1981-07-02-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
THURSDAY, JULY 2 Publishedfey Estonian Publishmg €o. Toronto Ltd., Estonian House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. 2R6 - ^ •'^^^ Toimetajad : H . Rebane Ja Veidenbaum. Yorgis B. Parmihg, 473 LuHmann Dr., USA.Tel. (201) 262-0773. „MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Äsut. A. „Meie Elü^' toimetus jä talitus Eesti Ave., Toronto, Ont. M4K2R6 • : ; ;';•.:,/;\•'•^.•®^• x;' ^ Tellimiste; ja kuulutusi vastuvõtmine igal.tööp.> kl. , -5 pl> esmašp. ja nelj^p. kl. 9 kl. 9 h.-l p.l. „MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas — 1 a. 130.00, 6 L $16.00, 3 k. 111.00; USA-sse - 1 a. $32.00, 6 k. $17.00, 3 k. $11.50 ;Ülemeremaadesse: 1 a. |36.00; 6 k. $18.00, 3 k. $12.00. Kiripostilisä Kanadas: 1 a. 114.50, 6 k. $7.25. Kiri-ja lennupbšülisa USA-sše: 1 a.: $16.50, 6 k. $8.25. Lenno» postilisa ulemeremaadesse: 1 a. $32 6 i . |16.40= Üksiknumber»—.55^. \ KüüIutusHinnad: 1 toll ühel v^^ ,JMeleElu" nr, 26 (1637) 1981 SOOMES oodne võidu .50, kuulutustq küljel |4.25. CSS3S Moodsatest relvadest on palju ^ juttu olnud suurvõimude võidujooksus uute relvaliikide alal. Hoopis vähem kõneldakse koosseisudest, kes neid relvi käsitama peavad ja tegelikku võimuvõitlust teostama. Vpib olla koosseisud on veelgi tähtsamad kui relvad, sest koosseisude puudumisel relvad vaikivad. Tugevaim koosseisude poolest om Nõukogude Liit, inimmaterjal on valitsuse käsutada kapsasupi ja paasi vene saabaste eest. Nõukogude Liidu teenistusealine lihtsalt kutsutakse sisse sõjaväeteenistuse korras, lähe-tatakse treeninglaagrisse, kuhu kästakse ja teenib aega seal kuhu määratakse. Vene sõdur on soldat tsaariaegses mõistes, vasturääkimata jia enda arvamiseta. See tagab, et Moskval oh niipalju sõdureid, kuipalju seda iiõuab nende tehniline va-rustus^ r ärataks ka noor peab siis mõistma, et võimaliku ^japuhked(^ kuulub ta slssekutsu-mlsele ikkagi Ja parem on olla õppinud sõdur, kui tehnilisel alal võhik, treeni USA ja Kanada sõjaväelane on praktiliselt palgasõdur Ja varvatakse ajalehekuulutuste Ja i[)alga- ning mu-gavusmeelituste abil sõj tusse astuma. Teda hea palga, kaugete reisidega, hari-dustehnilise ettevalmistusega tuleviku eluks elus või õppimiseks ülikoolis. Sellegi juures on värbamisi vä-lnem, kui koosseisud nõuavad Ja seega on läänepoolsed koosseisud nii öelda defitsiitsed. Ma defitsiitsust näeb nüüd Reagani valitsus Washhigtonis Ja murtakse pead, kuidas olukorda parandada. Küsimuses oii, kas restaure©-" rida noortele kohustuslik sõjaväetee- Bistus. Küsimu^ks jääb, kuidas inspireerida noori kohustuslikule Siss©- kutsumisele ilma vaimsete vastuoludeta. USA oimetu osavõtt yietnami sõjast koos suurte kaotustega luhtunud võitlustes, tegi sõjaväeteenistuse sedavõrd ebapopulaarseks, et seffe all kannatavad üldises suhtumises veel praegu VietiSami ,sõ|a vetera- Tagasitee noorte kohustuslikule teenistusele peab aga valitsus leid-mia. Teisiti on mõttetu ka uute relvade toodang. Võib o|la on parimaks vahendiks kooli- ja ülikooliaegse sõjaväe treeningu andmine noortele, mis annaks tehnilise algteadmise ja olema üks hinnatav õppeaine, millele järgneb suvised õppused maastikul. See süsteem rakendaks noori paratamatu kasulikkuse raames ja võtaks nende vabaaja osa, mis sageli tarbetult või Isegi kahjulikult kulutatakse. Mitte vähem oluline ei ole ka Kanada varb^smasina käiku^ laskmine sellisel viisil, sest Kanada sõdur on olnud alati vabatahtlik ja ei oskagi teisiti mõtelda. , Eriprobleemiks on ÜSA ®rme®§', kujunemas naised. Meid OBI seal praegu IBÕSM sõdurist kuni klndra- Ihii. Neid õpib sõjakoolides, neid on eriülesandeis Ja neid on rivilist. Naised täitsid mitmeid iUesandeid mitmetel frotitidel Ja viimases maailmasõjas. Naised on edukad mitmetel erialadel) nagu sides, sanitaar-alal, toitlustamises, kantseleides jne. Küsimuseks Jääb, kui edukad saavad olla naised rivilistel kohtadel. Naiselt ei saagi oodata vastu]>anu ning Jõutagavara pidevas aktsioonis, relvad:3ga, nagu noortelt meestelt. Neid tuleb säästa erialalistesse ülesannetesse, nagu märgitud eespool. Kuid mis veelgi tähtsam, naine astub sõjaajal mobiliseeritud meeste töökohtadele produktsioonis selle asemel, et demoraliseeruda lahingus, 'kuigi teenides aumärke. Sõjavägi, mis ei suuda end komplekteerida ,, meestest, peab pankroteenima nagu- ^nii, kui seda sõjaväge tagala abista- 'vmas.eiole.. . On võimalik, et relvastustehnote: gia arenedes, Ja pra^uste kauglaske relvade Juures, suureneb haiste relvajõu osatähtsus paratamatult siiski. Võib olla pole see võimata, et tu-ugrelvade silosid käsita» väljaõppinud naised ajal, mil tema meespartnerid võitlevad !ä-hivõitlust (kui sellist on siis veel olemas) Ja võtavad vaenlaselt territooriume. Miks siis naistele klndralir mundrit keelata^ Hiinale moodsaid relvi ja suuri ma JandusliMse Ja tehnilisi toetusi, ühiselt toetatakse Afganistani vabadusvõitlejaid võitluses venelastest sissetungijate vastu. Toetatakse Kaug- Idas kambodzhalasi võitluses Vietnami okupantide vastu. Ameeriklaste materjaligajehitati 1979. a. kokkuleppe Järele Hiina Vene piirile kaks hiinlastega mehitatud elektroonilist teadetekogumise jaama, mille kaudu saadud Informatsiooni Jagatakse hikilaste poolt äitieeriklastega. Kuigi Taiwani küsimus varjutab uusi Hiina— USA vahekordi, peetakse Hiinat ÜSA tähtsamaks liitlaseks. Philippii-nidel Jõuti Ä. Halgi ja president Mar-cose vahel kokkuleppele, et tuleb võidelda selle eest, et vietnamlased lahkuksid Kambodžhast, Välismimster lubas, et Hiiiale müüakse USA moodsaid relvi, kuid üksikasjad selguvad hiljem ja selleks vajatakse: USA tihtšainate liitlaste ja kõigepealt Kongressi seisukohti. Relvi müüakse selleks, et ühi-selt astiidä" vastu N. Oidu ekspansioonile Aasias, Üks tähtsam koostöö ala on sõjaline vastuluure. Selleks ehitati ameeriklaste materjali: ja tehnikute poolt Hiina territooriumile, -Põhja Hiinamaale kaks elektroonilist teadetekogumise punkti, mis eriti jälgivad 'N, Liidu rakettide katsete jaamu Aralt järve lähedal Siberis. Lepiti kokku koostööks, et ühiselt toetada Afganistani vabadusvõitlejaid ja kambodzhalasi võitltises vietnami okupantide yastu. Seda koostööd varjutab veel Taiwani küsimuses erinevad seisukohad . Kuid hiinlased Deng Xiaopingiga eesotsas püüavad vaikida Taivi^ani küsimusest tunnistades, et esmajärgulise tähtsusega on ühine võitlus nr. üks vaenlase N. Liidu vastu. Hiinlaste suurimaks sooviks on saada USA-lt majanduslikku ja tehnilist toetust pmä mahajäänud majanduse moderniseerimiseks. Hiinlased teavad, et seda nad võivad saada ainult ameeriklastelt, kes on varem oma peavaenlased Teises maailmasõjas -r- sakslased ja jaapanlased jalule upitanud. odavad, sest ameeriklaste relvadele kulutatud rahast minevat lõvi osa vahendajate taskusse. Kõik Moskva summad relvadele minevat täielikult ainult relvade tootmiseks. Moskva on deklareerinud, et nad soovivad Valges Majas naha, juhtkonda, kes suhtub sõbralikumalt N. Liitu. Moskva taotleb nüüd tihedamate vahekordade kujundamist Indiaga, kes on sellest riivatud, et USA hakkab toetama Pakistani, kui India rivaali. India tegi aatompommi valmistamiseks katseid. Nüüd taotleb ka Pakistan aatompommi valmistamist. ifCü-šitakse, et kas India sooritab oma • õhujõududeiga hävitusTpnnaku ?a^ kistani aatomreaktori ivastu, nagu tegi seda Iisrael Iraagi aätomreakto- • riga. v\-." VENELÄSEB SEOTUD POOLAGA Arvatakse, et kuigi Moskva teeb kõva häält, siis on N. Liidul niipalju muid probleeme, et täi ei ole võimalik hetkel luua uusi tülikoldeid. Venelasi häirib kõigepealt Poola probleem. Mida enam aeg läheb edasi ja Kremli eakad seltsimehed peale ähvarduste poolakate vastu, midagi tõsist ette ei võta, seda enam levineb ' nn. Poola haigus eriti Ida^Euroopa N. Liidu satelliitide ja oma Venemaa etnilise päritoluga riikide tööliskonnas. Eriti Ukrainas, Balti riikides ja Lõuna-Venemaä moslemi usku riiki- ,, des.. Ka on Venelastel suur, hirm hiinlaste ees, Alma Atas seletas üks tähtis vene ametimees ameerika ajakirjanikule: Venemaad pole kunagi võidetud läänest. Kaarel XII, Napoleon ja Hitler said lüüa, kuid tatarlased idast okupeerisid Venemaad kogu 200 aastat ^ ; Kokkuvõttes on USA välisminister Ä. Haigi Kaug-Ida reis ainukeseks heledamaks momendiks USA praeguses välispoliitikas^ sest Euroopa libiseb kiiresti koos Prantsusmaa •uue juhtkoiinaga pahemale. ,JPresidendimäng" muutub Soomes üha kangemaks vaatamata sellele, et valimised on alles 1984. a. Eriti mu-tet on tundnud viimastel aegadel tommunistliku partei esimees Aarne Saarinen, kellele ei meeldi praeguse peaministri Mauno Kolvisto, SDP, suur populaarsus rahva hulgas. Peaminister on juba hakanud osutama vastupanu president Kekkosele, sest ta keeldus oma valitsust laiali saatmast aprillis. Siis arvati, et valitsus kukub. Saarinen, pärast visUti presidendi juurde, kiirustas ütlema ajalehtedele, et Kekkonen olevat soovinud uut peanünistrit. Muidugi see kõik oli suunatud Koivisto vastu. Pisut enne seda tegi siiski üks Soome suuremaid ajakirju ,;Seura" gal-lupi, millest sdgus, et praegune peaminister naudib rahva hulgas poolehoidu 65 protsendiga. Seda vastu aga üle 80 aastane president sai ainult 33H. Oma naeruväärsete arvamistega kuulsaks saanud agraaripartei (keskerakond) uus esimees ja välis-arsus minister Paavo Väyrynen tõusis 19, protsendile ja alkohooliprobleemiga V9itlev Soome Panga dirdktor Ahti Karjalainen (keskeralkond) 20%. Järgnevad ' Johannes Virolainen. (keskerak.) 15%, parempoolse koon-duspartei Raimc Ilaskivi 13%, sot-sialdemdkraat Kalevi Sorsa 13%, koondusparteilane ja Soome Panga direktor Harri Holkeri 12%, Max Jakobson samuti 12%, rootsi rahvapar-teilane Jan^Magnus Jansson 6%, kirikumees Mikko Juva 5 ja kommunist Aarne Saarinen vaid 4 protsenti. Arvestades^ suuremat nelja soome erakonda (sotsiaaldemokraadid, rahvuslik koonduspartei, keskeralkond ja rähvademokraadid/kommunistid) tuleb esimesele kohale jälle Koivisto ja Kekkonen teisele. . Gallupist ei selgunud küsitlute parteiseos. Momendil pole ka parteid oma kandidaate avalikult esitanud, vaid presidendimäng toimub „sule-tud ukste taga". kohta Saksa 0 • LUGEJA KIRJUTAB am OVER 50 YEARS OF GM SÄLES AND SERVICE m m Ameeriklastele on olulise tähtsusega; et Hiina ja N. Liit ei oleks liidus ning selle tõttu USA saaks segamatult teostada oma välispolntikät. Juba praegu on Moskva sunnitud koguni 25% oma sõjavägedest hoidma Hiina piiril ja selle tõttu Venemaa peab olema ettevaatlik uute sõjaköl-lete loomisel. Relvade müümise lubadus on esialgul küll veel sümboolne, sest on v4ja selleks suuri summasid ja USA oma armee vajab kiiresti uusi relvi. Kuid arvatakse, et USA jooniste järele ehitatakse hü-nasse uusi moodsate relvade tehaseid. Teatavasti:on USA-s suure mõjuga gruppe, kes on sellele vastu, et Hiina kommunistidele müüakse moodsaid USA relvi, mida saab kasutada rünnakuks. : oma lugejate mO^zo.vfMvL^-- fca neid mis et ülitu ajaleFie seisii^oh- L Vdumz Tcirjutada fcofcfciis-ja lisada oma nimi ja ['öimettis jätab endale guse Ittgejöte k\r'^v. rzix^zzni^ jc tehendada ning ' mittcsõbivt*sf jätta 5000 : Che vette Camaro Citation Monza ard Ave.^E.y Scarboroügh, Ont. MIS 4L9 Malibu Corvette Delta Eighty Eight Monte'.Gario Omega .Gapfice Gutlass la Oldsmobile Toronädo Ghevy Trucks and Vans mm. Uued vahekorrad Hijnaga ja eriti ühise abi • lubamine Afganistani vabadusvõitlejatele ja Kambodzha re-bellidele vietnamlaste vastu on põh-jalikult vihastanud Moskvat. Lubati -suuri USA toetusi ka Mistanile. Uus relvaabi Hiinale vüiastab N. Liii tü veelgi enam. Teatavasti Afganis-tahi vabadusvõitlejad saavad kogu aeg abi Pakistan kaudu Hiinalt, See tähendab seda, et N. Ludul tekib uu-si raskusi Afganistanis. Ameeriklas-test vaatlejad on pannud tähele, et ülistatud punaarmee võitfus Afga-nistani vabadusvõitlejatega on tohu-tu kaotusrikas, sest'venelastest juht-konnal on suuri raskusi viia võitlus se eriti N. Liidu etnilise päritoluga sõdureid. Siia kuulub veel USA surve Jaapanile, et Jaapan tõstaks oma riigi sõjalist võimsust, mis on ju si-hitud otseselt N. Liidu vastu. Moskva teeb kõva häält ja süüdistab ameeriklasi relvastuse võidujooksu propageerimises, yenelased ütlevaci et ameeriklased on naiivsed ja loodavad, et N. Liit peatab oma suurt rel, vastuse programmi. ^Seda ei olevat : 'aga.: kavas., • N. Liidu 'xelvad olevat Lugesih okupeeritud kodumaa tnü-kist, kus vesteldi Rootsis eluneva kunstnik Hermärr Talvik'uga. 20 a. kestel on enam kui 5 juhust, et võõrsil elunevad eesti kunstnikud on oma tõekspidamise hoiakut murdnud ja käe lepituseks sirutanud neile kelle eest nad minevikus põgenenud. Nüüd, peale 37-dat aastat võõrsil, jäävad mõnedele järsku Läänemaailma võimalused kitsaks ja nad taotlevad otsida kõmu Kadrioru lossist (Riiklik kunstimuuseum), seal korraldatakse näitusi, tervitatakse lillede ja^ käepigistusega kadunud poegi ja tütreid. ' / Nii juhtus teist korda Herman Tal-vik'uga, kui seal avati maikuus ta monotüüpia tüüpi tööde näitus. Kohal oli tublisti kommunistlikke funktsionääre, kõnedes meenutati, märkimisväärset sündmust, tähistati ühtlasi kunstniku 75-ndat sünnipäe- •.va. •.; • Hiljem Herman Talvik jutustas ajalehele, et ta elatab end kunstist ja ainult kunstist, kuigi ta ateljee asuvat Pohja-iRootsis, Norra püri ääres kusagil rabas kuhu pääseb ainult kummisaabastes ja talvel suuskadel Lõpuks ta soovitas noortele ... olge ausad! Ölipisime kord koos kunstikoolis, eriosakondades. Mäletan H.T. hästi, ta oli ei-ak, lapse hingega, kergesti Saksa Siseministeeriumile Bonnis saadeti lahnukiri Saksamaa Eestlaste Keskkomitee kohta. Kirjas väidetakse muuhulgas, et Keskkomitee omavat küllalt raha ja muud varandust, mistõttu Saksa Liiduvabariigi toetus Keskkonüteele oleVat üleliigne. Rünnati ka Keskkomitee raamatupidamist, mis ei vastavat tõsiolu- •'dele.: • ••. Keskomitee esitas Siseministeeriumile vastavaid aluseid, milliste näol tõendati, et on tegemist vaid alatu laimuga. Pealegi kontrollitakse ju Keskkomitee raamatupidamist kaks korda aastas: Revisjonikomisjonilt ja Siseministeeriumilt. Mõlemad kontrollid olid juba alati väga täpsed ja põhjalikud. Saksamaa eestlaste häälekandja „Eesti Rada", kes selle informatsiooni avaldas, jätkab: „T?ienduseks võiks veel mainida, et Saksamaa Eestlaste Keskkomitee saab Siseministeeriumi kaudu igal aastal väikese toetuse oma tööülesannete täitmiseks (büroo ülalpidamine, sidepidamine kaasmaalaste ja saksa asutustega, eestikeelse lehe väljaandmine, kultuursed üritused jne.) Tegemist on igal juhul ainult lisatoetusega, s.t. et nõutakse alati suuremat omapanust, millele siisji-saneb riiklik toetus. Mida suvatses saavutada punahin-geline kirjasaatja oma laimukirjaga? Vastus on rhüidugimõista selge: Ta lootis, et riigiametnikud kukuvad te-" ma alatu laimukirja peale sisse ja Ic^ petavad otsekohe toetuse andmist eestlaste rahvusgrupile. Saksa riik toetab praegu vähesel määral mitmeid rahvusgruppe, nende hulgas ka eestlaste oma. Kirjakirjutajale aga ei meeldinud, et toetatakse ka eestlaste rahvusgruppi. See ei mahtunud kuidagiviisi_ tema hingesse'. Mustaja kaasmaalane, kes ründas kommunistliku meetodiga meie ühiskonda võõra südi ja vale nime tagant on paljudele tuntud tegelane. Ehkki ta ise alatasa väidab, ta ei olevat sugugi konununist, oli aga tema tegu puht kommunistlikl; Sest ainult punastele oleme pinnuks silmis. Teisi vaenlasi meie rahvusgrupü ei ole. Meie ei tea, kelle ülesandel laimu-kiri sepitseti. Teame aga, et punased ostavad omi agente raha või lubadustega. Mida meie ühiskonna mustaja oma. teo eest sai, on meile kahjuks teadmata. Keskkomitee 'leidis vajalikuna meie lehe austatud lugejaid juhtunust informeerida. Eestlaste juhatus Saksamaal saab ka edaspidi töötama tasa ja targu- — ja selle eest hoolt kandma, et meie kodumaa okupante pooldavaid kaasmaalasi meie ühiskonnast eemaldatakse." President Kekkonen Kas soomlasest saab kosmonaut? Sdlist võimalust nimetas aprillikuus vene kosmonaut Vitali Sevastjanov Helsingis, kes pidas kõne Soome— NSV Liit seltsi kevadekoosolekul: „Tuleh ka see aeg, mii võtame vastu oma avaruslinnas (Baikonuris) külalislahkelt soome avaruslendurid." Koos venelastega on seni „avaruses" käinud kaheksa kommunistliku riigi esindajat ja praegu on ees lend rumeenlaste ja prantslastega. Järgmiseks kasutab „koš,moselennukit" hindu. SNS-seltsis peeti võimalikuks, et pärast Indiat järgneb Soome. Kohalikud sõjaväe esindajad maihivad aga,' et taolisi mõtteid pole vahetatud riikide vahel. Sama ütlevad ka teaduslik-tehnilise koostöö esindajad, nä^u näiteks koostÖökomisjoni soomepoolne esimees, professor Pek-ka Jauho. Soome kommunistliku partei esindajad külastasid möödunud kuu lõpus „oma" pealinna Moskvat. Soome ajalehed panid tähe'le kohe kuupäeva, sest toimub ju SKP partei koosolek lähematel aegadel, ja kõne all on kindlasti erakonna jätkuv, edu kaotus soome rahva bulgas, momendil pn see ainult"^ 16% raamides. Ja populaarsus langeb pidevalt. Delegatsioonist võtsid osa SKlP esimees A. Saarinen, abiesimees ja stalinist (vähemuslaste juht) T. Sinisalo koos uue parteise^kretäri Arvo Aaltoga, kes äsja lahkus tööjõuministri kohalt, ilmselt selle pärast, et praktiliselt Soomes tegutseb kaks kommunistlikku parteid — enamuslased ja vähemuslased — ja nende tüli püüab nüüd enamuslane parteisekretär lahendada. Pärast külaskäiku ütles üks delegatsiooni liige, et Saarinen olevat Suslovile kaitsnud poolakaid. ian Francisco is korraldama ärrituv, ei saanud hästi läbi kellegi-ga. Rootsi põgenike Ijaagris oli sama vahekord teistega, ainult konmiunis-mi paljastavates jutlemistes ühines ta kõikidega. Nüüd lõpuks otsib ta tuge ja kuulsust oma ipõliselt vaenlaselt. Kas sellise kunstikoormaga rännak okupantide juurde loob juurde ostjaskonda — on küsitav. Ka see, et asja eestja teist taga põhjendamata ktimmardamine midagi „kunst-nikuks sündinule" juurde annab? 1983 Hiljuti toimus San Francisco piirkonna Eesti organisatsioonide ja EELK koguduse esindajate koosolek. Koosolek leidis üksmeelselt, et rah-vusgrupp on valmis korraldama 1983. aastal Lääneraimiku Eesti Päevi ja tehakse vastav ettepanek EOLL Üldkogule, milline tuleb kokku Seattles XV Lääneranniku Eesti Päevade ajal. samal ajal otsustati esitada Üldkogule uue EOLL esimehe kandidaadiks praegune San Francisco Eesti Seltsi esimees Peeter Grüner. 1983. aastal möödub 30 aastat esimeste Lääneranniku Eesti Päevade teokssaamisest, millised toimusid San Ijranciscos. Ajaliselt pooldati 4. juuli ümbrust. „Meie £h
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, July 2, 1981 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1981-07-02 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E810702 |
Description
Title | 1981-07-02-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | THURSDAY, JULY 2 Publishedfey Estonian Publishmg €o. Toronto Ltd., Estonian House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. 2R6 - ^ •'^^^ Toimetajad : H . Rebane Ja Veidenbaum. Yorgis B. Parmihg, 473 LuHmann Dr., USA.Tel. (201) 262-0773. „MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Äsut. A. „Meie Elü^' toimetus jä talitus Eesti Ave., Toronto, Ont. M4K2R6 • : ; ;';•.:,/;\•'•^.•®^• x;' ^ Tellimiste; ja kuulutusi vastuvõtmine igal.tööp.> kl. , -5 pl> esmašp. ja nelj^p. kl. 9 kl. 9 h.-l p.l. „MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas — 1 a. 130.00, 6 L $16.00, 3 k. 111.00; USA-sse - 1 a. $32.00, 6 k. $17.00, 3 k. $11.50 ;Ülemeremaadesse: 1 a. |36.00; 6 k. $18.00, 3 k. $12.00. Kiripostilisä Kanadas: 1 a. 114.50, 6 k. $7.25. Kiri-ja lennupbšülisa USA-sše: 1 a.: $16.50, 6 k. $8.25. Lenno» postilisa ulemeremaadesse: 1 a. $32 6 i . |16.40= Üksiknumber»—.55^. \ KüüIutusHinnad: 1 toll ühel v^^ ,JMeleElu" nr, 26 (1637) 1981 SOOMES oodne võidu .50, kuulutustq küljel |4.25. CSS3S Moodsatest relvadest on palju ^ juttu olnud suurvõimude võidujooksus uute relvaliikide alal. Hoopis vähem kõneldakse koosseisudest, kes neid relvi käsitama peavad ja tegelikku võimuvõitlust teostama. Vpib olla koosseisud on veelgi tähtsamad kui relvad, sest koosseisude puudumisel relvad vaikivad. Tugevaim koosseisude poolest om Nõukogude Liit, inimmaterjal on valitsuse käsutada kapsasupi ja paasi vene saabaste eest. Nõukogude Liidu teenistusealine lihtsalt kutsutakse sisse sõjaväeteenistuse korras, lähe-tatakse treeninglaagrisse, kuhu kästakse ja teenib aega seal kuhu määratakse. Vene sõdur on soldat tsaariaegses mõistes, vasturääkimata jia enda arvamiseta. See tagab, et Moskval oh niipalju sõdureid, kuipalju seda iiõuab nende tehniline va-rustus^ r ärataks ka noor peab siis mõistma, et võimaliku ^japuhked(^ kuulub ta slssekutsu-mlsele ikkagi Ja parem on olla õppinud sõdur, kui tehnilisel alal võhik, treeni USA ja Kanada sõjaväelane on praktiliselt palgasõdur Ja varvatakse ajalehekuulutuste Ja i[)alga- ning mu-gavusmeelituste abil sõj tusse astuma. Teda hea palga, kaugete reisidega, hari-dustehnilise ettevalmistusega tuleviku eluks elus või õppimiseks ülikoolis. Sellegi juures on värbamisi vä-lnem, kui koosseisud nõuavad Ja seega on läänepoolsed koosseisud nii öelda defitsiitsed. Ma defitsiitsust näeb nüüd Reagani valitsus Washhigtonis Ja murtakse pead, kuidas olukorda parandada. Küsimuses oii, kas restaure©-" rida noortele kohustuslik sõjaväetee- Bistus. Küsimu^ks jääb, kuidas inspireerida noori kohustuslikule Siss©- kutsumisele ilma vaimsete vastuoludeta. USA oimetu osavõtt yietnami sõjast koos suurte kaotustega luhtunud võitlustes, tegi sõjaväeteenistuse sedavõrd ebapopulaarseks, et seffe all kannatavad üldises suhtumises veel praegu VietiSami ,sõ|a vetera- Tagasitee noorte kohustuslikule teenistusele peab aga valitsus leid-mia. Teisiti on mõttetu ka uute relvade toodang. Võib o|la on parimaks vahendiks kooli- ja ülikooliaegse sõjaväe treeningu andmine noortele, mis annaks tehnilise algteadmise ja olema üks hinnatav õppeaine, millele järgneb suvised õppused maastikul. See süsteem rakendaks noori paratamatu kasulikkuse raames ja võtaks nende vabaaja osa, mis sageli tarbetult või Isegi kahjulikult kulutatakse. Mitte vähem oluline ei ole ka Kanada varb^smasina käiku^ laskmine sellisel viisil, sest Kanada sõdur on olnud alati vabatahtlik ja ei oskagi teisiti mõtelda. , Eriprobleemiks on ÜSA ®rme®§', kujunemas naised. Meid OBI seal praegu IBÕSM sõdurist kuni klndra- Ihii. Neid õpib sõjakoolides, neid on eriülesandeis Ja neid on rivilist. Naised täitsid mitmeid iUesandeid mitmetel frotitidel Ja viimases maailmasõjas. Naised on edukad mitmetel erialadel) nagu sides, sanitaar-alal, toitlustamises, kantseleides jne. Küsimuseks Jääb, kui edukad saavad olla naised rivilistel kohtadel. Naiselt ei saagi oodata vastu]>anu ning Jõutagavara pidevas aktsioonis, relvad:3ga, nagu noortelt meestelt. Neid tuleb säästa erialalistesse ülesannetesse, nagu märgitud eespool. Kuid mis veelgi tähtsam, naine astub sõjaajal mobiliseeritud meeste töökohtadele produktsioonis selle asemel, et demoraliseeruda lahingus, 'kuigi teenides aumärke. Sõjavägi, mis ei suuda end komplekteerida ,, meestest, peab pankroteenima nagu- ^nii, kui seda sõjaväge tagala abista- 'vmas.eiole.. . On võimalik, et relvastustehnote: gia arenedes, Ja pra^uste kauglaske relvade Juures, suureneb haiste relvajõu osatähtsus paratamatult siiski. Võib olla pole see võimata, et tu-ugrelvade silosid käsita» väljaõppinud naised ajal, mil tema meespartnerid võitlevad !ä-hivõitlust (kui sellist on siis veel olemas) Ja võtavad vaenlaselt territooriume. Miks siis naistele klndralir mundrit keelata^ Hiinale moodsaid relvi ja suuri ma JandusliMse Ja tehnilisi toetusi, ühiselt toetatakse Afganistani vabadusvõitlejaid võitluses venelastest sissetungijate vastu. Toetatakse Kaug- Idas kambodzhalasi võitluses Vietnami okupantide vastu. Ameeriklaste materjaligajehitati 1979. a. kokkuleppe Järele Hiina Vene piirile kaks hiinlastega mehitatud elektroonilist teadetekogumise jaama, mille kaudu saadud Informatsiooni Jagatakse hikilaste poolt äitieeriklastega. Kuigi Taiwani küsimus varjutab uusi Hiina— USA vahekordi, peetakse Hiinat ÜSA tähtsamaks liitlaseks. Philippii-nidel Jõuti Ä. Halgi ja president Mar-cose vahel kokkuleppele, et tuleb võidelda selle eest, et vietnamlased lahkuksid Kambodžhast, Välismimster lubas, et Hiiiale müüakse USA moodsaid relvi, kuid üksikasjad selguvad hiljem ja selleks vajatakse: USA tihtšainate liitlaste ja kõigepealt Kongressi seisukohti. Relvi müüakse selleks, et ühi-selt astiidä" vastu N. Oidu ekspansioonile Aasias, Üks tähtsam koostöö ala on sõjaline vastuluure. Selleks ehitati ameeriklaste materjali: ja tehnikute poolt Hiina territooriumile, -Põhja Hiinamaale kaks elektroonilist teadetekogumise punkti, mis eriti jälgivad 'N, Liidu rakettide katsete jaamu Aralt järve lähedal Siberis. Lepiti kokku koostööks, et ühiselt toetada Afganistani vabadusvõitlejaid ja kambodzhalasi võitltises vietnami okupantide yastu. Seda koostööd varjutab veel Taiwani küsimuses erinevad seisukohad . Kuid hiinlased Deng Xiaopingiga eesotsas püüavad vaikida Taivi^ani küsimusest tunnistades, et esmajärgulise tähtsusega on ühine võitlus nr. üks vaenlase N. Liidu vastu. Hiinlaste suurimaks sooviks on saada USA-lt majanduslikku ja tehnilist toetust pmä mahajäänud majanduse moderniseerimiseks. Hiinlased teavad, et seda nad võivad saada ainult ameeriklastelt, kes on varem oma peavaenlased Teises maailmasõjas -r- sakslased ja jaapanlased jalule upitanud. odavad, sest ameeriklaste relvadele kulutatud rahast minevat lõvi osa vahendajate taskusse. Kõik Moskva summad relvadele minevat täielikult ainult relvade tootmiseks. Moskva on deklareerinud, et nad soovivad Valges Majas naha, juhtkonda, kes suhtub sõbralikumalt N. Liitu. Moskva taotleb nüüd tihedamate vahekordade kujundamist Indiaga, kes on sellest riivatud, et USA hakkab toetama Pakistani, kui India rivaali. India tegi aatompommi valmistamiseks katseid. Nüüd taotleb ka Pakistan aatompommi valmistamist. ifCü-šitakse, et kas India sooritab oma • õhujõududeiga hävitusTpnnaku ?a^ kistani aatomreaktori ivastu, nagu tegi seda Iisrael Iraagi aätomreakto- • riga. v\-." VENELÄSEB SEOTUD POOLAGA Arvatakse, et kuigi Moskva teeb kõva häält, siis on N. Liidul niipalju muid probleeme, et täi ei ole võimalik hetkel luua uusi tülikoldeid. Venelasi häirib kõigepealt Poola probleem. Mida enam aeg läheb edasi ja Kremli eakad seltsimehed peale ähvarduste poolakate vastu, midagi tõsist ette ei võta, seda enam levineb ' nn. Poola haigus eriti Ida^Euroopa N. Liidu satelliitide ja oma Venemaa etnilise päritoluga riikide tööliskonnas. Eriti Ukrainas, Balti riikides ja Lõuna-Venemaä moslemi usku riiki- ,, des.. Ka on Venelastel suur, hirm hiinlaste ees, Alma Atas seletas üks tähtis vene ametimees ameerika ajakirjanikule: Venemaad pole kunagi võidetud läänest. Kaarel XII, Napoleon ja Hitler said lüüa, kuid tatarlased idast okupeerisid Venemaad kogu 200 aastat ^ ; Kokkuvõttes on USA välisminister Ä. Haigi Kaug-Ida reis ainukeseks heledamaks momendiks USA praeguses välispoliitikas^ sest Euroopa libiseb kiiresti koos Prantsusmaa •uue juhtkoiinaga pahemale. ,JPresidendimäng" muutub Soomes üha kangemaks vaatamata sellele, et valimised on alles 1984. a. Eriti mu-tet on tundnud viimastel aegadel tommunistliku partei esimees Aarne Saarinen, kellele ei meeldi praeguse peaministri Mauno Kolvisto, SDP, suur populaarsus rahva hulgas. Peaminister on juba hakanud osutama vastupanu president Kekkosele, sest ta keeldus oma valitsust laiali saatmast aprillis. Siis arvati, et valitsus kukub. Saarinen, pärast visUti presidendi juurde, kiirustas ütlema ajalehtedele, et Kekkonen olevat soovinud uut peanünistrit. Muidugi see kõik oli suunatud Koivisto vastu. Pisut enne seda tegi siiski üks Soome suuremaid ajakirju ,;Seura" gal-lupi, millest sdgus, et praegune peaminister naudib rahva hulgas poolehoidu 65 protsendiga. Seda vastu aga üle 80 aastane president sai ainult 33H. Oma naeruväärsete arvamistega kuulsaks saanud agraaripartei (keskerakond) uus esimees ja välis-arsus minister Paavo Väyrynen tõusis 19, protsendile ja alkohooliprobleemiga V9itlev Soome Panga dirdktor Ahti Karjalainen (keskeralkond) 20%. Järgnevad ' Johannes Virolainen. (keskerak.) 15%, parempoolse koon-duspartei Raimc Ilaskivi 13%, sot-sialdemdkraat Kalevi Sorsa 13%, koondusparteilane ja Soome Panga direktor Harri Holkeri 12%, Max Jakobson samuti 12%, rootsi rahvapar-teilane Jan^Magnus Jansson 6%, kirikumees Mikko Juva 5 ja kommunist Aarne Saarinen vaid 4 protsenti. Arvestades^ suuremat nelja soome erakonda (sotsiaaldemokraadid, rahvuslik koonduspartei, keskeralkond ja rähvademokraadid/kommunistid) tuleb esimesele kohale jälle Koivisto ja Kekkonen teisele. . Gallupist ei selgunud küsitlute parteiseos. Momendil pole ka parteid oma kandidaate avalikult esitanud, vaid presidendimäng toimub „sule-tud ukste taga". kohta Saksa 0 • LUGEJA KIRJUTAB am OVER 50 YEARS OF GM SÄLES AND SERVICE m m Ameeriklastele on olulise tähtsusega; et Hiina ja N. Liit ei oleks liidus ning selle tõttu USA saaks segamatult teostada oma välispolntikät. Juba praegu on Moskva sunnitud koguni 25% oma sõjavägedest hoidma Hiina piiril ja selle tõttu Venemaa peab olema ettevaatlik uute sõjaköl-lete loomisel. Relvade müümise lubadus on esialgul küll veel sümboolne, sest on v4ja selleks suuri summasid ja USA oma armee vajab kiiresti uusi relvi. Kuid arvatakse, et USA jooniste järele ehitatakse hü-nasse uusi moodsate relvade tehaseid. Teatavasti:on USA-s suure mõjuga gruppe, kes on sellele vastu, et Hiina kommunistidele müüakse moodsaid USA relvi, mida saab kasutada rünnakuks. : oma lugejate mO^zo.vfMvL^-- fca neid mis et ülitu ajaleFie seisii^oh- L Vdumz Tcirjutada fcofcfciis-ja lisada oma nimi ja ['öimettis jätab endale guse Ittgejöte k\r'^v. rzix^zzni^ jc tehendada ning ' mittcsõbivt*sf jätta 5000 : Che vette Camaro Citation Monza ard Ave.^E.y Scarboroügh, Ont. MIS 4L9 Malibu Corvette Delta Eighty Eight Monte'.Gario Omega .Gapfice Gutlass la Oldsmobile Toronädo Ghevy Trucks and Vans mm. Uued vahekorrad Hijnaga ja eriti ühise abi • lubamine Afganistani vabadusvõitlejatele ja Kambodzha re-bellidele vietnamlaste vastu on põh-jalikult vihastanud Moskvat. Lubati -suuri USA toetusi ka Mistanile. Uus relvaabi Hiinale vüiastab N. Liii tü veelgi enam. Teatavasti Afganis-tahi vabadusvõitlejad saavad kogu aeg abi Pakistan kaudu Hiinalt, See tähendab seda, et N. Ludul tekib uu-si raskusi Afganistanis. Ameeriklas-test vaatlejad on pannud tähele, et ülistatud punaarmee võitfus Afga-nistani vabadusvõitlejatega on tohu-tu kaotusrikas, sest'venelastest juht-konnal on suuri raskusi viia võitlus se eriti N. Liidu etnilise päritoluga sõdureid. Siia kuulub veel USA surve Jaapanile, et Jaapan tõstaks oma riigi sõjalist võimsust, mis on ju si-hitud otseselt N. Liidu vastu. Moskva teeb kõva häält ja süüdistab ameeriklasi relvastuse võidujooksu propageerimises, yenelased ütlevaci et ameeriklased on naiivsed ja loodavad, et N. Liit peatab oma suurt rel, vastuse programmi. ^Seda ei olevat : 'aga.: kavas., • N. Liidu 'xelvad olevat Lugesih okupeeritud kodumaa tnü-kist, kus vesteldi Rootsis eluneva kunstnik Hermärr Talvik'uga. 20 a. kestel on enam kui 5 juhust, et võõrsil elunevad eesti kunstnikud on oma tõekspidamise hoiakut murdnud ja käe lepituseks sirutanud neile kelle eest nad minevikus põgenenud. Nüüd, peale 37-dat aastat võõrsil, jäävad mõnedele järsku Läänemaailma võimalused kitsaks ja nad taotlevad otsida kõmu Kadrioru lossist (Riiklik kunstimuuseum), seal korraldatakse näitusi, tervitatakse lillede ja^ käepigistusega kadunud poegi ja tütreid. ' / Nii juhtus teist korda Herman Tal-vik'uga, kui seal avati maikuus ta monotüüpia tüüpi tööde näitus. Kohal oli tublisti kommunistlikke funktsionääre, kõnedes meenutati, märkimisväärset sündmust, tähistati ühtlasi kunstniku 75-ndat sünnipäe- •.va. •.; • Hiljem Herman Talvik jutustas ajalehele, et ta elatab end kunstist ja ainult kunstist, kuigi ta ateljee asuvat Pohja-iRootsis, Norra püri ääres kusagil rabas kuhu pääseb ainult kummisaabastes ja talvel suuskadel Lõpuks ta soovitas noortele ... olge ausad! Ölipisime kord koos kunstikoolis, eriosakondades. Mäletan H.T. hästi, ta oli ei-ak, lapse hingega, kergesti Saksa Siseministeeriumile Bonnis saadeti lahnukiri Saksamaa Eestlaste Keskkomitee kohta. Kirjas väidetakse muuhulgas, et Keskkomitee omavat küllalt raha ja muud varandust, mistõttu Saksa Liiduvabariigi toetus Keskkonüteele oleVat üleliigne. Rünnati ka Keskkomitee raamatupidamist, mis ei vastavat tõsiolu- •'dele.: • ••. Keskomitee esitas Siseministeeriumile vastavaid aluseid, milliste näol tõendati, et on tegemist vaid alatu laimuga. Pealegi kontrollitakse ju Keskkomitee raamatupidamist kaks korda aastas: Revisjonikomisjonilt ja Siseministeeriumilt. Mõlemad kontrollid olid juba alati väga täpsed ja põhjalikud. Saksamaa eestlaste häälekandja „Eesti Rada", kes selle informatsiooni avaldas, jätkab: „T?ienduseks võiks veel mainida, et Saksamaa Eestlaste Keskkomitee saab Siseministeeriumi kaudu igal aastal väikese toetuse oma tööülesannete täitmiseks (büroo ülalpidamine, sidepidamine kaasmaalaste ja saksa asutustega, eestikeelse lehe väljaandmine, kultuursed üritused jne.) Tegemist on igal juhul ainult lisatoetusega, s.t. et nõutakse alati suuremat omapanust, millele siisji-saneb riiklik toetus. Mida suvatses saavutada punahin-geline kirjasaatja oma laimukirjaga? Vastus on rhüidugimõista selge: Ta lootis, et riigiametnikud kukuvad te-" ma alatu laimukirja peale sisse ja Ic^ petavad otsekohe toetuse andmist eestlaste rahvusgrupile. Saksa riik toetab praegu vähesel määral mitmeid rahvusgruppe, nende hulgas ka eestlaste oma. Kirjakirjutajale aga ei meeldinud, et toetatakse ka eestlaste rahvusgruppi. See ei mahtunud kuidagiviisi_ tema hingesse'. Mustaja kaasmaalane, kes ründas kommunistliku meetodiga meie ühiskonda võõra südi ja vale nime tagant on paljudele tuntud tegelane. Ehkki ta ise alatasa väidab, ta ei olevat sugugi konununist, oli aga tema tegu puht kommunistlikl; Sest ainult punastele oleme pinnuks silmis. Teisi vaenlasi meie rahvusgrupü ei ole. Meie ei tea, kelle ülesandel laimu-kiri sepitseti. Teame aga, et punased ostavad omi agente raha või lubadustega. Mida meie ühiskonna mustaja oma. teo eest sai, on meile kahjuks teadmata. Keskkomitee 'leidis vajalikuna meie lehe austatud lugejaid juhtunust informeerida. Eestlaste juhatus Saksamaal saab ka edaspidi töötama tasa ja targu- — ja selle eest hoolt kandma, et meie kodumaa okupante pooldavaid kaasmaalasi meie ühiskonnast eemaldatakse." President Kekkonen Kas soomlasest saab kosmonaut? Sdlist võimalust nimetas aprillikuus vene kosmonaut Vitali Sevastjanov Helsingis, kes pidas kõne Soome— NSV Liit seltsi kevadekoosolekul: „Tuleh ka see aeg, mii võtame vastu oma avaruslinnas (Baikonuris) külalislahkelt soome avaruslendurid." Koos venelastega on seni „avaruses" käinud kaheksa kommunistliku riigi esindajat ja praegu on ees lend rumeenlaste ja prantslastega. Järgmiseks kasutab „koš,moselennukit" hindu. SNS-seltsis peeti võimalikuks, et pärast Indiat järgneb Soome. Kohalikud sõjaväe esindajad maihivad aga,' et taolisi mõtteid pole vahetatud riikide vahel. Sama ütlevad ka teaduslik-tehnilise koostöö esindajad, nä^u näiteks koostÖökomisjoni soomepoolne esimees, professor Pek-ka Jauho. Soome kommunistliku partei esindajad külastasid möödunud kuu lõpus „oma" pealinna Moskvat. Soome ajalehed panid tähe'le kohe kuupäeva, sest toimub ju SKP partei koosolek lähematel aegadel, ja kõne all on kindlasti erakonna jätkuv, edu kaotus soome rahva bulgas, momendil pn see ainult"^ 16% raamides. Ja populaarsus langeb pidevalt. Delegatsioonist võtsid osa SKlP esimees A. Saarinen, abiesimees ja stalinist (vähemuslaste juht) T. Sinisalo koos uue parteise^kretäri Arvo Aaltoga, kes äsja lahkus tööjõuministri kohalt, ilmselt selle pärast, et praktiliselt Soomes tegutseb kaks kommunistlikku parteid — enamuslased ja vähemuslased — ja nende tüli püüab nüüd enamuslane parteisekretär lahendada. Pärast külaskäiku ütles üks delegatsiooni liige, et Saarinen olevat Suslovile kaitsnud poolakaid. ian Francisco is korraldama ärrituv, ei saanud hästi läbi kellegi-ga. Rootsi põgenike Ijaagris oli sama vahekord teistega, ainult konmiunis-mi paljastavates jutlemistes ühines ta kõikidega. Nüüd lõpuks otsib ta tuge ja kuulsust oma ipõliselt vaenlaselt. Kas sellise kunstikoormaga rännak okupantide juurde loob juurde ostjaskonda — on küsitav. Ka see, et asja eestja teist taga põhjendamata ktimmardamine midagi „kunst-nikuks sündinule" juurde annab? 1983 Hiljuti toimus San Francisco piirkonna Eesti organisatsioonide ja EELK koguduse esindajate koosolek. Koosolek leidis üksmeelselt, et rah-vusgrupp on valmis korraldama 1983. aastal Lääneraimiku Eesti Päevi ja tehakse vastav ettepanek EOLL Üldkogule, milline tuleb kokku Seattles XV Lääneranniku Eesti Päevade ajal. samal ajal otsustati esitada Üldkogule uue EOLL esimehe kandidaadiks praegune San Francisco Eesti Seltsi esimees Peeter Grüner. 1983. aastal möödub 30 aastat esimeste Lääneranniku Eesti Päevade teokssaamisest, millised toimusid San Ijranciscos. Ajaliselt pooldati 4. juuli ümbrust. „Meie £h |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-07-02-02