Meie Elu = Our life, January 24, 1985

              |nr. 4 (1821) 198S
••iiirii]'i
„Meie EIu";-iir. 4 11821) 198S NELJAPÄEVAL, 24. JAANUARIL - THURSDAY, JANUARY 24 S
•;::^/:-ft<;;<:<-^:;:;:.;:<:;
|ays. Ees, vasa-jridBonofiglio,
Iva Raudsepp,
Mäepeä, Juljus
'ihlap.
kaetud rikkalik
I kohvilaud.
)raost Taul. Pea-
Taul, õpetaja
Liiisa Ristsoo,
lasägai koguduse
likaasaga ja nais-
]õhtusööki võttis
pringi esinaine
Ipvides Thuhder
õpetajale õnne
)ose. Häid soove
lees Voldemar
ingituse kogudu­se
küünlalühtri.
IdisElfrideKom-
;„Põimiku" ni-jomal,
ajal väga V
..Põimiku" asu-lal
võttis sõna
•tervit^usi, õnne-praostkonnalt,
kanada õpetaja-rikat
sõnavõttu
sraüsiga. Praost
õtuskathunder
ikuväljaväateid
Olvi Pint tänas
irpäevale kaasa
|ä kingitusi jaga-jguduse
liikmed
(a seda pidulikku
Kogudusel on
la kogudus läheb
lit, et Olvi Pint on
1 naisõpetaja pa-
^IMÄEHANS
võimlejad tagasi
imlejale annetas
Irqosi, samuti ka
latjale Erik L i i -
idet meelitati''
vigLuidet„sala"
õunat, lõpetada
|e orkester, koos-ene
— akordion,
-: akordion, Au-tspill,
Enn Meri-tervitas,
soovis
Ing kutsus kõiki
|ma ja lõbus ole-
.viisid, mida or-
• • • •
jalgadesse tant-jllaltki
paare^ kes
(dal parketil, kuni
i: hakkas kergel^-
LLA LEIYAT
soome-iifiri
Esimene meie sel ainel uurimusi
kokkuvõttev ja kommenteerib saavutis
,,Meie Eluga''
Tõsiasi, et Valev Uibopuu „Meie
ja meie hõimude" ettetellijate 'arv,
ilma et teos oleks saanud niini-maalsetki
sisulist eeltutvustamist,
V ulatus 1000-le ja järellevik osutus
hoogsaks, tõendab iseendast eest­laskonna
huvi „oma juurte" vastui
302-leheküljenne keskformaadis ja
kaante sini-must-valges kaartku-junduses
raamat, nagu see asub
nüüd meie laual, ületab oma 469-
Eiumbrilise kasutatud allikmaterja­li
nimistuga, 89 kaardi, skeemi ja
joonisega ning üle 60 alajaotusega
3-osalises üldskeemis, lähemal tut­vumisel
kõik ootused, andes üle­vaate
mitte ainult hõimudest üldi­selt,
vaid ka nende saatusest rah­vusvaheliste
uurijate töötulemuste
kokkuvõttena tänaseni välja.
Autorit raamatu ilmumise puhul .
õnnitledes ei saanud kuidagi, vältida
lühida küsitlussoovi võidule pääsu.
. Nii siis — • ,
ME: „Meib ja meie hõimud", kä­sitledes
soome-ugrilasi nende alg­kodudest
alates läbi pikkade sa­jandite,
on omapõhjalikkiuses hõi-mu-
uurijate avastusi tutvustades ja
neid kommenteerides saavutuseks,
millist ei ole taoliipena ka soomlas­tel
ega ungarlastel. Kuidas sai see
uurimuste kokkuvõte teoks ja kui
palju kulus selleks aega?
• . VU: Soome-ugri uurimistega tege­leb
väga palju nimekaid fennougriste
ülemaailma. Minu raamatus on te­gemist
nende uusimate uurimistu­lemuste
ulatusliku kokkuvõt­tega
ja neist tulenevate järelduste
tegemisega. Teose • koostarpisele
sundis mind soome-ugri keelte lektq-rikohale
valimine^ Lundi ülikoolis
1971, kui märkasin,, et sellekohast
teost kahjuks ei olnud olem(as., Ka
õppetegevus kannatas selle all. Ma­terjali
kogumise algamisest arvates
on töö tegelikult nõudnud kümme/
;^kond aastat.
ME: Kui suur üldse oli meie
hõimlaste arv algko.du(dels, kui
palju on veel järel nende elavaid
keeli ja milline nende hulgas omi
eestlaste ja eesti keele asend? '
'VU: Algkodude .perioodil ei ole
arusaadavalt ühegi keeleperekonna
piirides mingeid rahvaloendusi' toi­metatud.
Kuid kuna uraali.ja soome-ugri
- algkodude hajumisel hõimu-rührni
paiskus väga mitmele poole ja
kaugeile aladele (nagu näit. Lääne­mere
äärde), siis ei saanud selline
. argjühiskond paris väike olla. Elavaid
soome-ugri'keeli on praegu järel veel
12-13. Eesti keelel ja eesyastel on
silmapaistev asend kolm tunnusta­tud
soome-ugri keele ja-rahya (eesti,
• soome, ungari) hulgas.
ME: Mida sisaldab raamatus
avaldatud üksikkeelte osa ja kui
ulatuslik on andmestik soome-ug-
KUNSTINÄITUS
PIKENDATUD-Etobicoke
Civic Centre on koF-raldajate
Lia Holmbergi ja Maret
Rasinsi teatel palunud pikendada
eesti kunstinäitust 8. veebruarini,
kuna nii eestlased kui kohalikud
elanikud on selle vastu üllatavalt
suurt huvi näidanud. Näitus on ava­tud
argipäeviti kl. 9—5 õ. ja näda°
lalõppudel kl. 2—5 õ. Lisaks endis­tele
väljapanekutele on saabunud
Austraaliast kolm Gunnar Neeme
Kes kasutavad TTC-d näitusele
minekuks, peaks sõitma kuni Is-lingtoni
jaamani allmaaraudteega
ja sealt võtma Burnhamthorpe (nr.
50) bussi, mis viib Etobicoke Civic
Center'i juurde.
Fföfe-y Uibopuu
lusest
eri keeltes?
VU: Raamatu üksikkeelte osa si­saldab
uusimat entsüklopeedilist
materjali nende"keelte.ja rahvaste
kohta (asend, arv, ajalugu, keel ja
kirjandus, keelenäide, kultuur). Kol­me
kultuurkeele kohta käiv andmes­tik
on arusaadavalt.suurim. Allik-teoste
loetelu hõlmab kümmekond
lehekülge.
ME: Paistab, et Eesti osa ühes
liividega ulatub 40 leheküljele,
soomlasi ja saamisid (laplasi) käsit­lev
osa ühes vepsä, vadja ja isuri
(ingeri) osaga koguni 62 lehekülje­le.
Kuidas oh olnud senine vastur
võtt teosele soomlaste ja ungarlas­te
hulgas ja kas on ette näha huvisid
teose tõlkimiseks?
• VU: On liiga vara siin midagi ütel-da.
Teaduslike väljaannete ilmumis-ja
retsenseerimistakt on teissugune
kui näit. ilukirjanduslike teoste oma.
Võib võtta kuid ja isegi aastaid enne
kui arvustused ilmuvad. Isiklikult.
. olen aga saanud soome ja ungari
fennougristidelt kirju tunnustusaval-dustega.
Ka tõlkimise suhtes on vara
midagi öelda. Esialgu on kõige tõe­näolisem
tõlkevõimalus rootsi keel­de.
Põhjuseks muidugi suured soo­me-
ugri vähemused (saamid, soomla­sed,
eestlased, ungarlased, ingerla-
. sed) Rootsis.
ME: Lõpuks — kuidas suhtuti
uurimusse (uurimuseks on ju ka
teiste poolt tehtud uurimuste kok­kuvõte
ja hinnang) Eestis ja kuna
seal reklameeritakse kõvasti „hõi-mude
uurimist", kas oli sealsest
materjalist ja millises ulatuses ka-
VU: Kodumaalt ei lole kuuldunud
siiani^mingit reaktsiooni, kas aja lü­hiduse
või mõnel muul põhjusel, seda
on raske öelda.Kodumaine fenno-.
ugristika aga on kõrgel tasemel ja
usaldusväärne, niipalju kui see ei
puuduta hilisemat ajalugu ühes hõi­mude
küüditamistega ja selle tõlgen-dusi.
Sealseid uurimistulemusi On
teoses refereeritud kättesaadavas
ulatuses. JoKa
Käbi Laretei kontsert
Torontos edasilükatud
Nagu Eesti Kunstide Keskus tea­tab,
on Käbi Laretei klaverikontsert
Torohtos, mis oli väljakuulutatud
17. veebruariks, kunstniku haiguse
tõttu edasi lükatud.
EKK : ; . \
muusikavõistlused
toimuvad märtsi lõpus Peetri kiri­kus,
Torontos. Kõik lauljad ja inst­rumentide
mängijad on teretulnud.
Klassid jagunevad: 1. Talentide
klass (jagunevad omakorda vanuse
järgi). Palad on vabavalikul nii laulus
kui ka instrumentidel. 2. Eesti kom­ponistid,
Laulude nimestik ilmub hil­jem.
Klaveri ja akordioni nimestik
on: 1. klass'Aavik — Laulge poi­sid"
ja Muru Hansu ainus ingel", 2.
kl. Aavik - „Üles", 3. kl. Raid -
„Avamäng" ja „Õhtulaul", 4. k l . Aa­vik
— Lõbusal hetkel", 5. kl. Miido
— „Haanja miis", 6 k l . Oja — „Eesti
tants", 7, kl. Miido — Kui ma olin
väiksekene", 8. kl. — Saar — ,,Laul
männile", 9, ]<i;::Ener - Liblikas"
või Part — „tiblikas".
Noote ja lisainformatsiooni saab
Margit Viia'lt tel. (416) 222-63I59. 398
Empress Ave., Willowdale, Orit.
M2N 3V7.
Asta Kaups alustab
^ muusikalist
Jüubeliseeriat
Seoses Eesti Baptismi möödunud­aastase
loo a. juubeliga, korraldab
Toronto baptist^ kogudus eelseivatel
kuudel rea vaimulikke kontserte-
.muusikaõhtuid, mis oma kvaliteedi
ning niitmekülgsusega. . 'peaksid
laialdast tähelepanu äratama. Muu­sikaõhtuid
esitatakse „juubeli.-muu-sikaseeria"
nime all, kusjuures see­riat
alustab alt Asta Kaups püha­päeval,
27. jaan. k l . 18.00, koguduse
kirikus, 883 Broadview Ave. Avaõh­tuga
pühitseb lauljatar ühtlasi oma
60 a. sünnipäeva. Asta Kaups, kes.on
me üks armastatumaid. kirikulaul-jaid,
õppis Helmi Betlema laulustuu-'
dios J5 on esinemiste kõrval kodu­koguduses
korduvalt laulnud mujal
eesti keskusis ja kanada kirikuis. 27.
jaan. kannah taette maailma klassi­kuid,
eesti autoreid ning lihtsaid vai-mu-
likke laule.
Teine kontsert „juubeli muusika-seeria"
raames toimub pühap., 3.
veeb. õhtul. Kava täidab kauge kü­lalisena
Austraaliast noor eesti vio-lakunstnik
Juhan Peipman. ]. Peip-man
lõpetas Sydney konsevatooriu-mi
ja täiendas ennast Kanadas, Banf-fi
muusikapidustuste!, kuulsa Prim-rose
juures. Praegu töötab J. Peip­man
Sydney konservatooriumi juu­res
õppejõuna. Ta äsjane avalik esi­nemine
austraalastele sai suure me­nu
osaliseks.
Kolmas kontsert on planeeritud 3.
märtsile,mil kahe klaveri õhtu esita­vad
pianistide duo Leena Pumber
ning Marney Adams-Curran.
Neljas üritus tõotab kujuneda kõi­ge
esinejaterikkamaks. See toimub
14. aprillil ja selle kava täidab Roo­ma
kporidevõistlustel auhinnastatud
,,The Nightingale-Bamford School
Chorus", mida juhatab meie andekas
New Yorgi dirigent Maaja Roos. Ar­vatavasti
tuleb siis ettekandele M.
Roosi ema, helilooja Helen Duesber-gi
./Reekviem". Hiljuti esitas Maaja
Roosi koor New Yorgis esiettekandes
K. Raidi „Three Songs of Praise".
Ka on seeria korraldajad mõelnud
mai kuü peale. Arvatavasti kavanda­takse
üks pühapäeva õhtu selles
kuus silmas pidades helilooja ning
muusikateadlase dr. Johannes Talli
60 a. sünnipäeva käesoleva aasta 2.
veebruaril. Loodetakse juubilari ko-haolekut,
dirigeerimist ja oma kom­positsioonide
esitamist.
Eelpoolloetletüd muusikaõhtud on
vab^jgissep.ääsuga, kõik on kutsutud.:
Iga uus „MEIE ELU" tdllj aitab kaa­psi
sleukamale njalehele.
Eesti näituse avamine Hamiltoni raekojas. Vasakult — linnanõunik
Mary Kiss, linnapea Bob Morrow, Eesti Seltsi esimees Merike Koger,
pastor Tõmis Nõmmik, piirkonnavalitsuse esinaine Ann lones.
Foto — A . Woode
Estex Hamiltonis
Hamiltoni raekojas avati Eestit
tutvustav näitus ESTEX, sama mis
oli avatud Esto-84 ajal Toronto rae­kojas.
Vello Huubeli kavandatud
näitus kirjeldab Eesti ajalugu, eesti
rahva saatust ning eestlaste elu Ka­nadas.
ESTEXi avamisest võtsid osa kü­lalistena
Hamiltoni linnapea A.
Morrow, Hamiltoni-Wentworth
piirkonnavalitsuse esinaine A. jo-nes
ja linnanõunik M. Kiss. Näituse
avas Hamiltoni Eesti Seltsi esinai­ne
Merike Koger ning sõna võtsid
ka kõik kolm kanada külalist. Näi­tuse
kohaletoomise, ülespanemise
ja avamise eest hoolitsesid A. Aru-vald,
F. Koger, M. Koger, T. Nõm­mik
ja M. Pertens. ESTEX jääb Ha­miltoni
nädalaks ja liigub siis Lään­de.
9 9
ristsõna
lahendus
OQQQQQQ J3QQ
iü OQQ DQQQ
QQQQQ QDCaOQ
QEODQ aOB
QQQ OQQDQOQ
V QSQBD QQQQ
' pOQDQ •DGIQ
a a s
h d a s t
r i h k a
e 111
29
a
r i d a
• n e d
u r
JpHNE.SOOSAR,C.A,
Chartered Accountant
uite 1802,181 University Ave., Toronto, Ontario, M5H 3M7
Tel. 864-0099
•
475-6337
TALVE-VAUAMUUK
h@akvaiQtQedilist skandinaaviia teak-, rosewood-mööblit
soodsate hennaalandustega.
LahtBotleky ajad: esmasgD., neljap. ja re®de 10-9, t^islp., kolmap. 10-6, laup. 10-g
WÖODBINE AVE. - MARKHAIVl - PÕHJAPOOL STEELES AVE. E.
UULU
3,
iltsaabroosiõie^
ko — 0. Haamer
Kümtne aastat pärast [Turgenevi,
1872) kirjutas Dostojevski romaani
„Sortsid". Sellest pidi tulema pamf­lett
vene nihilismi vastu. Nihilistide,
s.o.,,poegade'.' peaniine ideoloog on
šigalev, kes kuulutab hävitusevan-geeliumi.
Kõigepäält pandagu uues
ühiskonnas kehtima „samaväärsus".
Varanduslikult olgu kõik samaväär­sed
— eraomandit pole, varandused
kuuluvad „ühiskonnale". Uue ühis­konna
loomine algab haritlaskonna
hävitamisaga: „Pole vajai haridust,
küllalt juba teadusest! Teadüsetägi
jätkub materjali aastatuhandeteks,
kuid tuleb luua sõnakuulmist. Maail­mas
on puudus vaid ühest asjast —
sõnakuulmisest... Vaevalt on olemas
perekond vpi armastus, kui juba te­kib
soov omandi järele. Meie sure-tame
selle soovi... Vajame vaid häda­tarvilikku
— see on maakera deviis
nüüdsest peale. Kuid ka kramp on
vajalik; selle eest hoolitseme meie,
valitsejad. Orjadel peavad olema va­litsejad.
Täielik sõnakuulmine, täie-hk
isiksusetus, kuid kord kolmeküm­ne
aasta tagant Sigalev laseb käiku
krambi ja kõik hakkavad äkki üks­teist
õgima." (Sortsid, Tartu 1940,
.lk.95)
Dostojevski visidon saja aasta eest
näib tänapäeval olevat tegelikkuseks
muutunud: isiksuse nivelleerimine ja
kodanike saniaväärsustamine juba
haridusliku ettevalmistusega alates
on diktatuuririikides endastmõiste­tav.
Edasipääs kooliteel võimalda­takse
partei soosikuile, kuid neid on
väikearvuline vahemik rahvastikust.
Šigalevi süsteemis on nähtud ette:
üks kümnendik elanikest saab piira­matud
õigused ja asub valitsema,
üheksa kümnendikku jääb orjadeks.
Üks varaseid meie sajandi suurtest
mõtlejatest, kes Euroopat ootavat
kriisi ette nägi ja selle põhjusi inter­preteeris,
oli hispaania filosoof-es-seist
Joso Ortega y Gasset (1883-
1955). Kriisi esimeseks põhjuseks pi­das
ta „masside ülestõusu", meie
sajandit nimetas ta „massidesajän-
- diks". Rahva üleküllus ja tunglus
valitseb kõikjal. Igal pool on raske
vaba kohta leida... Suur rahvahulk,
mis toimib anonüümse massina, mil­les
indiviid ning isiklik vastutus
kaob, ei ageeri mõistuse ega etteka-vatsusliku
kaalutluse, vaid tundmus­te
ja emotsioonide ajel. Selline hulk
• on eriti vastuvõtlik agitatsiojpnile-.
Tehnika saavutused'tedbevahendite,
esijoones moodsate raadio- ja tele-visiooniseadmete
alal, annavad agi-taatoreile
tohutud võimalused mas­side
aktiviseerimiseks... Möödunud
sajandist alates astuvad näitelavale
massid. (Jose Ortega y Gasset, La
rebelion de la masas. Madrid 1930,
Dei" Aufstand der Massen. Hamburg
1972). Mass armastab „samataoli-sust",
ja seda ka ilma agitatsioonita.
Tavaliselt on aga agitaatoreile tulus
,,üldist samataolisust" veel õhutada.
Mass hävitab kõik, mis on„teisiti",
mis on l/äljapaistev, individuaalne,
keskpärasest kõrgem või parem. Kes
pole „n^gu kõik", kes ei mõtle ,,nagu
kõik", on otsemaid ohustatud.
- Ühiskonna muutumine tooreks
ning ebainimlikuks oleneb suurelt
osalt massi hingeelust. Massi ise­loomustavad
peatunnused on ano­nüümsus,
tunnete juhtiv roll, intelli­gentsi
kadumine ja isikliku vastutuse
kadumine. Totalitaarsete riikide ju­hid
kasutavad neid massi omadusi
suure osavusega... oma terrorirezhii-mi
ülalhoidmisel, märgib Ortega.
Et nihilistlik ellusuhtumine, s.o.
väärtusnormide eitamine ja seniste
kultuuritraditsioonide hülgamine
võib radikaalseh muuta ajaloosünd­muste
käiku, seda probleemi on ilu­kirjanduses
rohkesti sõelutud. Rida
autoreid on kirjutanud nn. negatiiv­seid
utoopiaid, milles nad püüavad
anda pildi_tulevikumaailmast, ja see
on nende arvates sünge. Tehnika ja
teaduse areng ei too rahvastele õnne,
hoopis vastupidi — tulevikumaailni
on painajaune taoline, rahvaste elu
on kui vangide ja piinakambrielanike
elu.
Uks selliseist autoreist, kes vara­kult
ette nägi maailma tulevikku
süngetes värvides, oli inglise romaa­nikirjanik,
esseist ja kultuurikriitik
Aldous Huxley (1894-1963), Tema
„Hea uus maailm" (Brave New
World, 1932) äratas suurt tähelepa­nu.
Rakendades teaduste ja tehnika
arengu tulemusi, on inimkonnal,,7-
ndal sajandil, pärast Fordi" õnnes­tunud
luua stabiilne . utopistlik
maailm täielikult materialistlikul
alusel. Kõik on õnnelikud, sest igale
inimolevusele antakse sündimisel
kaasa ta elukutses vajalikud füüsi­lised
ja vaimsed omadused. Laste
sünnitamist pole, inimolevuste toot­mine
sooritatakse katseklaasides ja
pudelites. Mõisted isa ja ema on
tundmatud, samuti armastus, julgus
ja kõik loov mõte. Haigusi pole, kõik
säilitavad nooruse ja täie elujõu sur­mani.
Onn ja rahulolu on kindlusta­tud.
Ta poleks iial uskunud, et tema
loodud painajamaailm võiks tegelik­kuseks
muutuda juba tema enda või
isegi ta lapselaste elueal. Aga tegelik
elu oli tõtanud kiirsammul. (Ja) aasta
1958 haaras Huxley uuesti sule, et
romaanile järge kirjutada, korrigee­rida
ja kommenteerida. Ta tegi seda
esseevormis — ,,Hea uus maailm
uuesti, külastatuna" (Brave. Nev^
World Revisited). Siin näitab ta otse- '
selt mõnedele peapõhjustele, miks
maailm tormab vastu saatuslikule
painajaunele, vabadusest orjusse.
Ülerahvastus (uue sajandi alguseks
eelduste kohaselt 5,5 miljardit). Üle-örganisatsioon.
Inimkonna kurba tulevikku käsit-leb-
änalüüsib ka filosoof ja psühhi-aatrik
Erich Fromm (1900-1981),
kelle arvates meie ühiskonda võib
pidada täiel määral ebanormaalseks.
Need miljonid ebanormaalselt nor­maalsed
inimesed... anduvad ikka
veel „individuaalsuse illusioonile",
cuid tõeliselt on neilt individuaalsus
röövitud.
Dehumaniseerumise ning metsis-tumise
troika, masina ülemvalitsus,
inimväärtuste, vabaduse ning kõige
loomuliku hävitamise, loodusvarade,
röövmajandamise ja keskkonna rü­vetamise
troika kihutab edasi. Seda
märkavad nüüd paljud, kuid nad on
võimetud. Massid tervitavad meele­tut
kihutajat ikka veel rõõmuhümni-dega,
laiema silmaringiga inimesed
jälgivad, peletist pisarsilmil. Troika
kihutab meeletu hooga, nagu omal
ajal kolleegiuminõunik Tšitšikovi
kolmehobusõiduk või nagu rahvaste
saatuse troika Dostojevski ajal.
Euroopas pealetungil olev ,,aasia­lik
ideaal" seisneb väärtushinnan­gute
muutumises. Kristlik huma­nism,
mis Euroopas on kehtinud sa­jandite
vältel ning on olnud arvukate
generatsioonide traditsiooniks,
asendub materialismiga.. Taevase
Jumala asemele on astunud partiku­laarsed
inimjumalad, kes on varusta­tud
absoluutse võimutäiusega, kes
võivad likvideerida tuhandeid ja mil­joneid
kaasinimesi, ilma et keegi neid
võiks takistada... Ajaloo näitelavale
on astunud massid, nende juhtimi­seks
on tehnika avanud uued, seni­nägemata
võimalused. Masside va­litsemise
põhiprintsiibid on aegaJe
kestes jäänud suurtes joontes endi­seks...
Inimjumalad on alamaile ää­retult
kallid ülal pidada, nad põhjus­tavad
nälga ja kibedat orjapõlve...
Kõik see peegeldub alamate argipäe­vaelus:
nälginud, närudesse riietatud
haiged ja väsinud inimesed töötavad
vabrikuis, põldudel või muis töö­paikades
hommikust õhtuni range
järelvalve all. Nende kodud on ahtad,
armetud ja ebatervislikud, igale hin­gelisele
põrandapinda mõni vähene
meeter. Inimelu viletsus, millest mõt-ejad,
usumehed ja oraatorid sajan­dite
jooksul on kõnelnud-kirjutanud
ja mille leevendamiseks nad tegutse­sid,
un suurelt osalt tähendanud sur­vet
vägivallavalitsuse all: inimene on
inimese hunt. Ja troikat ei suudeta
peatada.
(Lähemalt sellest kõigest Herbert
Salu:„Kihutav troika" Välis-Eesti
/EMP, Stokholm 1984.