1982-12-23-01 |
Previous | 1 of 14 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
IfATIOIlAL LIBRiai Oi?' CMlõk ^ ^ ^l^^felijM str, Order T JP,V; )^ 13SS STLASTE AJALEhlT Second tlass Mail Registration Mö. 1354. Nr. 51(^1712) 19^; NELJAPÄEVAL. 23. DETSEMBRIL - THURSDAY, DECEMBER 23 XXXIII aastakäOs: • ' • • • . • • ^ . , " . • Hendrik Visnapuu PÜHADETIRYITUS ^ ^Ontario danike ja valitsuse nimel on mul hea me©l edasi anda teie lugejatele soojemad pühadetervitused. See on aeg, mil tuleme kokku perekondade ja sõpradega, et hetkeks Iddä rahu, lootust ja heatahtlikkust, ammutama julgustust armastuse ja võrdsuse põhialustest, mis on meie ühine pärimus. Hõlmatunä sellest vaimust ming osaledes andmisrõõmus ja õnnistuses, kinnitagem taas ilootust, et pühadele omane sjiüremeelius ja kaastunne kestaks igavesti ja levineks kogu raskustes maailmas/ tuues rahu maa peale inimkondsi köitvas vennalikkuses. V Avaldan tänu kõige eest, mida olete andnud aastate kestel Kanada tugevndamiseks, meie omapärase kultuuripärandi rikastamiiseks ja soovin, et teie ja teie lähedased mw divad rõõmsaid jõulupühi ja tulemusrlkast uut aastat. WILLIAM G. DAVIS naa ,>Mõnda on Jumal maailma armstanud, et Ta. oma aimi-sündinud Poja on annud, et ükski, kes Temasse usub, ei pea hukka saama, vald et igavene, eliqi temal peab: olema.". . ev. 3: Ml Mõmgikord on pöördutud :suiiirmee§^^^ ükstas kõik kas : kirikuõpetaja poole kirikumeeste, poliitikutee, küsimusega: „Miks kõneleb teadlaste vöi näitlejate sünd ja Piibel meile nõnda napilt lapsepõlv. Kas keegi tundis Jeesus Kristuse sünnist ja huvi Vabadussõja ajal Pätsu veelgi vähem tema noor- vSi Laidoneri sünni- ja põlvest?" Sellised küsimused noorusaastate vastu? Kindlasti on loomulikud, sest oleme ju sama vähe kui keskmine kõik rohkem või vähem kas kanadlane tunneb huvi teadushimulised või Trudeau või Daviese sünni uudishimulikud ning tahame vastu. Ei, rahvast huvitasid teada nii palju kui võimalik pea siis, samuti kui tänapäeval, kõigist. Jumala, Kristuse ja peamiselt teod. Kristuse teised usuküsimused paeluvad lunastav kannatus ja ristisurm vahetevahel isegi „veendunud ja, ülestõusmine koos Tema usuvasiaseid*' Jõulud õpetusega varjutas kõik! Veel haaravad kõiki, vähesed on tänapäevgi on inimesi, kes meed, kes jõulurõõmust kübetki usuvad, et kõik muu on osa ei saa või kes ei mõtle kor- tähtsuseta. dagiJeesuslapse sünnile. v Isiklikult jagan nende rõõmu, f^t Jeesus Kristus on meie Jõuloa^d, €l ]}^iaiiifiiB m!etl^e'r'^Wstaja -ning, Igal' in-vahemate ristiusu pühadie imhingel, kes Temasse usub, on hulka, ürgkristlased ei tund- Tema tõotust mööda igavene nud huvi Kristuse sünni ja elu. Samas aga olen kurb, et lapsepõlve vastu, neid huvitas ürgkirik ei pannud rohkem vaid ristilöödud ja -^kõige tähelpanu Kristuse sünnile, tähtsaim - ülestõusnud Kristus. I kuigi saan aru, et kristlased Eõõm, et Jumal näitas oma elasid siis Kristuse peatse võimu surma üle, ja et Kristus taastulemise tähe all. Alles suri inimkonna, sinu ja minu, aegamööda hakkasid kristlas-pattude eest. varjutas kõik | ed avastama, kui üllas oli muu. Urgkristlik teoloogia elas Jumala nõu, kui ta astus aega olevikus ja veelgi rohkem ja ruumi väikese lapsena, et tulevikus, mineviku jaoks ei jagada meiega kõiker^^^M^^^ olnud huvi ega aega: oodati pea Kristuse taastulekut siia maailma. Ülestõusmise pühad olid kirikuaasta kõrgpunkt, suurim huvi jõulude kui Jeesus Kristuse sünnipäeva vastu ilmneb kirikua j äloos alles kolrnanda sajandi Ajaliselt määrati jö kindlaks alles keiser Konstatinus Suure ajal, nagu tähele panna! Kristuses kohtub hiljem selgunud, 4 - S aastase inimene Jumalaga, Kristuse veaga. Samaaegsed on ka valguses ta näeb oma vead ja esimesed Kristuse sündi ja P^l^ lapsepõlve tähistavad kirikud^^^ rahu, ainult Võttis ligi 300 aastat enne kui Kristuses onHilestõusmise võit jõulud saavutasid oma tähtsuse W Igavese ^lu igevene rahu! ^kristlikus kirikus. Kristuse õpetuses näeme kuidas ^ l a d a J ü ja Miks? küsivad nii mõnedki; I 'kaasinimeste k Vastus on, nägu «lal mainitud "^eile kõik jajootab meilt ainult osalt selles, et Jeesuse i»sku! Seda kõike pakub in-kaäsaegsed ei suutnud näha^^^N kes jette järgnevate põlvkondade aga sündis ilma väeti lap- ^ v i Õnnistegija sünni västu^^ Nöndanaguigavanemootabja [oomws, et Kristus sündis loodab palju oma laste ^apsukesenainagumeiekoiksiia tulevikust, nõnda tegid ka seda ^«wres väes ja võimus, nagu Ta Maria ja Joosep - jä nagu Piiblist loenle,oH Marial selleks palju põhjust. nende kaasaegsel need mõtted kindlasti sama nähe kui m^ unelmad nende laste suhtes ^ ^ i kaotanud, usun, et tajun ka -meil cm küUalt, et tegel^^^^ tundeid kui Ta poeg pma lastega. Hiljem, kui "^^^^^ Kristus rändas ihööda Gälilea ^§a>,nõnda on Jumal maailma ja Juuda inägesid ja orge ning ^rn^astanud, et Tä oma kuulutas Jumala sõna^terven-?"^^sündinud Poja on annud, et "Hski, kes Temassö usub, ei pea saama, vaid et igevene temal peab olema!^^ "tänage Issandat, sest Tema 3 ^ea ja Tema heldus das haigeidi puhastas templi ja täitis oma taevase Isa soove, siisi samuti elati tänai ni^g Kristuse sündi huvitanud kedagi. Selle va^^ tunti sama vähe huvi kui meid kaas ae! f aeyan särasid tähed. Polnud kuud. Lumihärmätisen olid puud. Oli külm, oli vaikne, oli õhtim. Sõitsid kiriku vaikiden reed. Tõusin kõrvalist tahtesse teed. Olid jõulud, oli laupäev, oli õhtu. Tõusten mäkke, nägin paistman tuld. Suland lumest paistis hawana muld. Oli külm, oli tuli, oli õhtu. Tuli praksliiden põles. Olin mäel Magas sündinu näitsiku käel. Oli vaikne, 6lid jõulud, oli õhtu. Olin imestet, tulbastin, olin tumiEo Mis näen, mõtlin olevat lumm. Oli õudne, oli külm, oli õhtu. Ütles kurblikul häälel ema suu: „Magab. Poeg. Pole paiksk. Puudub muul" Säras täht üle pää, oli õbtu. -la ma kummardin käele, annin suud. :|!õbchärmätisen olid püüd. pii neitsi;.öHd jõulud, oli Õhtu. j.. , et 10-12 põlvkonda kristlasi elasid ja surid ilma tõeliste jõuludeta. Tõsi, nende ülestõumispühade rõõm õli ehk suurem kui meil, aga ikka... rohkem aga kurvastab mmd, et ka tänapäeval neid, kes ei oska Jumah suurimat kinki Jeesuse Kristuse; näol hiniiata ega see^ w tõotanud kord jälle Pleh südamest rõõmustanud enda ja teiste lapsulteste sün- <^i<leiile, seda roonisam olen e^ ka Kristus sundis lapsukesena. ^Hes ise ühe lapsukese surma Jõulupühad oma sära ja rõõmuga on jällegi kätte jõudmas. -Need on kallid pühad, mis inimhinge võivad jätta sügavaid mälestusi -ka siis, kui neid tuleb mööda saata lihtsamafe, vaesemas olukorras. Oleme Jumalale tänulikud siinse elu eest - vabaduse ja külluse maal - kus isegi kingituse ostmine pole lihtne toiming, pead motleniä ja kaaluma mis võiks siin külluses saajale rõõmu teha. Elus oleme elahud ka väga tühje jõuluid. 1937 a. inglise kaubalaeval Hollandis käis hoogne kauba mahalaadimine jõuluõhtul. Oli selge, et tavalise tööpäeva lõpuks ei jõuta tööga toime. Sadamatöölised töötasid hilisõhtuni ja siis tuli laev meresõiduks korda panna, ühe sõnaga, muud ei olnud töö ja töö. Inglasi tiivustas siiski lootus, et jõuluks saame koju - ka kaptenil oli naine laevas kaasas. Merele jõudes tabas meid väga tihe udu. Võimas mootorlaeva udüvile pani kogu õhii laeva ümbruses vibreeruma ja peletas une vaba vahis ^kois puhkava meremehe silmilt. Alles esimese püha õhtupoolikul hõrenes udu ja lähenes peagi Inglismaa ränd. Toit oli tavalisest pareni - muidu olid need yäga tühjad jõulupühad. Uks eesti laevamehaanik meenutab oma noorepõlve mälestusis jõuluõhtut- ; mis kunagi ei unune, i j,01i jõulueelne aeg kui laadisime propse Portügaalis Lissabonis. Laeva püüti pühadeks merele saata, et vältida kulukaid laeva seisupäevi sadamas. Nii tehti ületuride ja pühadelaupäeva õhtu videvikus kulgesime merele. Olles söönud tavalisest pidulikuma õhtusöögi, lahkusin kajutist mis asus laeva ninas, et veidi dekil viidiba. Oli vaikne jasoe ohtu. Masinaruumi vahti minnesmöödusin lahtisest uksest ja peatusin hetkeks. Salongid raadiost kostis vaikselt: „Püha öö, õnnistud öö...'' Kuigi sõnad olid võõrad, meloodia aga nii tuttav, mida laulnud kodukiriküs ja kodus igal jõuluajal. Mõttekiirusel rändasin koduradadele, : elasin kaäša kodused jõulud. Meenus, et need on ju minu esimesed jõulud olla ära kodust -merel. Elamus oli nii tugev, et tänaseni meenub see mulle igal jõuluajal! Keskööl vahist lahkudes, seisatasin jällegi dekil. Aga enam ei kostnud lauluhelid salongi aknast - koik oli vaikne - pimedus ümberringi, niida läbis ainult laevamasinate ühtlane ••türnin."-'^-"^'^ 1941 aastal oli loomavagunites pika tee maha sõitnud hulk noori eesti ^ülle kaunista: sSdureid. Nüüd elasid nad Uraaiist umbes 250 klm ida pool -Siberis -150 eesti meest, tööpataljonina metsatöödel. Elamu oli kiiresti laudadest kokkulöödud barakk, milles kahekordsed narid ja soenduseks ruumi^kum-magis otsas raudtünn mida kütsime puudega - kandes neid õhtul koju kaenla all. Elamu oli külm ja niiske. Töölaagrit ümbritses okagtraataed jä väraval olid vahtideks ainult ;,usaldatud" mehed. Kõrgem ülemus: komissar ja 3 politrükki - kõik venelas- Hommikul äratilcdl 5 Ja kell 6 sammusime metsatööle - mis võttis tund aega. Õhtul lõpetasime kell 6 ja kell 7 saime supikorti (heei-inga^ ja rukkijahu) ja natuke hirsipudrU. Päeva toidunormiks 35pg leiba jä 16g suhkrut - mehele. Vaba aega anti meestele kuu aja kohta pool päeva. Enamikus olime eesti suvise Hidevarustusega. Töö -normi alusel. Mehed kaotasid kehakaalu ja surmajuhtumid sagenesid. ! , " • Jõulupäeval, kell 6 tööd lõpetades, mitmed mehed võtsid endale rohelisi kuuseoksi kaasa - asetasid need oma voodi-naride jalgeotsa. ühel vennastekoguduse vennal (Paide kandist) oli piibel kaasas ja õhtul kogunesime tema nari umber - kes olid huvitatud. Ta luges meile Jõuluevangeeliumi. Kuulasime vaikselt ja mõtted käisid kaugel kodumaa teil. Laulda;me ei julgenud aga vend pidas lõpp-palve. Kuulsin, et tä oli soovijaile ka armulauda toimetanud. Esimese püha hommik' oli täiesti Vaikne. Külma umbes -40C. Puud värske lumega kaetud. Päike paistis ja ' ta kollane valgus tupgis läbi kerge udu. Hommiku sätendav tervitus tõstis meeste tuju. keegi meestest ütles: „Vaadake, kodumaa saadab meile looduse ilus ja puhtuses kaunima joulukaardi^-tervituseks! Marssisime edasi ja algas tavaline tööpäev sügavas -kuni kõhuni- lumes. Õhtul tagasi barakkidesse tulles leidsime, et politruk oli lasknud ära korjata koik meie voodidele asetatud kuuseoksad. | Need olid mu elu vaesemad - tühjemad - jõulupühad - jutustab endine s8- jamees.".: ; Need read on paberile pandud lootusega, et peaksime väga kalliks aega miljes elame, kus võime vabalt pühitaseda Kristuse sünnipäeva! Olgem kõiges tänulikud Jumalale! - ; • I i V.NOMME (,,Sidemees") ' i 1
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, December 23, 1982 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1982-12-23 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E821223 |
Description
Title | 1982-12-23-01 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
IfATIOIlAL LIBRiai Oi?' CMlõk ^ ^
^l^^felijM str, Order T
JP,V; )^ 13SS
STLASTE AJALEhlT
Second tlass Mail Registration Mö. 1354.
Nr. 51(^1712) 19^; NELJAPÄEVAL. 23. DETSEMBRIL - THURSDAY, DECEMBER 23 XXXIII aastakäOs:
• ' • • • . • • ^ . , " . •
Hendrik Visnapuu
PÜHADETIRYITUS
^ ^Ontario danike ja valitsuse nimel on mul hea me©l edasi
anda teie lugejatele soojemad pühadetervitused.
See on aeg, mil tuleme kokku perekondade ja sõpradega,
et hetkeks Iddä rahu, lootust ja heatahtlikkust, ammutama
julgustust armastuse ja võrdsuse põhialustest, mis on
meie ühine pärimus.
Hõlmatunä sellest vaimust ming osaledes andmisrõõmus
ja õnnistuses, kinnitagem taas ilootust, et pühadele omane
sjiüremeelius ja kaastunne kestaks igavesti ja levineks kogu
raskustes maailmas/ tuues rahu maa peale inimkondsi
köitvas vennalikkuses.
V Avaldan tänu kõige eest, mida olete andnud aastate kestel
Kanada tugevndamiseks, meie omapärase kultuuripärandi
rikastamiiseks ja soovin, et teie ja teie lähedased mw
divad rõõmsaid jõulupühi ja tulemusrlkast uut aastat.
WILLIAM G. DAVIS
naa
,>Mõnda on Jumal maailma armstanud, et Ta. oma aimi-sündinud
Poja on annud, et ükski, kes Temasse usub, ei
pea hukka saama, vald et igavene, eliqi temal peab: olema.".
. ev. 3:
Ml Mõmgikord on pöördutud :suiiirmee§^^^ ükstas kõik kas :
kirikuõpetaja poole kirikumeeste, poliitikutee,
küsimusega: „Miks kõneleb teadlaste vöi näitlejate sünd ja
Piibel meile nõnda napilt lapsepõlv. Kas keegi tundis
Jeesus Kristuse sünnist ja huvi Vabadussõja ajal Pätsu
veelgi vähem tema noor- vSi Laidoneri sünni- ja
põlvest?" Sellised küsimused noorusaastate vastu? Kindlasti
on loomulikud, sest oleme ju sama vähe kui keskmine
kõik rohkem või vähem kas kanadlane tunneb huvi
teadushimulised või Trudeau või Daviese sünni
uudishimulikud ning tahame vastu. Ei, rahvast huvitasid
teada nii palju kui võimalik pea siis, samuti kui tänapäeval,
kõigist. Jumala, Kristuse ja peamiselt teod. Kristuse
teised usuküsimused paeluvad lunastav kannatus ja ristisurm
vahetevahel isegi „veendunud ja, ülestõusmine koos Tema
usuvasiaseid*' Jõulud õpetusega varjutas kõik! Veel
haaravad kõiki, vähesed on tänapäevgi on inimesi, kes
meed, kes jõulurõõmust kübetki usuvad, et kõik muu on
osa ei saa või kes ei mõtle kor- tähtsuseta.
dagiJeesuslapse sünnile. v Isiklikult jagan nende rõõmu,
f^t Jeesus Kristus on meie
Jõuloa^d, €l ]}^iaiiifiiB m!etl^e'r'^Wstaja -ning, Igal' in-vahemate
ristiusu pühadie imhingel, kes Temasse usub, on
hulka, ürgkristlased ei tund- Tema tõotust mööda igavene
nud huvi Kristuse sünni ja elu. Samas aga olen kurb, et
lapsepõlve vastu, neid huvitas ürgkirik ei pannud rohkem
vaid ristilöödud ja -^kõige tähelpanu Kristuse sünnile,
tähtsaim - ülestõusnud Kristus. I kuigi saan aru, et kristlased
Eõõm, et Jumal näitas oma elasid siis Kristuse peatse
võimu surma üle, ja et Kristus taastulemise tähe all. Alles
suri inimkonna, sinu ja minu, aegamööda hakkasid kristlas-pattude
eest. varjutas kõik | ed avastama, kui üllas oli
muu. Urgkristlik teoloogia elas Jumala nõu, kui ta astus aega
olevikus ja veelgi rohkem ja ruumi väikese lapsena, et
tulevikus, mineviku jaoks ei jagada meiega kõiker^^^M^^^
olnud huvi ega aega: oodati pea
Kristuse taastulekut siia
maailma. Ülestõusmise pühad
olid kirikuaasta kõrgpunkt,
suurim huvi jõulude kui Jeesus
Kristuse sünnipäeva vastu ilmneb
kirikua j äloos alles
kolrnanda sajandi
Ajaliselt määrati jö
kindlaks alles keiser
Konstatinus Suure ajal, nagu tähele panna! Kristuses kohtub
hiljem selgunud, 4 - S aastase inimene Jumalaga, Kristuse
veaga. Samaaegsed on ka valguses ta näeb oma vead ja
esimesed Kristuse sündi ja P^l^
lapsepõlve tähistavad kirikud^^^ rahu, ainult
Võttis ligi 300 aastat enne kui Kristuses onHilestõusmise võit
jõulud saavutasid oma tähtsuse W Igavese ^lu igevene rahu!
^kristlikus kirikus. Kristuse õpetuses näeme
kuidas ^ l a d a J ü ja
Miks? küsivad nii mõnedki; I 'kaasinimeste k
Vastus on, nägu «lal mainitud "^eile kõik jajootab meilt ainult
osalt selles, et Jeesuse i»sku! Seda kõike pakub in-kaäsaegsed
ei suutnud näha^^^N kes
jette järgnevate põlvkondade aga sündis ilma väeti lap-
^ v i Õnnistegija sünni västu^^
Nöndanaguigavanemootabja [oomws, et Kristus sündis
loodab palju oma laste ^apsukesenainagumeiekoiksiia
tulevikust, nõnda tegid ka seda ^«wres väes ja võimus, nagu Ta
Maria ja Joosep - jä nagu
Piiblist loenle,oH Marial
selleks palju põhjust.
nende kaasaegsel
need mõtted kindlasti sama
nähe kui m^
unelmad nende laste suhtes ^ ^ i kaotanud, usun, et tajun ka
-meil cm küUalt, et tegel^^^^ tundeid kui Ta poeg
pma lastega. Hiljem, kui "^^^^^
Kristus rändas ihööda Gälilea ^§a>,nõnda on Jumal maailma
ja Juuda inägesid ja orge ning ^rn^astanud, et Tä oma
kuulutas Jumala sõna^terven-?"^^sündinud Poja on annud, et
"Hski, kes Temassö usub, ei pea
saama, vaid et igevene
temal peab olema!^^
"tänage Issandat, sest Tema
3 ^ea ja Tema heldus
das haigeidi puhastas templi ja
täitis oma taevase Isa soove,
siisi samuti elati tänai
ni^g Kristuse sündi
huvitanud kedagi. Selle va^^
tunti sama vähe huvi kui meid
kaas ae!
f aeyan särasid tähed. Polnud kuud.
Lumihärmätisen olid puud.
Oli külm, oli vaikne, oli õhtim.
Sõitsid kiriku vaikiden reed.
Tõusin kõrvalist tahtesse teed.
Olid jõulud, oli laupäev, oli õhtu.
Tõusten mäkke, nägin paistman tuld.
Suland lumest paistis hawana muld.
Oli külm, oli tuli, oli õhtu.
Tuli praksliiden põles. Olin mäel
Magas sündinu näitsiku käel.
Oli vaikne, 6lid jõulud, oli õhtu.
Olin imestet, tulbastin, olin tumiEo
Mis näen, mõtlin olevat lumm.
Oli õudne, oli külm, oli õhtu.
Ütles kurblikul häälel ema suu:
„Magab. Poeg. Pole paiksk. Puudub muul"
Säras täht üle pää, oli õbtu.
-la ma kummardin käele, annin suud.
:|!õbchärmätisen olid püüd.
pii neitsi;.öHd jõulud, oli Õhtu.
j..
, et 10-12 põlvkonda
kristlasi elasid ja surid ilma
tõeliste jõuludeta. Tõsi, nende
ülestõumispühade rõõm õli ehk
suurem kui meil, aga ikka...
rohkem aga kurvastab
mmd, et ka tänapäeval
neid, kes ei oska Jumah
suurimat kinki Jeesuse
Kristuse; näol hiniiata ega
see^
w tõotanud kord jälle
Pleh südamest rõõmustanud
enda ja teiste lapsulteste sün-
<^i |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-12-23-01