Meie Elu = Our life, July 2, 1981

              THURSDAY, JULY 2
Publishedfey Estonian Publishmg €o. Toronto Ltd., Esto­nian
House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont.
2R6 - ^ •'^^^
Toimetajad : H . Rebane Ja Veidenbaum.
Yorgis B. Parmihg, 473 LuHmann Dr.,
USA.Tel. (201) 262-0773.
„MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti
Äsut. A.
„Meie Elü^' toimetus jä talitus Eesti
Ave., Toronto, Ont. M4K2R6
• : ; ;';•.:,/;\•'•^.•®^• x;' ^
Tellimiste; ja kuulutusi vastuvõtmine igal.tööp.> kl. ,
-5 pl> esmašp. ja nelj^p. kl. 9 kl. 9 h.-l p.l.
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas — 1 a. 130.00, 6 L
$16.00, 3 k. 111.00; USA-sse - 1 a. $32.00, 6 k. $17.00, 3 k.
$11.50 ;Ülemeremaadesse: 1 a. |36.00; 6 k. $18.00, 3 k.
$12.00. Kiripostilisä Kanadas: 1 a. 114.50, 6 k. $7.25. Kiri-ja
lennupbšülisa USA-sše: 1 a.: $16.50, 6 k. $8.25. Lenno»
postilisa ulemeremaadesse: 1 a. $32 6 i . |16.40=
Üksiknumber»—.55^. \
KüüIutusHinnad: 1 toll ühel v^^
,JMeleElu" nr, 26 (1637) 1981
SOOMES
oodne võidu
.50, kuulutustq küljel |4.25.
CSS3S
Moodsatest relvadest on palju ^ jut­tu
olnud suurvõimude võidujooksus
uute relvaliikide alal. Hoopis vähem
kõneldakse koosseisudest, kes neid
relvi käsitama peavad ja tegelikku
võimuvõitlust teostama. Vpib olla
koosseisud on veelgi tähtsamad kui
relvad, sest koosseisude puudumisel
relvad vaikivad.
Tugevaim koosseisude poolest om
Nõukogude Liit, inimmaterjal on va­litsuse
käsutada kapsasupi ja paasi
vene saabaste eest. Nõukogude Liidu
teenistusealine lihtsalt kutsutakse
sisse sõjaväeteenistuse korras, lähe-tatakse
treeninglaagrisse, kuhu käs­takse
ja teenib aega seal kuhu mää­ratakse.
Vene sõdur on soldat tsaari­aegses
mõistes, vasturääkimata jia
enda arvamiseta. See tagab, et
Moskval oh niipalju sõdureid, kui­palju
seda iiõuab nende tehniline va-rustus^
r
ärataks ka
noor peab siis mõistma, et võimaliku
^japuhked(^ kuulub ta slssekutsu-mlsele
ikkagi Ja parem on olla õppi­nud
sõdur, kui tehnilisel alal võhik,
treeni
USA ja Kanada sõjaväelane on
praktiliselt palgasõdur Ja varvatakse
ajalehekuulutuste Ja i[)alga- ning mu-gavusmeelituste
abil sõj
tusse astuma. Teda
hea palga, kaugete reisidega, hari-dustehnilise
ettevalmistusega tulevi­ku
eluks elus või õppimiseks ülikoo­lis.
Sellegi juures on värbamisi vä-lnem,
kui koosseisud nõuavad Ja see­ga
on läänepoolsed koosseisud nii
öelda defitsiitsed.
Ma defitsiitsust näeb nüüd Rea­gani
valitsus Washhigtonis Ja mur­takse
pead, kuidas olukorda paran­dada.
Küsimuses oii, kas restaure©-"
rida noortele kohustuslik sõjaväetee-
Bistus. Küsimu^ks jääb, kuidas ins­pireerida
noori kohustuslikule Siss©-
kutsumisele ilma vaimsete vastuolu­deta.
USA oimetu osavõtt yietnami
sõjast koos suurte kaotustega luhtu­nud
võitlustes, tegi sõjaväeteenistuse
sedavõrd ebapopulaarseks, et seffe
all kannatavad üldises suhtumises
veel praegu VietiSami ,sõ|a vetera-
Tagasitee noorte kohustuslikule
teenistusele peab aga valitsus leid-mia.
Teisiti on mõttetu ka uute rel­vade
toodang. Võib o|la on parimaks
vahendiks kooli- ja ülikooliaegse sõ­javäe
treeningu andmine noortele,
mis annaks tehnilise algteadmise ja
olema üks hinnatav õppeaine, millele
järgneb suvised õppused maastikul.
See süsteem rakendaks noori pa­ratamatu
kasulikkuse raames ja võ­taks
nende vabaaja osa, mis sageli
tarbetult või Isegi kahjulikult kulu­tatakse.
Mitte vähem oluline ei ole
ka Kanada varb^smasina käiku^
laskmine sellisel viisil, sest Kanada
sõdur on olnud alati vabatahtlik ja
ei oskagi teisiti mõtelda.
, Eriprobleemiks on ÜSA ®rme®§',
kujunemas naised. Meid OBI seal
praegu IBÕSM sõdurist kuni klndra-
Ihii. Neid õpib sõjakoolides, neid on
eriülesandeis Ja neid on rivilist. Nai­sed
täitsid mitmeid iUesandeid mit­metel
frotitidel Ja viimases maail­masõjas.
Naised on edukad mitme­tel
erialadel) nagu sides, sanitaar-alal,
toitlustamises, kantseleides jne.
Küsimuseks Jääb, kui edukad saavad
olla naised rivilistel kohtadel.
Naiselt ei saagi oodata vastu]>anu
ning Jõutagavara pidevas aktsioo­nis,
relvad:3ga, nagu noortelt mees­telt.
Neid tuleb säästa erialalistesse
ülesannetesse, nagu märgitud ees­pool.
Kuid mis veelgi tähtsam, naine
astub sõjaajal mobiliseeritud meeste
töökohtadele produktsioonis selle
asemel, et demoraliseeruda lahingus,
'kuigi teenides aumärke. Sõjavägi,
mis ei suuda end komplekteerida
,, meestest, peab pankroteenima nagu-
^nii, kui seda sõjaväge tagala abista-
'vmas.eiole.. .
On võimalik, et relvastustehnote:
gia arenedes, Ja pra^uste kauglaske
relvade Juures, suureneb haiste rel­vajõu
osatähtsus paratamatult siis­ki.
Võib olla pole see võimata, et tu-ugrelvade
silosid käsita»
väljaõppinud naised ajal,
mil tema meespartnerid võitlevad !ä-hivõitlust
(kui sellist on siis veel
olemas) Ja võtavad vaenlaselt terri­tooriume.
Miks siis naistele klndralir
mundrit keelata^
Hiinale moodsaid relvi ja suuri ma
JandusliMse Ja tehnilisi toetusi, ühi­selt
toetatakse Afganistani vabadus­võitlejaid
võitluses venelastest sisse­tungijate
vastu. Toetatakse Kaug-
Idas kambodzhalasi võitluses Viet­nami
okupantide vastu. Ameeriklas­te
materjaligajehitati 1979. a. kokku­leppe
Järele Hiina Vene piirile kaks
hiinlastega mehitatud elektroonilist
teadetekogumise jaama, mille kau­du
saadud Informatsiooni Jagatakse
hikilaste poolt äitieeriklastega. Kuigi
Taiwani küsimus varjutab uusi Hii­na—
USA vahekordi, peetakse Hiinat
ÜSA tähtsamaks liitlaseks. Philippii-nidel
Jõuti Ä. Halgi ja president Mar-cose
vahel kokkuleppele, et tuleb või­delda
selle eest, et vietnamlased lah­kuksid
Kambodžhast,
Välismimster lubas, et Hiiiale
müüakse USA moodsaid relvi, kuid
üksikasjad selguvad hiljem ja sel­leks
vajatakse: USA tihtšainate liit­laste
ja kõigepealt Kongressi seisu­kohti.
Relvi müüakse selleks, et ühi-selt
astiidä" vastu N. Oidu ekspan­sioonile
Aasias, Üks tähtsam koos­töö
ala on sõjaline vastuluure. Sel­leks
ehitati ameeriklaste materjali:
ja tehnikute poolt Hiina territooriu­mile,
-Põhja Hiinamaale kaks elekt­roonilist
teadetekogumise punkti,
mis eriti jälgivad 'N, Liidu rakettide
katsete jaamu Aralt järve lähedal Si­beris.
Lepiti kokku koostööks, et
ühiselt toetada Afganistani vabadus­võitlejaid
ja kambodzhalasi võitltises
vietnami okupantide yastu. Seda
koostööd varjutab veel Taiwani kü­simuses
erinevad seisukohad .
Kuid hiinlased Deng Xiaopingiga
eesotsas püüavad vaikida Taivi^ani
küsimusest tunnistades, et esmajär­gulise
tähtsusega on ühine võitlus
nr. üks vaenlase N. Liidu vastu.
Hiinlaste suurimaks sooviks on
saada USA-lt majanduslikku ja teh­nilist
toetust pmä mahajäänud ma­janduse
moderniseerimiseks. Hiinla­sed
teavad, et seda nad võivad saada
ainult ameeriklastelt, kes on varem
oma peavaenlased Teises maailma­sõjas
-r- sakslased ja jaapanlased ja­lule
upitanud.
odavad, sest ameeriklaste relvadele
kulutatud rahast minevat lõvi osa
vahendajate taskusse. Kõik Moskva
summad relvadele minevat täielikult
ainult relvade tootmiseks. Moskva
on deklareerinud, et nad soovivad
Valges Majas naha, juhtkonda, kes
suhtub sõbralikumalt N. Liitu. Mosk­va
taotleb nüüd tihedamate vahekor­dade
kujundamist Indiaga, kes on
sellest riivatud, et USA hakkab toeta­ma
Pakistani, kui India rivaali. In­dia
tegi aatompommi valmistami­seks
katseid. Nüüd taotleb ka Pakis­tan
aatompommi valmistamist. ifCü-šitakse,
et kas India sooritab oma
• õhujõududeiga hävitusTpnnaku ?a^
kistani aatomreaktori ivastu, nagu te­gi
seda Iisrael Iraagi aätomreakto-
• riga. v\-."
VENELÄSEB SEOTUD POOLAGA
Arvatakse, et kuigi Moskva teeb
kõva häält, siis on N. Liidul niipalju
muid probleeme, et täi ei ole võima­lik
hetkel luua uusi tülikoldeid. Ve­nelasi
häirib kõigepealt Poola prob­leem.
Mida enam aeg läheb edasi ja
Kremli eakad seltsimehed peale äh­varduste
poolakate vastu, midagi tõ­sist
ette ei võta, seda enam levineb
' nn. Poola haigus eriti Ida^Euroopa
N. Liidu satelliitide ja oma Venemaa
etnilise päritoluga riikide tööliskon­nas.
Eriti Ukrainas, Balti riikides ja
Lõuna-Venemaä moslemi usku riiki-
,, des..
Ka on Venelastel suur, hirm hiin­laste
ees, Alma Atas seletas üks täh­tis
vene ametimees ameerika ajakir­janikule:
Venemaad pole kunagi või­detud
läänest. Kaarel XII, Napoleon
ja Hitler said lüüa, kuid tatarlased
idast okupeerisid Venemaad kogu
200 aastat ^ ;
Kokkuvõttes on USA välisminister
Ä. Haigi Kaug-Ida reis ainukeseks
heledamaks momendiks USA prae­guses
välispoliitikas^ sest Euroopa
libiseb kiiresti koos Prantsusmaa
•uue juhtkoiinaga pahemale.
,JPresidendimäng" muutub Soomes
üha kangemaks vaatamata sellele, et
valimised on alles 1984. a. Eriti mu-tet
on tundnud viimastel aegadel
tommunistliku partei esimees Aarne
Saarinen, kellele ei meeldi praeguse
peaministri Mauno Kolvisto, SDP,
suur populaarsus rahva hulgas. Pea­minister
on juba hakanud osutama
vastupanu president Kekkosele, sest
ta keeldus oma valitsust laiali saat­mast
aprillis. Siis arvati, et valitsus
kukub. Saarinen, pärast visUti presi­dendi
juurde, kiirustas ütlema aja­lehtedele,
et Kekkonen olevat soovi­nud
uut peanünistrit. Muidugi see
kõik oli suunatud Koivisto vastu.
Pisut enne seda tegi siiski üks Soo­me
suuremaid ajakirju ,;Seura" gal-lupi,
millest sdgus, et praegune pea­minister
naudib rahva hulgas poole­hoidu
65 protsendiga. Seda vastu aga
üle 80 aastane president sai ainult
33H. Oma naeruväärsete arvamiste­ga
kuulsaks saanud agraaripartei
(keskerakond) uus esimees ja välis-arsus
minister Paavo Väyrynen tõusis 19,
protsendile ja alkohooliprobleemiga
V9itlev Soome Panga dirdktor Ahti
Karjalainen (keskeralkond) 20%.
Järgnevad ' Johannes Virolainen.
(keskerak.) 15%, parempoolse koon-duspartei
Raimc Ilaskivi 13%, sot-sialdemdkraat
Kalevi Sorsa 13%,
koondusparteilane ja Soome Panga
direktor Harri Holkeri 12%, Max Ja­kobson
samuti 12%, rootsi rahvapar-teilane
Jan^Magnus Jansson 6%, ki­rikumees
Mikko Juva 5 ja kommu­nist
Aarne Saarinen vaid 4 protsenti.
Arvestades^ suuremat nelja soome
erakonda (sotsiaaldemokraadid, rah­vuslik
koonduspartei, keskeralkond
ja rähvademokraadid/kommunistid)
tuleb esimesele kohale jälle Koivisto
ja Kekkonen teisele. .
Gallupist ei selgunud küsitlute
parteiseos. Momendil pole ka parteid
oma kandidaate avalikult esitanud,
vaid presidendimäng toimub „sule-tud
ukste taga".
kohta Saksa
0 •
LUGEJA KIRJUTAB
am
OVER 50 YEARS OF GM SÄLES AND SERVICE
m m
Ameeriklastele on olulise tähtsuse­ga;
et Hiina ja N. Liit ei oleks liidus
ning selle tõttu USA saaks segama­tult
teostada oma välispolntikät. Ju­ba
praegu on Moskva sunnitud kogu­ni
25% oma sõjavägedest hoidma
Hiina piiril ja selle tõttu Venemaa
peab olema ettevaatlik uute sõjaköl-lete
loomisel. Relvade müümise lu­badus
on esialgul küll veel sümbool­ne,
sest on v4ja selleks suuri sum­masid
ja USA oma armee vajab kii­resti
uusi relvi. Kuid arvatakse, et
USA jooniste järele ehitatakse hü-nasse
uusi moodsate relvade teha­seid.
Teatavasti:on USA-s suure mõjuga
gruppe, kes on sellele vastu, et Hiina
kommunistidele müüakse moodsaid
USA relvi, mida saab kasutada rün­nakuks.
:
oma lugejate mO^zo.vfMvL^-- fca
neid mis et ülitu ajaleFie seisii^oh-
L Vdumz Tcirjutada fcofcfciis-ja
lisada oma nimi ja
['öimettis jätab endale
guse Ittgejöte k\r'^v. rzix^zzni^ jc
tehendada ning ' mittcsõbivt*sf
jätta
5000 :
Che vette
Camaro
Citation
Monza
ard Ave.^E.y Scarboroügh, Ont. MIS 4L9
Malibu Corvette Delta Eighty Eight
Monte'.Gario Omega
.Gapfice Gutlass
la Oldsmobile
Toronädo
Ghevy Trucks and Vans
mm.
Uued vahekorrad Hijnaga ja eriti
ühise abi • lubamine Afganistani va­badusvõitlejatele
ja Kambodzha re-bellidele
vietnamlaste vastu on põh-jalikult
vihastanud Moskvat. Lubati
-suuri USA toetusi ka Mistanile.
Uus relvaabi Hiinale vüiastab N. Liii
tü veelgi enam. Teatavasti Afganis-tahi
vabadusvõitlejad saavad kogu
aeg abi Pakistan kaudu Hiinalt, See
tähendab seda, et N. Ludul tekib uu-si
raskusi Afganistanis. Ameeriklas-test
vaatlejad on pannud tähele, et
ülistatud punaarmee võitfus Afga-nistani
vabadusvõitlejatega on tohu-tu
kaotusrikas, sest'venelastest juht-konnal
on suuri raskusi viia võitlus
se eriti N. Liidu etnilise päritoluga
sõdureid. Siia kuulub veel USA sur­ve
Jaapanile, et Jaapan tõstaks oma
riigi sõjalist võimsust, mis on ju si-hitud
otseselt N. Liidu vastu. Mosk­va
teeb kõva häält ja süüdistab
ameeriklasi relvastuse võidujooksu
propageerimises, yenelased ütlevaci
et ameeriklased on naiivsed ja looda­vad,
et N. Liit peatab oma suurt rel,
vastuse programmi. ^Seda ei olevat
: 'aga.: kavas., • N. Liidu 'xelvad olevat
Lugesih okupeeritud kodumaa tnü-kist,
kus vesteldi Rootsis eluneva
kunstnik Hermärr Talvik'uga. 20 a.
kestel on enam kui 5 juhust, et võõr­sil
elunevad eesti kunstnikud on
oma tõekspidamise hoiakut murd­nud
ja käe lepituseks sirutanud nei­le
kelle eest nad minevikus põgene­nud.
Nüüd, peale 37-dat aastat võõr­sil,
jäävad mõnedele järsku Lääne­maailma
võimalused kitsaks ja nad
taotlevad otsida kõmu Kadrioru los­sist
(Riiklik kunstimuuseum), seal
korraldatakse näitusi, tervitatakse
lillede ja^ käepigistusega kadunud
poegi ja tütreid. ' /
Nii juhtus teist korda Herman Tal-vik'uga,
kui seal avati maikuus ta
monotüüpia tüüpi tööde näitus. Ko­hal
oli tublisti kommunistlikke
funktsionääre, kõnedes meenutati,
märkimisväärset sündmust, tähistati
ühtlasi kunstniku 75-ndat sünnipäe-
•.va. •.; •
Hiljem Herman Talvik jutustas
ajalehele, et ta elatab end kunstist
ja ainult kunstist, kuigi ta ateljee
asuvat Pohja-iRootsis, Norra püri
ääres kusagil rabas kuhu pääseb ai­nult
kummisaabastes ja talvel suus­kadel
Lõpuks ta soovitas noortele
... olge ausad!
Ölipisime kord koos kunstikoolis,
eriosakondades. Mäletan H.T. hästi,
ta oli ei-ak, lapse hingega, kergesti
Saksa Siseministeeriumile Bonnis
saadeti lahnukiri Saksamaa Eestlas­te
Keskkomitee kohta. Kirjas väide­takse
muuhulgas, et Keskkomitee
omavat küllalt raha ja muud varan­dust,
mistõttu Saksa Liiduvabariigi
toetus Keskkonüteele oleVat üleliig­ne.
Rünnati ka Keskkomitee raama­tupidamist,
mis ei vastavat tõsiolu-
•'dele.: • ••.
Keskomitee esitas Siseministeeriu­mile
vastavaid aluseid, milliste näol
tõendati, et on tegemist vaid alatu
laimuga. Pealegi kontrollitakse ju
Keskkomitee raamatupidamist kaks
korda aastas: Revisjonikomisjonilt
ja Siseministeeriumilt. Mõlemad
kontrollid olid juba alati väga täpsed
ja põhjalikud.
Saksamaa eestlaste häälekandja
„Eesti Rada", kes selle informatsioo­ni
avaldas, jätkab:
„T?ienduseks võiks veel mainida,
et Saksamaa Eestlaste Keskkomitee
saab Siseministeeriumi kaudu igal
aastal väikese toetuse oma tööüles­annete
täitmiseks (büroo ülalpidami­ne,
sidepidamine kaasmaalaste ja
saksa asutustega, eestikeelse lehe
väljaandmine, kultuursed üritused
jne.) Tegemist on igal juhul ainult
lisatoetusega, s.t. et nõutakse alati
suuremat omapanust, millele siisji-saneb
riiklik toetus.
Mida suvatses saavutada punahin-geline
kirjasaatja oma laimukirjaga?
Vastus on rhüidugimõista selge: Ta
lootis, et riigiametnikud kukuvad te-"
ma alatu laimukirja peale sisse ja Ic^
petavad otsekohe toetuse andmist
eestlaste rahvusgrupile. Saksa riik
toetab praegu vähesel määral mit­meid
rahvusgruppe, nende hulgas ka
eestlaste oma. Kirjakirjutajale aga
ei meeldinud, et toetatakse ka eest­laste
rahvusgruppi. See ei mahtunud
kuidagiviisi_ tema hingesse'.
Mustaja kaasmaalane, kes ründas
kommunistliku meetodiga meie ühis­konda
võõra südi ja vale nime tagant
on paljudele tuntud tegelane. Ehkki
ta ise alatasa väidab, ta ei olevat su­gugi
konununist, oli aga tema tegu
puht kommunistlikl; Sest ainult pu­nastele
oleme pinnuks silmis. Teisi
vaenlasi meie rahvusgrupü ei ole.
Meie ei tea, kelle ülesandel laimu-kiri
sepitseti. Teame aga, et punased
ostavad omi agente raha või luba­dustega.
Mida meie ühiskonna mus­taja
oma. teo eest sai, on meile kah­juks
teadmata.
Keskkomitee 'leidis vajalikuna meie
lehe austatud lugejaid juhtunust in­formeerida.
Eestlaste juhatus Sak­samaal
saab ka edaspidi töötama ta­sa
ja targu- — ja selle eest hoolt
kandma, et meie kodumaa okupan­te
pooldavaid kaasmaalasi meie ühis­konnast
eemaldatakse."
President Kekkonen
Kas soomlasest saab kosmonaut?
Sdlist võimalust nimetas aprillikuus
vene kosmonaut Vitali Sevastjanov
Helsingis, kes pidas kõne Soome—
NSV Liit seltsi kevadekoosolekul:
„Tuleh ka see aeg, mii võtame vastu
oma avaruslinnas (Baikonuris) küla­lislahkelt
soome avaruslendurid."
Koos venelastega on seni „avaruses"
käinud kaheksa kommunistliku riigi
esindajat ja praegu on ees lend ru­meenlaste
ja prantslastega. Järgmi­seks
kasutab „koš,moselennukit"
hindu. SNS-seltsis peeti võimalikuks,
et pärast Indiat järgneb Soome. Ko­halikud
sõjaväe esindajad maihivad
aga,' et taolisi mõtteid pole vaheta­tud
riikide vahel. Sama ütlevad ka
teaduslik-tehnilise koostöö esinda­jad,
nä^u näiteks koostÖökomisjoni
soomepoolne esimees, professor Pek-ka
Jauho.
Soome kommunistliku partei esin­dajad
külastasid möödunud kuu lõ­pus
„oma" pealinna Moskvat. Soome
ajalehed panid tähe'le kohe kuupäe­va,
sest toimub ju SKP partei koos­olek
lähematel aegadel, ja kõne all
on kindlasti erakonna jätkuv, edu
kaotus soome rahva bulgas, momen­dil
pn see ainult"^ 16% raamides. Ja
populaarsus langeb pidevalt. Delegat­sioonist
võtsid osa SKlP esimees A.
Saarinen, abiesimees ja stalinist (vä­hemuslaste
juht) T. Sinisalo koos
uue parteise^kretäri Arvo Aaltoga, kes
äsja lahkus tööjõuministri ko­halt,
ilmselt selle pärast, et praktili­selt
Soomes tegutseb kaks kommu­nistlikku
parteid — enamuslased ja
vähemuslased — ja nende tüli püüab
nüüd enamuslane parteisekretär la­hendada.
Pärast külaskäiku ütles üks dele­gatsiooni
liige, et Saarinen olevat
Suslovile kaitsnud poolakaid.
ian Francisco
is korraldama
ärrituv, ei saanud hästi läbi kellegi-ga.
Rootsi põgenike Ijaagris oli sama
vahekord teistega, ainult konmiunis-mi
paljastavates jutlemistes ühines
ta kõikidega. Nüüd lõpuks otsib ta
tuge ja kuulsust oma ipõliselt vaenla­selt.
Kas sellise kunstikoormaga rän­nak
okupantide juurde loob juurde
ostjaskonda — on küsitav. Ka see,
et asja eestja teist taga põhjenda­mata
ktimmardamine midagi „kunst-nikuks
sündinule" juurde annab?
1983
Hiljuti toimus San Francisco piir­konna
Eesti organisatsioonide ja
EELK koguduse esindajate koosolek.
Koosolek leidis üksmeelselt, et rah-vusgrupp
on valmis korraldama 1983.
aastal Lääneraimiku Eesti Päevi ja
tehakse vastav ettepanek EOLL Üld­kogule,
milline tuleb kokku Seattles
XV Lääneranniku Eesti Päevade
ajal.
samal ajal otsustati esitada Üldko­gule
uue EOLL esimehe kandidaa­diks
praegune San Francisco Eesti
Seltsi esimees Peeter Grüner.
1983. aastal möödub 30 aastat esi­meste
Lääneranniku Eesti Päevade
teokssaamisest, millised toimusid
San Ijranciscos. Ajaliselt pooldati 4.
juuli ümbrust.
„Meie £h