Meie Elu = Our life, January 31, 1985

              NELJÄFÄEVALVSI. JMNIJ^KII, »i THURSDÄY, IANUÄRY 31 „Meie Elu" nr.S (1B22) 1985
aasta eest tõid nad maailmale era­kordse
sõnumi ja kuulutasid, et
]umal on täitnud oma tõotuse ja
saatnud Päästja maailmale,juuti­dele
kui ka paganatele.
Iisraeli piirps jäid nad ustavaks
Moosese käsuseadusele ja oisukom-metele
ja pidasid õigeks, et ka ristlus-h
i l l on Iisrael, Esime- tanud ja vastu võtnud/juutide kogu­sed
kristlased, jüngrid, apostlid js duši ja osadusringeon kõigis suur-evangelistid/
välja arvatud Luu- linnades ja liikmete üldarv ulatub
kas/, pii juudid. Xigi kahetuhande . kümnetele tuhandetele. Mõned ni­metavad
end kristlasteks, teised
pöördunud ja täielikuks saanud juu­tideks,
juudi-kristlasteks või kristli-kuteks
juutideks. 42 messianistlikku
kogudust Ameerikas ja üks Kanadas
on liitunud ja moodustavad „Union
ofMessi.anicIev^^ishCongregations".,
Messianistlikud juudid ütlevad, et
ristiusu juured on Vanas Testamen-ku
pöördunud mittejuudid peavad dis. Ristiusk on Vana Testamendi
käsuseaduselcäsklusi ja usukombeid prohvetlike ettekuulutuste taltumus,
täitma. ^Mittejuuti peab ümberlõiga- Jeesus on esiisadele tõotatud Messias
ja maailma Päästja, ja tahavad, et
rohkem jumalateenistuses ja kom­metes
kajastuks Vana Testamendi
tagapõhi. Et esile tuua Vana Testa­mentlikku
tagapõhja ristiusus, on
nad välja andnud ,,kosher" Uue Tes­tamendi,
kus kreekapärased väljen­did
on asendatudheebrea väljendite­ga.
Näiteks; Kristuse asemele „Mes-sias",'
kristlane— „usklik*'. Püha
Vaim — „Iumala Vaim", Jeesuse ase­mele
„Yeshüa" jne.
Mõned messianistlikud kogudu­sed
rõhutavad eriti ja püüavad säi­litada
oma juudi identsust. Nad pü-tama,
sest iimberlõikamatuna pole ta
päästetud. Teistel sõnadel: mittejuut
peab saama juudiks, enne kui saab
kristlaseks.
Kui nad hiljem teistel maadel ja
teiste rahvaste seas rõõmusõnumit
Õnnistegijast Jeesusest Kristusest
kuulutasid ja mittejuute ristiusule
võitsid, selgus, et usk Jeesusesse üle­tab
juusiusu tavad ja traditsioonid ja
võib väljenduda mitte üksi juutide
kombeil. See vabameelne vaade kol-lideerus
mõnede Antiookia kogudu­se
liikmete vaadetega, kes pidasid
rangelt kinni juudiusu tavadest ja
Toetasid EKN tegevust
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas rahvuslikku tegevust toetasid oma
majandusliku panusega novembris ja detsembris 1984 alljärgnevad
kaasmaalased:
Ontario konservatiivide erakonna uüe liidri valimiskampaaniast võt­tis
kandidaatide kaastöölistena osa ka eestlasi. Victor ja Astra Rein
töötasid Frank Miller'ile, kes valiti uueks liidriks ja saab peaminist­riks.
Pildil pr. Rein koos Frank Milleriga enne partei konverentsi.
Tervishoidlikke ääremärkmeid
kommetest ning: iiskusid, et juudid hitsevad ka hingamispäeva /sabat/,
pole mitte ainult Jumala eriomane paasapüha, templi uuendamis- ehk
pärisrahvas, vaid et ka Jumal ise on
juutide eriomane pärisomand.
Lahkmeel ja tüliküsimused lähen-,
dati apostlite ja vanemate nõupidami­sel
Jeruusalemas. /a.D. 49/. Mitte-juudisoost
kristlased vabastati juuti­de
kombekoormusest, neilt nõuti
vaid, et nad „l|oiduksid väärjuniala-te
rüveduse, pcjrduelu, lämbunu ja
vere eest." Äp.t. 15,20. Jumal pole
ükspäinis juutide Jumal, vaid ka-pa­ganate
]umaL„ „Nii paljud kui on
Kristusesse ristitud on Kristusega
rõivastatud." Gal. 3,27. ,,Ei ole va­het
juudi ega kreeklase vahel, sest
üks ja sama on kõikide Issand.",,Kui
keegi ön Kristuses, siis ta on uus
loodu". 2. Kor. 5,17. Õndsus pn Ju­mala
and! ,,Õndsaks saab armust usu
kaudu, mitte tegudest, et. ükski ei
saakiidelda."Ef. 2,8.9.
See Jumala päästesõnum võitis
maailma. Ristikogudusi asutati kõik­jal
Rooma impeeriumi aladel kui ka
väljaspool selle piire. Esimene risti­usu
sajand oli inimsoo ajaloo sünd-musrikkam
sajand.
Kui Jumala sõna kasvas ja levis
teiste rahvaste seas, jäid juudakrist-lased
ristikirikus kaugele vähemus­se,
neile omane usuline mõtteseosus
ja jumalateenistuse kombed kadusid
krištlikuskirikusja juutide ristiusku juutidele oma traktaate käubamaja-pöördumise
nõuded muudeti radi- des, puiesteedel, tänavanurkadel ja
kaalselt. Et saada kristlaseks, pidid ' ülikoolides. Eriti tähelpanu äratavad
valguspüha/chanukah/. Nende ju-.
malateenistuse kord ja kombed sarn-levad
mitmeti sünagoogi teenistuse
korra \ja kommetele. Koguduse liik­mete
enamik praktiseerib,, kosherit",
lapsed käivad ,,bar mitzvah'1" ja noo­red
abielluvad juudiusu kombel.
Messianistlike juutide massiline
juurdekasv on äratanud pahameele
juutide seas ja vahelgi umbusku
kristlastes. Juudid/mitteusklikud/üt-levad,
nad on reetnud oma rahva,
hülganud Moosese käsuseaduse ja
kummardavad inimest, Jeesust! Mõ­ned
kristlased, omakorda, heidavad,
neile ette, et elavad „käsu valve all"
ja ütlevad ristiusku pöördunud juu­dile,
et ta uus usk on teda ta endisest
usust ja usukommetest ära lõiganud.
Ka mitte kõik messianistlikud ko­gudused
pole ühelmeelel ja arvavad,
et rituaalide ja kommete pärandid on
lahutavaks vaheseinaks juudisoost
ja mittejuudisoost koguduse liikmete
vahel. Kristus on kiskunud maha
lahutava vaheseina, ega seda enam
taastada.
„PWS FOR lESUS"
Arvurikkam ja aktiivsem juudi-misjoni
organisatsioon .,]ews for
Jesus-'. Nad tunnistavad ja jagavad
jutujärjega taas drooj
juures tagasi ja meid närib ikka
veel kahtluse uss. Kui droogid on
tõesti nii kasutud ja isegi ohtlikud,
Hiljuli.sulges Ameerikas ootama­tult
om;i silmad üks väga tuntud ja
hinnatud ier^Mshoidlik teadlane,
meie vennasrahva poeg ning endine
miks siis arstide ühing neid soosib' Toronto elanik, dr. Paavo Airola. Seo
Ja alternatiive armutult maha su-' mees on kirjutanud terve rea väärtus-mb?
Miks valitsus nende tegevust likke raamatuid, millest igaüks on
sanktsioneerib? Kõik ametiühin- omaette pärl. Ühes neist raamatuist,
gud ja professionaalsete inimeste
ühingud on loodud õilsa eesmärgi­ga
kaitsta oma liikmete huvisid,
kuid mida suuremaks ja võimsa­maks
need ühingud lähevad, seda
vähem nad oma liikmeskonnast
hoolivad. Me oleme üle elanud mi­tu
suurt postistreiki, mis andsid
majandusele tohutu hoobi. Ühis­kond
sai määratut kahju, kuid kas
postiteenistujad said kasu? Ena­mus
neist ei tahtnudki streikida,
kuid ikka streigiti. Keegi pidi nen­dest
streikidest ometi kasu saama,
kuid kes? Ma luban teil endil selle­le
küsimusele vastata.
Teine probleem inimestega või tea­tava
klikiga, kes võimu liiga kindlalt
kirjutatud üle kümne aasta tagasi,
käsitleb ta vee fluorideerimise küsi­must.
Ta mainib muuhulgas; et joo­givee
fluorideerimise kampaanial
toetas majanduslikult tugevasti
Ameerika hambaarstide ühing, väi­tes,
et fluoriid vees vähendab ham­maste
lagunemist 60% võrra. Airola
• küsib muigega, kas keegi usub, et üks
ühing kulutab oma raha selleks, et.
oma liikmeskonna sissetulekut 60%
võrra vähendada, Ta lisab samaaeg­selt
juurde, et mitmes Euroopa riigis,
nagu Rootsis, Taanis ja Itaalias tea­duslike
uurimuste tagajärjena vee
fluorideerimine keelustati.
Omalt poolt võiksin tuua näite olu­korrast
Kanadas, mis enamusele lu­gejaist
arvatavasti uudis on. Enam
enda kätte saavad, on see, et nendö kui aasta tagasi käis Kanada föde-mõtleniine
stagneerub, muutub dog-'
maatiliseks. Dogma oh aga loova
mõtlemise surm. Mugavalt võimu
juures istuvaid inimesi on kerge mõ­justada
neil, kellele teatavad suunad
või hoiakud on majanduslikult kasu-raalvalitsuses
äge. vaidlus ja piikide
murdmine, sest teatavate ringkoncja-de
survel taheti läbi viia seaiiušt,
mille kohaselt oleks keelustatud um­bes
60„kahjuliku" ravitaime müük.
Ma ei tea, kas vastavas seaduse
nad nüüd pöörduma ja salgama oma
juudiusu. Võimalik, et see nõue sai
juutidele ristiilsku pöördumise ko­mistuskiviks.
Aga suitsevat tahti ei kustutanud
Jumal ära. Ajaloo kuulsate nimistus
on nende värvilised traktaadid, nagu:
„Christmas Is a Jewish Holiday",
„Everything You always Wanted to^
Know About Jesus but Were Afraid
to Ask Your Rabbi" ja ,,Jesus Made
Me Kosher".
• Luterlastele Ameerikas ja Kana­das
on hästi tuttav misjonär Steve
on ka ristitud juute kõikidel aegadel Cohen. Seattle, WA. ülikoolis õigus-olnud.
Usupuhastaja Martin Luther teadust" õppides tutvus ja sai ta sõb-koostasristimiškorra
juutide ristimi- raks luteri usulise kaasüliõpilasega,
seks. Saksamaal ja isegi Liivimaal oli kellega koos uurisid Pühakirja ja pal-juudisoost
kirikuõpetajaid. 1905. vetasid. Siit algas Gohen'i tee usule
aastal oli Tallin^as/Stroömil/Vaba- Kristusesse,
koguduse kuulutaja noOr juudisoost Miks teeb kristlane misjonitööd
vend Johannes. Rubanovitš. J.R. oli juutide seas? Kristlane ei salga, et
Oleviste kirikus luteri usu kombe jär- juudi usul on selgem\ ja'sügavam
likud. Ma mainisin oma avaartiklis eelnõus seda ka mainiti, kellele need
võimalusi, mida see mander meile ravitaimed kahjulikud on, kas tarbi-pakkus.
Kas arvate, et neid võimalu- jale või ainult keemiatööstusele, kuid
si ainult meile anti? Kui meie, kel igatahes kuulus nende kahjulikkude
polnud muud investeerida kui kaks taimede hulka ka meile hästi tuntud
paljast kätt ja loomupärane visadus, , kummel. Kui see seadus oleks läbi
saime endile jalad alla, mis siis rää- läinud, siis oleks meil olnud põhjust
kida neist, kelle käsutuses oli tohutu taevast tänada, et meie õuemurus
kapital. Tulutoovamateks ettevõte- kummelit ei kasva nagu kodumaal,
teks on keemiatööstused,-mis kõige- . muidu istuksime kõik koos marijua-pealt
solgivad me toidu ja joogivee na kasvatajatega trellide.taga.
ning kui me seetõttu haigeks jääme, (Järgmine kord - „Bioloogiline
siis müüvad meile rohtu, mis meid meditsiin ja refeksoloogia"]
veel haigemaks teevad. Saadud pro-
Hamihoni Eesti Võitlejate Ühing,
Korp! Fratemitas Estica, Londoni Eesti
Luteriusu kogudus, Montreali Eesti
Selts, Ramat Auto Service.
Linda Aarend., V. Aasa, Alfred Äas-ma,
K. Aaspere, V. Aedna, Elise Akker,
L. Aljaste, Helene & Hugo Allisma, A. ,
Altosaar, H. Altosaar, B. Alvet, pr. & hr.
F. Anderson, R. Andre, Anneli & Greg
Andre-Barret, H. Änelin, Elmar Ani, Ida
Areneem, Nikolai Arget, dr. Endel Arro,
Kristjan & Salme Arro, V. Arvo, E. Asu.
A.Barylski. y
Meery Devergnas-Jürgenson.
R. Edari, Ene Elken, August Erikson,
V.L. Emesaks, Agathe Esop, Joh. Ester.
E. &V. Gering.
A. Haabniü, Vallo Haljaste, pr. & hr.
M. Hallik, J. pr. Hansman, B. Heine,
Leida Helde, K. Helenurm, J. Helmeste,
Verner & Regina Heinar, F. Heinsar,
Edgar A. Heipsoo, 1 Heinsoo, Jaan
Hion, Vello Hubel, Ilse Hääl, Endel
Igarik, Irene Ilmas, Rudolf Ilves, Uno
W. Ilves, Albert & Ellen Irs, Mathei
Isberg,
August Jaagumägi, A. & V. Jaaraul, H.
Jaason, Johannes & Karin Jakobson,
Lilly & Elmar Jakobson, E. Järve, N.
Jaus, M. Jensen, Eerik Joasaare, Ella
Jostman, Otto Jurisson, Sna & Alfred
Jurma, Paul Juttus, Ella & Enn Jõgar, 0.
Jõgeda, Jüri & Ella Jürnas.
A. Kaarna, Alviine Kaldma, Albert
Kaldre, Peter Kalev, A. Kallasmaa, E.
Kalmet, Vilu Kanep, Voldemar Kangro,
Endel Karmo, Julius Karu, A. Karuks,
Mihkel Kase, Leida Kask, Ralf & Frida
Kasper, Ida & Artemi Kass, Peeter Kass,
T. Kasvand, Kalju Kaur, Heino Kent,
Paul & Tänni Kents, Juhan Kesamaa,
Joosep Kiik, Leo Kiima, Jaan Kiis, Kalle
Kilu, A. Kippar, J. Kirst, E. Kivistik,
Juhani Klaas, Juhan & Elsa Klemmer,
Ferdinand Koger, Ingrid Koidu, Eerik
Kokker, R. Kollina, S. Kollina, L. Koo­bas,
E. Koplimägi, A. Koppel, W. & R.
Kõvamees, Fred Kraav, Oskar Krepp,
Paul Kriisa, P. Kristal, Linda Krupp,
Akulina Kruuk, M. Kruusement, R. Ku-lama,
pr. & hr. Eino Kuris, I. Kurvits,
Kristjan & Impi Kurvits, Evald Kuutan,
Hilda & Eduard Kuulma, Hilja Kuulma,
M. & V. Kõresaar, J. Korgemaa, Livia &
Alex Kängsepp, pr. & hr. J. Käärman,
pr. Veronika Köbler, pr. & hr. Aleksan­der
Kübar, K. Küng, Joh. Künnapuu,
Rein Künnapuu.
A. Laaman, Felix Laansoo, Lydia
Laar, Liisu Laas, Heinrich Silvia
Lahe, B.S. Laht, O.V. Laikve, Meeta
Lainurm, Rudolf Lall, Johannes Langel,
Amandus Lattik, Edith Laur, E. Lauri,
Eric Leesnurm, Mary Leetsmän, E.
Leinberger, Paul Lepik, A. Lepsoiji, Erik
Lügand, E. Lillepõld, Ida Lillioja, A.
Lind, Heino Loo, Tiiu & Aksel Loor-pere,
Evald Lootus, E. & A. Luhaäär;
Aleksander Luik, Aghes Lukk, Leida
Läte, HertaLüdig.
Artur Maasik, pr. & hr. E.J. Magi, E.
Maidla, Aleksander Mardimae, Roman
& Leida Marley, Karl Martin, Rita Ma-tiisen,
H.E. Meema, pr. & hr. 0. Meidla,
E. Meil, August Mellikow, Raoul Me-rits,
A. Mets, Richard Metslang, Evald
Midenbrit, Ed. Miil, Endel Milliste,
gi ristitud. Tööeas alul Vennasteko­guduses!
aga äratas oma radikaalse­te
vaadete tõttu ettevaatust ja umbus­ku
kiriku ja Vennastekoguduse ring­kondades
jä liitus Lilienthali Evan­geeliumi
Kogudusega.
jumalateadvus kui ühelgi teisel mit­tekristlikul
usundil, teab aga, et see ei
paku nendele hingerahu ega rahul­dust,
mida toob ristiusu evangee­lium.
Paljude ristiusku pöördunud
juutide tunnistused kinnitavad seda.
E. LOOTSMAA
Kanadas olen kohanud kuulsat Veel enam, uskudes, et Jeesus Kris-juudisoost^
misjonäri dr. Michelson'i. tus on tee, tõde ja elu, ja et ükski ei
Saksa keiser oli teda nimetanud Sak- saa Isa juurde muidu kui Tema kau-sa
Riigikohtu liikmeks. Ameerikas du/Jöh. 14,6/, ei saa kristlane teisiti,
tegi ta misjonitööd juutide keskel, kui et tunnistab Teda ka juudile.
Meeles on ta elavad kogemuspildid
juutide hingepiinast ja, rahutusest,
milles päästetega lohutust juudiusul
neile anda polnud. Käesoleva sajandi
teiskümne aastatel tegi Ameerikas
hääd misjonitööd juudiusust ristius­ku
pöördunud David Goldstein.
Omal käel ja kulud sõitis ta autol
Ameerika ri^ti ja põiki läbi, tunnis­tas
ja jagas traktaate juutidele ja ris-tiinimestele.
i °
Tõsi küli, kaua aega, ligi 1900 aas­tat
polnud massilist juutide ristiusku
pöördumist, aga ustavad juudisoost
tunnistajad ja pöördumised ristius­ku,
olgugi väga t!a'gasihoidlikud, kin­nitavad,
et Jumal pole Iisraeli maha
jätnud ega„ta, küünlajala tema ase­melt
ära lükanud."
Pimedal keskajal olid juudi õpetla­sed
ja koolitatud mened rohkem hu­vitatud
kreeka filosoofiast ja kultuu­rist
kui oma rahva usust. Uuemal ajal
said paljude lemmikuks Karl Marx ja
Sigismund Freud, mitte Jeesus Naat-saretist^
:
fiidi abil suunatakse nende mõtle­mist,
kelle ülesarideks ja eesmärgiks
peaks oleme ühiskonna heaolu. Pal­jud
teaduslikud uurimused, mis tege­levad
tervishoiuga, on nende poolt
finantseeritud. Kas võib niisuguses
olukorras üldse rääkida teadusest,
kui uurimuse tulemus on ette määra­tud
ja teadlaste ainsaks ülesandeks
on asetada fakte niisugusesse val­gusse,
et soovitud tulemus hästi sä­ravalt
mõjule pääseks? See on võlts-teadus,
millega tegelevad airtult shar-latanid.
Ausas teaduses visatakse
prod ja contrad vaekausile ning te­hakse
otsus alles siis, kui'kaalukeel
on kindlalt ühele poole langenud.
EERIK,PURJE
Kõikideks kindlustusteks
11
1482 Bathufst St,
Toronto M5p 3H1
: 653-7815 jä 653-7816
Mõnel naisel on imestamisväärsed
võimed. Nad võivad samaaegselt keeta,
telefoneerida ja oma meest oodata.
Make more money working overseas in countries like Kuwait, Saudi
Arabia, etc; AIsp Alaska and the NWT. Workers needed are
tradespeople, professionais, etc. For free Information on our latest
publication and the money-back guarantee, send your name and
address to: WORLD WIDE OPPORTUNITIES, Box 727, Station f,
Toronto, Ont. M4Y 2N6;
A. Rackfeldt, Tarmo Rae, Leida
Raidlo, H. & S. Raidma, Leida & Arvi
Randlepp, Arne Randsalu, Jaan Rand­salu,
L. Rannata, Uno & Heldi Ranne.
H. & L. Ratas, Theodor Ratnik, B.
Rätsep, Herbert Raud, Salme Raud,
Helmi Raudkivi, Veronica Raudsepp,
Ernst Reima, Alide & Evald Reintee A.
Reintamm, Alice Rnsen, Endel Rist,
Oskar Ristmäe, R. Ritsing, Jaak Roand
A. & J. Rõika, Jaan Romet, Joh. Rosin.
E. Saar, Maie Saar, Õie & Leo Saar,
Kaljo Saarna, Külli Saartok, Enn &
Klaudia Salurand, Karl Salurand, Alf­red
Sepa, Selma Sepp, Juhan Siig, A.
Siimson, Helene Sild, Udo Sillavere, 0.
Silm, E. & M . Soiu, V. Soomet, Alfred
Soosalu, Ülo Soots, Jaah Sotnik, Mart-ha
Sperber, Magda Spirka, R. Stamm,
Amanda Steinberg, Tõnu, Meeme, He­lene
Sultson, L. & Agnes Susi, pr. Linda
Sutt, Evald & Elli Soerd, Joh. Säägi.
L. Tamberg, Harald Tamm, R. Tam-m.
ark, Ed. Tammsaar, Otto Tarkus,
Harald Teder, M. Teder, I. Teose, Ja­kob
& Frieda Terts, Martin Tiisler,
Osvald & Erika Timmas, August Tom-band,
T,eodor & Charlotte Tondi, A.
topming, H. Toomsalu, Leonhard
Tuul, L. Tõsine.
E. Uduste abik., Õ. & E. Uibopuu, A.
Uustallo.
M. Vabasalu, Ester Vaher, Karl Va­her,
Alvine Vahi, Arvo Vahtra, Karl
Vahtra, H. Vaino, Gus & Inna Vainu, V.
Vakepea, Johannes Vaiba, Nikolai Sr.
Valge, Riho Väliste, H. Vallner, Julius &
Susanna Vanaselja, Milda & Hartvig
Vanaselja, Jakob Vares, A. Veedler, S.
' Veidenbaum, E. Vesk, William'Viia,
Oskar Viia, H. & V. Viiding, Arved
Viirlaid, Alide Vilk, Jüri Villems, Erika
Vilums, Aino & Nigul Virro, R. Voltre,
' Arveid Voogjarv, Einar Vähi, Ilmar
Värk.
Johannes Wallner, dr. Nadia Walter,
dr. Walter Walter, Marie Walden, Ma^
ga Weiler, pr. Aimeta Westenberger.
Elmar Õiglane, Arne Õunapuu.
Toetuste laekumine jätkub. EKN tä­nab
kõiki toetajaid.
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.
Uued reeglid \ .
(Algus Ihk. 7)
venekeelsete võõrkohanimede kirju-tamisprintsiipi
muudetakse. Siiani
on vene tähestiku transliteratsioon
tähendanud suuri moonutusi eesli
kohanimedes, mis vene keele kaudu
paraku ka teistesse keeltesse on kan­dunud.
Eriti silmatorkav on see Eesti pea­linna
nimetuses, mis venekeelselt
kõlab Tal)in. Siiani on kodumaal siis-
Hans Moks, Hedvig Mutso, Paul ki püütud vahet teha kahe eri nähte
Mäepea, Helmi Mägi, Ants & Aino vahel. Nimelt - kas on tegemist.
Mägiso, H. Mölder, Peeter & Aime lõikega või transkriptsiooniga. Tõl-
Möldre, Friedrich & Valda Möller.
Asta Nassar, H. Niidas Lydia Niidu,
V. Niilend, V. Niit, Magda Niitenberg,
August & Viima Nõmm, August Nüüd.
Karl & Vilja OlHno, Harald Oluper,
Herta Orav, Paul & Elvine Osko, Helga
Ots, Endel & Aino Ott, Kaljo & Ellen Ott.
Henn Paabo, Karl Paap, Juhus Paha­pill,
dr. J. Paidra, Joosep Paist, Elmar pu^^l' kus nimi sõltub asjaolust, kas
Pajo, Taimo Palländi, August Pallas, tegemist tõlketekstiga või tran-ke
puhul yenekeelesest tekstist eesti
keelde peaks nimi Tallinn kirjutama
nagu see on eesti keeles. Transkript­siooni
puhul vene tähestikust ladina
tähestikku (ilma et teksti tõlgitaks]
jääb aga venekeelne variant (s.o. Tal-lin)
püsima.
Sama kehtib ka muude nimede
Arvo Pallop, S. Palu, L. Palumäe, Ulo &
Hilja Paul, pr. & hr. A. Paulus, Aino &
Mart Pedel, Leida Peepre, Aino Pello,
Lemmi & Hans Pent, Walter H. Pent, G.
Perle, Jenny Petersoo, Meinhard Pih-lak,
Evald Piiberand, Valter PiigH,
Helme R. Piir, Lia Pikkov, Ülo Pikkov,
Arnold Pille, Oscar Pint, Otto Pintman,
L. Ploom, Luise & Uno H. Poid, 0.
Poltov, Matti Poola, Karl Pormeister, üldine. Tegemist võib olla ül-
Valter Pormeister, Meeri Prants, K. dise. suunatava tendent^^iga, aga mõ-
Priidik, Richard Pulk, Artur Purika, ningail juhtudel vast ka autorite oma-
Maimu Purje, Elmar Pähn, Mihkel & poolse mugavusega, mis viib samale
Sinaida Päike, pr. Tiiu Pärnsalu, Olga tulemusele.
Pääbo, Edgar Püss. VALEV UIBOPUU (EPL)
skriptsiooniga. Viimaseaegne areng
kodumaises trükisõnas aga osutab, et
tõlke ja transkriptsiooni vahetege­mise
vajadus näib.nüü(| ära lange­vat,
sest venekeelseid tekstiosi eesti-keelseis
kirjutustes enab ei tõlgita
ega transkribeerita - nähtavasti
peetakse enesestmõistetavaks, et
vene keele oskus peab olema
Ameeriklaste tüüpüise naeratuse
saab järele teha< kui öelda hääletuU
„Cheesecake".
MESSIANISTID • " : ' '
Tänapäeval on olukord muutunud.
Kui alles kahekümne aasta eest oli
Ameerikas vaid üksikuid juudisoost
kristlasi, siis tänapäeval on tuhan­deid
uuestisünd(nüd juute. Messia­nistlikke/
Jeesust Messiaseks tunnis-füüpilüle
ameeriklane sõidab saksa
autoga, suitsetab inglise piipu, kirjutab
kanada paberile prantsuse pastapliiatsi­ga
kaebekirja, et imporditakse nü palju
välismaa rämpsu.
475-6337
•
Striptease on anatoomialoeng ilma
ta. /. • ... ' •
KoguniBd M I H TO
ELUTOA, SÖÖGITOA ja I^AG^
STE^EO/VIDE© ICABINETtDf ^ ^ ^ ' ^ LAELAMBio ja paBj^ muud
I^QJu kau!iistames@ks.
J. ja reode 10-®, teisip., kolmap. 10-6, iaup.
7310 WOODBINE AVE.^ fWARKHAM - PÕHJAPOOL STEELES AVE. E.
hm