Meie Elu = Our life, December 23, 1982

              IfATIOIlAL LIBRiai Oi?' CMlõk ^ ^
^l^^felijM str, Order T
JP,V; )^ 13SS
STLASTE AJALEhlT
Second tlass Mail Registration Mö. 1354.
Nr. 51(^1712) 19^; NELJAPÄEVAL. 23. DETSEMBRIL - THURSDAY, DECEMBER 23 XXXIII aastakäOs:
• ' • • • . • • ^ . , " . •
Hendrik Visnapuu
PÜHADETIRYITUS
^ ^Ontario danike ja valitsuse nimel on mul hea me©l edasi
anda teie lugejatele soojemad pühadetervitused.
See on aeg, mil tuleme kokku perekondade ja sõpradega,
et hetkeks Iddä rahu, lootust ja heatahtlikkust, ammuta­ma
julgustust armastuse ja võrdsuse põhialustest, mis on
meie ühine pärimus.
Hõlmatunä sellest vaimust ming osaledes andmisrõõmus
ja õnnistuses, kinnitagem taas ilootust, et pühadele omane
sjiüremeelius ja kaastunne kestaks igavesti ja levineks ko­gu
raskustes maailmas/ tuues rahu maa peale inimkondsi
köitvas vennalikkuses.
V Avaldan tänu kõige eest, mida olete andnud aastate kes­tel
Kanada tugevndamiseks, meie omapärase kultuuripä­randi
rikastamiiseks ja soovin, et teie ja teie lähedased mw
divad rõõmsaid jõulupühi ja tulemusrlkast uut aastat.
WILLIAM G. DAVIS
naa
,>Mõnda on Jumal maailma armstanud, et Ta. oma aimi-sündinud
Poja on annud, et ükski, kes Temasse usub, ei
pea hukka saama, vald et igavene, eliqi temal peab: olema.".
. ev. 3:
Ml Mõmgikord on pöördutud :suiiirmee§^^^ ükstas kõik kas :
kirikuõpetaja poole kirikumeeste, poliitikutee,
küsimusega: „Miks kõneleb teadlaste vöi näitlejate sünd ja
Piibel meile nõnda napilt lapsepõlv. Kas keegi tundis
Jeesus Kristuse sünnist ja huvi Vabadussõja ajal Pätsu
veelgi vähem tema noor- vSi Laidoneri sünni- ja
põlvest?" Sellised küsimused noorusaastate vastu? Kindlasti
on loomulikud, sest oleme ju sama vähe kui keskmine
kõik rohkem või vähem kas kanadlane tunneb huvi
teadushimulised või Trudeau või Daviese sünni
uudishimulikud ning tahame vastu. Ei, rahvast huvitasid
teada nii palju kui võimalik pea siis, samuti kui tänapäeval,
kõigist. Jumala, Kristuse ja peamiselt teod. Kristuse
teised usuküsimused paeluvad lunastav kannatus ja ristisurm
vahetevahel isegi „veendunud ja, ülestõusmine koos Tema
usuvasiaseid*' Jõulud õpetusega varjutas kõik! Veel
haaravad kõiki, vähesed on tänapäevgi on inimesi, kes
meed, kes jõulurõõmust kübetki usuvad, et kõik muu on
osa ei saa või kes ei mõtle kor- tähtsuseta.
dagiJeesuslapse sünnile. v Isiklikult jagan nende rõõmu,
f^t Jeesus Kristus on meie
Jõuloa^d, €l ]}^iaiiifiiB m!etl^e'r'^Wstaja -ning, Igal' in-vahemate
ristiusu pühadie imhingel, kes Temasse usub, on
hulka, ürgkristlased ei tund- Tema tõotust mööda igavene
nud huvi Kristuse sünni ja elu. Samas aga olen kurb, et
lapsepõlve vastu, neid huvitas ürgkirik ei pannud rohkem
vaid ristilöödud ja -^kõige tähelpanu Kristuse sünnile,
tähtsaim - ülestõusnud Kristus. I kuigi saan aru, et kristlased
Eõõm, et Jumal näitas oma elasid siis Kristuse peatse
võimu surma üle, ja et Kristus taastulemise tähe all. Alles
suri inimkonna, sinu ja minu, aegamööda hakkasid kristlas-pattude
eest. varjutas kõik | ed avastama, kui üllas oli
muu. Urgkristlik teoloogia elas Jumala nõu, kui ta astus aega
olevikus ja veelgi rohkem ja ruumi väikese lapsena, et
tulevikus, mineviku jaoks ei jagada meiega kõiker^^^M^^^
olnud huvi ega aega: oodati pea
Kristuse taastulekut siia
maailma. Ülestõusmise pühad
olid kirikuaasta kõrgpunkt,
suurim huvi jõulude kui Jeesus
Kristuse sünnipäeva vastu il­mneb
kirikua j äloos alles
kolrnanda sajandi
Ajaliselt määrati jö
kindlaks alles keiser
Konstatinus Suure ajal, nagu tähele panna! Kristuses kohtub
hiljem selgunud, 4 - S aastase inimene Jumalaga, Kristuse
veaga. Samaaegsed on ka valguses ta näeb oma vead ja
esimesed Kristuse sündi ja P^l^
lapsepõlve tähistavad kirikud^^^ rahu, ainult
Võttis ligi 300 aastat enne kui Kristuses onHilestõusmise võit
jõulud saavutasid oma tähtsuse W Igavese ^lu igevene rahu!
^kristlikus kirikus. Kristuse õpetuses näeme
kuidas ^ l a d a J ü ja
Miks? küsivad nii mõnedki; I 'kaasinimeste k
Vastus on, nägu «lal mainitud "^eile kõik jajootab meilt ainult
osalt selles, et Jeesuse i»sku! Seda kõike pakub in-kaäsaegsed
ei suutnud näha^^^N kes
jette järgnevate põlvkondade aga sündis ilma väeti lap-
^ v i Õnnistegija sünni västu^^
Nöndanaguigavanemootabja [oomws, et Kristus sündis
loodab palju oma laste ^apsukesenainagumeiekoiksiia
tulevikust, nõnda tegid ka seda ^«wres väes ja võimus, nagu Ta
Maria ja Joosep - jä nagu
Piiblist loenle,oH Marial
selleks palju põhjust.
nende kaasaegsel
need mõtted kindlasti sama
nähe kui m^
unelmad nende laste suhtes ^ ^ i kaotanud, usun, et tajun ka
-meil cm küUalt, et tegel^^^^ tundeid kui Ta poeg
pma lastega. Hiljem, kui "^^^^^
Kristus rändas ihööda Gälilea ^§a>,nõnda on Jumal maailma
ja Juuda inägesid ja orge ning ^rn^astanud, et Tä oma
kuulutas Jumala sõna^terven-?"^^sündinud Poja on annud, et
"Hski, kes Temassö usub, ei pea
saama, vaid et igevene
temal peab olema!^^
"tänage Issandat, sest Tema
3 ^ea ja Tema heldus
das haigeidi puhastas templi ja
täitis oma taevase Isa soove,
siisi samuti elati tänai
ni^g Kristuse sündi
huvitanud kedagi. Selle va^^
tunti sama vähe huvi kui meid
kaas ae!
f aeyan särasid tähed. Polnud kuud.
Lumihärmätisen olid puud.
Oli külm, oli vaikne, oli õhtim.
Sõitsid kiriku vaikiden reed.
Tõusin kõrvalist tahtesse teed.
Olid jõulud, oli laupäev, oli õhtu.
Tõusten mäkke, nägin paistman tuld.
Suland lumest paistis hawana muld.
Oli külm, oli tuli, oli õhtu.
Tuli praksliiden põles. Olin mäel
Magas sündinu näitsiku käel.
Oli vaikne, 6lid jõulud, oli õhtu.
Olin imestet, tulbastin, olin tumiEo
Mis näen, mõtlin olevat lumm.
Oli õudne, oli külm, oli õhtu.
Ütles kurblikul häälel ema suu:
„Magab. Poeg. Pole paiksk. Puudub muul"
Säras täht üle pää, oli õbtu.
-la ma kummardin käele, annin suud.
:|!õbchärmätisen olid püüd.
pii neitsi;.öHd jõulud, oli Õhtu.
j..
, et 10-12 põlvkonda
kristlasi elasid ja surid ilma
tõeliste jõuludeta. Tõsi, nende
ülestõumispühade rõõm õli ehk
suurem kui meil, aga ikka...
rohkem aga kurvastab
mmd, et ka tänapäeval
neid, kes ei oska Jumah
suurimat kinki Jeesuse
Kristuse; näol hiniiata ega
see^
w tõotanud kord jälle
Pleh südamest rõõmustanud
enda ja teiste lapsulteste sün-
<^i<leiile, seda roonisam olen e^
ka Kristus sundis lapsukesena.
^Hes ise ühe lapsukese surma
Jõulupühad oma sära ja rõõmuga on
jällegi kätte jõudmas. -Need on kallid
pühad, mis inimhinge võivad jätta
sügavaid mälestusi -ka siis, kui neid
tuleb mööda saata lihtsamafe,
vaesemas olukorras. Oleme Jumalale
tänulikud siinse elu eest - vabaduse ja
külluse maal - kus isegi kingituse
ostmine pole lihtne toiming, pead
motleniä ja kaaluma mis võiks siin
külluses saajale rõõmu teha.
Elus oleme elahud ka väga tühje
jõuluid. 1937 a. inglise kaubalaeval
Hollandis käis hoogne kauba
mahalaadimine jõuluõhtul. Oli selge, et
tavalise tööpäeva lõpuks ei jõuta tööga
toime. Sadamatöölised töötasid
hilisõhtuni ja siis tuli laev meresõiduks
korda panna, ühe sõnaga, muud ei
olnud töö ja töö. Inglasi tiivustas siiski
lootus, et jõuluks saame koju - ka
kaptenil oli naine laevas kaasas.
Merele jõudes tabas meid väga tihe
udu. Võimas mootorlaeva udüvile pani
kogu õhii laeva ümbruses vibreeruma
ja peletas une vaba vahis ^kois puhkava
meremehe silmilt. Alles esimese püha
õhtupoolikul hõrenes udu ja lähenes
peagi Inglismaa ränd. Toit oli
tavalisest pareni - muidu olid need
yäga tühjad jõulupühad.
Uks eesti laevamehaanik meenutab
oma noorepõlve mälestusis jõuluõhtut-
; mis kunagi ei unune,
i j,01i jõulueelne aeg kui laadisime
propse Portügaalis Lissabonis. Laeva
püüti pühadeks merele saata, et vältida
kulukaid laeva seisupäevi sadamas. Nii
tehti ületuride ja pühadelaupäeva õhtu
videvikus kulgesime merele. Olles
söönud tavalisest pidulikuma
õhtusöögi, lahkusin kajutist mis asus
laeva ninas, et veidi dekil viidiba. Oli
vaikne jasoe ohtu. Masinaruumi vahti
minnesmöödusin lahtisest uksest ja
peatusin hetkeks. Salongid raadiost
kostis vaikselt: „Püha öö, õnnistud
öö...'' Kuigi sõnad olid võõrad,
meloodia aga nii tuttav, mida laulnud
kodukiriküs ja kodus igal jõuluajal.
Mõttekiirusel rändasin koduradadele,
: elasin kaäša kodused jõulud. Meenus,
et need on ju minu esimesed jõulud olla
ära kodust -merel. Elamus oli nii tugev,
et tänaseni meenub see mulle igal
jõuluajal! Keskööl vahist lahkudes,
seisatasin jällegi dekil. Aga enam ei
kostnud lauluhelid salongi aknast - koik
oli vaikne - pimedus ümberringi, niida
läbis ainult laevamasinate ühtlane
••türnin."-'^-"^'^
1941 aastal oli loomavagunites pika
tee maha sõitnud hulk noori eesti
^ülle kaunista:
sSdureid. Nüüd elasid nad Uraaiist
umbes 250 klm ida pool -Siberis -150
eesti meest, tööpataljonina met­satöödel.
Elamu oli kiiresti laudadest
kokkulöödud barakk, milles kahekords­ed
narid ja soenduseks ruumi^kum-magis
otsas raudtünn mida kütsime
puudega - kandes neid õhtul koju kaenla
all. Elamu oli külm ja niiske.
Töölaagrit ümbritses okagtraataed jä
väraval olid vahtideks ainult
;,usaldatud" mehed. Kõrgem ülemus:
komissar ja 3 politrükki - kõik venelas-
Hommikul äratilcdl 5 Ja kell 6 sam­musime
metsatööle - mis võttis tund
aega. Õhtul lõpetasime kell 6 ja kell 7
saime supikorti (heei-inga^ ja rukki­jahu)
ja natuke hirsipudrU. Päeva
toidunormiks 35pg leiba jä 16g suhkrut
- mehele. Vaba aega anti meestele kuu
aja kohta pool päeva. Enamikus olime
eesti suvise Hidevarustusega. Töö
-normi alusel. Mehed kaotasid
kehakaalu ja surmajuhtumid
sagenesid. ! , " •
Jõulupäeval, kell 6 tööd lõpetades,
mitmed mehed võtsid endale rohelisi
kuuseoksi kaasa - asetasid need oma
voodi-naride jalgeotsa. ühel ven­nastekoguduse
vennal (Paide kandist)
oli piibel kaasas ja õhtul kogunesime
tema nari umber - kes olid huvitatud.
Ta luges meile Jõuluevangeeliumi.
Kuulasime vaikselt ja mõtted käisid
kaugel kodumaa teil. Laulda;me ei
julgenud aga vend pidas lõpp-palve.
Kuulsin, et tä oli soovijaile ka ar­mulauda
toimetanud.
Esimese püha hommik' oli täiesti
Vaikne. Külma umbes -40C. Puud
värske lumega kaetud. Päike paistis ja
' ta kollane valgus tupgis läbi kerge udu.
Hommiku sätendav tervitus tõstis
meeste tuju. keegi meestest ütles:
„Vaadake, kodumaa saadab meile
looduse ilus ja puhtuses kaunima
joulukaardi^-tervituseks!
Marssisime edasi ja algas tavaline
tööpäev sügavas -kuni kõhuni- lumes.
Õhtul tagasi barakkidesse tulles leid­sime,
et politruk oli lasknud ära korjata
koik meie voodidele asetatud
kuuseoksad. |
Need olid mu elu vaesemad - tüh­jemad
- jõulupühad - jutustab endine s8-
jamees.".:
; Need read on paberile pandud
lootusega, et peaksime väga kalliks
aega miljes elame, kus võime vabalt
pühitaseda Kristuse sünnipäeva!
Olgem kõiges tänulikud Jumalale!
- ; • I i V.NOMME (,,Sidemees")
' i 1