Meie Elu = Our life, March 11, 1977

              / -
6 REEDEL, 11. MÄRTSIL — FRIDAY, MARCH 11 „Mele Elu" nr. 10 (1413) 1977
ee ee
1. märtsist—.15. maini 1977 korraldab E K K suurejoonelise raamatute
odavmüügi, kus rikkalik valik väärtkiriandust läheb müügile hinna­alandusega.
Müügile tulevad järgmised teosed::
',. USA, Kan.
,k.
1.50
II
br.
i .oo
1.90 1.50
.'2.70 2.30
4.10 .3.70
4.50 . *4..1Ö
A-seeria raamatud:
K.. Rumor, Kuldlind, n. .......
I Jaks, Keldrist pööningule, n. .,
A. Kork, Relvaloöd, n. ...
K%.Jakobi, Suvekodumaa, n.
P. Krusten, Hullumajast möödumisel, m. ....................
W.- Mettus, Süda peo peal, m. ....................
E. Dundborg, Soomusautoga, m.
P. .Krusten- Huupi valitud, n. ..J...................
T, Saare, Müürilill,n. ...........^ ...... ........
R. Kolk, Väikemees, n. .^...n..........
A. Kivi kas, Verimust, n. .,
H. Mäelo, Keerdsõlmed, r. ,
I. Jaks, Mapp, n ..................
W. Mettus, Mask ja nägu, m < ...
A. Wil-imann, Peotäis tuhka III, r. , ....
R. Kolk, Et mitte kunagi, r.
P. Krusten, Pil^erpõld, r. ...
A. Valgma, Elu üksiklinnüd, r. ..........
H. Mäelo, Võõras veri, r.
. P. Krusten, Neiuke, r. ;...„....;.,......... .............iV ;,
K. Rumor, Tuuleviiul, n. .........S:.......
R. Kolk, Küla põleb, r,
P. Krusten, Kaugelviibija, m.
Ä. Kqrk, Neli'.musketäri, r. .........
G. .Helbemäe, Sellest mustast II, r.
A. Mägi, Karneval, r.
"•: I.: Jaks, Eikellegi maal, r. ......
V. Uibopuu,. Lademed r .....................
K. Ristikivi, Kahekordne mäng, r.
H. Mäelo, Teised tuuled r. ...................................
W. Mettus, Soovimata külalised m, ,
B. Kangro, Keeristuli, r.
P. Lindsaar, . . . ja sõdurid II, r.
A. Mägi, Viimane paar, n'. .........
R. Kaljumägi, Tuuleveski; r.
D. Türner, Siinpool Eedeni, n.
V. Uibopuu, Mosaiik, (n.
A. Kork, Tänavakuningad, r. .............
A. Mägi, Lippude; vahetus, r.
B. Kangro, Emajõgi, r. ....... ....................... . „
P. Krusten, Laevasõit Leaga, n. "•;>•
V. Uibopuu, Keegi ei kuule meid I, r. ;. ••„ ,
V. Uibopuu, Keegi ei kuule meid II, r. .......................... •'••'..'•„
H. Mäelo,. Homne päev, r .„
H. Larete.i, Saatuse mängukanniks, m. . „
A. Mälk, Hommikust keskpäevani, m. „
G. Helbemäe, Pagejad, r. .................................................... „.
. B. Kanero, Öö astmes x, r. .......... '•;•„•
Ä.'Mägi. Uuediisandad, r. '. „ .
Ä. Gailit-, Kas mäletad, mu arm? II, r. .............. „
K. Ristikivi, Lohe hambad, r.
B. Kangro,- Kivisild, r. ...v. •
H. Nõu, Tiiger, tiiger, r. „
J. Kõpp, Mälestuste radadel III, m. ,,
B. Kangro,- Müst raamat, r. ..';.. . „
A. Raag,. Kõuepilvede saatel, m. 3.60
H. Mäelo, Võõrsil, ,m. „
B. Kansro, Puu saarel on alles, r. •,„
A. KaimasV Tulised vankrid I, r. „•.•
A. Raag, Saatuslikus kolmnurgas, m. „.
R. Rumor. Aegade sadestus II, m^ • „•
H. Nõu, Paha poiss, r.
A. Mälk, Kadunud päike, n. ....................i........;.....
:;A'.' Warma, Diplomaadi kroortika> m.
A. Ka 1 mus, Kadunud saar, m. ................;... .;.,„;.............
I. Jaks, Aruanne, in.
K. Ristikivi, Põlev lipp, r.
M. Raud, Sulg ja raamat, m.
; ST Ekbaum, Kärestik, r
P.. Krusten, Laul kõrgel; iv..'..,;,...'.,...';
H. Susi. üle lahe, r, : J:...
A. Gailit, Muinasmaa, r.
B. Kangro, Joon^atan, kadunud, veli, r;
K. Ristikivi, Rõõmulaul, r. „ —
A. Mälk. Peale päevapööret, m , „ —
S. Ekbaum, Arm ja ahnus, r. ............... „ —
A. Thoen, Teisele rannale, r. „ — -
A. Kivikas. Nimed marmortahvlil IV.} r. ...................... „ ,,'
A. Mägi, Neli emandat, n. ;.. „•;.';
•A. Kivikas. Tulililled, n ., ? „ '
M. Pihla..Teed ja käijad r,, ,. . „ ; ,|•
A. Kivikas, Kodükäiia, r. ...i... '—"
Üle. maa ja mere, reisikirjad : — '. „
. P. Lindsaar, Paelamehed, r. — „
H, Kolk, Mõned päevad septembris, r. — „
A. Magi, Taalrimäng, r....' ;.—
R. Kolk,'Sulajaä, T; , ; — „ -
S. Ekbaum, Kontvõõras, r. • .:—• ,, .
W. Mettus, Ainus paradiis, m. — . „•
H. Nõu, Kass sööb rohtu, n, — „
A. Kork, Tammiraiujad, r. . . . . . . . . . . . . . J — ..".„
S. Ekbaum, Varjude maja, m . , ' „ _..
' A; Kalmus, Juudas, r. — „'•'••
A. Kork, Armud läinud, r.
B. seeria raamatud: • " ' r .
Universitas Tartuensis, t. 8.00 —
E. Uustalu. Eesti Vabariik, t. 7.00 ' 5.00
....Mägi-Ristikivi-Kangro, E. kirj. paguluses, t. ................ ,, „
.Meie MaaUV. nilditeos 3.50 «—'.•'.'.
Estlands ansikte ;....";! 5.00 —
B. Kangro, Minu nägu; 1. .; :' •.'..;' „
A. Gailit 1891—1960,. mälestusteos 1.50 '—;
T.Künnapas, Suured mõtlejat, t. 1.20 0.60
J. W. Goethe, Faust II, nd. „ ; . —
A. Rannit, Kaljud, 1. .....:........,...........;...„„....... .-. „ ' — '
Oras—Kangro, Estonian Litt. I Exil. ... •—- . 1.20
;G. Suits, Eesti kirjanduslugu 1, t. :. — „
B. Kangro, Merre vajunud saar,-nd. —
• Tont.^eab,-noorte autorite, kt. — 1.20
K. Lepik, Kollased nõmmed, 1. — . „
B. Kaiigro. Puud kõnnivad kaugemale, 1. „
L: TyiAsk, Oktoober Oklahomas,•']'.^ —
I. Ivask, Ajaloo.':aiad, 1. ;;. — „
I..Lcjaman, Süda vaatab kiikriga, 1. —•; .
'.'K..Rüm.oiV:LiivakeHa all,, .rriiniatuurid' — 1.00
B. Kangro, Varjumaa, luuletuskogu . r-V „
B. Kangro, Suvihari, luuletuskogu — •
Ki.Lepik, Marmorpagulane, IuuietJ-iskogu , — „ ••.
B. Kangro, September, luuletuskogu ....T........ K — „
A..Mägi, Vastuhelgid, luuletuskogu — '.
L. Tuulse, Liiv-.'ja lumi, 1. ;.. .-. — „
A. Mägi, Regivärsid, 1. . — :-= ,
B. Kangro, Earthbound, 1. .. — 0.60 .
V. Uibopuu, Fy.ra eldar, r,, —:"" • 1.60
H. Nõu, Oi, oi, oi, mis juhtus, Jaster. ., • „
K. Ristikivi, Sellid, laster. ..' : ,,:
. K. Ristikivi,. Spmud, laster. • „
Meie kirjanikke, lühimonograafiad' järgmistest"-kir-' .
janikest: Ristikivi, Rumor, Krusten, Mälk.. Kangro, .'.
HclixMiiae, Lepik, Kivikas ja Lühike e..kirjandusiu-gu„
T1 ja II (A, Mägi) iga monogr. . 1.00
••.TulimüMi950\a£(nr.^-3>^»i.:.i^v.;/...^ ' ^ 0:60
Tulimuld 1951 ak. (1-2, 4-6) '.,....... — . :: 1.25
Tulimuld 1954 ak. (2-6) :.. ' — „
Tulimulh 1952-53, 55-60, 67,69, 70-72 aastakäik a........ - . 2.00
•Tulimuld "1950-58 üksiknr. .......i.....,.........:.......; . _ 0.50 '
Tulimuld 19.69, 60, 67, 70—74 üksiknr. 0.50
Hindadele lisandub saatekulu USA-šse ja Kanadasse järgmiselt. A-
; seeria raamatud ia. luuletuskogud — a S0.70. M. Maa", E'.'Vabariik,
E; ansikte — Sl.50, E. Lüürika. I—II, Faust, Merre v.s., Suured m.,
Gailit 1891-1960, Tont teab a Sl.00, lühimonograafiad ja Tulimulla
. , numbrid — a S0.60. .
Teistele maadele -lisanduvad saatekulud samuti vastavalt. ..
Lühendite seletus: r. — romaan, n. — novellikogu, m. — mälestus­teos,
t. — teaduslik uurimus, 1. — luuletuskogu, nd. — näidend, kt.
— koguteos. '.
Maksmise moodused: Pangasthekiga/rahakaardiga
Kasutage seda .soodsat võimalust oma raamatukogu täiendamiseks
• kinkide^ tegemiseks 'tähtpäevadel või tervituste saatmiseks! Mitmed
odavmüüglle lastud teosed on lõpukorral, seega on käesolev pakku-
• 'mine1 viimne võimalus, vastavat teost hankida. Tellimised täidame
I Eesti Kiriani
Eesti Kirjanike Kooperatiivi Teadetes kirjutab Karl Ristikivi kirjas­tuse
25-aastase juubeli puhul sellest, et raamatuaasta on möödunud, aga
eesti raamat elab edasi. Juhul, kui tema eest hoolitsetakse ka pärast raa-j
matuaastat. Et tõeks ei saaks Henrik Visnapuu kartus, kes oma viimases
luuletuskogus söövitas kirjatundjatel õpetada kaduma läinud rahva lastele
esivanemate keelt.
. Kahe poolsarja vahele on langenud
EKK poolt väljaantud suurteos ..Ees­ti.
Rootsis". Raamat, mis pildis ja sõ­nas
kujutab eestlaste tegusid 30 aas­ta
jooksul. Rootsis (ja vaatleb kõiki
alasid, peaks huvi pakkuma ka.eest­lastele
.väljaspool Rootsit.
Pärast pikemat vaheaega on kir­jastus
otsustanud elustada vahepeal
unarusse langenud lüürikaringi'. Kir­jastuse
kavas on tervelt.kolm. luule­tuskogu:
Ivar Ivaski .yVerikivi", Ka­rin
Saaršeni ..Üksilduse aastaajad"
ja Bernard Kangro • „:Merevalgus,
tuLiletund". Luulearmastaja kohtab
siin meie loodus., ja pagulasluule va­nameistri
\rärssidega ning kahe noo-
: rema poeediga, kes. on mõlemad
j jõudnud viienda koguni (Kangro 15
vastu). ...
j B-sarjas ilmuvad veel haridustege-
! lase Aleksander J; Leihjärve mäles­tused,
mille tiitel viitab autori pika­ajalisele
teenistuskohale — .Tõnis­mäe".
;
A-sari algab mõne aasta eest debü­teerinud.
Enn Nõu kaksikromaaniga
/.Lõigatud tiibadega"; ja ..Pärandus-
! maks". Umbes kuuskümmend aastat
i lahutab romaane ajaliselt, geograafi-
Nõukogude filmi
Rootsi ^metsa-
'•': ';Ülfkoolis-:
jiselt viib autor meid tsaariaegsest;
Siberist tänapäeva Rootsi. Löomuli-lUilt:
tegelevad kummaski romaanis
eri generatsioonid, nooremad koguni
aktiivsemalt, hõivätes rootsi lennuki
a esitades.poliitilisi nõudmisi..
Mälestuslikku laadi on sarjas kaks
teost. Peeter Lindsaar lõpetab kuuen­da
raamatuga ..Värska" oma" sÖduri-raamätute
sarja, milles <meie iseseis-vuseaegne
reamees, allohvitser ja oh­vitser
elavaks on tehtud. Ain -Kalmus
iutustab 'sellest, kuidas vabakogudu-se
jutlustaja Evald Mänd leiab oma
tee — ja kuidas temast hakkab kuju­nema
sõhaseemne külvaja ka väljas-pool
usupõldu.
. Ilmar Jaks. jätkab -novellikogus
,,Aügeiase tallid"- inimhinge analüüsi­mist
oma väga vahedaks teritatud
noaga, avastades väliste zhestide ja
kulunud lööklausete taga hoopis ül­la
tavaid' ajesid ja kihke.
Arvo Mägi kujutab romaanis ,FEpi-joog"
tänapäeva pagulust Stokhöl-m.
is, sooritades ajalisi tagasivaateid
viimasele kolmekümnele aastale. Au­tor
ise nimetab seda armastuslooks
— kuigi tegelased on tüki aja eest
ületanud vi iekiim henda aas ta pi i r i,
_;aij;cc!ci :eešti. noored .
miiusikavõistlustel;:
tänavuaastastel Kiwanise muusi-kavõistlustel
esikohtadele. ;"• tulnud
eesti noortest väärivad mainimist: -
Pau! Pint — 2. koht - dua klassis ;
11-aastaslele. '
: Monika Pint — ; l . koht Bachi klas­sis
11-aastastele. 2. Koht sonatiinide
klassis ll-aastastele. 2. koht duo;
klassis 11-aastastele.
. E v e Zanyi — •!. koht Kanada .heli--
looiate klassis 11-aastastele. •
' Tarnto Teng — h koht Kanada he­liloojate
klassis 17-aastastel.e. •
Karen Viinamäe— 1. koht klaveri-soolos
^aastastele. 3:":koht..-.Kanada
heliloojate, klassis 17-aas.tastele.
Eelmainitud noored,õpivad Talvi
Jaldre klaveristuudios. •
• Kai Kirsiväli; kes sai esikoha Bachi
klassis 15-aastastele ja teise koha so­natiinide
klassis 14-aastastele kuulub
Claudia Voiko õpilasperre.
inseneril <•
GÄSI
: Stokholm (EPL): — Kolmekunin­gapäeva
paigu toimus Kanada. Met­saülikooli
Rootsi esindajate .korral­dusel
siinsetele noortele MÜ-kufsus..'.
.Seda nimetati METROO-semiua-riks
ja toimus ajavahemikul 5—9.
jaanuar Smalandis, Osavõtjaid oli 50..
Pärast kursust; väljastati ajakirjan­dusele
alljärgnev kommünikee:
Nelja intensiivse päeva., ipoksul
kuulati loenguid, töötati gruppides
ja võeti osa meelelahutuslikust pro­gramm
ist. ' .;•.'.'.
Grupitöö raames arutati isiklikest
• L ä h t e k o h t a d e s t muuseas rahvusliku,
identsuse küsimust ja kakskeelsust.
Löengupidaja^eks olid Raimond
Kolk, Ilmar Laaban, Leena .Männik,
Hain Rebas, Anatol Renning. Mare
jä Rein Taagepera. Käsitleti teema­sid
nagu Töölisliikumine Eestis 30-
ndatel aastatel, Eesti ajalugu makro-perspektiivis,
Poliitilise kollaboratsi-ooni
probleem. N. Eesti kirjanduses,
Pagulashoiakud, Naine- X. Eestis,
Maailm ja meie aastal 2007, N. Eesti
võimalikke arengujooni;
Näitamisel tulid viis tänapäeva. ... . (. • ....
eesti: liimi. Kohapeal;oli ' v õ i m a l i k ^ ' ' - ' ™ ! Impact-Of Mo.se In.-r.i. Snmvv
mivuneda kaasätoüdud eesli raama-.j. mohiiing :Openuions . , • -..
tute»a, ajakiriadesia ja heiipiaaiide-1 Värske doktor on mmd Walerloo
„_V".- " ' ülikoolis mehaanilise lnšenenteadu-
Li cl • i
^ Meelelahutuslikus osas kanti e : ; c Ue protessoiiks (Assistant Professor),
kaks- Raimond: Kolki :dramatis,eri-i^
tud dialoogi tema; viimasest raama- J ^rmnstöicl oma erialal... .
tust. Esitati; luuletusi;; ja numsikat'1 ' A n ^ s Sobm kuulub.Eesti Ühopi-.
ning õpetati eesti rahvatantse, õ n - , l a s l c S e l t S L . ' :
nestunuks. kujunes ka eesti raama-; •_• • .. . v . • . •;• ••- , -.-
tute ja .heliplaatide oksjon viimasel'nuks, kavatsetakse :seda tulevikus
õhtul. . ühel või teisel v i i s i l korrata, märgi-
Et seminari peeti iga ii õnnestu- takse kommünikees.
Andres Soom saavutas doktori
kraadi mehaanilise inseneriteaduse
alal Wiseonsin-Madisoni ülikoolis.
. Andres Soom sündis 25. novembril
1944 Stokhoimis./Lõpetas MeGilli üli­kooli
Montrealis B. Eng. kraadiga
1967; aastal, saavutas M.S. kraadi
Wiseonsin-Madisoni ülikoolis 1971.
aastal ja viimati 'doktori kraadi me­haanilise
inseneri teaduse alal samas
ülikoolis maikutis 1976..
• Andres Soomi erialaks on akusti­ka
ja ta doktoritöö teemaks oli
,,Emission, Propagation and Environ-
STOKHOLM (EPL) — Uppsala ülikooli poolt külalisloenguteks Rootsi
kutsutud Tartu ülikooli soome-ugri keele teaduse professor Paul Ariste oli
Stokholmis Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi ja Eesti Teadusliku Seltsi
külaliseks, esinedes loenguga söomeugri keelte uurimisest Eestis.
Muu hulgas jutustas ta, et Pärnu preislased) tulid oma asukohtadesse
jõe.ääres on arheoloogid teinud end.i u/3500 aastat tagasi ja tungisid kii-
Pulli talu maaalal leidusid, mis kin-j ludeha' 1 ää neme re-soo.me rahvas te
•nitavad Eesti asustust juba 10.000 keskele.
aastat tagasi, seega palju varem kui Loengul piid end- väljapandud ni-senised
arheoloogilised leiud on näi- mekirja kirjutanudel isikut, osa end
danud. ; sisse, ei kirjutanud. Külalise tutvus-
Prof. Ariste tuli loengule dots. Vai- ta jaks oli dots.: Valter Tauli.
ter Tauli Saatel.. Ta on ka varem •- .'. . - ' '
Rootsis käinud, mõni aasta tagasi
koos Endel Sõge]iga ühenduses söo­meugri
kongressi ettevalmistustega
Tallinnas, kuhu kutsuti ka pagulas-fennougriste.
Samuti oli ta Rootsis, möödunud
aasta novembris Nõukogude turisti-grupiga.
Prof. Ariste oli. hiljuti pike­mat
aega haige nagu märgiti Tallin­na
ajakirjanduses.
Prof.. Ariste ettekanne oli rootsi­keelne,
keel, mida ta vabalt valdab.
Väljakaevamised tõestavad, et ini­mesed
on elanud Eesti alal juba siis
ja et nad,: kolju kuju järgi otsusta­des
on olnud euroopalikku tüüpi.
Teadlased kutsuvad . neid proto-eurooplasteks.
Väjjakaevamistelt-lei­tud
kultuuriesemete järgi on komp­leksi
le antud „Pulli-kultuuri" nimi.
Seoses sellega on keeleteadlased
kindlaks teinud, et sellest ajast peale
on läänemere-soomekeeltesse' tulnud
rida sõnu, mis puuduvad meie kau­gematel
sugurahvaste! On tõenäoli­ne,
et need sõnad pärinevad eelmai­nitud
protoeurooplastelt;
Sõnu on umbes 30, need on kas so­maatilised
(rind, selg, kõrv), geo­graafilised
(mägi, org, mets), kohani­med.
(Peipsi, Kunda, Ruhnu) või 3in-dude-
loomade . nimetused (haug,
vimm, ahven, jänes, ilves). Arv^/:,.
vasti tulid/ need protoeurdop!;is-d
lõunast.
Prof. Ariste puudutas, ka hliisvnrä-
•te keele-laenude probleeme. \\.>v\\\-
kult räägitakse germaani, ha';: j a
slaavi keelte laenudest eesti• keuliV.
Tegelikult- on need rahvügrupid ]::-'.
nanud omaltpoolt ka.;sõnu läänWrc-re-
soome keeltest.
V Tänapäeva teaduse, andmete i-ir^i
on meie esivanemad .ilmuniid k..,'
maale juba umbes 5.000.aastal; tauas
Balti rahvad (lätlased, leedulased
u-
Laupäeval, 5. veebruaril esitati Chi-cago
Eesti Majas Chicage^Eesti Maja
Näiteringi poolt Vivi Rernmefi lavas­tusel
Lembit Koori ts 'a auhinnatud
komöödia ..Külaline Eestist", mis
toodi lavale esimest korda. Näidend
meeldis publikule ja vastuvõtt oli
väga soe. Juba esimese pildi alul
ning kogu näidendi kestel oli naeru
ja aplausi.. Mänguliselt pakkus Chi­cago
Eesti Maja näiteringi, tegelas­kond
oma parima ja vääris täielikult
vaatajaskonna kiituse.
Etenduse lõpul avaldas tänu' teh­tud
tõhusa töö eest' Chicago Eesti
Maja president Enno. Toomsalu nii
näidendi.lavastajale kui ka tegelas­konnale
ning kohal viibivale autorile.
Kuuldavasti tuleb veel sellel kevadel
sama .näidend lavastusele ka Aust­raalias;.
P. J.
S
nua 22: tegevusaasta, peakoosolekul
valis üksmeelselt endise juhatuse la-
•:tsi, Hanila Vommi edasi koondise
• s i n a ise k s. La e kii ri k oh us t u's i.. - täi d ab
auliselt sekretär Ants Vomm.
.Koondise ••. tegevuse .jätkamiseks,
vaa uldavad EKKT .tegevkuns|-niküd
i.evadiote:;ii -paljude väärtuslike au-hindadega.
Samuti' on kavas XXII
.'ulsUinäitus';;Peetri . kiriku näituste-.
.aales/TI LKKT Kunstialbum 1966—
1975 ilmub niipea, kui väljaandmise
\uimaliisccl a\'ane\-ad.
'a EKKT juhatus
nende sissetuleku järjekorras alates 20. veebruarist, tellimisi võib :
kiriastusele ka varemini sisse saata. Sama raamatut, on võimalik
.tellida ka mitu eksempalri. Kui köidetud raamatud lõpevad, täide- i
takse-tellimine brosh. raamatuie^a või vastupidi.
; Saatke tellimine alljärgneval aa& s s i l -kriipsutades alla käesolevas
nimestikus soovitud raamatud ja ara märkides, kas soovitakse köi­tes
TÕI brosh., kui mõlemaid müügil on. -
luugil ,
958 Broadview Ave., Toronto, ö nL M4K 2R6
Guaranteecl Income Supplement
.sooviavalduse formulaarid saadeti
.hiljutilõikidele pensionäridele -
^kes saavad pensioni lisa. Et Ikindlustada pensioni lisa saamist
pärast 31 .märtsi peate uuesti •
sooviavalduse sisse saatma. Tehke
kindlaks, et täidate formularid ja
saadate need aadresseeritud
ümbrikus, niipea kui võimalik.
Health ; ,
andWelfare
Canada
Mare Lalonde,
Minister
Sante et
Bien-etre šöcial
Canada