ja igaühele on
mate suvitamisperiopdl, küllasõit- saanud mugavaks õhtune televisioo-ni'ste,
üheskoos pikemate nädalalõp-niväatamlne,..mille juures ei ole
P'Jdega, üheskoos kalapÜücimisega ja ;• enam sunnitud ära liikuma, kui tei-
'?asuguste muude üheskoos toimeta- nepool sulle nimetab, et aeg. on hi-niJste
juurde, mis ka iial mõttesse ei'^ line ja pead magama minema, kuna
hommikul pead jälle vara tõusma.
AEG POriR lUTrFöATirm Ja kõik oma sõprade ringis kuuleme
l U L i b PIIRATUD . vastastikku, kui õnnelikud me ole-l^^
uudaeg ei ole kõraga enam piira- ; kõige selle eluga. Vahetevahelkü-tu,
ainult pangaarved, midaigaüks/sjn^e ka üksteiselt, kas hakkame käi-
Metsakirik LiSpimaal on üks vanemaid Soomes. Paramal — buss peatub kui põhjapõder jalutab
:-ületee, Foto — Elna Kungla
peab vahetevahel kontrollima. Kuid
l^a^ selles s.uhles näib, et oleme siin
luWah edukad olnud. Mõnel sõbral
^'[^ '^PPinatuna näivad küllasõidud
sõpradele Torontos ja mulal ja va-.
ma sügisel jälle meie pensionäride
klubi kokkutulekutel. Oo jah, mui­dugi
hakkame! '
HENN ARVO
8 klndlustueuko
UTER & C O . LTO
Brokers
1482 Bathurst St,
Toronto M3? 3H1
T<J!l.: 653.7813 J« 653.7816